Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub looduskaunis kohas, kus saab nautida kaunist vaadet Lõuna-Eesti metsadele ja mõnusat õhtut grillides. Suhteliselt lähedal asub ka metssigade söögikoht.
Aare on peidetud nunnusse konteinerisse koos nunnu nänniga, ent see on peidetud mitte nii nunnusse prügikotti.
Vihje: Vana känd on väärtuslik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vvvs.ee/
Aarde sildid:
piknikukoht (3), lumega_raske (3), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5467Q
Logiteadete statistika:
115 (91,3%)
11
4
1
2
0
0
Kokku: 133
Ei olnud see otsimine nunnu. Mõnda aega tuulasime siin võpsikus, aga ei leidnud arvestatavat kändugi, aardest rääkimata
Otsin ja otsin ja otsin, aga ei leia. Võibolla on jalutama läinud? Muidu on väga põnev kohake!
Üritasime, mis me üritasime, aga paksu lume alt seda õiget kohta välja kaevata ei õnnestunud. Kunagi tulevikus proovib vast ehk uuesti.
Oli pime, veel ei leidnud aga järgmine kord leiame
Ehhhhhhhh. Kui vahepeal kuulen, et geopeiturid lõhuvad hooletult ja läbustavad, siis mul on tunne, et tegemist on mingi PTSD hooga just siukeste aarete pärast. Sobistasin 15min võsas ja lõin käega. Abivahendiks tuleb võtta alkohol!
Algus oli vägagi nunnu, koht on armas ja ilus. Kuid miks peab niisuguses kohas aarde kuhugi võssa uputama. Ma pole nii kõrgeid sõnajalgu kuskil näinud, mina ometi pikk inimene ja mulle olid õlani. Natuke sumasin seal ringi ja siis loobusin.
Läksin kõigepealt metssigade söögiplatsile, kus oli selline lõhn üleval, nagu oleks pidusööming just lõppenud. Lasin sealt kähku jalga ning leidsin siis tee mäkke. Ronisin üles, kuid nähes, milline võsa ees on, otsustasin sügisel tagasi tulla.
No ei julgenud pimedas rohkem ekselda. Pool meeskonnast jäi autosse, otsijate poole väiksem pool ei tahtnud väga üksi suuremates ristmikes ka oodata ja lõpuks sai telefoni/taskulambi aku ka tühjaks. Väike hirm tekkis, et kui ei jõua äkki võsast õigesse kohta välja, on väga narr keset ööd suvasse metsa ka ekslema jääda ja lapsed ju autos ootavad. Õnneks loogika kuu asukoha ja mäkketõuse kohta ikka viis õigele rajale. Teinekord.