Varsaallika

Varsaallikad asuvad Tallinnas Kosel paekalda jalamil Särgava allee lähedal. Suurvee ajal kümnekonnast allikast väljapulbitsev vesi koondub vulisevaks ojaks, mis Pirita purjespordikeskuse juures Tallinna lahte suubub.

Jutuvestja Illika Lõhmus pajatab vana loo sellest, kuidas talumehe väärt hobusel oli kord sündinud varss, kelle sündimise paigast oli välja purskunud kuldne selgeveeline allikas. Varsaoja aga sai paika, kustkaudu mära oma varsa koju viis.
Ajaloolane Ott Sandrak ütleb, et allikad olid põlised hobuste jootmise kohad. Varsaallika tänavast veidi kaugemal on vana maja, kus oli keskaegne Varsaallika talu. Väo mõisale kuulunud talus peeti Tallinna tööhoovi hobuste varssu.

Ajaloolase Robert Nermani andmetel oli siinsetel krundiomanikel tavaks koguneda Lasnamäe kaldale ühiseid probleeme arutama. Kogunemispaik asus piirkonnas, kus Varsaallika oja oli aja jooksul maapinda mõlemalt poolt sügavalt uuristanud, moodustades omapärase saare. Enne 1940. aastat asus sellel kõrge lipumast ning suur dolomiidist lillevaas. Võidupühal põles saarel suurem lõke.
1917. aastal läks Varsaallika krundiomanike kokkutulekul jutt taganevate Vene vägede rüüstamisele ning sellele, et võiks taotleda Eestile autonoomiat. Konstantin Päts, kes oli jutuajamist vaikselt kuulanud, väljendas oma seisukohta : “Ei mingit autonoomiat! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks!” Tõenäoliselt oli siin esimene kord, kui avalikult räägiti vabast ja iseseisvast Eesti Vabariigist.

Praegu on looduskaitse all olevate allikate ümbrus hooldamata, tähist vääriva saare keskelt leiab vaid lipumasti vundamendi.