18.Olgluiõmägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Peitis 18.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Võrumaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Sügaval Haanjamaa laantes asub 280,1 meetri kõrgune mägi, mille nime hääldamiseni ilmselt üsna paljud meist kunagi ei küündi. Olgluiõmägi on Eestimaa kaheksatuhandeliste seast ainuke, kus minagi polnud eelnevalt viibinud- varasemad katsed mäge leida on nurjanud pimedus, külm ja hirm lendavate taldrikute ees. Teistelegi soovitan tipus valgel ajal ära käia, öisel ajal on siin üsna kõhe.

Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17

Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: maasturiga_huvitav (2)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC5BBY7

Logiteadete statistika: 82 (98,8%) 1 1 2 1 0 0 Kokku: 87

16 jaanuar 2021 ei leidnud Mart, Sven, Mihkel [sookoll

]

Lukumäelt Olgluiõmäeni (no johhaidii, mida nime) jäi meil vahepeale lausa kuus top-50 tippu kuue kilomeetri sisse.

Lukumäelt läbi kibuvitsa alla sadades leidsime end ühtäkki maanteelt. Seal oli mõnus astumine ja sai natuke kiiremat sammu tehtud. Üritasime küll leida seda põhikaardil olevat rada, mis Tuhkrimäele (26; 277m) tõuseb, aga reaalsuses seda ei eksisteeri. Võtsime otsesuuna läbi metsa mäest üles. Korralik tõus. Tuhkrimäe tipus tipupilt (Kuues, 44 veel minna :) ja siis juba suunaga läbi metsa järgmise tipu, Sikamäe poole.

Kotis olevast kompassist on muidugi vähe tolku, kui on vaja tihedas metsas kilomeetri jagu suunda hoida. Kaldusin liialt paremale ja ühtäkki leidsime end hooldatud suusarajalt. See lihtsustas kulgemist omajagu ning viis meid veel täiesti õigesse kohta ka välja. Jõudsime Sikamäe (48.; 270.1m) jalamile kiiremini kui suunda hoides oleks jõudnud. Jätsime kotid mäe alla ja käisime tipus ära. Seitsmes, 43 veel minna :)

Sikamäelt keerasime külmunud ninad lõunasse. Mõnda aega sai endiselt suusarada kasutada, siis juba tuli lumist lagendikku rünnata, et pääseda tagasi maanteele. Killomäele (28.; 276.7m) tõusime mööda lageraielangi serva. Kaheksas, 42 veel minna :) Tõmbasime korra hinge ning kahlasime läbi paksu lume mäest alla.

Metsas õnnestus tabada rada, mis oli saanidega sisse sõidetud ja viis kenasti Tõõgussuumäe (35.; 273.5m) alt läbi. Üheksas, 41 veel minna :) Sven oli teepealt leidnud roika, mida matkakepina kasutas tõusude ja laskumiste turvamiseks. Korra ta juba käna pani, ju rohkem ei tahtnud. Hiihiihiii...

Tõõgussuult edasi sattusin vanas lumes olevale jalajäljele, mis tundus justkui tulevat meie järgmise tipu, Valgõliivamäe poolt. Jäljeküti tööd tehes sattusime aga sellisesse tuulemurdu, et oleks lausa ronimisvarustust tarvis läinud. Lõpuks ikka pugesime sellest läbi ning tõus Valgõliivamäele (29.; 275.6m) sai alata. Tipus sattusime taas nipide jäljele, mis läksid väga imelikus suunas. Kummaline. Kümnes, 40 veel minna :)

Laskusime Valgõliivamäelt mööda nipide jälge, aga kui see ikka 90 kraadi meie järgmisest mäest kulges (suunda, kus ei ole ühtegi tippu...) siis tegime ise omale jälje metsa alla. Siht viis meid suusarajani. Üks paarike suusatas, sai neile "heia-heia-heia" ergutuseks hüütud ning jätkasime ka ise mööda suusarada. Järgmise käänaku taga seisis mootorsaan ja väike seltskond suuskadel ning pidasid väikest piknikku. Kuuldes meie 50 kilomeetrilist matkaplaani, pakkus mootorsaanimees ka meile teed ja ahjusooje singisaiu. Nämm, sel hetkel maitses see soe sai küll väga hästi ja kosutas keha. Kusjuures mootorsaanimees hääldas selle Olgl...iõ..mäe nii puhtalt välja, et see kõlas isegi nagu täitsa mingi sõna. Tänasime ja jätkasime tõusu järjekorras üheteistkümnenda, Kiräsemäe (31.; 274.4m), tippu. Tõusu polnud ollagi aga sarapuuvõsa oli see, mis asja liiga lihtsaks ei teinud. Üheteistkümnes, 39 veel minna :)

Edasi sai pikalt mööda rada kõnnitud Olgluiõmäe poole. Talv oli täies valges ilus puudele langenud. Sellist ilu ikka näeb meie talvedel harva. Siin oli jälle tõus läbi bambusmetsalaadse haavanoorendiku täitsa korralik ja pani hingeldama. Olgluiõmäe (14.; 283.2m) tipus viskasime kotid maha ja pidasime lõunasöögipausi. Kaheteistkümnes tipp, 38 veel minna :) Lugesin Karli vihjet aarde peitmisviisi kohta ja ei osanud isegi kuskilt pihtagi hakata. Nõutus hinges, seega nii see leidmata jäigi.

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1