Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mulgiraudtee oli 20. sajandi I poolel Mulgimaa elu tuiksoon, tänu raudteele arenesid külad ja vallad, tekkis koguni üks linn - Mõisaküla. Raudteetamm ja enamus jaamahooneid on peaaegu terviklikult tänaseni säilinud, kuid täiesti unustusse vajunud, looduses ei juhata nende rajatisteni ükski märk ega viit. Olen tutvunud kõigi säilinud jaamahoonetega ja läbinud vähemalt poole raudteetrassist ning valisin aarde peidupaigaks ühe kõige paremini säilinud tehnilise rajatise. Vanade vedurimeeste sõnul olnud see paik raskeim koht liinil- äkiline S-kurv, kõrge teetamm ja järsud tõusud tegid liiklemise keeruliseks. Polevat olnud harvad juhused, kus vedur ei jõudnud rongi mäkke vedada ja see veeres kolinal orgu tagasi, juhtus ka raskeid õnnetusi.
Aardekoha juures on teetammis näha puitliipreid, imekombel on säilinud ka mõned rööpajupid, ühel neist aastaarv 1895 ja valmistajanimi COCKERILL. Tänapäeval on suur osa raudteetammist kasutatav matkarajana, täpsem info Mulgiraudtee kodulehel. Samast pärinevad lisatud fotod.
Head leiuõnne ja edu Mulgiraudtee ajalooga tutvumisel!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://mulgiraudtee.viljandimaa.ee
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCTCJ4
Logiteadete statistika:
145 (87,9%)
20
12
5
4
1
0
Kokku: 187
Ei tea mis värk mul nende mulgiraudtee aaretega on. Täna käisin ühe juures juba teist korda ega suutnud seda ikka leida. Tundub, et see on jälle kadunud. Lootsin, et siin õnn pöördub, aga siiski mitte. Tulin kenasti maantee äärest endisele raudteele ja sealt edasi silla juurde jõe koordinaatide poolsele kaldale. Turnisin ja otsisin vihjele vastavatest kohtadest, ei leidnud. Lugesin logidest, et vihje ei päde. Otsisin mujalt silla ümbrusest, kuid ei leidnud midagi. Lugesin mingist logist, et aare võib olla hoopis teisel kaldal. Võtsin jalad paljaks ja kõndisin läbi vee. Otsisin seal kõikidest sarnastest kohtadest, kuid tulemusteta. Mingis logis mainiti ka geokuhja, aga ka seda ei suutnud leida. Seejärel lõin käega, läksin üle jõe tagasi ja lasin jalgadel kuivada. Seejärel suundusin tagasi autosse. Üks positiivne asi ka - tagasiteel märkasin valmivaid maasikaid.
Enne mind on paar mitteleidu ka. Ehk on hoopis kadunud, selle asemel, et mina ei oska leida.
Sild on lahe. Sai juba aastaid tagasi seda netist vaadatud, kuid tookord jäi georetk lühemaks ja siia ei jõudnud. Nüüd siis lõpuks kohal ja otsitud sai üsna põhjalikult. Logidest käis läbi, et vahepeal on aare teisele poole jõge sattunud. Vaatasin, ei leidnud ka sealt. Jalutasin ka veidi allavoolu, jões ka ei paistnud.
Autoga sõistsime paarisaja meetri kaugusele ja siis jalutasime mööda ilusat rada sillani. Loomulikult olime valel kaldal ja tuli ette võtta närvekõditav sillaületus. Turnitud ja otsitud sai päris kaua, aga kahjuks aare näppu ei jäänud.
No ei tulnud. Kõigepealt sai lähenetud mööda teed. Kuna koordinaadid näitasid ikka teisele poole jõge ning arvasin, et ####!!, siit ma küll üle ronima ei hakka, sai mindud tagasi ning sai tuldud teiselt poolt. Kõigepealt mööda jõekallast läbi võsa, kuid sealt saab otse mingisse mülkasse. Järgmine katse oli edukam, sai otsida üles raudteetamm ning tulin mööda seda. Suhteliselt läbitav. Kohapeal sai siis igatepidi turnitud, silma ei jäänud midagi. Samas, kui vb vedeleski maas, rohu sees.. Ja veel suur karp.. Igatahes otsa ei koperdanud. Mingil hetkel said mõtted otsa ning kuna vaikselt olin juba kõrgusega ära harjunud ning polnud huvi uuesti võssa ronida, turnisin siiski mööda silda teisele poole kallast (proovisin ka sealt veel otsida) ning mööda teed autosse tagasi. Ei tundunudki see silla ületamine enam hirmutav; veidi jahedaks võttis vaid siis, kui poolel sillal olles mingi vaablane mu ümber tiirutama hakkas. Vähemalt jääb meelde. Eks kunagi äkki tagasi.
Siia sillale saabusime lootusrikkalt ja põnevil. Tundus huvitav objekt, kus turnida. Lisaks veel täiesti värskelt hooldatud aare. Turnida saingi palju, otsides kõikvõimalikest ja -võimatutest kohtadest, aga paraku meie eest see karp täna peitu jäigi.
Alguses ei leidnud kuidagi lähenemisteed: lähimal oli eravalduse silt ja ülejäänud tulid kusagilt ei-tea-kust. Tükk aega vaatasin tõtt selle kaldaäärse võsaga. Kõrvaltalust vaatas mind trepi peal istuv papi, vist isegi kommenteeris midagi, aga jäi täpselt kuulmata. Lõpuks mõtlesin, et alla 200 meetri, kui hull see saab olla.
Ega ei olnudki, alguses natuke niiske, aga üldiselt oli juba mingi rada sees ja läks nagu naksti. Ja siis... ohoo! Oli see vast sild! Hämmastav, et ikka veel alles. Ronisin all ja üleval, vaatasin mitmelt poolt, aga aaret ei suutnud tuvastada. Null oli muidugi suht kahtlases kohas, aga kui seal peaks veel hakkama trikke tegema, siis oleks minu meelest juba maastiku raskusaste kõrgem ("vajalik erivarustuse, nt terasest kerade olemasolu"). Nii et leidmata ta seekord jäi, aga küllap naasen. Aitäh siia juhatamast!