Mulgiraudtee oli 20. sajandi I poolel Mulgimaa elu tuiksoon, tänu raudteele arenesid külad ja vallad, tekkis koguni üks linn - Mõisaküla. Raudteetamm ja enamus jaamahooneid on peaaegu terviklikult tänaseni säilinud, kuid täiesti unustusse vajunud, looduses ei juhata nende rajatisteni ükski märk ega viit. Olen tutvunud kõigi säilinud jaamahoonetega ja läbinud vähemalt poole raudteetrassist ning valisin aarde peidupaigaks ühe kõige paremini säilinud tehnilise rajatise. Vanade vedurimeeste sõnul olnud see paik raskeim koht liinil- äkiline S-kurv, kõrge teetamm ja järsud tõusud tegid liiklemise keeruliseks. Polevat olnud harvad juhused, kus vedur ei jõudnud rongi mäkke vedada ja see veeres kolinal orgu tagasi, juhtus ka raskeid õnnetusi.
Aardekoha juures on teetammis näha puitliipreid, imekombel on säilinud ka mõned rööpajupid, ühel neist aastaarv 1895 ja valmistajanimi COCKERILL. Tänapäeval on suur osa raudteetammist kasutatav matkarajana, täpsem info Mulgiraudtee kodulehel. Samast pärinevad lisatud fotod.
Head leiuõnne ja edu Mulgiraudtee ajalooga tutvumisel!