Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ämber ehk pang on tüvikoonuse (harva silindri) kujuline sangaga (või ilma) tsinkplekist või plastmassist mahuti enamasti vee (aga ka näiteks seinavärvi) vedamiseks ja hoidmiseks. Sang vajub enamasti maha pannes ära. Ämbri maht on enamasti kuni 10l. (Wikipedia)
Edu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (6), soovitan (4), lastesõbralik (2), puugid (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5B5WE
Logiteadete statistika:
161 (67,4%)
78
23
3
1
0
0
Kokku: 266
Peale mitmendat korda ämbrisse astumist sai siiski leitud. Lõpuks ometi. Karp pisut katki ning logiraamat niiske. Samuti katki ämbrisse astumiseks kasutatav nöör.
Milline suurepärane ämber! Miskine karp tuli kah sealtkandist välja, väga tujutõstev värk, aitäh!
Haa! Andke ainult paar aastat aega ja küll siil karbi üles leiab. Kahjuks pean ikka tõdema, et kaasaveetud tuttava silmapaari abiga... aga ega pärast seda, kui ta karbi välja koukis, sellest enam mööda vaadata ei saanud. Oli natuke niiske, kuivatasin karbi ära ja lisasin niiskuskoguja. Tahaks ilmselt niiskuskindlamat karpi.
Üks sinine nägu jälle ilusti kollaseks võõbatud. Seekord ei läinudki eriti aega. Tänud peitjale
Aastaid tagasi astusime siin täiega ämbrisse. Nüüd ei tundnud paika enam äragi. Olles seekord juba targem, hüppasin vaid kiirelt metsa ja nimi saigi kirja. Aitäh!
Üldiselt olen ma täpselt selline, et kui väljas midagi nokitsen, siis mõtted on jumalteabkus ja võin vabalt kuus korda rehaga vastu molu saada ja kõndida tükk aega niimoodi ringi, et mõlema jala otsas on ämber, a ma ise pole veel märganudki. Järgmisel päeval siis imestan, et oi, ei tea, miks kõik kohad sinikaid täis on.
Aare ise oli väga lahe. Tükk aega saime ämbreid kolistada ja lõpuks hädakõne saatel saime aarde leitud. Jätsime natuke äratuntavamalt, sest praegu oli ikka täiesti eristamatu.
Koheselt pärast mitteleiulogi postitamist helistas geokolleeg. Ma siiski arvan, et kui kästakse nullis ringi vaadata, siis tuleks null ka paika panna. Sest kui peitja käiks siit korra läbi ja vaataks, mida väga halb peiduviis on metsaalusele teinud, siis mõistaks ta isegi, et aastatega see siin paremaks ei lähe: ainult hullemaks.
Leitud. Teadsin kus aaret pole sell ämbris ei kolistanud. Kahjuks / meie õnneks polnud eelmine aarde leidja seda korralikult peitu pannud ja leid tuli kiirelt.
Otsisin, kolistasin ämbrit ja otsisin edasi. Vähe enne allaandmist õnnestus ikka leida ja nimi kirja saada. Aitäh aarde eest!
Õnneks on see ämber plastmassist. Ei kolise kui sellega manipuleerida.
Selle aarde saaga algas juba aastaid tagasi, kuid jäi vahepeal tükiks ajaks unarusse. Lõpuks pidime peitjalt abi küsima ning lõpptulemus pani kõiges kahtlema, mida arvasin enda kohta teadvat. Loodetavasti ei pea siia enam kunagi tagasi tulema. Suured tänud peitjale sellise kirgikütva väljamõeldise eest! :D
Tänaseks olime ämbrit imetlenud ja sinna sisse astunud n korda, aga nüüd sai ka see aare lõpuks logitud. Siiski tuleb häbiga tunnistada, et oma mõistusest ja ideedest jäi väheseks ning Sigrid küsis peitjalt täiendavat vihjet. Sellest piisas ning meie silmadele avanes tegelikult imelihtne peidukas.
Suur tänu peitjale ülivaimuka aarde eest!
Tiirutasin, astusin ämbrisse, tiirutasin veel natukene, lugesin logisid ja panin nime kirja. Aitäh!
Ämber. Aga mõnikord ongi nii, et kui kordagi ämbrisse ei astu ja justkui kätel kantuna, ilma raskusteta oma eesmärgini jõuad, napib pärast ka kogu protsessist saadavat rahulolutunnet. Saan rõõmuga teatada, et meil sellist äpardust ei juhtunud. Aitäh peitjale vahva aarde eest!
Pärast lapse esinemist Pirita kloostri õuelaval oli meil plaan linnast välja riigimetsa kuuske otsima minna, aga avastasime, et rumalad polnud saagi ega kirvest kaasa võtnud, taskunoaga ju isegi pisikest kuuske ei lõika:). Koju tagasi minek oleks tähendanud pimeda peale jäämist. Pilk Viimsi geokaardile pakkus palju võimalusi ja tegimegi uue plaani. Valikuks osutus metsas asuv aare. Saime metsas tiirutada küll, telefoni asukoha täpp hüppas siia ja sinna, pärast mitmeid juhatas meid järjekindlalt hoopis mujale. Lõpuks loobusime ja tegime lihtsalt suuremaid tire kuni lõpuks ämbrisse astusime.
Aitäh peitjale.
Oleme siin ämbrit kolistamas käinud juba kaks korda umbes pooleaastaste vahedega. Kuna täna oli taas 6 kuud viimasest külastusest möödas, siis otsustasime uuesti proovida. Mingeid uusi tarkusi ega vihjeid meil küll polnud ja lootsime lihtsalt heale õnnele.
Ühe aarde juures mitu korda käies on tore jälgida ka ümbruses toimuvaid muutusi. Osa neist on geopeituritest tingitud, teised aga mugudest. Seekord avastasime, et mugud on oma oksahunnikud kallutanud otse georadadele. Aarde otsijad on aga metsa all lausa mõne kännu ümber teisaldanud.
Aarde otsimisest seekord mingit pikka lugu kirjutada pole. Läksime nulli, vaatasime ja esimene puude oligi aardekarp. Ise ka ei saa aru, kuidas me varem seda leidnud pole. Samas, maskeering on ümbrusega nii ühte sulanduv, et leid saabki olla hea juhus või väga järjekindla töö tulemus.
Logiraamat oli niiske, sest minigrip oli katki. Niiske paberiga eriti midagi ette võtta ei osanud, kuid olukorra hullemaks muutumise vastu panime uue minigrip koti. Tänud aarde eest!
Väike peatus ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Metsa sisenedes oli esimene tore asi see, et mu telefoni geps jooksis kokku. Õnneks võttis ta end poole minutiga kokku ning saimegi liikuda ämbri juurde. Muidugi ei mahtunud mu jalg ämbrisse eriti hästi ära, mis on arvestades mu väikest jalanumbrit üpriski ebatavaline, kuid pressisin selle ikkagi sisse, et ikka astutud saaks. Krissu vaatas kõrval ja muigas ning tal vist hakkas jahe, sest varsti mulle halastati ning aidati jalg ämbrist välja. Aitäh!
Siin olen korra juba ämbrisse astunud, kaks korda ühte ämbrisse ei astu. Aitäh!
Seekord kohale jõudes leidsin juba ühed geopeiturid eest :) Läti kolleegid ning nad olid just lõpetanud. Kuna olin ka nüüd logidest saadud rohke infoga varustatud, siis jätsin pakutud vihje vastu võtmata.
Sealsamas oli lähedal ka kena abivahend, mis aarde leidmisele ka hästi kaasa aitas. Igatahes nüüd siis see päris aare ka leitud. Aitäh aarde eest!
Tsipa niiske on logiraamat ja minigripp logiraamatu ümber ka seda enam ei kaitse.
Kolmas kord nüüd vedas. Eelmine kord saime ka vihje kus olla võiks ja nüüd tulime vormistama. Aitäh
Leitud kasutajaga martenmandla. Üle kivide ja kändude, üsna otseses mõttes. Ämbrisse astusime juba sellega, et usaldasime GPSi näitu. Tekitasime seal radu juurde, et järgmistel raskem oleks. Lõpuks sai saatuslikuks üks GC logis olev kommentaar, mis õigesse kohta juhatas. Väga hea maskeering! Õnneks ei pea siia enam tagasi tulema, juhhei! Aitüma peitmast, kaval värk tõepoolest.
Päeva kolmas ja viimane aare. Pärast seda leidu oli mõneks ajaks küll isu täis, tegu oli ilmselt seni kõige rohkem aega nõudnud aardega. Aega kuluks leidmiseks peaaegu 2h. Peale Laiska otsustasime lähedal oleva ämbri juurde tulla. Nii nagu paljud teisedki enne meid, astusime samamoodi ämbrisse. Saadud teate järgi otsisime nullist siis edasi. No küll me kammisime kõiksuguseid puude aluseid ja kõikvõimalikke auke läbi - no lihtsalt ei ole. Samuti GPS tiirutas kogu selle aja oma 15m raadiuses. Umbes 1,5h peal hakkas isu täis saama ning Mirjam pakkus välja, et kui 10 min jooksul ei leia, siis lähme ja jätkame mõnel teisel korral. Jonn oli ikka tõsiselt suur. Lugesime siis logisid nii GP kui ka GC lehelt ning nendest oli kokkuvõttes ülimalt palju abi - eriti GC omadest. See aare on oma nime igati väärt. Ämbrisse on võimalik astuda siin ikka igas mõttes.
Janar oli siin juba varem käinud ämbrisse astumas, seega vinnasime meie sinna jõudes silmade kõrgusel oleva objekti õigesse kohta ning asusime otsingutele. Geoerosioon on kohapeal nii kõva, et lausa hirm tuli peale. Vaatasime kohe esimesena ka peaaegu õigesse kohta, no nii umbes 20 cm jäi puudu. Lugesime logisid, laiendasime nulli, naasesime nulli jne. Lõpuks helistasime ühele geosõbrale ja siis suure hädaga teisele ka. Aitäh Mari, et hädast aitasid, aare sai seetõttu leituks. Tänud.
Mul nüüd siin aarde juures kolmas kord viibida, Johannesel teine kord ja Jutal esimene. Lasin Jutal värske pilguga asja vaadata ja ise hoidsin Johannest ees, et pidi teine lapsesõbralik aare olema. Äkki siis tuleb paremini välja. Aga ei ilmutanud ta ühtigi. Lõpuks hakkasime geokõnesid tegema. Teise kõne peale saime juba asjaliku vihje ja aare jäi käe külge ilusti kinni. Ega vist poleks julenud selliselt otsida, kui poleks vihje konkreetne olnud. Tänud peitjale.
Leitud! Sattusime taas kokku teiste geopeituritega ja ühendasime jõud. Otsimine võttis häbematult kaua aega ja leidmise au läks lõpuks ikkagi neile. :) Paras ämber tõesti. Aitäh!
Nii oleks tahtnud loota, et see mis silmad välja torgib on õige asi, aga ei nii lihtsalt ei saa ometiga. Kuid aare ise oli just seal kus pidi olema. Tänan!
Loomulikult astusime ämbrisse :D Seejärel ragistasime tükk aega metsa all ja lõpuks saime õige asja ka kätte.
Selle aardega läks ikka tükk tegu, et too lõpuks üles leida. Kolmekesti ragistasime mõõda metsaalust aga ega keegi meist ei tahtnud ka alla anda. Kogu sealne aeg tasus end ühel hetkel ära ja aare leitud. Tänud peitjale! Väga vahva teostus :)
Kas tõesti sellise erosiooni on geokollegid tekitanud? Vaatepilt oli väga songitud võrreldes eelmise korraga. Ämbrisse astumisi on aastate jooksul siin korduvalt olnud. Seekord kogemata õnnestus ka aare leida. Kuna Taavil eriti usku selle aarde leidmisesse ei olnud, siis minu arust oli eriti sobilik, et just tema selle leidis. Vahel peab vedama ka! Logiraamat veidi niiske. (380) Aitäh! EVEJ
Astusid ämbrisse nagu mina...? Koperda nüüd ka logi otsa! Nullis pole midagi. Tänud vihje eest, sest kirjeldatud 0 ei ole ka päris täpne. Hea maskeering. No ei tule ju selle peale, et otsida just sealt kus.....
Kuidas ma siis teisiti saan, ikka pidi jala ämbrisse ka panema. No ja siis vaatasin vähe ringi, oli näha, et enne mind oli siin juba kõvasti ringi vaadatud. Mingi suur känd oli lausa pilbasteks kistud. Eks ma siis vaatasin ja mõtlesin, et kus need kohad võiksid olla, mida siin hiljuti kaevatud pole. Ja üks selline koht täitsa leidus ning minu rõõmuks sisaldas see leidjate logiraamatut ka. Tänan.
Siin käisin juba teist korda otsimas. Esimesel korral jäi pimeda ja halva ilma ning seasilma korraliku taskulambi asemel kaasavõtmise tõttu isegi ämbrisse astumata :D Seekord siis osavamas seltskonnas ja parema varustusega küll, aga sattusime muidugi kõigepealt otsima täpselt samasse kohta, kus eelmine kordki ..selgus, et see on üldse vale koht! Aga millegipärast GPS meid järjekindlalt just sinna juhatas ju?!? Pisut õigem koht oli hoopis 5-6m eemal. Loomulikult astusime kõigepealt ämbrisse ka! Siis veetsime seal veel hulgim meeldivalt aega metsaalust kõblates. Tagantjärele tarkusena võiks öelda, et oleks pidanud Sandri logile hulga rohkem tähelepanu pöörama - siis oleks leid ka hulga kiiremini tulnud. Peale mõningast hädakisa ja omaette torisemist siiski sai see aare lõpuks leitud ka! Karp oli ääretasa mingit pruuni vedelat sodi täis, valasime selle tühjaks. Logiraamat oli õnneks enam-vähem seisukorras, sai kirjutada küll. Üldiselt muidugi tore aare, sain teada, et vähemalt õelust on siit vahepeal natukenegi maha keeratud, aitäh peitjale, meil oli pikk ja põnev seiklus!
Kunagi astusin ikka mitu korda kolinal ämbrisse. Siis kadus pikaks ajaks isu ära uuesti proovima tulla. Õnneks sain peitjalt endalt ühe sündmuse keerises ka väikse lisavihje. Ehk sain julgust juurde uuele katsele tulla. Aega võttis aga kohale jõudsin. See Viimsi on ju nii lähedal aga samas nii kaugel, et niisama naljalt juba siia ei satu. Nüüd oli asja ka ja tundus mõistlik lõunapausi geopeitusega sisustada. Kohale jõudes oli keegi metsaperve mädanenud õuntega üle kallanud, seega lähenemiseks tuli veits vaeva näha. Null jõudes paistis kaugelt juba korralik songermaa. Hoolimata sellest et olin lisavihjega varustatud, läks leidmisega ikka ebaloomulikult palju aega. Jonni ei jätnud ja lõpuks sain ka oma jala ämbrist kätte.
Tänud.
Siin sai Sven alguses hiilata ja minu geopimeduse üle itsitada. Tema hiilgamine muidugi kukkus kolinaga ämbrisse. Edasi läks nii nagu paljudel eelkäijatel siin, poleerisime kahekesi mööda metsaalust ringi ilma mingisuguse eduta. Lõpuks enam ei pidanud vastu ja võtsin geokõne Ingele. See päästis päeva. Ilma vihjeta ühele teisele aardele, kus ta ka mu päeva üritas päästa, ei oleks me siit leiuga pääsenud. Äge aare! Tänud peitjale ja Ingele!
Noh, jah, eks see pea ole ikka ihule vahepeal nuhtluseks küll. Pidime leidmiseks peitjalt tõuke saama ehkki seda poleks tegelikult vaja kui kaks sekundit kauem mõelda suudaks :)
Vaevalt jõudsin puu tagant leitud ilmselgelt otsimisega tegelevalt geopeiturilt küsida, kas otsib ämbrit, kui juba me ämbrisse astusimegi. Eks keerutamist oli siin omajagu, kuid lõpuks saime siiski nimed kirja. Tänan.
Andis ikka otsida. Pool metsa sai läbi kammida. Peitja vihje paljastas lõpuks aarde. Tänud peitjale, hea maskeering.
Seekord läks kuidagi eriti lihtsalt, no ei tea kuidas eelmisel korral see aare märkamata jäi...
Kuulsin terve tee sinna sõites õudusjutte selle aarde kohta. Ei tea, kas midagi muutunud või, aga ei jõudnud veel ämbrisse astudagi kui juba aare ennast näitas. Tänud!
Viis aastaga, mis möödunud eelmisest külastusest, oli ämbrist vaid puupulk järgi jäänud. Väikese otsimise peale peale tuli aardekarp välja. Tänud peitjale.
Esimesel korral kolistasime ämbrites ja pimedaks läks ka. Teisel korral olime juba targematena tagasi :)
Teisel katsel ja juba teadlikuma lähenemisega leidsime selle üles. Aga ükski ämber ei jäänud läbi trampimata.
Kalvi on siin paar korda ämbrisse astunud aga abiväega oli praktiliselt kohe leitud. Tänud!
Korra oleme siia ämbrisse juba astunud. Seekord oli plaanis ämbrist mööda astuda. Õnnestuski. Kuna aga olukord oli ajaga veidi muutunud, siis tekkis kahtlus, et aardega pole kõik korras. Sai siis igaks-juhuks peitjale kõne võetud. Sealt selgus, et aarde kontseptsioon on ajaga veidi muutunud ja aardega on kõik korras.
Me täname!
Astusime ikka suure kolinaga ämbrisse.Kõne sõbrale aitas.Aitäh!
Tänu omanikule kirjutades leidsin ülesse, kuna kes enne oli ära peitnud oli täiesti nähtamatuks teinud selle... Sama hästi oleks võinud terve metsa aluse läbi riisuda :) Aga tänud ja nimi kirjas
Ikka läbi ämbrikolina võiduka lõpuni. Tänud peitjale.
Eelmine kord kui sai pimedas mitteleiuga lahkutud, tuli autos juba üks idee kus ämber võib olla. Täna seda kontrollides osutuski see tõeks. Tänud peitjale
Seda aaret me tegelikult täna otsima tulime. Seekord tuli see leid ikka õige ruttu. Ei tea kohe mida me siin eelmine kord tegime, et ei leidnud. Suured tänud aarde eest.
Kuna hing ei andnud rahu, siis tulime uuele ringile. Tänasest päevast veetsime seal metsas kokku 1,5 tundi. Olukord tundus täiesti lootusetu. Viimase õlekõrrena kasutasin "kõne peitjale". Ja uskumatu!
Milliseid emotsioonid see siis esile tõi!
Tänud peitjale kõige eest!
Peale pikka ämbrite kolistamist ka aare pihus lõpuks.
Tänud!
Veel üks sügisene mitteleid, mis parandamist tahtis. Tookord veetsime siin tubli tunni või rohkemgi. Seekord lootsime, et ehk kolmas silmapaar on abiks ja endal ka pilk värskem. Pärast esimest pooltundi hakkas aga meeleolu langema. Samas kuidagi pidi see aare ju kaval olema. Lõpuks selgus, et on jah ja võttis kohe kiruma. Varemleidnult eelmisel korral saadud vihje oli aga küll rohkem segadusse ajamiseks kui abiks. Aare korras. Ei läinudki ülikaua selle saagaga. Aitäh!
See oli nii ilmselge ämber aga ikka sai kolistatud. Geoerosiooni juurde ei tekitanud aga nime panin kirja ja veel mõlemasse logiraamatusse. Tänud ämbri eest.
Teine kord siin. Kuna karp oli avalikult nähtav, siis seekord leiuga probleemi polnud. Panin rohkem peitu, et ikka oleks teistel ka põhjust enne ämbrisse astuda. Tänud.
Esimese hooga tiirutasin jupp aega nullis ringi. GC ei aidanud, siis lootsin GP lehelt miskit vihjet leida. Ajutiselt k2ttesaamatu oli ainuke infokild, kuna see oli juba paari kuu vanune siis tekkis veelgi suurem sportlik huvi seda leida. Ja siis j2rgmisel hetkel paningi t2iega pange. Karp oli katki ja logiraamat l2bivettinud. Peale kiiret makeupi ytleks et on taas ajutiselt k2ttesaadav. T2nud peitjale. Iseenesest igati vinge lahendus ju.
Üksi otsides oleksin seal tõenäoliselt mõnda aega tuianud :) Helle teravad silmad viisid aga kiirelt sihile. Aardekarp oli seest niiske ning logiraamatut ei näinud. Selle asemel oli improviseeritud logileht kümnekonna sissekandega. Tänud peitjale!
Tüng jäi mul saamata, kuna ma olen sellest aardest nii palju eelnevalt kuulnud. Leid ei tulnud siiski lihtsalt. Tuli ikka korralikult otsida ja lisaks andsid Jürikad veel vihjeid ka.
Tänud peitjale.
Kuna vihma otseselt ei sadanud, siis otsustasin peale tööpäeva lõppu minna järjekordsele ämbrikatsele. See oli siis järjekorras neljas. Kohale jõudes hakkas kõik pihta nagu eelmistelgi kordadel, toppisin oma käsi kõikvõimalikesse kohtadesse, koputasin erinevat mõõtu tokkidega maapinda jne. Tulemus paraku oli ka sama, mis eelmistel kordadel. Lõpuks, kui möödunud oli suts üle tunni, otsustasin peitja käest vihjet küsida. Peale täpsustusi läks veel oma veerand tundi enne, kui lõpuks karp peos oli. Ilma vihjeta oleks saanud ilmselt veel nii mõnedki korrad sinna metsa alla sõita. Tänud peitjale aarde ja abi eest.
Umbes nädala eest sai soliidselt ämbrisse astutud, kui tahtsin isale näidata põhjust, miks ma aina vähem aega külas veedan ja igal võimalusel hoopis rattaga sõidan. Aare jäi leidmata ning lahkusin häbistatult. Täna olin tagasi. Teist korda enam ämbrisse ei astunud, aga aare ei tahtnud ikkagi kuidagi välja tulla. Kirjutasin Tarpsile, ütlesin, et vihma sajab ja veits külm on ka ning palusin vihjet. Aarde asukoht saigi reedetud, aga ikkagi suutsin vales kohas soperdamist jätkata. Alles peale teist vihjet sain karbil äärest kinni. Nii kuri, et on hea! :D Aitäh!
Lausa jooksime ämbrisse! Aare ise oli ennast uskumatult hästi peitnud. Me laskusime lausa nii madalale, et pidime aarde omanikult vihjeid küsima. Kahel korral! Tõsi, viimane küll polnud enam vihje, vaid konkreetne aarde asukoha kirjeldus. Aare oli tõesti kirjeldatud kohas, aga ikka väga traditsiooniliselt peidetud. :) Aitäh! Lahe aare, laheda formaadiga.
Sai ämbrisse astutud ja lõpuks sealt välja tuldud. Sai nii ülevalt kui alt otsitud, sai lähedalt ja kaugelt otsitud. Lõpuks alla antud ja peitjale helistatud ja asukoha kohta päritud. Kõik on tõesti nii nagu peab.
Aare helkis juba kaugelt silma ja ma mõistan miks paljud ämbrisse astuvad. Aitäh peitjale :)
Eile Haabneeme rahnu jahtides jäin vahele sõpradele ja lubasin täna läbi astuda. Kuna tee poolsaare otsa kulges siit lähedalt mööda, siis mõtlesin kunagi pooleldi leitud ämbri täielikult kätte leida. Autost välja astudes gps veel töötas, kui üle tee sammusin, siis kustus. Õnneks oli eelmisest korrast midagi meeles ja nulli ma jõudsin. Täitsa tükk aega kolistasin seal ringi enne, kui õige anuma leidsin. Sisse pidin kirjutama vaid õigesse ehk musta raamatusse. Kaido asenduslogiraamatus oli mu nimi juba maikuus sisse kantud. Nüüd siis korralik leid. Aitäh!
Kuna rahvusvahelisel lehel oli märge leidmise kohta, läksin uurima. Ämbri leidsin, logiraamatu leidsin koos õnnitlusega, et olen aarde leidnud. Panin kiirelt nime kirja. Britt - 67
Tundub, et olukord kohapeal on muutunud ja enam ei olegi võimalik ämbrisse astuda. Igatahes meil see enam ei õnnetuund kuigi üritasime asja sama ämbriga korrata.
Käisime üsna palju ringiratast, lõpuks jäi aare silma. Lahe peidukoht.
See oli tore aare juba alates selle nägemisest. Kättesaamiseks pidi konteinerit natuke aitama. Peale abistavat tõuget tuli aga ruttu kätte. Aitäh!
Algul tundus,et aare on veidike "roostes",kuid väikse sudimise järel saime oma ämbri kätte ja nimed kirja.Aitäh lõbusa aarde eest!
Mida on vaja teha aruande asemel? Minna pimedas metsa. Tehtud!
Käsutasime Timixi tõlda peatama ja läksime uurima, kuidas kohalikud talupojad elavad, no hästi elavad. Tare tareke puu otsas ja jalgu nagu poleksi. Nagu heas muinasjutus, lõppes kõik kiiresti ja me pääsesime peagi elusatena tsivilisatsiooni rüppe tagasi. Huvitav ja metsik maa on see Viimsi. Seal on palgjugi veel tundmatud, ehkki selle mandri rannik on juba läbi uuritud, on sisemaal veel kvartalite kaupa elamas metsikuid rahvaid. Kord jõuab püha hariduse tuli ka nendeni ja mustus ja vaesus peab taganema ka kõige kaugematest kolgastest.
Ei tea kas sai nüüd õigesti või mitte, aga logi me kirja panime. Teostus on lahe :)
Geopühapäeva väikse metsamatka neljas ja viimane leid. Meeldis väga aarde teostus, mis võimaldas laksata käega otsaesist peale tulutut nullis ringi vantsimist.
Ämbrisse õnneks sisse ei astunud. Lastes tekitas aare elevust küllaga :) Tänud! V: salvrätik, J: kliendikaart
Tänase päeva lemmikaare, lahe teostus ja hästi taastatud. Gps näitas küll mujale, aga paistis eemalt silma. Imestasime, et nii palju mitteleide. Kahtlesin alguses, kas hakkame pimedas otsimagi, aga polnud probleemi. Mu arvates huvitav tava-aare mitte mõistatusaare. M:õnneks olen ma nii väike, et seda ämbrit ma küll ei kolistaks...
Väga äge asi. Kartsime tõelist ämbrisse astumist, aga kõik läks sujuvalt. Kiidame ja täname peitjaid!
Kiire leid ning logimine. Mina läksin, järgmised otsijad saabusid :)
Kohale jõudes oli geoparkla juba hõivatud. Teel aarde juurde kohtasime logi järgi Viljariga kes ütles, et ei astunud ämbrisse, mis andis meile ka lootust leiuks. Kohapeal aega ei kulunud aare meeldis. Tänud peitjale.
Vigade parandus. Seekord lehvitas aare natuke vastu, tuli välja, et eelmine kord jäime 10 cm kaugusele. Aitäh!
Leidsime õige ämbri. Kiikasime ka teise, ämbrisseastujatest oli peale meie logi ikka pikk nimekiri. Aitäh.
Hea, et Martin teadis enam-vähem selle aarde tausta. Nii õnnestus nimi kirja saada ikka leidjate logiraamatusse :)
Aitäh!
Nonäed, hakkabki lõpuks jooksvalt kõigil logidel silma peal hoidmine ligi kahe aasta peale ära tasuma :) Huvi pärast sai kõigi atraktsioonidega tutvutud, mille hulka arvestan ka nullist paarikümne meetri raadiuses ilutseva tallermaa. Nimed panime kirja ainult kollasesse moluvihikusse. Mitteleidjate nahas ei tahaks olla, aga nii idee kui teostus väärivad siiski tunnustust. Aitäh!
Metsas oli juba pime ja hoolimata selgest geomaanteest oli mul kahtlusi et kas selle leian. Mõne aja pärast jäi midagi kahtlast siiski silma ja ei pääsenud ka mina ämbrist. Lihtne ja elegantne lahendus, olen ise sarnast plaaninud aga ilmselt geopeiturite distsipliini alahinnates olen ikka keerulisemate lahenduste peale mõelnud ja seetõttu on see seni realiseerimata...
Täitsa lahe. Isegi kaikaga maad sonkides võib juhtnööre leida, mis panevad kaelalihaseid pingutama :) Tänud andeka peiduka eest!
"Topelt ei kärise", "kolm on kohtu seadus", "üheksa korda otsi, üks kord logi" jne. No seekord sai vähemalt leitud :)
Kunagi sai otsimas käidud ja mitteleitud. Nüüd pidi peaaegu sama juhtuma, kuna veetsime metsas kolmveerand tundi ja ei suutnud kuidagi aardele otsa koperdada. Kui mu käsi tõusis juba vihjeandjale helistama, leidis Veiko juhuslikult aarde. Huh, tehtud. Üldiselt mulle selle aarde idee meeldib, kuna see näitab selgelt, kui kohutavalt pealiskaudsed on inimesed. Eks see käib ka minu kohta ju. Tänud omamoodi õppetunni eest. :)
Hea metsas müttamise aare. Vältimaks pange astumist astusin võimalikult suurte sammudega. Hiljem sain aru, et oleks võinud rahulikult kõndida ilma ohtu sattumata.
Ämber oli aus, ilus ja roheline. Meie sisse ei astunud vaid logisime.
Algul tundus päris keeruline ja palju kohti. Kuid peale aarde kirjeldust lugemist, läks kiiresti!
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Kõigepealt astusime ämbrisse, jalg jäi ämbrisse kinni, kohe saime ka aru et jalg ämbris on, aga vot jalga enam kätte ei saanud. Tundus et tuleb saabas ämbrisse jätta ja millalgi tagasi tulla, et asi lõpule viia. Õnneks tulid salasõnad pähe, siis saime ka jala ämbrist kätte. Siis oli suu korraks vandumise sõnu täis. Lõppuks sai suu ja hing nendestki tühjaks ja siis oli naerunägu õlgade kohal.
Vahepeal juba hakkas tunduma, et tulebki mitteleiuga leppida, aga lõpuks saime siiski ka selle asjanduse leitud. Aitäh peitjale.
Vigade parandus. Kahjuks igapäevane rutiin sööd ära ja tähelepanus ka kaob ära. Loodan et tulevikus läheb paremaks. Tänud!
Tegime kõik nii, nagu peitjad ette olid näinud :) Aitäh!
Kui algul kirjeldust lugesin, siis tundsin juba ette, et ju saab naljakas olema. Tahtsin ka ämbrisse astuda. Aga polnud üldse nii nagu ma lootsin. Ämbrisse ma ei mahtunud (peab vist kaalujälgijatesse minema) ja nalja ka ei saanud. Aga mets on alati tore, ükskõik kas on ämber või purk kännu all.
Täna oli vigade parandus. Otsisime nulli ning üks hetk suutsime selle ka leida. Aitäh :) See kord läks õigesti :) Võtsime tb.
Täitsa lahe värk! Triin tahtis hirmsasti ämbrisse ka astuda, eks ma olin ka siis selleks sunnitud :P. Aitähh!
Eelmise päeva viimastel minutitel tegime aega parajaks ja ronisime kõigi nelja jalaga ämbrisse. Uue päeva viiendal minutil logisime ka aarde. Leidjate nimekiri logiraamatus oli ikka hulga lühem kui veebis... Aitäh, tore aare :)
Alguses astusin muidugi ämbrisse. Mahtus täiesti wikipedia kriteeriumitesse. Seejärel jooksin ringi nii kaua kuni võtsin ämbri peast ja sain logi kirja. Tänud!
Vaata, et reedese geotuuri parim leid. Tore teostus. Ühe vähem on aardeid, mis ajavad suunurgad üles poole. Seda avastades, oli algusaegadel naer jälle näok :)
Vist sai ikka õige asi ära logitud- ämbrikolinat ei kostunud kõrva ;) Tõsi- otsimise pääle kulutasime ikka natu palju aega, aga nuh... elasime üle :) Värske õhk ja männimets, päiksepaiste... Isegi üksikud sääsed tegid veel aktiivset lendu...
Mõnus vaikne metsaalune. Autoga sai ka lähedale. Teepervelt viskasin alustuseks tühja õllepudeli autosse. Siis suundusime nulli, otsisime, mõnda aega lausa, ikka mitu-mitu minutit. Siis hakkasin mõtlema, et siin võiks ehk ämber olla. Nüüd ei läinud enam üldse aega, kui Marje panigi pange. Heheee, igati kihvt aare :-D EVEJ, v.a. pisut prügi. Aitäh lõbusa ja ivaga värgi eest!
Mulle meeldivad ämbrid, eriti need ,mis on suured ja pilgeni seeni täis. Ja parem kui neid ämbreid on kohe mitu. Oligi siin metsas ka seeni, kuid meite ämbritesse nemad ei jõudnud, no tundmatud ja kahtlased isendid noh. Pärast küll mõtlesin, et oleks ikka pidanud need täpilised ära korjama , et nende eest saab Balti jaama turul eur tükist, kuid siis oli juba hilja, no ei ole minus seda va ärihinge :P. Ja nii kenasti ma pangesid omavahel kokku kolistada ka ei oska kui mõni teine, üritasin vaikselt nahistada, kuid vahele jäin ;).
Võrreldes kirjandust nullis, tuleb mõnel ratturil vist veel kord kohta külastada :D Niikaua kui ma ämmergatega kolistasin, maalis kaaslane nimed logiraamatusse, aitäh peitjale!
Aga meenutus mälestusest, mis aaret nähes meenus:
Juhtum vene söjaväest: Sõdur on nii äpu, et keerab kõik tööd peesse. Kaevab maad ja lõhub labida, lõhub puid ja murrab kirvevarre jne. Majoril saab hing täis ja käratab: "Ons midagi mida sa ka korralikult oskad teha?" "Jaa, mas oskan bulbulaatorit ehitada!" "Mis see bulbulaator on?" "Seda ei saa seletada, see on vaja valmis ehitada ja siis demonstreerida." "Mida selleks vaja on?" "Ämbrit, naelu ja haamrit ning destilleeritud vett." Major kirjutab kõik nõutud asjad laost välja ja poiss hakkab bulbulaatorit ehitama. Võtab ämbri ja taob naeltega ämbri põhja auklikuks. Valab destilleeritud vee ämbrisse ning vesi voolab läbi põhja välja"bul-bul-bul-bul...". "Näete seltsimees major kuidas bulbulaator töötab!" Majoril hing täis, et uus ämber sai rikutud, annab sõdurile üle kaela ja viskab katkise ämbri prügimäele. Järgmisel päeval tuleb Moskvast kindral sõjaväeosa inspekteerima. Kõnnib prügimäest mööda ja kukub lõugama " Kes see kuradi hui on tuttuue bulbulaatori prügimäele visanud?!"
Vot nii, bul-bul-bul...
Eriliselt vaimukas aare! Aega ikka läks omajagu. Osalt geopimeduse tõttu. Õnneks taipasin ikka õige asja ära. Tänud!
Siin olin ämber peas pime nagu mutt, häbi lausa leituks logida…
Vägisi taheti, et ma ämbrit kolistaksin kuna see polnud seal, kus peaks. Asi parandatud. Leitud, logitud ka!
Olgem siis ka diskreetsed. Alguses tegin seda, mida ilmselt kõik eelmisedki. Siis tegin natuke seda ka, mida mõned ei ole teinud. Ja kohapeal peab ka ettevaatlikum olema, liiga palju muliseda ei tasu seal ka. Täitsa terane värk - aitüma!
Lauri kui varemleidnu jälgis eemalt. Rohkem ei saa kirjutada. Aitäh peitjatele :)
Kolistasime vahepeal ämbritega ja käisime täna siis uuesti leidmas. Vaevaliselt tuli see asi. Nüüd peaks asi JOKK olema.
Tegelikult võis ta pilgust juba välja lugeda, et siin mingi kala on. Seetõttu olin tähelepanelik ja ämbrisse ei astunud. Pärast sain teada ka, milles point oli :)
Käisin seal koguni kolmel õhtul järjest.
Esimesel korral jõudsin ainult ämbrisse astuda ja jalad märjaks saada, edasi läks juba liiga pimedaks.
Teisel korral tulin veel hiljem ja veel pimedamas, aga lambiga. Otsisin täitsa lambi kohtadest, siiski tulutult. Seda ei näinud, kuhu astusin, aga samasse ämbrisse igatahes mitte. Taevast hakkas liiga märga vett alla tulema ja läksin tagasi autosse. Ei jõudnud veel sõitma hakatagi kui Reinu teel kimas mööda valge linnamaastur. Märganud kõrvaltee otsa peal mind parkimas, tagurdas see äkki sinnani tagasi ja mu autot valgustati taskulabmiga küljeaknast päris pikalt. Ilmselt vihma pärast välja ei viitsitud ronida. Hiljutine [shadow] seletuskiri tuli meelde, aga ma ei olnud ühegi keelumärgi piirkonnas. Teine variant, et otsiti tagaaknalt TB kleepsu, kuid see asub mul esiklaasil.
Kolmandal korral tulin päevavalges ja sain lõpuks aarde ka kätte.
[edit: spoiler removed]
Tänud hoolsale aardeomanikule!
Muidu polekski end vist liigutanud, aga esimesed logid tekitasid huvi, et mida kuradit siis nüüd? Käisin ühel päeval salaja piilumas. Nojah, ma sain aru küll, milline ämber mind ees ootab, aga ta ju on seal selline, et isegi kui sa tead, sa lihtsalt pead sinna sisse kargama. Üldiselt arutlesin ma pool tundi hiljem sealt lahkudes, et kas olen mina loll või on peitja koordinaadi mõõtnud [algaja] gepsu järgi.
Järgmisel päeval soovis aga Lauri ka oma ämbri ära teha ja nii ma siis leidsingi juba teist õhtut järjest ennast sama koha pealt. Seekord oli üks auto juba ees. Läksime Lauriga puude vahele, eelmised leidjad ja mina sättisime end siis kännu kõrval rivvi ja hakkasime vaatama, kuidas Lauri tsirkust teeb. Pikka nalja polnud, kui ta oma ämbri oli ära teinud, siis tuli mul endal ka hakata klounaadist osa võtma. Ega ma väga ei pingutanud, aga Lauri abiga sai nimi siiski kirja.
Muide, Ämber, õigemini Amber tähendab muuhulgas ka merevaiku ja on inglise keelt kõnelevas maailmas levinud naisenimi. Tahtsin oma esimesele tütrele nimeks panna Külli Ly Amber, aga naine polnud nõus. Huvitav mispärast?
Ilma GPSita on palju lihtsam liikuda, kuigi täpselt õigesse kohta jõudmine on üsna vaevaline. Seekord oli aga rahvas juba ees ja läks lihtsamini. Ämbrisse astusid kõik. Tegelikult ei astunud küll keegi sest see on lihtsalt nii pisike ämber. Rohkem ei saa siia kirjutada. Aitäh.
Otsustasin katsetada oma väheseid oskuseid ja läksin georetkele ilma gps-ita, ainult telefoniga. Vaevaline oli, aga kohale jõudsin - osaliselt tänu Lauri autole ja sügavalt sissetallatud georadadele. Kõigepealt kiiresti ... ämbrisse ja siis saabus kohale suurem seltskond otsijaid ja hooldajaid - algaja, ftf ja sportlane. Nautisime vaatepilti, kui Lauri ka ... ämbrisse pani, edasi sai veidi aega geojuttu aetud ning lõpuks ka nimed logiraamatusse kirja pandud.
Olin just ämbrisse ära astunud, kui kuulsin auto lähenemist ja aardeni sammus Hannes. Kui tema sai jala ämbrist välja, tulid kokkutulekule peitjad ja algaja tiim. Siis oli Lauri kord ämbris ära käia. Oli tore kohtumine ja suured tänud mõnusa aarde eest!