Selle aardega ikka ei vea. Vanasti oli liiga kõrgel, et ära roniks ja ka aare kadunud. Nüüd vahepeal taastati, aga ei suutnud leida ka pärast mitme geopeiturile helistamist. GC lehel ka mitteleiud ees.

Käed jäid lühikeseks.

Ei leidnud!

Ring eestile peale puhkus oli nüüd jõudnud sinnamaani et tuli hiiust saarde suunduma hakata. Praamini oli tubli 2,5h vabat aega ja nii jõudis veel ujuma kui geopunkte külastada. Sai seal omajagu turnitud kõikidel tasanditel. Siinne oli isegi lihtne turnimine võrreldes Ninaotsas oleva poole kõrgema redeliteta torni vallutamine. Ka varemleidnu juhiste järgi ei jäänud midagi silma/näppu. Objekt sai üsna põhjalikult läbi poleeritud, aga jäi seekord leidmata.

Sai alt silmadega otsitud ja julgem ronis ka üles aga ei midagi.

Abivahend aitas mind poolele teele. Et siht silme ette saada, otsisin seda "kaugelt paistvat" karpi. No ei näinud. Ilmselt ikka geopimedus. Kui ei näe, mida otsid, ei ole ka tahtmist asjatult kaela murdma hakata.

Nägime aarde ära, aga julgusest jäi seekord natuke puudu.

Nu vot siis,lõin ikkagi põnnama.Mõned loetud meetrid jäid aardeni,eks kunagi tagasi.Lühikeste pükste ja T särgiväel ei hakanud kangelastegusid seekord sooritama.Vähemalt teada kuidas järgmisel korral ründama peaks

No nägin ju aarde ära. Aga sest on vähe kasu. Kõrgust kardan ja seetõttu ei näe pointi logimise pärast oma elu ohtu seada, sealt võib kergesti eluaegse invaliidsuse ligi saada.

Eriti suurte lootustega siia ei tulnud, aga koht tuli ju ikka üle vaadata ja kes teab, ehk juhtub ime ja polegi see maastik neli ilma abivahendita ka miskit. Kohapeal pidime siiski tõdema, et seekord jääme alla. Karp vahtis näkku ja nöökis mõnuga. Kindlasti oleks midagi välja mõelnud, aga kell oli vist juba sealmaal, et riskantseid eksperimente enam sooritama hakata polnud tahtmist. Pealegi peab midagi ju ka teiseks Hiiumaa külastuseks ootama jääma. Aarde juurest oli aga väga ilus vaade ja õunapuu pakkus maitsvaid õunu.

Vaatasime ja imetlesime aaret ja selle peidukohta. Hindasin võimalusi ja olemasolevaid vahendeid. Kuna mul vastavad vahendid puuduvad ning võimekus ilma abita aardeni ronita ka puudub, siis jäi logi kirja panemata.

Aare nähtud, teine kord, kui järelhaagiseg võibolla abivahend kaasa saab, saab ka logitud :( mõtlesime juba kohalike talumeeste peale ja ka käte-jalgade tööle, kuid taaskord oli vabanduseks eg neurokirutgia oskond on liiga kaugel.

 4 

Leidsin küll, aga jäi logimata. Kalurid olid vaatamas ja ema ei soovinud üles ronida.

0 jõudes leidsin eest trepita teras monstrumi ja looduse maalimisega ametis oleva kunstniku. Ei hakanud teda traumeerima, tuvastasin aarde asukoha ja teinekord uuesti.

kunstnik töö hoos

Siia valikutesse peaks panema ka võimaluse "ei saanud kätte, jalad liiga lühikesed". Kui pikemaks kasvan, proovin uuesti!!! Üldiselt ilus koht ja väga maitsvad maasikad.

Hapud viinamarjad olid, järgmiseks korraks on loodetavasti küpsenud :))

No tegelikult ikka leidsime, väga lihtne oli ... ainult logimata jäi. Akrobaatiliste oskuste puudumise tõttu.

Geotuuri ainus mitteleid kuna varustuse tase oli nõrk. Vähemalt järgmine kord on teada, mida vaja ning kui pikka ;) (mõtle lisaks_ mitte ainult redelit)

Teel aardeni õnnestus rehv katki sõita, millele järgnes paari km matk külasse, kus õnneks esimene peremees meile ka appi tuli :) Kahjuks aga jäi aare sel korral tippu, järgmisel korral läheme tagasi koos kellegi osava ronijaga...

 3 

Vahtisin nullis olevat peitjat s.o.jalgratast, vahtisin aaret, otsisin silmadega ka teist peitjat, et ehk seegi laheduses ja saab karbi jargi saata,aga tuhkagi. Tegin tuleviku tarbeks plaani valmis ja lahkusin. Ei olnud yhekylastuse aare,voh!