Korduvalt sellest möödasõitnud ja loobunud... Lõpuks jõudis ka selle aarde päev kätte. Täitsa okei, kuigi veidi putitamist vajab. Logiraamat ka veidi kapsas juba. Muidu tore, aitäh!

Aitäh aarde eest!

Leitud, tänud!

Esiti proovisime jalavaeva kokku hoida ja valisime kõige lähima koha, kust tundus, et lähenemine võiks õnnestuda. Ei olnud see nii mitte üks raas. Nii oja kui ka kraav või oli see ka oja, olid ületamatud, nii et uuesti autosse ja sõitsime teele, mis sellest ojast üle läks ning meid seega õigele poole vett viis. Tegelikult oleks praegu ka autoga kohe vägagi ligi saanud, maapind kergelt kahutanud ja kandis kenasti, aga ei tahtnud kellegi maal ringi kimada ning koer tahtis ka jalutamist. Seega astusime jalgsi kohale. Seal läks ikka natuke aega enne kui veendusime, et kuskilt mujalt pole nagu eriti otsida kui vaid sealt ühest kohast, milleni Katrin end nüüd vinnas ja saimegi logi kirja panna. Kui aus olla, on logilehed tänaseks küll täiesti kuivad, aga jumala pudedad. Ettevaatlikult harutades saime leidsime küll koha, kuhu kirjutada, kuid siiski tahaks see aare väheke viisakamat logirulli. Aarde eest muidugi tänud, kuigi koht kui niisugune nõukogude märgiga otsaees, pole just lemmik.

Leitud! logiraamatus vägapalju ruumi enam ei olnud,soovituslik oma paberiga.

 1 

Täpselt sihuke ideaalne paus oli advokaadieksami kirjaliku osa ja tulemuste ootamise vahel ning otsustasime tulle aardeid otsima. Seda täpikest olime kunagi varem otsinud, aga tulime, luuserimärk otsa ees, ninad norus tulema. Nüüd lähenesime õigelt poolt ja jõudsime kenasti kohale. Edasi polnud muud, kui väike ettekanne akrobaatikast ja saigi logida. Aitäh!

Valelt poolt aarde asukoht peaaegu paistis aga jonni me ei jätnud tulime teiselt poolt uuesti. Tänud aarde eest!

Esimene tee sai vale valitud ja see ei viinud meid sihtmärgini,egas midagi võtsime uue suuna ja see viis meid kenasti kohale.Viimased 400m sai mõnusa matka lumes.Aare paljastas end kohe,ainult külmaga oli natuke tegu kättesaamisega.Aitäh!

Uue minigripi panime, aga logiraamat on nutsakas.

Leitud. Ühes kohas jäi jalg maa külge kinni. Uurides selgus, et olin okastraadi jalga astunud. Õnneks olid jalatsid piisavalt paksud, et läbi ei tulnud. Aga ettevaatust seal. Tagasiteel oli hoone teise nurga juures rohus ka lahtise kaevu moodi asi. Ehk et jalge-ette-vaat seal!

Alguses võttis nullis olemine nõutuks, kuid siis tuli ikka kõik kahtlased kohad maas ja kõrgustes üle kontrollida. Õnneks pole abivahendit vaja, piisab osavusesest. Ei tea kas kevadine soe aeg või tuul, kuid logiraamat on ära kuivanud. Tänud!

Leitud

Kaardil näidatud rada mööda minnes oli kenake koolmekoht, mis võimaldas kuiva jalaga kohale jõudmist. Kohapeal jäi peidukoht kiirelt silma.

Tänan peitmast.

Logiteadete põhjal saime muuhulgas teada, et otsime mingit laadi võõrkeha. Võõrkehadega aga kord on juba nii, et nende vastu võib käivituda äratõukereaktsioon, ning just seda võis täheldada ka siin – või kuidas teisiti seletada olukorda, kus nii oletatav võõrkeha kui ka aare ise objekti kõrvale maha olid potsatanud. Tõstsime aarde sinna, kuhu arvasime selle kuuluvat, ning taastasime oma ettekujutusejärgse algolukorra. Aare oli küll läbimärjaks ligunenud, kuid selle olukorra silumiseks meil paraku sobivaid vahendeid kaasas ei olnud – ehk saab peitja millalgi mahti läbi astuda. Aitäh aarde eest!

Logiraamat läbimärg; konteinerid katki. Asetasime maast tagasi originaalsesse peidupaika (ma loodan).

Oja ületamine oli tõepoolest lihtsamaks tehtud. Nullis sai otsitud omajagu aega, kuni Pantograaf aarde maast leidis. Ei olnud ta kiita seisukorras. Ümber pruunikas vesi; logiraamat ligunenud. Kuna asenduskaupa polnud kaasa võtnud, saime kirja pigem sümboolses kontekstis nimed ning asetasime aarde tagasi nii nagu see võis algse teostuse järgi toimida. Vaevalt et ta sealt spontaanselt loodusjõudude mõjul minema sai; pigem ikka aitas keegi hea inimene kaasa. Vajab hooldust!

Kunagi lumisel ajal olime maanteelt heitnud pilgu aarde suunas, kuid miski ei kutsunud sinna võssa sukelduma. Täna olid lähenemiseks lausa ideaalsed olud. Mööda ilusat rajakest jalutasime veetakistuseni, mida peaaegu polnud ollagi. Täitsa kuiva jalaga ja kuskil turnimata sai teisele kaldale, siis natuke kõrgemas rohus sahistatud ja olimegi objektil. Aarde peidukoha leidsime kiirelt, natuke oli nikerdamist karbikese kätte saamisega. Midagi oli katki ja midagi oli pussakil, kuid logiraamatuga kõik hästi. Peale logimist kondasime seal hooneski natuke ringi. Väga ilusad seinamaalingud on veel säilinud ja ühes toas isegi tööriistad nii, nagu hooldusmees oleks äsja lahkunud. Põnev paik, aitäh juhatamast!

Jõest sai üle mööda puud ronides, aga seal oli üksjagu sipelgaid. Aare ise oli väga nutikalt peidetud!

Jäi täna kahjuks leidmata. Ojakese ületamiseks ehitasime konstruktsiooni ja saime kenasti üle, aga kohapeal jäi aare kahjuks meie eest peitu. Sipelgaid ei ole me vist kuskil mujal nii palju näinud! Alguses lähenesime punktile umbes 500m valest kohast (pikk jutt) ja seal oli igal pool väga palju sipelgaid. Kusjuures ühe koha peal oli pandud kandiline palk üle ojakese ja sipelgad kasutasid seda massiliselt sillana. Kui olime lähenemisel oma vea parandanud ja õigesse kohta saabunud, siis uputas siingi sipelgatest. Ühes ehitise sisenurgas oli lausa sipelgapesa ja mööda seina käis päiksepaistelises soojuses vilgas liiklemine.

Jõgi oli täpselt nii madal, et kummikuga sai peaaegu üle. Tagasi kõndisime mööda maha langenud puud. Aardel oli topsikukaas jalutama läinud. Leidmist see ei seganud ja märjaks ei tohiks ka saada. Tänud

Leitud. Lähenesime kohe teiselt poolt, et ei peaks kraavi forsseerima. Natuke oli kohapeal otsimist ka, aga leidsime ikka ülesse. Äge!!!

Ojaga ei hakanud riskima. Läksime kindla peale. Lõpus oli nuputamist, lõpuks nuputasime välja. Aitäh.

Siit on mitu korda mööda sõidetud ja otsingut edasi lükatud. Täna siis üritasime. Logide põhjal järeldasime, et kohalejõudmisest hoolimata võib aare leidmata jääda. Kergelt ei tahtnud alla anda. Loomulikult vaatasime kaks vale kohta enne üle. Kolmanda kohaga näkkas. Aare korras. Aitäh!

Laur oli logidest lugenud, et aare vajab väikest hooldust ning kuna minul see logimata ja päev vaja kirja saada, siis just siia me suundusime. Väike ojake, mis aarde läheduses on, on nüüd täitsa jõe mõõtu. :D Pidime ikka vaeva nägema, et sealt üle saada. Õnneks/kahjuks keegi vette ei lennanud, kuid põnev oli siiski. :)

Aare ise oli ka tore. Laur värskendas natuke aaret, kuid kuna õues on hetkel väga niiske, siis suurt kasu sellest polnud, nii et millalgi vajab korralikumat hooldust. Logida siiski saab. :)

Aitäh!

Käisime vaatasime üle, kuna oli mitu logi mis väitsid, et logiraamatut pole. Oli teine täitsa olemas ja see sama mis sinna kunagi pandud sai. Üritasin ka kerge hoolduse teha aga niiske ilma tõttu asi ei jäänud eriti hea. Kuna juba lagunenud ka kogu asi, siis üritan millalgi terve uue komplekti teha. Seni aga vana asi jätab küll.

Mitu korda käinud ja no ei leia. Saime pisikese vihje mis andis lootust. Aare lõpuks alistus ja logisime

Iga päev ikka üks leid. Siit oleme korduvalt mööda sõitnud ja ikka tundus, et see võiks kuidagi liiga keeruline olla või, et ei pääse hästi ligi. Täna siis parkisime auto teeäärde ja püüdsime kõige otsemat teed üle põllu aardeni jõuda. Enne sihtpunkti tervitas meid väike oja...sellest ülesaamiseks oli loodus loonud ühe sobiva purde. Natuke närvikõdi, et kas saab ikka kuivalt koju või mitte - ja siis juba väike sirutus ja logi kirjas :) suured tänud seda peatust siin pakkumast :)

Täna oli selline mõnus kevadine ilm. Päike paistis ja linnukesed laulsid. Mõnus oli aarde juurde jalutada. Aardele lähenesin algul keerulisemat purret pidi ja tagasi tulin juba natuke lihtsamat mööda. Aare ise tuli ka ilusti välja. Aga peremehele teadmiseks, et ühel purgil kaas katki ja teisel ka väike kild küljest ära. Suured tänud aarde eest.

Kaardilt sobivat lähenemisteed otsides tundus yks tee täitsa draivinn v6i noh vähemasti walk inn olevat. Jätsimegi auto suure tee äärde ja yks jalgsi, teine t6uksil aarde poole. Kui aga j6udsime veetakistuseni oli väike hämming et silda polegi enam. 6nnex nac maad eemal olid koprad paraja purde teinud. Purre oli kll aus kui sealt yks minna. Aga poiss syles hoidsin ikka hingi kinni kll et nyyd jumala eest jalg ei libiseks vms. Aarde endaga läx 6nnex kiirelt. Päästsime sealt ka yhe rändava pingviini endaga kaasa. Ja suundusime tagasi purde juurde. Tulles oli ainult purde l6pp ebamugav ja sai sealt kiirest yle. Nyyd aga tuli alustada ebastabiilselt poolelt, mis oli katsumus omaette m66da märga puukoort. Nac hinge kinni hoidmist ja poisiga tasakaalu hoidmist ja olime jälle t6uksi juures tagasi. Peitjale jällegi tänud kutsumast ;)

 1 

Siit läheb tee! Kui seda oja ees ei oleks... Natuke jõu ja ilu numbreid ning nimed saidki kirja. Aitäh.

Lähenesime ka võimalikult otse ja ületasime veetakistuse mängleva kergusega, sh isegi koer jalutas iseseisvalt üle "silla". Aarde asupaiga leidsin kohe, ausõna, aga kuidagi tugevasti oli kinni ja siis ma loobusin. Hetk hiljem tegi sama liigutust Martti ja siis juba logisime. Aitäh aarde eest!

Eelmisel logijal oli seekord õige geo paariline kaasas kes tegi üle selle tohutu veemassiivi silla nii, et geo paariline sai ilusti üle. Sai ronitud seal kus ei oleks pidanud. Mõtlesin, et kas tõesti on nii ohtlikusse kohta peidetud. Sai ka õiges kohas turnitud aga ei tulnud selle peale, et seal võiks olla. Tänud

Märtsis vist käisin siis ei saanud ilma ujumata kuidagi üle, isegi koprad ei aidanud see aeg. Nüüd minnes polnud enam probleemi aga leid tuli väga raskelt kuigi olin seda korra juba kautsumas käinud... Tore kohake, suured tänud :)

Kuna suvi veel ees, siis järgmine saab siit ühe ränduri kaasa noppida. Äge koht ja mõnus peidukas. Aitäh! Ei tahakski kohe rohkem ütelda, retsib teiste otsimiserõõmu ära. Õnneks geopilk kohe ütles, et seal see aare on. Samas suutsin enne selle lõplikku paikapidavust ka teisi teooriad katsetada. Panin ka järgmistele ränduri.

Leitud. Koprad on tõesti usinad olnud. Aitäh neile ja tänud peitjale ka :)

Kopraonule suur aitäh silla eest. Aare paljastas end alles teisel vaatlusel. Karbini küündisime mõlemad kuid kätte ei saanud. Enne kui mõõdukat jõudu ja raudkangi kasutama hakkasime helistasime peitjale, et ega seal mingit kavalat konksu avamisel sees ei ole. No ei olnud ja raudkang läks käiku. Midagi katki ei teinud ja logiraamatu leidsime alles kolmandal katsel. Aitäh.

Tulime siia ja saime jälile, kus aare asub. Siis hakkas ilge ikaldus pihta. No ei saa 2 naist aaret kätte. Leiutasime igasugu nippe, lõpuks minu idee ja Kleone agarus tõi karbi päevavalgele. Uuh, tehtud. Tänu saab peitja ja seekord ka kopraonu!

Lõpuks on sellega nüüd rahu maapeal. Käisin veel vahepeal talvel ka vaatamas aga jääolud ei olnud kiita sel hetkel. Täna tõmbasin kummikud jalga ja ületasin selle oja. Kohapeal oli hea astmelaud olemas, sai peale väikest turnimist kenasti logitud.

Enesekindlalt sammusin teed mööda veeni, sest kaardipildilt paistis, et ikkagi saab sealt üle. Aga ei. Koprasilda kaalusin kasutada kolm korda, kuid otsustasin ikkagi jätta selle madalama veetasemega ajaks.

Tööl tekkis tehnoloogiline paus ja tundus mõistlik siia kanti geotuurile tulla. Vaatasin et aardeni viib korralik geomaantee mis aga lõppes tupikuga. Korra tekkiv väike hämming aga murele tuli lahendus leida. Ka mina pean kopraid tänama kes murest välja aitasid. Nullis jäi võõrkeha ruttu silma ja ega kaua läinudki kui logi ka kirjas. Topsid korras, tänud peitjale.

 1 

Ei tasu vist valesid asju kruttida, oleks teise korruse endale kaela tõmmanud :S

3-päevase geotuuri viimane aare. Suurimad tänud lähevad jõe ääres elavale tublile ja töökale koprale, kelle langetatud puude abil me aardeni jõudsime. Tarvo tuvastas peidukoha, Karl nokitses aarde välja, mina logisin. Tänud peitjale!:)

Jalastusime üpris varakult ja hakkasime uut georada looma. Lõpuks leidsime ikkagi satelliidipildi poolt pakutud metsatee üles, kuid oh üllatust: ees oli veetakistus ja silda pole ja paistab, et seda pole enam väga ammu olnud. Kasutasime kopraonu poolt rajatud silda ja saime seda kaks korda ületada. Nullis paistis ka õige koht kiirelt silma, kuid ikkagi pidime natuke ennast väänama, et nimed kirja saama. Aitäh! :)

65. geopäev

Kõigepealt proovisime maantee poolt, aga ei leidnud ületuskohta. Tegime siis ringi ja lähenesime teiselt poolt, kus vahemaa oli umbes 500m, aga ei mingit jõge. Esimesed 100m oli küll kõrge rohi, aga ülejäänud maa oli juba niidetud maa ja meeldiv jalutada. Aare mängis peitust ja putru olin ka vähe söönud, aga lõpuks andis kätte end see tops. Uhh, aitäh!

Päris huvitav otsimine oli. Lähenemissuund oli hoopis teine, kui minu esimesel külastuskorral. Samas oli palju meeldivam jalutada mööda niidetud heinamaad, kui tookord laus võsas. Peidukani ma eelmisel korral ei jõudnud, siis jäin kraavi taha ja lõppu läks vaid Margus. Nii saingi täna peidukat avastada nagu esimest korda. Üsna kiirelt lokaliseerisime piirkonna, aga karbi kätte saamine võttis aega. Tehtud!

Peidukohta seirasin alguses kahtlustavalt. Selline kätega vaatamine ei ole päris mulle omane. Paneksin peidukoha taset veidi kõrgemaks, kuna loogiline küll, kuid ei ole eriti lihtsasti ligipääsetav. Herilased ärkasid ka.

 2 

Aega läks siin üksjagu, kuna õige peidukas sai kohe algatuseks välistatud. Lõpuks, kui muud variandid hakkasid ammenduma, vaatasin juba kontrollitud kohad üle ja aare jäigi silma. Tänud peitjale!

01225

Saime tehtud selleks päevaks ette nähtud tasakaalu- ja sirutus- ja muud võimlemisharjutused. Tänud!

Jõe ületamine oli alguses probleemiks, õnneks sai see mure lahendatud. Vahva peidukas. Tänud peitjale!

Tore koht on aardele leitud. Tänud peitjale!

2530.

Oja ületus läks kenasti, aardeleid ka. Tänud.

Jala sain märjaks ja seepärast pidin aarde sekunditega leidma. Eks õnneks nii ka läks. Aga peidukas väga hea ja vahest peab vedama ka. Tänan!

Leitud

Kummik jalas oli päris tore pika rohu sees sumbata. Kohe päris aarde lähedalt ronisin üle jõe. Nullis kangutasin kahtlaseid asju, aga mitte kuidagi ei tahtnud salapaik avaneda. Lõpuks ikka avanes, seega leitud, logitud, äitah. Taaskord suurepärase teostusega aarde Laurilt!

Oja ületus läks, tänu kummaritele ja madalale veele, lihtsalt. Leid ei tulnud kiirelt ning 40 minutiga sai objektiga põhjalik tutvus tehtud. Hakkasin juba leidmata tagasi sättima aga, et puugid ja märjad riided end ära tasuks, otsustasin veel paar varem vaadatud ja isegi näpitud kohta põhjalikumalt üle kontrollida. Lõpuks sai leitud ja logitud. Tänud peitjale!

Leitud. Koprad on ligipääsu üpris lihtsaks teinud.

Oja ületuseks kasutasime kobraste abi. Aardelaeka avastasime ruttu ja tuldud teed tagasi. Aitäh.

See on vist küll kõige väiksem multiaare, mida minu silmad siiamaani näinud on :) Seesama väide, mida ma kirjutasin Lehola oja kohta, kehtib siin ka. Veeseis on madal ja üle oja saab väga lihtsalt ning kiiresti. Kellel on plaanis seda otsima minna, siis soovitan minna praegu. Leitud padrunid parema meelega vist ei püsiks neile mõeldud salves, aga väga hullu ei ole vist ka veel lahti midagi.

Üsna mitu meetrit lai oja, peaks mainima. Üritasime ehitada silda, äi tulnd välja.

Oja sai kenasti ületatud ja ka topsid leitud. Tänud peitjale.

Meie ületasime kose ja mina leotasin väheke varbaid, sest kummik ei olnud enam veekindel. Aarde tuvastamisega probleeme polnud ja oravake ronis sellele kiiremini järele kui ma mõtlema jõudsin hakata, et mis või kuidas. Aitäh!

 1 

Tahtsime üle oja tulla, kuid kummikuid ei olnud. Tulime siis üle põllu. Kahtlane asi jäi kohe silma ning aaret kiirelt leitud. Üks osa ei nakkunud, kuid püsib oma peidukas.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Äkki püsib natuke koos.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Võtsin karbi suuremaks hoolduseks kaasa. Kunagi tagasi.

 1 

Kummikud autost kaenlasse, kahe sammuga üle jõe ja leitud/logitud.

Mitte, et see kuidagi aarde leidmist segaks, aga jubinad on liiga lahti ja kipuvad võtmisel/logimisel/panekul ära kaduma.

 1 

Pagana jama selle aardega. Kunagi ammu käisin kohal, oletasin peidukohta, kirusin oma kasvu ja jäi logimata. Teine kord ei pääsenud üle Amazonase ja kolmas kord oli vist sama põhjus. Ka nüüd avaldasin alguses kahtlust, kas ilma paadita ikka jõge ületatud saab ja jõe kaldale jõudes pidin tunnistama, et ei mäletagi, millal seal viimati nii palju vett näinud oleksin. Tuli ette võtta tagavaraplaan, mis tähendas ringiminekut. Loomulikult üritasime ringi minnes teha nii palju shortcutte kui võimalik, mis päädis sellega, et leidsime end keset põldu, aardest 400 m kaugusel, peaaegu põlvist saati vees. Kui olime siiski kuidagi minu mälu järgi nulli kohale rübelenud, selgus tõsiasi, et seal pole midagi ja pole ilmselt ka kunagi midagi olnud. Vaatasin nüüd siis korralikult kaarti ja minu pahameeleks osutus null hoopis teise kohta, kust Veiko aarde koheselt ka välja tõmbas.
Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et kui oleksin esimesel korral google mapsi korrakski vaadanud, ei oleks pidanud talvisel riisipõllul lompide keskel 800 m jalutuskäiku ette võtma, aga loll pea on kere nuhtlus ja kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ehk egas inimene enne tark ei ole, kui ta rumal ära ei ole olnud.

 1 

Ei hakanud autoga väga kaugele pressima, jätsime kuskile poolele teele ja jätkasime jala. Äkki kuulsime meeletut mühinat nagu oleks Niagara kosk nurga taga. Ojake, mis Inga sõnul pidi olema vabalt ületatav, oli korraliku jõe mõõdu võtnud ja mühises äkitselt meie ees. Aardeni oli jäänud 50m kuid edasi ei pääsenud, seega otsustasime autoga teiselt poolt läheneda. Lõpuks kui olime peaaegu täisringi ümber aarde sõitnud jõudsime "riisipõllule" kust aardeni jäi 700m. Objektile jõudnult väitis Inga kangekaelselt, et aare on tema väljavalitud kohas. Turnisin üles aga pold seal kedagi! Lõpuks leidsime aarde oma õigest pesast aga topside kinnitus vajab endiselt parandamist. Tänud matka eest!

 1 

Teiste logidest selgus, et oja ületus on võimalik ilma sekeldusteta, siis võtsin teekonna uuesti ette. Leidmine ei valmistanud raskusi. Tänud!

 1 

Keegi oli juba kraavi lihtsalt ületatavaks paisutanud. Kohapeal läks ka kiirelt. kahjuks on topsikinnitused aja ja ilmaga järele andnud ja esialgne idee enam nii hästi ei toimi. Tänud ikka.

 1 

Madalale autole nati raske tee, aga õnneks võtsin täna mehe auto ja õnneks ta ei tea, kus ma sellega kärutasin :D Mul see leid nüüd ülikiirelt ei tulnud, aga lõpuks ikka tabasin koha ära. Tagasipanek oli tunduvalt raskem, sest topsid ei tahtnud kuidagi püsida seal, kus vaja. Aitäh!

 1 

Järjekordne militaarobjekt nähtud,leid üsna lihtne ja nimed kirja!Tänud peitjale kah!

Maeru oja pisike tammike

 1 

Militaarobjektide aarded on alati toredad, kuna näeb nii mõndagi põnevat. Seekord oli selleks põnevaks asjaks Maeru ojale rajatud tamm. Aitäh, aardekarbi kleepskinnitused tahaksid putitamist.

 1 

Pole kunagi viitsinud maanteelt kõrvale põigata. Täna viitsisin. Leid oli hõlbus. Samas tegelt päris omanäoline lahendus. MIGide asemel lendasid 2 Typhooni üle. Tänud peitjale.

 1 

Ajamustrid aarde juurest sõitsin siia, et enda eelmise aasta poolikut tööd lõpuni viia. Püüdsin teiselt poolt oja ka läheneda, kuid õiget teeotsa ei leidnud. Jätsin siis ratta oja juurde ja oja ületamine oli täna vägagi lihtne - vett oli minimaalselt. Pealegi oleks ma täna olnud valmis läbi vee sumama aga seda polnudki vaja. Aarde peidik oli tore aga ometi ilmselge. Hooldust tõesti vajaks pisut. Lahe koht. Tänan kutsumast!

 2 

Kui väike siis väike. Pigem oli 4xmikro. Teostus oli normaalne. Tänud. Puuk oli ka D peal

 1 

Leidsin neli puuki ja aarde. Ise logisin küll, kuid puukidel ei lubanud seda teha. Aare sai kenasti omale kohale, kuid natuke kõpitsemist ei teeks tõesti paha.

 1 

Logi sain ja puugi sain, ühesõnaga "täiega" sain :)

Tnx!

 1 

Teekond aardeni oli rohtunud ja täis varitsevaid puuke. Aarde peidukas oli ju nupukas, aga kuna see on amortiseerunud, siis vajab aare korrastamist. Saime sellegipoolest logitud ja aarde tagasi oma pessa.

http://Maarja

http://ja

http://kaaslased

vajab hooldust

http://Maarja

http://ja

http://kaaslased

Aarekarbi konstruktsioon vajab parandamist.

 1 

Sammusin aardeni kerges vihmasajus mööda tagasihoidlikku metsateed. Aardetopsi leidmine läks kiirelt aga tagsipanek enam mitte kuna konstruktsioon on hakanud lagunema ja vajaks parandamist. Aarde tagasipanemisel kipub aare nimelt tükkideks lagunema.

Leitud.

 2 

Siin saime jälle hiilata oma navigeerimisega, täpsemalt siis ebapädevusega selles. Tulles Rummu aarete juurest ajasime ennast umbes risti aardega ja ründasime üle põllu otse. Varsti tuli aga ette kraav, millest mina Martiniga saime siiski veel mööda mingit kopra ahritektuurisaavutust üle.

Kasu sellest aga erilist polnud, sest sinna otsa tuli teine ja märksa suurem, kust näiliselt midagi üle ei viinud. Tagasi üle koprarajatise ja hakkasime mööda kallast edasi panema, sest [tunk]-i logis mainitud purre ei saanud ju olla mingi väljamõeldis.

Mõnda aega murdsime läbi võsa ja juba hakkasime vaikselt lootust kaotama, kui jäigi eemal silma miski, mis vastas kirjeldusele. Saime ilusti kuiva jalaga üle ja jalutasime rahulikult aardeni. Tagasi saime ilusti mööda teed, mis on järjekordseks tõestuseks, et ei ole alati mõtet üritada otse murda. Samas no kes ikka märkab mingit väheke rohtu kasvanud teeotsa mõnisada meetrit varem...

Igatahes lahe koht ja hea teostus. Aitäh!

 4 

Taas geopeituse klassika: aja ennast lähima tee peal aardega risti ja ründa otse nulli suunas. Vesi ees? Oh, tõivet. Kopratamm? Jess! Rudolf üle, mina kõhklevalt järel, teised minu sissesadamist ootamas. Ei pakkunud ma neile seda rõõmu.

Otse läbi võsa edasi, mis nüüd? Uus, suurem vesi. Ei ole kopratammi. No mitte ei paista. Rudolf paremale, mina vasakule. Taas klassika: harud koonduvad, meie täiesti kasutult poolsaarel. Üle kopratammi tagasi. Ikka ei kukkunud sisse, mõtlen omaette muiates. Teised on selgelt pettunud.

Mööda kallast, läbi võsa edasi. Pikapeale üks palk tuleb, aga see tahab oma raskuse all kokku langeda. Loen logisid, tunk olla just purret ehitanud. Kus??? Ründame siiski edasi ja lõpuks jõuamegi kohale. Kena metsatee, väga asjalik ületuskoht. Vedas.

Ma jäin gruppi koos hoidma, nii et nulli jõudes on Rudolfil juba aare käes. Kaval lahendus, tuleb tunnistada. Pärast logimist veel kohustuslik rajatiste ekskursioon. Esikus on muide linnupesa munadega, olge seal praegu ettevaatlikud! Õues lennukeid ei paistnud, okastraati oli küll. Samas varem nägime tõusvat militaar-kaubalennukit. Pärast mööda viisakat metsateed tagasi maanteele. Annab väikse seikluse mõõdu välja küll.

Aitäh näitamast, lahe koht, hea teostusega aare!

 1 

Onu Koljat polnud kodus ja hiilisin tuppa talle vaikselt ja logisin. Kuigi oleks saanud väljast kah :)

 6 

Nii oli. Karlil õige tunne. Keegi oli just sealt üle käinud :o) Ja jälgi tegin ohtralt sellepärast, et ei viitsinud 200 m tagasi auto juurde kummikute järele minna, selle asemel otsustasin kärestikku kõrgendada / purret renoveerida. Ehituskvaliteedi eest ei vastuta! Tean omast käest, et vilets töö, sest minnes sain kõikuva kivi tõttu ikkagi sussi märjaks. Tagasitulles loopisin teiselt kaldalt veel kiva lisaks. Siis küll juba rohkem niisama põhimõtte pärast, sest sama hästi oleks võinud üks jalg vees tulla :o)

Aare ise oli äratuntavalt Laurilik, aga seda saan öelda alles nüüd, mil olen 24 sama autori aaret varem leidnud! Sest tegelikult iseloomustavad peitjat pigem just igasugused isemoodi lahendused. Ega seegi siin muidugi mingi koopia pole, lihtsalt tajutav stiil. Ja ma olen fänn. Aitäh!

 2 

Oja kaldale jõudes tundsin, et keegi oleks nagu just käinud siit üle. Võtsin piraka tasakaalu toika ja sammusin üle libedate kivide teisele poole vett. Edasi sain hakata maja uudistama. Just siis kui sisenesin majja alustas maandumist Ameerika sõjaväe transpordilennuk. Ei jõudnud nii kiiresti reageerida, et täissuuruses kõhust pilti teha. Tuhin läks mööda ja sain jätkata eluolu tutvumisega. Pole varem ühtegi endist militaarobjekti niivõrd sisustatult näinud. Ainult pööning paistis täiesti tühi olevat. Sinna ei hakanud seetõttu ka sisse ronima. Majja olid kolinud nii linnud, suured sääseparved ja muud putukad. Lisaks on keegi võtnud kõikenägevatelt prillidel ühe klaasi ära. Pärast seda kui kõik ruumid üle vaadatud läksin logisin igati laheda aarde. Logiraamatust nägin, et esmane tunne oja ääres oli õige. Tagasiteel tuli vastu ka veel üks perekond. Tänud vahva aarde eest!

 1 

Hooldus tehtud.

 1 

Ligipääs oli ka nüüd natukse raskendatud aga samas ei olnud see ka erilne probleem mulle ilma kummikuteta. Kairi jäi siiski teisele poole vett ootama. Otsimisega läks nats aega, samast kohas otsisin paar korda enne kui pihta sain. Tegelt tore aare kohas kuhu muidu ei oskaks sattuda.

 1 

Teel aarde poole oli järsku ees kivihunnik ja edasi oja. Õnneks oli meetreid aardeni alla 100 ja ojal sellel kohal koolmekoht. Kuna saapad olid veekindlad, siis polnud oja ületamine probleem. Kohapeal läks ka üsna kiiresti, kahtlane koht jäi kohe silma. Kui selle avamismeetodi välja mõtlesin, siis sain ka aarde kiiresti kätte. Lahe koht. Aitäh peitjale.

 1 

Tegelikult ei jõudnud me mitte nulligi. See, mis varem oli oja, on nüüd korralik jõgi ja kellelgi meist polnud nii häid jalatseid kaasas, et oleks sealt läbi sumanud (alles eelmine nädalavahetus ma istusin merevees, aitab mõneks ajaks küll). Olles selle kindlaks teinud, üritasid Aigar ja Andreas küll väikese jõeäärse künka jõkke tammiks teha, kuid loobusid sellest plaanist üsna kiirelt. Eks siis kuivemal ajal tagasi, sest tõenäoliselt nii suurt külma sellel talvel enam ei tule, et jääsild vahele tuleks.

 2 

Kummik on ikka parim sõber. Aardega oleks iseenesest võinud kiiremini minna, aga me võtsime pikalt hoogu. Aitäh!

 1 

Mikul jäi veetakistus ületamata, seega läksime Anniga kahekesi. Vool oli üllatavalt tugev, kuid saime ikkagist kuiva jalaga üle. Seekord tegin ära selle, mis eelmine kord tegemata jäi. Aitäh!

Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

 1 

Militaarobiektide juures tuleb ikka alul luurel käija. Proovisin alguses tormijooksuga otse aardekonteinerile läheneda. Kuna aardekaitsjad olid silla õhkinud, (pagan täpselt nagu tiblad 41 Tartust lahkudes) - tuli seljataha hiilida. Siitpoolt lähenedes olid aga aardekaitsjad vist koprad appi võtnud - kaugemalt vaadates igati tore ja tormijooksuga võetav põlluke - aga niikui sellele astud - kohe hakkas endasse imema. No ei ole ju ni et nüüd ei logigi. Kolmas valitud lähenemistee viis sihile. Minuarust oli neil seal küll mida kaitsta. Kena kaasik, romantiline kuusesalk jne. Salasilm küll piilus (teanüüd kumma silmaga) aga aardeni me küündisime ja logisme ka.

 8 

See oli tänastest kindlasti kõige värvikam leid. Tegelikult oli mu tänase päeva plaan ju Vasalemma ja Rummu aardeid otsida, aga kui ma poole päeva pealt ennast hoopis Keilasse pidin sõidutama, tegin plaanid ümber, otsisin üles kaks Keila tavalist ning et valget aega veel oli, vaatasin, mis veel lihtsatest lähedusse jääb. Lennuväljakas tundus sobiv ning rohkem infosse süüvimata hakkasin sõitma. Ehh! Kaardilt nägin ju küll, et minna tuleb ka üle vesise koha, aga miskipärast jäi mulje, et see on rohkem kraav kui midagi muud... No oli ta küll kraav praegu! :D. Hakkasin siis vaatama, kuidas takistusest üle saaks minna, aga kui üks proovitud koht vedrutas ennast minu astumise peale osaliselt vee alla ning teises kohas jäi kuiv sammuvahe nii pikaks, et põhjalikult märjakssaamine oleks olnud vältimatu, läksin tagasi auto juurde ning venitasin selga oma meeterviiekümnesed, mis minuga puhtalt laiskuse tõttu juba mitu nädalalt kõik sõidud kaasa on teinud. Peale seda ei olnud ojaületus muidugi enam raske, haarasin toekamaks pidamiseks metsa alt veel ühe kaika ning peale väikest ukerdamist olingi õnnelikult teisel pool vett. Edasine tundus juba kukepea… kuni ma peidukat silmasin :D. No päriselt… Alguses lihtsalt vaatasin seda peitja teost seal. Siis hakkasin proovima, loomulikult kõike muud kui õiget asja. Kokku sai sellest proovimisest pea 10 minutit korraliku füüsilist trenni ja hea, et keegi ei näinud, mida kõike ma seal teha üritasin…:D. Kui lõpuks tops käes oli, siunasin ennast küll Kosmosemuttide Makraks ja veel mitmeks teiseks asjaks, mis trükimusta ei kannata, tagasipanekul sain oma kohmakuse tõttu boonusena veel väikese karistusringi teha…:D. Aitäh peitjale aarde eest, elamusi igatahes jätkus ja minul oli tore :)

Leitud geotuuri käigus teel aastavahetamisele moorimajja.
Päeva kõige ägedam aare! Tükk aega otsisime jälle ligipääsuteed, mille ots oli lihtsalt saha poolt märkamatuks sõidetud. See viis meid valele poole oja ning kõige lõbusam oligi oja forsseerimine. Vool oli päris tugev ja tahtis jalad alt viia. Õnneks või kahjuks keegi vette ei kukkunud, muidu oleks meie geotuur lühemaks jäänud. Aare ise oli korras väljaarvatud, jah, see probleem kinnitustega. Aitäh, meile meeldis!

Lahe peidik :)

Priit juba andis ammu teada, et ei ole päris korras aga näe jooksu pealt läheb ikka meelest. Panen endale märgi maha ja üritan korda teha lähiajal.

Surusin ennast mugavas soojas autos ikka võimalikult lähedale. Teostus hakkas koheselt silma. Kahjuks kaks konteinerit näitasid väsimuse märke, ei kinnitunud enam nii nagu peaks. Aga see ei takistanud logimast ning neid algselt tagasi asetamast. Tänud!

Lihtne leid. Oli nullis nagu peab.

Suur tänu peitjale :)

Lahe peidukas paljastus üsna kiiresti.

Forsseerisime veetakistust nõnda, et nüüd on see kuiva jalaga ületatav. Kummikuvihkajad saavad ka nüüd logima sõita. Objekti juures mingeid mitmetimõistmisi ei olnud. Koheselt sai moodustatud leidjate rivi ning aare paljastuski esimesest/viimasest kohast kuhu vaatasime. Pärast vaatasime veel jalge ette, et autoni jõuda aga seal aaret ei olnud. Niiet päris viimasest kohast ta ikkagi ei paljastunud.

Nullis märkasime mõlemad peidukat sekundiga. Praegu on veider lugeda, kuidas selline obvious peidukas inimestel leidmata on jäänud. Kohapeal ma isegi inisesin, et tegelikult oleks aarde võinud peita "nende teiste" taha.

Tegime kena jalutuskäigu. Jõeületus oli Kadrile piiripealne. Looduslikult huvitav koht ja põnevad koonused vedelesid majas. Tänud.

Kui mõistus ei võts siis tuleb läheneda jõuga! Ja toimiski! EVEJ

Hea peidukas. Sai ringe tehtud, kuid hing ei andnud rahu. Kuigi sai kodutöö tehtud siis kohapeal pidime teksti uuesti ette võtma. Nüüd proovisime suurema jõuga, voila! Tänud. EVEJ.

väga hea maskeering ! vahtisin ikka mitu korda, enne ku täie jõuga kallale läksin ! Tänud !

Pisut jalutamist õhtul ja käes ta oligi, tänud.

Kerge rada oli ees, tuli vaid veidi jälgi lugeda. Meist jäi nüüd maha siis veidi suurem rada, järgmistele. Aga jah, selliseid maju, suvalistes kohtades keset metsa on nähtud ka mujalt Eestis.

Tänud aarde eest!

Mägi, jõgi, kerge võss ja oligi aare käes. Tänud peitjale kohta näitamast.

Otsisin, mis ma otsisin - nii seest kui väljast, aaret ikka ei leidnud. Pehmema põrandaga tubadesse ei läinud ka. Veetakistus pole vist hetkel isegi tossuga probleemiks.

Leitud.

 2 

Mõni hetk enne rongile minekut tegin otsuse Vasalemma peatuse asemel hoopis Kulna peatuses maha tulla, et ka seda aaret külastada. Ilm oli geopeiturisõbralik ja sellest hetkest alates, kui ma rongist väljusin hakkas ka kohe vihma sadama. Aarde lähedusse jõudnuna seisin veetakistusega silmitsi ja pidasin tükk aega endamisi aru, kas minna ja kui minna, siis kuidas minna. Kuna aga jalad olid veel kuivad ja aare kannatab oodata ka järgmist korda, siis pidasin targemaks sel korral lahkuda ja järgmisel korral juba teadlikumana naasta.

Ilusti leitud.

Pikalt ei läinud, aare korras.

Olime siin korra käinud ja siis ei leidnud. Oleme siiani ainsad mitteleidjad. Päris piinlik kohe. Seekord läksime suurema seltskonnaga ning ühel külalistest läks leidmiseks alla minuti. Tõesti, ma polnud eelmisel korral sinna poolegi vaadanud. Või kui olin, siis olin pimedusega löödud.
Tänan aarde eest! Lapsed vahetasid nänni.

Autoga saime veetakistuseni. Mõned meetrid astumist, poiss kaenlasse ja kahe hüppega olimegi teisel kaldal. Vahva peidukas, aitäh!

Auto jätsime teisele poole vett, ületasime tõkke ja jalutasime objektini. Kohapeal läks mõni minut, enne kui miskit vihjele vastavat silma jäi. Andres võttis asja alla ning Indrek pani tagasi. Mul oli au vastavat asjandust märgata ja logida. Tänud peitjale!

Enne koju sõitmist tegin veel siin peatuse. Kahtlesin küll, kuidas üle jõe saada, aga muret sellega ei tekkinud. Aare ise on kenasti leitav, tänan kutsumast!

DCCLXXII. Mõnus astumine, takistused olid hetkel pea olematud. Ajastusse mittesobiv jäi kiirelt silma, huvitav lahendus. Tänud!

Minul said varbad natuke märjaks, Tanel ehitas omale silla. Kohapeal natuke ringivahtimist ja mõningast mõtlemist teemal "Kuidas see lahti tuleb??" ning aare oligi logitud. Aitäh, huvitav teostus!

Ei hakanud mingit muud teed otsima, vaid läksime ikka sealt, kust GPS suunas ja üle jõekese ka. Ega koha peal ka kaua ei läinud. Teostus oli omapärane. Aitäh!

Miki ja Liia

Mõnusa jalutuskäiguna alanud teekond aarde suunas muutus lõpule lähenedes järjest raskemaks aga aardeni me jõudsime ja ka edukalt logisime. Kummikud olid täitsa asja ette. Tunnustame peitjat toreda aarde eest.

Jätsime auto maantee äärde, et kasutada ära kõik geopeituse hüved ja mõnisada meetrit kõndida. Ilm oli ilus ja tee hea. Veetakistus niisutas varbaid, aga see oli "sussides" metsasliikumise hind. Lahe viis juppide ja karbi sidumiseks. Tänud.

Usaldasin eix'i logi ning see tasus ära. Sai autoga ilusti juurde ja kuiva jalaga putkani. Ei tea miks meil seda 1,5 peidukat ei õnnestunud leida aga leidmata see jäi. FNTF :) Täname aarde eest!

 1 

Laadisime Keilas auto pizzasid täis ja diskussioon käis toimingute järjekorra ümber. Asja lahendas lõpuks see, et autos olid vaid ühed suured kummikud. Seega toimusid kavasolnud toimingud paralleelselt. Aga aare - ohhohhoo! see oli nüüd jälle sedasorti maastik 3, mille kohta klassik kosmost liinile kutsub - mina püsisin kindlalt maa peal :) Ja keegi eelleidjatest oli sisu ja vormi vahelised seosed ära katkestanud, tuli seal siis tibakese asju ringi tõsta. Ja ühe pisikese ränduri mahutasin ka aardesse! Kiitus, tore asi on valmis tehtud!

sai oma linnmaasturiga põhjast lähenetud ja üpris lähedale, leidmine ei võtnud just vägapalju aega. tore

Parandasin raskusastet. Kirjeldust koostades lugesin millegi pärast valesid ridasid juhendist.

 1 

Keegi on juba paraja tammi sinna kraavile ehitanud, ehk siis sellest üle saamine ei ole eriti keeruline. Aare ise hakkas kah oma eripärasusega kohe silma aga antud objekt asus hoopis raskemal maastikul kui kirjelduses siis jätsin antud koha vahele. Muidugi järgmisel ringil tuli ka seda vigurit katsuda. Lahe asi tegelikult.

 3 

Lihtne 80 meetrine jalutuskäik osutus hoopis uute kummikute testimiseks. See, et nad üldjuhul vett sisse ei lase, teavad kõik. Aga kuidas on olukord teistpidi tõrjumisega? Tõrjuvad küll. Muud moodi vesi välja ei tulnud, kui pidi kallama.
Aarde peitmisega on vaeva nähtud. Kirja sai küll eilne kuupäev, aga märgade varvaste kõrval on see köki-möki. EVEJ

 1 

;) Kõikenägevad prillid olid omal kohal, kuid kõike nad küll ei näinud... Teivashüppe kaigas oli, nagu Noolelgi probleemiks, liiga pehme... teine liiga jäik, latt liiga madalal või liiga kõrgel. Kummikud küll kõrge säärega, kuid auguga poole kõrguse peal... Pepu märg, kuid mitte üks särg.. Sillake oli, kuid katki see praks ei läinudki... Majake oli, kuid esimene osutus valeks. Katki oli ta kah. Majake teinegi oli, õigeks osutus see, prillide valve all sammukest paar ja ta vaateväli ahenes taas. ;) Maastik kas kolm just oli, kuid kätte ta sain. Kaupa ei vahetanud, miskit ei jätnud... Ja kui kõike Sa usud, siis petta saad vähemalt poolega. :P Aitäh, oli lõbus! :P

 1 

Kui peitja Laur mulle kunagi mainis, et plaanib siia aaret peita, käisin ka oma silmaga kohta kaemas. Lõpuks aga aarde avaldamine sattus ajale, kui mina Soomes. Täna siis alles tekkis võimalus külastuseks. Teadsin, kustkaudu pääseb hooneni ilma oja ületamata ning aaregi paljastus just täpselt sealt, kuhu ma ise arvasin kõige parem olevat seda peita. Lahendus oli täitsa omapärane! Tänud peitjale! Vasalemma poole minnes ehitasin siiski mingi väikse purde moodi asja ojale ning läksin sealtkaudu otsemini.

 2 

Pärast Nodzu esmaleidu ja Saue uusi mikroaardeid tulime ka siit läbi. Kuskilt oli kummikujutt kummitama jäänud, sestap viskasime maantee ääres need jalga. Mõnus oli metsateed mööda aardeni tuiata. Siis nägime ka kummikupõhjustaja ära - mõnus meeldiv nireke, kus pärast käsi pesta. Ka Bubkade teivas ootas järgmisi. Meie seda siiski ei kasutanud, mängisime enesekindlaid otsijaid. Sama tegime ka aarde endaga - leidsime aarde 333 meetri kauguselt ilma GPSita, kirjeldust jm lugemata. Otsingu käigus suutis Marje naelaga kummikusse kuni sokini augu astuda. Olge majas turritavate naelte suhtes ettevaatlikud, kui peaksite sinna tuiama minema. Õues on vaatamist piisavalt, muuhulgas kõikenägevad prillid. Sealsamas lähedal on jala suurune auk, kuhu võib soovi korral sisse astuda, eriti pimedas või kerge lumega.

Aare oli Laurilikult kvaliteetne, lahe teostus. Selle tõttu võib tõesti isegi väikseks nimetada. Aare kombes. Täname peitjat uue koha ja vahva aarde eest! Palume veel :-) Hääd palmipuudepüha kõigile!

Päris huvitav koht ja hästi tehtud aare. Tänud!

 2 

Alustasime siit oma väikest Lääne-Harju geotuuri. Kuna kõik ilmaennustajad lubasid vihma ja tuult, siis peitusime autosse - ja loomulikult oli väljas suurepärane kevad ja päike säras kuis jaksas. Proovisin ka teibaga ojaületust, muidugi lajatasin sellega vastu vett ja sain tükk maad märjemaks. Aga eks oligi palav :) Tagasiteel jäi ta minust maha, vabandust, kui kellelgi vaja oleks läinud. Lahedalt peidetud, suur tänu!

 2 

Üks meist pani kummikud jalga, teine tuli tossudes. Mõistatus - kas kummikutega või tossudega on lihtsam mööda seinu ja puid ronida? Kiire leid, kuigi pool tiimi jäi eemalt moraalselt toetama. PS - õiget vastust teavad leidjad!

 5 

Tavaline taks: kui asi tundub liiga ilus, et tõsi olla, siis peagi kõik muutub. Ühel kenal hetkel seisime nagu kaks kärssnina voolava küna-kanali ees ja arutasime, et kas ikka peab? Muidugi jäi peale tugevama sõna ja hakkaski vaatemäng pihta. Minu pakutud ca paari meetrise abivahendi pelgas kaaslane põlglikult ära(olen ennegi tema puhul märganud teatud suurusehullustust) ja õige pea naasis korraliku, ütleme Bubkale sobiliku teibaga mis oli temast pea kolm korda pikem, raskust ei tea. See siis joosti paari sammuga paindesse ja mul jäi vaid nentida: ahhaa...teivashüpe, see on ju imelihtne. Kaua me seal nautida ei saanud, kuna veel üks aare ootas taastamist ja jätkame kunagi hiljem oma hüppevõistlust. Aare oli klassikaliselt hea ja aitäh peitjale!

 6 

Mis teeb vesi ühele geopeiturile? Õige , mitte kui midagi. Tuleb vaid leida tugev kaigas ( kohapeal leitav ka praegu veel )ja selle kaasabil end üle veel lennutada lasta. Küll oli ikka uhke lend , täitsa tuulest viidud kohe. Nulli kõndides sai leitud esteks ühed lenduri prillid ja neid appi võttes saabus ka leid sekunditega. Väike tiivuline tuli aardest ka kaasa, temagi tahtis edasi lennata, mitte puuris istuda. Tagasilend oli tiba keerulisem , kuid taas aitas startida tuttav kaigas. Hääd lendu teile ka, teenindus oli super :D!

kõikenägevad prillid ;)

 1 

Veetakistus hirmutas tiba, kuid elasin selle edukalt üle. Nullis oli mõnda aega sebimist, kuni õigele objektile silm pääle jäi. FTF 09.04.2014 kell 12.10. TFTC :) J.:TB

 1 

Aardele lähenemine läks vesiseks ära. Seekord said märjaks ainult varbad. Täname!