Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käesolev aare toob meid Rebala maastikukaitsealale. Konkreetses kohas on näha mitmed kivikalmed, millel hinnatakse vanust olevat lausa üle 2500 aasta.
Kalmetesse on maetud nii mehi, naisi kui lapsi. Põletamata surnud asetati kivist kirstu, mis kaeti paeplaatidega ja ümbritseti kiviringiga. Kirstude asetus ja ka ümmargune kuju viitavad muistsele päikesekultusele. Kalmetest leiti peale skelettide ka erinevaid esemeid. Unikaalseimad on neist arvatavalt muistsele usujuhile kuulunud pintsetid ja habemenuga – Eesti vanim iluhoolduskomplekt.
Parklast veidi ida pool on kõrvuti 2 esimest kalmet. Aare asub väiksema tsentrist 60m kaugusel. Parklast kagu suunas liikudes on u. 150m kaugusel järgmised kaks kõrvutist kalmet. Aare asub tagumisest kalmest 115m kaugusel. Head nuputamist ja kalmetega tutvumist!
Muuhulgas asuvad aardes kuulsa muinaseestlase Kalev Konkssõrme maised jäänused. Aga neid ei tohi sealt kaasa võtta!
08.11.14. Otsustasin, et see paik on väärt vähe asjalikumat ja temaatilisemat teostust. Ehk siis peidik uues kohas. Kirjeldus vastavalt muudetud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 190/211 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), soovitan (1), rästikud (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC545XA
Logiteadete statistika:
127 (90,7%)
13
4
3
0
0
0
Kokku: 147
Käisin vaatasin kontrolli poolt enam-vähem heaks kiidetud koha uuesti üle aga ei leidnud.
Siia tulin täiesti ettevalmistumata mütsiga lööma, aga nädsa, polnudki midagi nii, et jaluta ringi ja nopi ära. Andis ikka koperdada seal metsistunud heinamaal, aga see selleks. Koht oli fantastiliselt huvitav, käisin ikka kohe kõik kalmed läbi. Tänud kutsumast ja vaja natuke asja uurida, küll siis tulen tagasi.
Jälle mitteleid. Sel korral tegime heinakõrrest sirlilid, panime kaks punkti maha, käisime ühes kohas (mis hiljem geokontrolli testides ikkagi 10 m täpsusega rohelist andis), aga kuigi koht tundus justkui õige, oli vaatepilt selline rüüstejälgedega, et käisime ka teises kohas (mis ei andnud mitte midagi lootustandvat näha). Käisime vahepeal proto peal nobedate näppude vooru tegemas (avamise-sulgemise süsteem on jätkuvalt nii tore, et kerisin ikka mitu korda edasi-tagsi). Tagasiteel parklasse läksime jälle kalmeid revideerima, nüüd sain ka geokontrolli heakskiidu, tiirutasime veidi ringi, ma tuustisin eeldatava peiduka juures uuesti ja siis sattusin rästikule peale, õnneks käe ega jalaga pihta ei saanud. Noh, kiljumist ja ohkimist tuli mu poolt kõvasti, kaaslane käis rahulikult sandaalides ringi. Igatahes minu meelest on peidukas rüüstatud, karpi ei sedastanud küll kuskil. Peitjat teavitatud.
Mul oli nii palju kohti vaja läbi käia, aga “õigesse” nähtavasti ei jõudnud. Kui ma ka järgmisel korral tulejumalaga jutule ei saa, siis tuleb siinne ikka veel tõsisemalt ette võtta.
Tuuseldasime veidi geokontrolli poolt heaks kiidetud kohas. Kui see tops tõesti seal on siis on see küll päris hästi maskeeritud. Eelnevate logide põhjal vaatasime ka laiemalt ringi aga ega kiiret pole, küll ma siia millagi tagasi tulen.
Ei leidnud seekord. Selgus, et mul olid veel esimesest versioonist välja vaadatud numbrid mälus ja seal polnud midagi. Vea avastades üritasime küll kohapeal midagi saavutada aga kahjuks ei leidnud. Nüüd järele vaadates ja jooni vedades selgus, et olime lihtsalt vale ristumiskoha peal, muidu päris täpselt :) Aga no pole hullu, küll varsti siis õigesse kohta ka.
Otsisin kohta, kus hommikukohvi nautida ja lõpetasin siin. Aaret ei leidnud, seekordseks vabanduseks ütlen, et päike paistis silma.
Tallinnast lahkudes silmasime Peterburi maanteel ühte Medi autot. Fooritule taga seistes tuvastasime roolist Speedy, kellega meil sama suund oli ikka päris mitu kilomeetrit. Olles hiljuti koordinaadid kuni 10 meetri täpsusega paika saanud, olin lootusrikas. Ka Anni hõiskas enne õhtut rääkides, et siin läheb täna ilmselt ruttu, ikkagist eile on leitud. Algul otsisime koordinaatidelt, siis tegime ringi ümber meie nulli, siis tegime suurema ringi, siis kontrollisime valimatult kõiki objekte, siis pommitasime veel geokontrolli aga naerunäose tulemuseta. Eks siis peame tagasi tulema kui silmaarsti juures käidud. Anni ehitas otsimistegevuse käigus meile seltsiks ka lumememme.
Tormasin suure hooga enda välja arvutatud nulli ja jäin seal nõutult seisma. Lagendik. Tühi lagendik. No peaaegu. Pool tundi tiirutasin seal ringi, kuna kõik kiitsid kavalat peidikut, kuid ei suutnud midagi tuvastada. Lõpuks tuli pähe saadud koordinaate uuesti geokontrolli toksida ja ... no misasja ... "vale koht". Kuidasmoodi, kui ma mäletan täpselt, et lahendades sain kontrolli roheliseks? Kuid siis polnud seal tühermaal enam mõtet rohkem passida ja hakkasin auto suunas tagasi liikuma, ise logisid lugedes. Kuna phantom kirjutas, et peidukoht hakkas juba kaugelt silma, üritasin asja loogiliselt ajada ning käisin igasugused põõsad läbi. Ühe alt leidsin koguni inimkätega tehtud pisikese kalme, kuid kui ma sealset pealmist kivi liigutasin, nägin täitsa elusat rästikut eemale liuglemas (viimasel ajal ma kohtan neid üha sagedamini). Kükitasin augu kõrval ja mõtlesin, kas julgen veel midagi puudutada, kui kuulsin valju hoiatavat kahinat. Hüppasin tagasi ja jätsin siuglevad olevused rahulikult oma koju. Pärast seda kadus aga isu ka asja kirvega lahendada (pealegi pole ma selles eriti osav nagunii), nii et arvutan parem uuesti koha välja ja tulen tagasi.
Koordinaadid olid aarde avaldamise hetkest välja raalitud. Alles täna otsustasin kalmed üle kaeda. Oh seda üllatust kui lugesin kirjeldust enda arvutatud nullis. Proovisin siis tunde järgi otsida 115m raadiusest viimasest kalmest. Kuna ühtegi väga loogilist peidupaika silma ei jäänud, siis ei tahtnud just sõrmi kuhugi taha ajada. Eks tuleb teha kodutöö uuesti ette võtta ja seejärel uuele katsele välitöödel.