12.Iisraelimägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Kirjutasin peitjale ja küsisin, et mis värk nende topsikutega on, mis GC kaardil on kadunud, aga GP kaardil alles ja ta ütles, et on ikka olemas. Aga kuna unustasin need GC äpi kaardi peale kanda, siis seadsin Papisöödümäelt sammud lõunasse Iisraelimäele, kuigi põhjakaares oleks nii mitugi aaret märksa lähemalt leidnud. Aga nii kenas kandis semuga ringi kolada on suur rõõm ja ongi hea põhjus tagasi tulla. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.

Mäe tipu puudest lagedaks aetud tunneli-laadne käik, milleni rada kulges, meenutas mulle ühte Human Planeti osa, kus kasutati sarnast meisterdist nahkhiirte teekonna suunamiseks otse kõige kitsamasse kohta rajatud püünisesse. Lendavate imetajate asemel jäävad siin lõksu ainult geopeiturid.

 1 

Aitäh aarde eest!

 1 

Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.

Tänan peitmast.

 1 

Siin oli nii kerge maastik, et ei saanud arugi, et mäeseeria aaret külastasime. Lähenesime Raja talu poolt ja kõndisime mööda niidetud heinamaad, kus traktorijäljed aardeni tõid. Lagedal tuuleke puhus mõnusalt ja oli väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Vahetasin konteineri ja logiraamatu. Uus asukoht 57.716647, 27.065025

 1 

Sander leidis. Aitah

 1 

Leitud, logitud, tänan!

Ebatraditsioonilise nimega aare siinkandis. Aga leid ise tuli kiiresti ja võtsin suuna järgmise kolmiku poole.

Tänud peitjale!

Kõige lähem mäetipp meie ööbimiskohale. Tänud

Leitud !

Lausa naljakas oli see aardeleid. Lähenesin läbi tiheda noorendiku ja lahkusin mööda teed. Nulli jõudes nägin kohe väikest anomaaliat. Kuid mul oli peas vaid üks mõte peidukohast. Ja otsisin oma mõtte järgi päris kaua. Lõpuks tulin anomaalia juurde tagasi. Loomulikult seal ta oligi. Tänan!

Tee valik 5. tipu juurest siia oli pehmelt öeldes halb. Oleks ju võinud kohe tagasi auto juurde minna, mis Suure-Munamäe aarde juurde jäi ning sealt mööda Munamäe äärt minevat rada aarde poole minna, aga ei. Meil oli vaja ikka läbi kõige, sest kaardil oli rada, mis juba mitmel korral meile enda olematust oli tõestanud :D Vähemalt oli kohapeal leid kiire. Minu arust võiks ta üldse rippuda, sest pole praegu lumega leitav ning kohti, kuhu teda riputada on oi-oi kui palju. Tagasi läksimegi mööda eelmainitud paremat rada. Mingi hetk paistis ees silt (tagumine külg) ning ma olin valmis, et jälle eramaa, millele me kogemata sattunud olime, kuid tegelikult oli hoopis Iisraelimäe silt. Selle peale oleks võinud ise ka tulla :D Aitäh!

 1 

Leiutuur kujunes ka hooldustuuriks. Aare korras.

Siin oli aare õigest tipust, mida tagasiteel ületasime, natuke eemale kuusesalusse peidetud. Kiire leid. Kuivatasime aarde ära. Tänud peitmast

 5 

Kuigi Mustikamäe S tipust Iisraelimäele on alla 700 meetri, siis mina kulutasin oma saapaid 3 km jagu. Kohe üle tee jäi Savimägi (21.; 279.2m). Siit Iisraelimäele on lausa 400m, paraku vajab enne kaks kaugemat tippu noppimist. Neljakümne seitsmes, 3 veel minna :) Imetlesin vaateid Haanjale, ohkasin Iisraelimäe poole ning võtsin suuna tagasi maanteele ja mööda seda Trolla poole.

Rindõmägi (39.; 271.9m) asub kohe maantee ääres krossiraja peal. Kuna hommikust saadik polnud korralikult söönud, hakkas jaks otsa saama. Sõin natuke ning jõin ära oma viimased kaks lonksu teed. Neljakümne kaheksas, 2 veel minna :)

Järgmine mägi, Kunnumägi (37.; 272.1m), asub 800m lõunas, mägi, mis tõuseb otse Vaskna järve kaldast. Sain taas suusarada kasutada ning siis pikalt mööda metsarada üsna tipu lähedale. Tipus fikseerisin kohalkäimise fakti ja keerasin oma külmunud nina Iisraelimäe suunas. Neljakümne üheksas, 1 veel minna :)

Kunnumäelt Iisraelimäele oli vist kogu selle kahepäevase matka kõige raskem ja kihvtim lõik. Maastik oli lihtsalt nii keeruline. Ürgmets, palju võsa, väikesed soised alad, tuulemurdu, imelikud järsud nõlvad ja sügavad ületamatud orud. Mingi hetk sattusin ka matkarajale, mida põhikaardil polnud. Kõigepealt võtsin suuna aarde poole, kuigi lootust sealt 30cm lumevaiba alt mingit kivi leida tundus ebareaalne. Ja eks ta nii ka oli, seega ei pingutanudki. Pigem säästsin aega, et enne sulgemist Suure Muna kohvikusse jõuda. Siin oli juba nii hämar, et pidin lambi välja otsima. Kahlasin läbi lume Iisraelimäe (11.; 285.5m) tippu. Ka siia on uus silt paigaldatud. Viiekümnes, tehtud, eesmärk täidetud :) Ülejäänud on puhas boonus.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Vaade Savimäelt

Rindõmägi

Kunnumäel

Otsi siit aaret :)

Uus tipusilt

Leitud.

Vallutasime ka selle tipu ja jalutasime siis tagasi autosse. Aitäh!

Kui otsijad-poisid kaasas siis läheb aarde leidmine ludinal!Aitäh!

Iisraelimäele olen vast korra varem sattunud. Küsisin hiljem isikliku matkajuhi käest kommentaari, et miks ta ometi Luku mäele ja Iisraelimäele kunagi matkale pole viinud ja vastuseks sain "Need ei anna seda tunnet kätte". Noh, mulle sobivad laugemad mäed ka. Aarde saime ka päris kiiresti kätte.

 4 

No misasja! Papisöödümäe otsast Iisraelimäele, umbes nagu mingil palverännakul oleks :D Pühakodasid tippudesse ikka püstitatud pole, ilmselt liiga madalad künkad. Olen mõelnud, et ehk on eestlased taevase jumala uskumises maailmas viimasel kohal sellepärast, et me oma madalal maal asume taevast kaugel ja pigem põrgule lähemal :P Tegelikult leidub muidugi veelgi madalamaid maid. Põliseestlase usk on pigem seotud maalähedase ning vahetult tajutavaga - inimesed-loodus tema ümber, "patu" vältimine juba eos, selle asemel, et pärast kahetseda ja võltspisarais näoga taeva poole vaadates andestust paluda.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 5: kuidas jumal juhatab. Läbi aegade on inimesi võlunud juhuslikkuse üllatusmoment ning selle võimalikult ehe taasloomine. Loomulikult pole ükski juhus kunagi päriselt juhuslik vaid lihtsalt pisifaktorite koosmõjul tekkinud üks võimalus mustast miljonist, mida meie liik ei suuda reaalajas jälgidagi, veel vähem ette ennustada. Tänapäeval on juhuse "jumalaks" sageli arvuti, sest erinevalt (tegelikult määratult võimekamast) metsikust loodusest, saab kompuutri-loogikat lõpuni tõenduslikult kirjeldada. Igatahes, juhusejumala juhatustest juhindudes võib kogu matka pikkus varieeruda päris suurtes piirides. Võtad väljakutse vastu? Aga palun - ole lahke ja tee ära!

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Tabasin härjapõlvlase pättust tegemas

Otsustasime minna mööda Jõulumatka teed, aga sattusime võssa. Edaspidi seda rada ei valinud ja tegime omaloomingut. Aarde enda leidsime kiirelt.

Rohtõsuu mäe juurest läks meil kaardi järgi nagu mingi rada aga kaldusime pea koheselt sellelt kõrvale. Lõpuks oli lihtsam tuimalt otse kõndida. Pidi vaid pikivahet hoidma, sest metsa vahel oli umbes meetri kõrgune vitsa võsa. Vahepeal saime üle oja ka hüpata. Heinamaale jõudmine võrdus puhta luksusega, kuid see tähendas ka Iisraelimäele jõudmist. Ajasime kuusetihnikus karpi taga ei midagi. Kui märkasin, et aarde vihje pole kohe kuidagi kuuskede seotud, tuli karp koheselt välja. Mõtlesime, et kas peaksime aardeid kuivatama ja hooldama aga paistis, et kõik on nii nutuses seisus ja me ei jõuaks kuhugi kui iga aarde juures tunni või paar veedame. Valasime vaid vett välja ja mõne vähem probleemsema aarde juures kasutasime karbi kuivatamiseks kõrvalt leitavat kuiva loodust. Nimi kirjas ja edasi. Aitäh!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Karbis vesi sees. Vee valasime välja. Kõik väga märg.

Leitud.

Nulli jõudes oli kere alumine pool juba kõik märg tänu kõrgele ja märjale rohule.Kõik rajad olid rohtu kasvanud, aga aimatavad.Ilm ikka veel sademeteta.Aitäh.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Kuigi tõus oli peaaegu olematu, olid ikka nooremad-nobedamad juba karbi kallal, kui me teise poole seltskonnaga järgi jõudsime. No lihtsalt imeline ilm nautimiseks:) Mäe silti aga tõeoolest ei näinud.

Aitäh peitjale ja mõnusatele geokaaslastele!

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Tänane üheteistkümnes tipp. Ilus ilm, tuju hea, jätkame suunaga Munamäele.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Mööda lumist nõlva alla minek ja siis juba saigi jõutud aardeni, kus õnneks oli lund vähe. Valasime vee karbist välja ja kuivatasime karbi sisu. Tore koht. Saiakese söömise paus tehtud ja rõõmsalt edasi

Tulime siia Rohtõsuu mäelt. Leidsime eest päikesega kullatud lumise lagendiku. Ikka veel peljates, et ega karbid kuskil lume all peidus pole tegime ühe sügavama hingetõmbe ja aare tuli välja esimesest vaadatud kohast. Oh seda õnnetunnet, oli aeg premeerida endid magusa saiakesega. Sellise matkamise peale peaks ju 1 saiake olema lubatud :) Eks pahed ikka käivad käsikäes õnnetundega. Edasi Papisöödü .

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Tulime Rohtõsuu mäelt mööda rada, mida mul kaardil ei esinenud. Päike jätkuvalt soojendamas selga ja jõudsime tiheda kuusiku varju. Edasi Suur Munamäele. Tänud peitjale.

Võru Kubija SPAs sai ennast sisse seatud.Katre asus veemõnusid nautima,mina uusi tipuvallutusi tegema.Kolmandat korda siinseid kõrguseid vallutamas.Seekord sain kuuel mäel käidud.Tänud peitmast!

Enne kui neist mägedest siin seks korraks päriselt loobusime, käisime siin ikka ära. Seda põhjusel, et hea oli mööda heinamaad jalutada. Aga see oli nüüd küll viimane mägi. Täname!

:)

Leitud ja logitud.

Kolmas vallutatav tipp. Rohtõsuu mäelt tulles oli alguses vaja natuke metsas ragistada, aga läbitavus oli seal talutav, mistõttu jõudsime sündmustevaeselt heinamaale ja edasi juba aarde juurde. Meelde jäi kena vaade järgmisele sihtpunktile ehk Papisöödü mäele.

 1 

Kursi siia võtsime otse Rohtõsuu mäelt. Sealt allasaamine oli veidi keerukas ja kui olime all ootas meid ees veetakistus. Õnneks vallutasime neid mägesid kummikud jalas ja seega vesi meile probleemiks ei olnud. Edasioli rahulik jalutamine aardeni, mille leidsin kohe. Ene oli siin mures, kuna ka temal ei õnnestunud leida midagi, mis viitaks selle mäe nimesildile. See jäi ka esimese alpinismi päeva viimaseks aardeks ja me suundusimi siit Suhka turismitalusse puhkama. Suhkal oli lahke pererahvas. Tegime seal lõkke ja vorstidki said sellel grillitud. Uinusime meeldivat matkapäeva meenutades ja unistades uute tippude vallutamisest.

Esimene mägi mille otsast ma ei suunud silti, selle jäänuseid ega muid tunnuseid leida, mis eelnevatel mägedel olid. Vaatasime veidi selle lageda nuki otsas ringi ja siis läksime aaret otsima. Nägime lumel värskeid jalajälgi õige koha peale suundumas. Läksime siis nende järgi. Heiki jälgis gepsu, teatas, et tema edasi enam ei läheks. Mina võtsin selle peale aarde esimesest kohast välja. Ju siis polnud geopeituri jalajäljed. Kuivatasime karbi ja vahetasime minigripi, muidu aare heas korras. Tänud!

Tere kümnenda tipu otsast!

Kas olen nüüd mägironija (osa 10)? Tipus käidud, paraku tipu tähistust ei näinud. Aarde juurde jalutas Anna eespool ja nii ta selle ka kohe otsimata avastas. Tagasi suundusime tuldud teedpidi, osaliselt selleks, et äkki hakkan Suurt Munamäge vallutama metsikust küljest. Tänud!

Tõepoolest oleks siia saand ka üsna drive-in sõita. Õnneks aga polnud palju ka kõndida.

Tänud!

 1 

Mägede ekspeditsiooni vol 1 seitsmes ehk viimane vallutus. Hakkas juba kergelt hämarduma. Geomobiil jäi mäe alla ootama, õnneks avastas kaaslane tippu viiva maasturiraja alles juba üleval olles. Künkalt avanesid tõesti kenad lumised vaated. Rühkisime mööda lagedat ja sukeldusime siis kuuskedesse. Mõnus lumine olemine. Seekord lähenesime vihjele loominguliselt ja peagi oligi aare lume kiuste käes. Kõik oli ilusti korras. Tagasi alla minnes hakkas tuul puhuma ja hämarduval vastaskünkal seletas silm üksiku ratsutaja. Oli aeg sellele päevale punkt panna ja kodu poole liikuma hakata. Aitäh peitjale selle tõeliselt mõnusa seeria eest! Ootan juba põnevusega järgmisi vallutusekspeditsioone.

Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

2394.

Seitsmes mäevallutus!
Tänud :)

 1 

See oli nüüd küll selle tippudematka ilusaim lõik. Rada oli nullini ilusasti sssesõidetud. Haani vaated tänu ilmale hingematvalt ilusad, kusagi piimja udu sees askeldasid kitsed. Aare peidetud kaunilt kuuskede embusesse. Kuuskede alt naeratasid vihmas vastu eri liiki riisikad, uh meeleolu saavutas kõrghetke

imeline vaade 1 - Iisraelimägi ududs

imeline vaade 2 - Haanja udus

Leitud. Aitäh!

Keegi on harrastanud nullisõitmist, sest täpselt aardeni läks maasturirada. Aitäh!

See koht meeldib sipelgatele. Aitäh!

Leitud ja logitud.

Leitud kiirelt

Kui lähenedes seda imelist kuusevõssi nägi, tulid esimese hoobiga pahad mõtted pähe. Siiski teatati minu säästmiseks, et tegelikult ei pea sealt läbi murdma ja see tegi tuju kohe paremaks. Tõepoolest, täiesti viisakas lähenemistee. Sellega meenus täiega ka üks Läti aare Kornetis, mis sarnaselt ja samamoodi mäe otsa peidetud oli. Ainult et siis kui me seda otsimas käisime, oli suvi ja päike ja soe. Noh, päike oli nüüd ka, nii et 1/3 on parem kui mitte midagi :)

Aitäh!

Seda aaret ümbritseb nüüd uhiuus ja veekindel karp!

Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.

Laur oli täiesti veendunud siin, et mõni koer on aardekatte ära märgistanud... Huvitav et need mõtted just siis tulid, kui mina seda katet parasjagu käes veeretasin... :D

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

 2 

Kui esimest korda siinkandis paadiga tiirutasime siis panin silma peale ühele võimalikule lähenemisteele selle mäe juurde. Nüüd tüürisimegi Blondiin-Linalaka väljavalitud parklasse ja edasi polnud muud kui mööda rada minna. Rada viis kenasti kohale, kuuskede all piilusid muhedad kuuseriisikad ja no hing jäi kohe haigeks :(, ei nuga, ei pange. Üritasin siis seeni mitte vaadata ja piilusin hoopis vihjet otsides ringi kui silma hakkas pliiats, pikutas teine vihjest eemal. Logisin ja asetasime kirjapulga taas tema pessa. Päike paistis ja nii mõnus oli seal mäel jalutada, tänud peitjale!

teel mäele on kõrvalmäel sügisehtes puud

seal kuskil on elu

Täna sai viimased mäed ka üle vaadatud. Kiire leid, kuid karbis puudus pliiats. Me täname.

Kiire leid, aare korras. EV, J: nööbid (3+3).

Mida teeb geopeitur, kui tal on juubelipeoni mitu tundi aega? Siis on just paras aeg end higiseks ajada ja mõned kõrgemad mäed vallutada, juubilari auks ja iga kümnendi kohta üks mägi. Nii me tol kenal laupäeval ka tegime. Ilm oli väga imelik, kohati sadas vihma, kuid taevas oli puhta sinine. Võiks lausa öelda, et Haanjas on hooti hoovihmahood. :)
Ühe parkimisega kaks aaret. Rühkisime kerge kaarega üle mäe ja heinamaa ning läbi metsa aardeni. Tagasi mööda teed, nagu ikka. :) Viiest aardest aitas meile küll, paras väsimus ja tüdimus tuli peale sellest võsast. Järgmine kord jätkame. :) Tänud peitjale!

Munamäe alt juhatas kaunis huvitav teeke mäenõlvale, mööda põldu läksime siiski jala. Silti ei leidnud, aga aardekarbi küll. Aitäh!

Jalutuskäik aardeni toimus mööda sissesõidetud rada. Aare heas seisus.

 1 

Kapsutasime Kaldõmäelt auto juurde ja valisime - Iisrael või Särts, särts või iisrael. Aga tau kõrvalt läks Iisraelimäe poole kena niidetud matkarada, peremees - vot, põhja-eestlane, RÄÄGI inimesega! - andis aga hoogu juurde ja nii me selle mäe hoopis siitpolt võtsimegi. Jälle kena rahulik matk eaaegu ilma igasuguse ronimiseta. Läksime, logisime, tulime tagasi. Peremees niitis selle ajaga muru ära. Tänud ka!

Leitud,aitäh!

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

See mägi oli nagu Kesk-Eestis, peaaegu polegi teist eemalt näha. Tore jalutada oli ikka Välismaa mäel, tänan peitjat ja seltskonda!

 1 

Mägede vallutamise esimese päeva neljas mägi. Võrreldes eelneva kolmega oli selle vallutamine mõnus jalutuskäik põllul. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud, aitäh!

Leitud.

Tuuri neljas mägi. Aitäh!

Matka kolmas mägi ja logi.Tänud!

Iisraelimäe silt kahjuks oli puruks sõidetud. Aarde leid lihtne. Aardes oli natuke vett, kuivatasime ära ja panime asjad tagasi. Logiraamat oli korras. Aare vajaks uut veekindlat kilekotti.

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

Tulime Munamäe juurest mööda teed, mida kaardil polnud. Kolmas mägi ühe jalutusega, kogu heinamaa oli tihedalt autojälgi täis - ju siis ikka on maasturiga huvitav. Aardest üle vast siiski ei sõideta, oli teine igati hea tervise juures.

 1 

Mägi, mille tipust on raske aru saada. Lage ja lame. Aare oli väga ootamatus (ohtlikus) kohas, napilt sõidetakse üle. Kordinaat täpne. Terve järgmine etapp tuleb metsatu, mööda lagedat alla, mööda lagedat üles ja ongi Papisöödu!

Päris sile ja lühike jalutuskäik Suure-Munamäe jalamilt viis leiuni.

Üle künka kuusesalu veerde viis kena rohune rada. Aare tuli välja täpselt kirjeldatud kohast, Signe silm oli siinkohal kõige teravam. Kena kuuseriisika mets! Jäime ainult pisut hiljaks - olid teised juba külmavõetud.

 1 

Teise mäepäeva järjekordne matk. Siia sammusime otse Rohtõsuu mäe juurest, sest nii oli kõige mõistlikum. Paras väike matk, mille käigus sai ka kahe mäe vahel pisikene jõekäär ületatud. Igatahes olime lõpuks siin kenasti kohal, peaaegu mööda rada. Lõpus ka rinnuni heinas. Enne aaret silmasime ATV-rada, mis viis kohaliku liivakaevanduseni. Ka koht, kust omale ehitusmaterjali haugata. Mägi jääb ju niimoodi madalamaks! :-)
Aarde peidik oli omamoodi, selles seerias siiani midagi uut. Pisut julge ehk, aga vast püsib pikki aastaid. Kes seal ikka tuhnimas käib. Peale geopeiturite, lumeilveste ja liivakaevajate. Aare heas korras, kaubandusega ei tegelenud. Aitäh Joosepile järjekordset mõnusat mäetippu külastama kutsumast! Tagasi autoni saime juba Suure-Munamäe oma parklas tuttavat rada piiludes. Meile matk meeldis.

Mehed, meie mäge madaldatakse!

 1 

Ühest talust tuiskas välja vahva taksikoer. Möllasid siis meie jäljekoeraga natuke ja me niikaua suhtlesime perenaisega ümberkaudsete mägede teemal. Ta oli kuidagi väga kursis, et käiakse mööda tippe, ah et teie ka.... Kena on niimoodi, ei pea seletama, et kuhu lähed, miks lähed, jne. Haldi korjas mäe pealt hulga kuuseriisikaid. Vaade oli suurepärane! Ilus mägi, aitähh!

 3 

Teel Iisraelimäele ilmus meile sappa ilmselgelt paremas vormis ja tõsiseltvõetavam rattur, kes meist mäkketõusul möödus ja ühtlasi leidis aega mõlemaga veidi nalja visata. Tegi kohe tuju heaks.

Rattad jätsime mäe alla ja kõndisime mööda korralikku pinnasteed tippu, kus avanes suurepärane vaade Munamäe metsasele kuplile. Aare oli tipust veidi eemal varjulisemas kohas, peidukoht meenutas ühes Läti mäetipus nähtut. Kuni Joosep aaret täiustas, üritasin mõttes kokku arvutada, kui suurt korvi läheks vaja aarde vahetus ümbruses kasvavate kuuseriisikate kaasavõtmiseks. "Väga suure" juures loobusin.

Pärast proovisime veel tipu tähist püsti ajada, mis vast nüüd paariks päevaks ka õnnestus. Mäenõlvalt leidsime veel paar tõelist seenemonstrumit, millega ei osanud peale imetlemise midagi pihta hakata. Edasi juba üle tee järgmisi mägesid otsima. Aitäh!

Steroididel murumuna

 3 

Pärast Eesti kõrgeima punkti võtmist oligi aeg käes viimasel mäel Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriast. Jalutasime üle põllu, pressisime end läbi kuusevõsa, leidisme kuuseriisikaid ja aarde. Isegi natuke kurb hakkas, et seeria läbi sai. Õppisime põhjalikult tundma Haanjat ja Eesti kõrgeimaid mägesid. Endi "rumaluse" tõttu jäi kõige rohkem meelde otseminek Kerekunnu mäelt Tsälbämäele ja tagasi. Ning mõnda aega suudan peast loendada vähemalt üheksat kõrgeimat Eesti mäetippu. Suur aitäh!

Auto jäi kellegi aiamaa ligidale, kuid kuna maja oli üksjagu eemal, siis kellegi hoovi parkimise tunnet küll ei olnud. Aardeni viis ilus tee. Panime logi kirja ja liikusime jala edasi, et veel üks aare ära võtta.

 1 

Kuna mägede otsas turnimine hakkas ära väsitama, siis sai veidi väiksema maastikuga aare valitud. Parkides nägime seismas polekala autot. Jalutuskäik oli mõnusalt kerge ja leid tuli ka hetkega. Raamatus oli muidugi polekala nimi juba ees. Täiendasime aaret omalt poolt mikroskeemiga. Tagasi ratta juurde jõudes jõudis ka polekala juba järgmise aarde juurest tagasi. Kuues teolt tabamine ühe päeva jooksul :) Aitäh peitjale.