Neljakesi uurisime kõik kuuseokkad läbi, ei olnud abi ka varemleidnutest, pärast mitut ringi lõpuks loobusime, hinges kuri kahtlus, et seda aaret siin polegi.
Nagu homme tekkiv kättesaamatu staatus kinnitab, viga õnneks polnudki meis, aaret tõesti polnud.

 2 

Lugesime kõik okkad üle, aga aaret ei leidnud. :(

 1 

Olin jälle möödasõidul. Aga jah eks nende kuusemikrodega on nagu on. Et kas leiad või siis jäädki ümber kuuse silitustantsu tegema. Peab ikka pimedas tagasi tulema. Tavaliselt on just siis sedatüüpi aardeid lihtsam leida ;)

Edit. Tulin pimedas tagasi ja... 45 minutit hiljem istusin sama targalt autosse tagasi nagu tulles.

Ei leidnud.

Eelmise aare juures kulutasime pikalt aega, et Vasalemma käik ei lõppeks mitteleiuga, lootsime naiivselt siin leiu kirja saada. Varemleidnud keeldusid meid abistamast ja ei nõustunud soojast autost märja kuuse alla ragistama tulema. Õigesti tegid, külm ja tatine oli siin täna. Saime teise sinise näo tänasesse päeva.

Siin me otsisime ikka päris kaua aga tulemust ei tulnud.

Huvitav, kas vihjeks oleks... käbi? No mitte ei taipa, mis pimesikk mina olen. Kuusevõrast otsides loodab aju juba alateadlikult PET-torukest silmata, ilmselt seetõttu jääb mõnes teises võimalikus vormistuses konteiner märkamata. Kui nüüd vahepeal veel keegi selle sealt ära nopib, siis lähen kolmandat korda otsima :|

Sel korral jäi leidmata.

Sõitsin Paldiski poolt, paduvihm selja taga. Kui Rummus veel ladistas, siis Vasalemma poe juurde jõudes oli tee kuiv ning otsustasin ikka korra autost välja ka tulla. Kirjeldatud kõrgusel ja kaugusel aga kahjuks aare kohe ninast kinni ei võtnud ja kui vihmapiisad mulle järele jõudma hakkasid, lõin põnnama (kuuse all oleks muidugi otsida võinud ka padusajus).

Juba neljas kord ja ikka veel olen pime.

Alustasin georingi, ei leidnud ja lõpetuseks tegin rongini aega parajaks aga nägijaks ikka ei saanud. Jääb ehk tulevikku.

Nii nagu Aive ja Moonika eile tõdesid. Alustasime kuuse mitteleiuga ja lõpetame ka. Tänud aarde eest.

Juba teist korda tegin selle kuusega lähemalt tutvust. Sel korral oli ka varemleidja seltsiks, aga aare jäi sellegipoolest tabamatuks. Küllap põhjalikuma tuhnimisega oleks asi lõpuks lagedale tulnud, aga ees ootasid veel teisedki aarded. Eks varsti jälle.

Vaat ei leidnud. Pärast üheksat selle päeva leidu tabas mind geopimedus (noh, hakkas juba üle hilisõhtu ka kerima ja kaugel see öögi) ning nii lubjavabrik kui kuuseplats olid kui tühja tuule tagaajamine.

Kõik olid nõus, et tuleb sinine nägu.

Müttasime neljakesi oma pool tundi, aga ei midagi

Silm ei andnud mulle õigest asjast märku, isegi kui ta seda nägi.

Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kus küll varjad aaret? Aardepeitja on head tööd teinud. Aare jääb jätkuvalt mitteleituks.

Otsisin 15min kuid ei leidnud. Siis tulid varemleidnud Martti ja Allan kohale, kuid ka nad ei leidnud. Aga kui eile on leitud, küll siis alles on.

Kahjuks ei leidnud ka meie seda aaret. Sai seal lausa mitu tiiru peale tehtud.

Peab see ikka keeruline peidukas olema! Jätsin Inga autosse lubadusega, et mul siin kaua ei lähe. Kui olin kogu kuuse läbi otsinud saabus ka Inga kes tuli vaatama miks mul nii kaua läheb. Hoolimata selles, et tal on see aare varem leitud siis täna ei suutnud me kumbki seda leida. Vähemalt oli meeldivam otsida kui suvel mil sipelgaid oli m e e l e t u l t.

Sai ikka tükk aega sahmitud seal... :) ja tuleb veel minna...

See on see koht kus ma oma Vasalemma ringreisi alustasin ning lõpetasin ka. Aga tulu ei miskit. Esimese külastuse puhul oli naabrivalve päris terane ning lähedalasuva poe juurest kostus juba jõminat. Paar aardelogi hiljem oli plats juba võetud aktiivsesse kasutusse. Ja kui ma viimast korda läksin olukorda kontrollima, siis oli kvaliteetaega veetvate õllemugude arv veelgi kasvanud. Arvestades strateegilist olukorda otsustasin manöövrid teadmatuks ajaks edasi lükata.

 5 

Siin pidin äärepealt südamerabanduse saama. Parkisin auto Pärna tänava serva alajaama juurde. Eemalt juba nägin jalgrattaga lähenevat mugu. Väljusin autost ja hakkasin autos istuva Henrikoga tegelema, samas oodates, mil mugu meist mööda sõidab.

Vaevalt on mugu meieni jõudnud, kui paaniliselt hüüdma hakkab: „ Teate, 35 naist uppus ära. Just raadiost öeldi.“ Mina, kellel raadio küll autos mängis, ei ole sündmusega kursi kohkunult vastu: „Mis juhtus, kus juhtus, kuidas juhtus?“ Peast jõudsid loetud sekundite jooksul läbi käia hirmsad mõtted ja stsenaariumid. Vana: „Just raadiost räägiti. 35 naist uppus, milline õnnetus.“ Osutab teine leistangi peal olevale väikesele raadiole. Kui paanika oli õige suureks kasvanud , sai vana viimas öeldud: „ No seal, kus need laevaga üle tulevad.“ Samal ajal oli Jaama tee ja Pärna ristmikule jõudmas vana sõbramees jalgrattal. Nüüd andis vana pedaalidel paar tõuget ja oli sõbramehe juures ning kaugele Vasalemma kohale kostus paaniline hüüatus: „Tead kui õudne, 35 naist uppus ära.“ Kohapeal pikka arutelu ei toimunud, vaid koos sõbramehega pöörduti tagasi Pärna tänavale pagulaste ohtliku teekonda Vahemerel arutama ja lahendama.

Nüüd avanes minu võimalus kuusega tutvust teha. Olin juba kuusele õige lähedal, kui kõrv tabas veidi eemal grüünes aega veetva seltskonna vestluse. Paanikaosakonna tegevus oli kogu nende tähelepanu meile pööranud ja otse loomulikult ei jäänud neile ka märkamatuks minu suundumine objektile. Kuna olin juba kuuse juures, siis natuke julgesin varjatult ühelt poolt väheke kuid tulutult otsida.

Tuleme tagasi kui sipelgad magavad.

Kuuse leidsin, hea seegi. Sai tiirutatud ümber kuuse ja kuuse all aga ei midagi. Vaatasin oks oksa haaval läbi aga ikka ei midagi. Ei teagi, kas liiga pime või liiga lühike. Aga kui üks sipelgas oli suutnud püksi ronida ja siis väga valusalt hammustas, sai kuusele loobumisvõit antud.

 1 

Tegin ühe ringi seestpoolt ja poolteist väljastpoolt. Oli küll üsna kindel mõte, mida otsima peaks, aga no ei näkanud. Küll aga on selle kuuse ja platsi taustalugu väga huvitav, suur aitäh selle eest! Ehk kunagi ka uuele katsele.

 6 

Revanš 1:0 Erko kasuks. :D
Südapäev, mõnus päike, soe ilm ja peitja rikkalik kiusuressurss- korralik kamp imelikke mugusid. Ratastega, istumas, manustamas ühtteist ja üleüldsegi mitte kiirustavate inimeste moega. On ju suvi ja manjaaana ruulib.
Ilmselt oleks paistnud veider: tuleb mööda teed auto. Peatub, väljub neli inimest (kui naisi ikka ka inimesteks loetakse veel? Kui ei, siis kaks inimest ja kaks naist. ) ja läheb joonelt kuuseplatsile kuuse alla. Veel veidram, kui nad seda tiiruga teevad ja ikka kuuse alla peituvad.
Nii veidrad me ei tahtnud paista ja seega tegime mugudele möödudes lehva-lehva ja keerasime auto ümber. Seegi tundus vist kummaline, sest see kamp nagu üksmees jäi meile järele vahtima..
Imelikud inimesed seal Vasalemmas ikka.

 3 

Kes peidus? Kes peidus? Geopeiturid on peidus. Mis nimi? Mis nimi? Hette nende nimi. Käi läbi! Käi läbi! Käi läbi kuuseoksade ja otsi kohta, kus Sa saad ja pane logi kirja!

Mängisime seda ringmängu üha uuesti ja uuesti, kuid kohta, kuhu logi kirjutada, me ei leidnud. Kuskil pidi see õnn ju pöörduma. Aitäh ;)

 2 

Silita kuuske kust kandist tahad aga ei midagi! Õnneks pakkus Tanel ja Pilditibi seltsi, üksi oleksin varem alla andnud. Eks üritab kunagi uuesti.

 1 

Aardele lähenedes tundus, et kuuse sees justkui oleks keegi. Asjaolude täpsustamisel selgus, et tegemist on geopeituriga. Ühendaisme jõud ja otsisime kuuse põhjalikult läbi, aga aare keeldus end avaldamast. Mingil hetkel said ideed otsa ja andsime loobumisvõidu

 2 

Võimas kuusk aga minu lambikesele jäi täna aare varjatuks. Õhtusele ajale vaatamata oli palju mugusid liikvel kellele kuuse alt paistev lambivalgus kahtlemata huvitav tundus, nii et tuli loobuda ilma aaret leidmata. Järgmine kord...

Mina ka ei leidnud. Tulen uuesti, päris huvitav, kust see tops lõpuks ennast välja annab…:)

Ei õnnestunud seekord leida, kindlasti lähen teisele katsele.

Ka meil ei vedanud täna selle kuusepuuga. Kunagi tuleme tagasi.

Teivas oli liiga pehme. Katse ebaõnnestus.

Hetkeseisuga on geopeitus.ee lehel kaks aaret, mille nimes on tähejada "kuusep". Teine on OO Kuusepuu, mida otsisin päev varem. Tundub et need on minu jaoks neetud aarded sest kumbagi ma ei leidnud. Siin vaatasime kuuse "sees" ja vähem väljas ringi oma 20 minutit, no ei midagi. Pärast nokkisime endi pealt sipelgaid, andku nad andeks.

Kohapeal oli palju jääke kinnitustest, kuklaseid ning kuuse rüüste jälgi (ilmselt otsimisest). Meie otsisime kahe taskulambiga nii seest kui väljast ümberringi, kuid ei leidnud. Hiljem sigines lähedal asuvasse aeda mugude seltskond ja jätsime kes-seda-enam-teab-mitmenda ringi tegemata.

kinnitused

Sipelgapesa leitud, aare - ei :)

No ei leidnud. Nuuskisime seal vist ligi tund aega. Leho tuli ka lõpuks uurima, et no mida asja siin siis mitte leida on. Aga karp jäigi peitu.