2 

Tänud peitjale ja varemhooldajale!
Ka mul oli vaja natuke pingutada, et aru saada neist numbritest. Õnneks sain esimesel korral enam vähem kujude järgi arvates õiged numbrid.
Nagu varasemalt juba kirjutasin, siis kohale jõudes olid kõik asjad pilla palla lõpu ümber. Aga igaks juhuks otsisin ka peiduka üles, et ikka kindel olla, kas leidsin õiged asjad. Ja edasine on juba enese kordamine.

 1 

Mitteleid ei andnud rahu ja pidin Pärnust uuesti objektile sõitma. Nüüd juba vihjega varustatult (terv, Roman) oli palju kindlam tunne. GC's on omanik aarde kinni pannud aga meil siin saab veel logida. Aare oli jälle maas laiali aga tops, kaan ja logiraamat olid kõik alles. Topsi kaan oli katki, panin uue. Panin aarde oma kohale ja kuhjasin geokuhja peale. Tänud aarde eest!

 1 

Kolm korda käisin kohal jupi kaupa info kogumisel. Kesköösel pimedas siis juba konteineri otsingul, mis ka õnnestus. Sipelgad olid suuresti abiks. Aitäh aarde eest! GX1X7Y

Ohhh see oli raske. Kahtlustasin ühte teist objekti ja eelmine kord otsisin sealt. Täna võtsin Mai kaasa ja õnneks tal tuluke klõpsas ja suunas mind õigesse kohta. Aga ka seal ei olnud lihtne. Päris raske aare. Õnneks nüüd nimi kirjas. Aitäh!

TFTC!

Oli selle aardega vast tegemist. Saaga algas juba kevadtalvel, kui maas oli lumi ja lõppes täna kenal suvepäeval kõrvetavas päikeses. Enam ei mäletagi, mitu korda ma lõpuks seal alguspunktis käisin...3.....4? Kõik oleks justkui õige, sammud ja suund jne, aga no ei leia, kuidas edasi saada. Varemleidnu kinnitas ka, et olen õigel teel ja kuna täna sain autoga lihtsasti siiapoole Tallinna, siis mõtlesin, et proovin veel. Lühike samm on olnud enne järelikult, mis muud, ütleks selle peale. Alustaimestik on ka vohama hakanud, nii et sain veidi nõgesteski kõrvetada, aga see mind ei takistanud. Lõppu suundusin ka ikka raskemat teed pidi, et ikka oleks ronimist rohkem plätudega....;) Olin valmistunud selleks, et ka lõpus tuleb mitu korda käia, aga ehee, kätte sain. Ühe logi lugemine andis viimase tõuke ja nii ma mõningate sipelgahammustuste saatel logi kirja sain. Tore mõistatus ja tegemine oli tegelikult, kuigi ma erinevates etappides ennast hädiselt tundsin. Täna olen õnnelik. Aitäh peitjale, see lõpukonteiner oli väga tore.

Mitmeid kordi sellest aardest silmad kinni mööda käidud, täna oli lõpuks logimise järjekord kätte jõudnud. Tänud

Otsisime, vihjet vaatasime, logisid lugesime ja pärast seda tundus suht lootusetu. Aga ei tahtnud liiga ruttu alla ka anda. No ja nii ta siis lõpuks käppa jäigi. Tagantjärele võib öelda, et vihjest on abi küll, aga mitte otseselt. :) Tänu peitjale!

Kunagi ammu sai siin eeltöö tehtud,täna lõpuks siis lõppu.Ei tulnud mul siin kergelt.Kõigepealt vaatasin õiget objekti siis palju valesi ja lõpuks uuesti õiget.Aitäh!

Tänan

Seda aaret otsides sai järjest enam selgeks, et ma olin siin kunagi varem sama aaret otsimas käinud. Algus oli tuttav, vahepunkt oli tuttav, isegi lõpu asukoht oli tuttav. Ainult varasemaid märkmeid polnud, et olin nendes kohtades käinud. Ja tol korral polnud ka aaret leidnud. Sel korral läks ka punktides pikalt aega. Vahepunktis pole numbrid väga hästi nähtavad/loetavad, väikese abistava tõuke abil sain edasi. Lõpus ei otsinud tükk aega piisavalt põhjalikult õigest kohast, aga viimaks sain siiski topsi näppude vahele. Aitäh!

Leitud.

Kui alguspunkt kaardile sai ja tee siit mööda läks, oli leid endalegi ootamatult kiire: koordinaadid kargasid kohe silma ja tops (vaatamata vihjele!) näppu. Aitäh!

Kui ma praegu seda logi ise ei kirjutaks, siis ei usuks, et see aare mul lõpuks leitud on. 6 mitteleidu olen ka ära loginud, ilmselt võib öelda, et x2 on otsimiskordi küll olnud. Ja milles siis asi - ei olnudki nii raske ju. Vähemalt seda võib öelda, et enam-vähem õiges kohas olen ikka igal katsel ära käinud. Vihje tõesti ei aita ja selles ei tasuks väga kinni olla (nagu mina mõnel katsel). (494) Aitäh!

 1 

Tänane oli ikka hull päev. Ärkasin kodus, Tartus. Asjad kokku, pere autosse, haagis ehitusmaterjale täis, suund Pärnusse. Auto24Ring rajal viis kiiremat ringi kiire autoga, siis maale, haagis jäi sinna, edasi Tallinna eksamile. Kõik kulges nii, et kui kuskil oleks tekkinud 10 minutine viivitus, poleks enam kuhugi jõudnud.

Nii, selle aardega läks eelmine kord nigelalt. Täna pärast lendavast lennukist välja hüppamise edukat eksamit tulin kohe siia, et asi valges üle vaadata. No ei leia. Tee või tina. Lõpuks võtsin kõne peitjale ja sain vihjed, mis mind leiuni juhatasid. Vot selliste peidukatega maadlen ma iga jumala kord. Mul lihtsalt ei ole nägemist selliste jaoks. Vaatan lihtsalt mööda. Nüüd "Leiba" tähistama, mul õde on seal sommeljee, saab kindlasti leti alt midagi head mekkida...

Lühike välimõistatus lahenes kiiresti ja jalutasime lõppu. Sinna on ennast sipelgad sisse seadnud, seega minu otsimise ala jäi väikeseks, ei tahtnud neid häirida. Aaret pidin siiski mõnda aega otsima, oli teine kavalasti peidetud.

Õige piirkond oli kodus üles leitud, kuid värava täpse asukoha leidmise pärast olin isegi natuke mures, et kas tõesti pean terve selle ala läbi käima. Õnneks ei pidanud, sest ühe teise aarde poolt tulles sattusin kohe õigesse kohta. Järgmine ülikeerulisena tundunud mõistatus osutus väga loogiliseks ning täitsa juhuslikult tegin sammud ka kohe õigele poole. Lõpus läks omajagu aega, mida sisustasin osaliselt metsmaasikatega. Siisk vajasin väikest müksu, et ka see kohe vahelejäetud koht üle vaadata. Seal ta end peitiski. AItäh!

Eile tekkis selle aarde suhtes kuidagi optimistlik tunne. Eks seda ole ennegi juhtunud, aga ikka olen nina norgus lõpust lahkuma pidanud. Öösel magasin halvasti ja ärkasin kange kaelaga. Otsustasin oma kangekaelsust ära kasutada ja suundusime linna päris mitu tundi enne vanema poisi arstiaega, et vajadusel kasvõi kõiki sipelgaid ristküsitleda. Parkisin auto, võtsin poisid (ja igaks juhuks ka snäkikoti) kaasa ja suundusime kohe lõppu. Selle punkti õigsuses olen ma loomulikult ka korduvalt julgenud kahelda, aga ikka samasse punkti tagasi jõudnud. Kohapeal oli kõik samamoodi nagu kõigil eelnevatel kordadel. Silitasin korra siit ja siis sealt ning tops oligi käes. Mida ma siin kõik need eelnevad korrad teinud olen??? Taas sai kinnitust tõsiasi, et ma olen liiga vähe aardeid leidnud, sest nii halb ei saa üks keskmise kogemusega peitur olla :) Nüüd oli vaja rohkem kui paar tundi linna peal laiaks lüüa. Tänan aarde eest!

Oh jeerum, küll siin on peatatud ja tuuseldatud. Lõpuks siiski leitud. Tänud!

Pildil olevast kohast on ikka päris mitu korda mööda joostud. Aga numbrite otsimine oli hoopis midagi muud. Kirvetera kirveteraks, jalutasin algul ühele poole, siis teisele poole, mitte midagi. Kui olin juba alla andmas õnnestus siiski nägijaks saada. Lõpus õnneks läks kiiresti ja jõudsin järgnevale kohtumisele õigeaegselt. Aitäh!

Täna aaret otsides oli tunne, et aastaaeg jõudis kaks korda vahetuda. Mummukesi lugesime päikesepaistel, kirvetera poolt osutatud kohta tatsates saime kaela korraliku rahesaju, mis tegi meid korraks geopimedaks, aga õnneks maa päris valgeks ei muutunud ja pakane näpistama ei tulnud ning saime oma otsinguid jätkata. Sipelgad olid küll rahest ära ehmatatud, kuigi logiraamatu avamise ajal säras taevas taas päike, saime rahus toimetada. Aitäh.

Pildil nähtud koht sai tuvastatud juba mõnda aega tagasi. Kuigi nädalavahetusel ei ole antud piirkonnas just kõige privaatsem, otsustasime siiski kaema minna, kas pääseme ka alguspunktist edasi. Mõõtsime samme ühele ja teisele poole ja edasipääsu pilet oligi käes. Lõpus läks natuke rohkem aega aga peale vanade logide lugemist saime uusi ideid ja siis tuli tops juba esimesest vaadatud kohast välja. Magnet ka täitsa olemas. Tunne oli päris hea, et ühe külastuskorraga see aare logitud sai.

Mõistatus lahenes sujuvalt, kuid lõpus jäin esimesel korral tühjade pihkudega. See oli just vahetult enne kinni kiilumise teadet. Täna korduskatsel oli kiire leid täpselt samast kohast, kus eelmine kord miskit näpu ei hakkand. Tegin esimese kande tühja logiraamatusse :) Tänan peitmast.

tänud! :)

Nüüd on selle saagaga ühelpool. Logiraamatus ruumi veel ca kolmele logijale, siis vajab teine vahetust.

Värava leidsime kiiresti ja matemaatikaga probleeme ei olnud, suuna jagasime ka ära ning mõne aja pärast saime juba lõpu poole liikuma. Seal aga häiris meid vihje niivõrd, et lahkusime sealt tühjade kätega lausa kahel korral. Täna peale pisikest vihjet tuli leid üllatavalt kiirelt. Tänud!

Ei tulnud kergelt, aga kuna georahvas ikka vooris ja logis, siis polnud midagi parata - otsisime kuni leidsime nii vahepunkti kui lõpp-punkti. Mõlemat sai ikka korduvalt külastatud. Nüüd tagasi vaadates muidugi kõik ilus ja selge ja lihtne. Aitäh.

 1 

No kui kõik käivad seda aaret mitu korda otsimas, siis kuidas minagi teisiti saaks. Täna jäi kohe silma see, mida eelmine kord ei märganud. Tänan.

Pärast kuuepäevast Põhja- ja Ida-Eesti geotrippi oli siiakanti taas asja ja võtsin otsuseks saata kõik sipelgad metsa ning tulin sihikindlalt (teistkordselt) lõppu, jalas lahtised kingad. Algus oli muidu kenasti sujunud, numbrid tulid kenasti kätte. Aga lõpus olin esimesel korral 20 minutit loll ja pime - täna sain topsi esimesest vaadatud kohast kätte. Eks tegelikult andis juhtnööri ka üks leiulogi, et mida kuidas tegema peab. Tagasiteel jälgisin oravapoisi (või oravatüdruku) kartmatuid manöövreid möõda puid ja nautisin niisama linnaõhku. Aitäh peitjale.

Sai lõpuks ka selle aardega ühelepoole, suured tänud :)

Loomulikult sai kõigepeal vale kirve suunas mindud aga õnneks seal ei olnud midagi huvitavat ja väga palju aega ei raisanud. Õiges kohas hakkasid õnneks numbrid ikka silma.

Lõpp oli ikka täitsa jama oma pool tundi läks seal enne kui nägijaks sain.

Teadsin, kus asju lugeda. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 1 

Tuli taas üks selline päev kui pidime päeva kirja saama Marisega erinevates kohtades. Valisin seekord siis sellise aarde mis tal varem leitud. Kõigepealt panin linna teisest otsast telefoni navigeerima nulli aga oma üllatuseks jõudsin valesse kohta :D Ma ei tulnud selle pealegi, et null pole seal kus ma tahan. Sõitsin siis edasi õigesse kohta. Seal tuli uus üllatus kui värav oli tunduvalt lahjem kui eelmine kord. Õnneks eelmisest korrast teadsin ka kuhu edasi liikuda. Läbi häda õnnestus seal õige asi ka üles leida, kuigi alguses leidsin ka mingid kolm numbrit ja need tekitasid ikka parajaid teooriaid. Õige koht käes suundusin lõppu. No ja see kiuslik aare läks veel hullemaks...kuradi zntarg :D Lõpuks sai ikka leitud, tänud :D

 4 

Iga asi omal ajal..

Jasmiin oli nii unine, et otsustasin ta õue magama viia. Jalutasin mööda linna 2,5h ja alles siis lõpuks murdis uni ta. Tundus mõistlik jalutada sellest aardest mööda. Ennegi käidud, mõnus vaikne koht ju.

Juba eemalt nägin, et minu arvatavas lõpus toimetab mugu. Lähemale jõudes selgus, et hoopis justkui proua president ise. Ma jäin veidi eemale ja teesklesin ema, kes on lapsega jalutama tulnud. Mugu teeskles endiselt seenelist. Ilmselgelt olin mina parema rolli valinud: mu pisike põõnas ka siis magusalt veel, kui nullist 30m raadiuses kõik seened korjatud olid ja mugu oli sunnitud taanduma.

Ega mul polnud plaaniski seda aaret leida, täiesti juhuslikult läks lihtsalt nii, et sain logima asuda (ooo, mul oli isegi pastakas kaasas). Algul oli rõõmujoovastus, mis asendus lamba tundega: 2,5a olen siin aeg-ajalt käinud, kirjutanud kolm mitteleiu logi (külastuskordi on olnud olulisemalt rohkem).

Aitäh narrimast ja õue kutsumast ;)

*Logileht oli veidi niiske. Lehvitasin seda veidi ja tundus, et sai hea.

Mingid seened seal siiski olid..

See täpp oli kodule lähedal, loomulikult tuleb uurida. Värava leidsin kiirelt, kuulid loetud ja sammud astutud ning numbrid käes. Edasine kiskus ikka väga metsa ära. Null hüppas ühe puu juurest teise puu juurde ja kus siin see zntarg peaks üldse olema? Esimene kord loobusin, sest sõbrad olid ärkvel ja kaua ei tahtnud kohapeal seista ja silmadega otsida :) Teinekord olin juba targem ja sain nime kirja. Aitäh!

 1 

Esimese visiidi tegime siia koos Silveriga kus ta taris mind otse teise punkti ilma et mul oleks aimugi olnud millega tegu. Saime päris mitu teooriat läbi käia ja katsetada aga ykski ei viinud sihini. Täna siis tulin uue hooga aga ikkagi sain tykk aega tyhja ringi tammuda. Kui siis l6puks nägijaks sain keksisin veel Silverile et näe sellise koha sain, et oleks seda teadnud ma ju alles seal autoga olin. Silver aga muigas et oot oot ära m6tle yle ja loe rahulikult kirjeldust, et alles l6pus läheb huvitavaks. Hea oli et helistasin muidu oleks ikka päris huvitavaks läinud ja arvatavasti ka nutuseks. Nyyd kui kui tuli see heureka moment siis läx k6ik nagu ludinal. Tegin samu liigutusi mis eelmises punktis ja oligi olemas. Lahe värk. Tänud peitjale

Lõpp läks ultra aeglaselt ja ma arvan, et ilma Merilini vihjeteta ei oleks me seda kunagi leidnud. Aitäh.

Üllatavalt lihtsalt tuli lahendus ja leid. Lõpus segasid mugud rohkem kui sipelgad :) Tänud

Mõistatuse osa oli hea ja lihtne. Lõppkoordinaatidel aga pidime päris pikalt otsima ja nimed saime kirja kui olime saanud nulli täpsuse kohta lisavihje.

 2 

Jipikajee ... Tuli ka selle aarde viimnepäev minu jaoks ära. Kuna siin juba personaalselt takka hakati utsitama olin ma taas otsapidi värava ees tagasi. Käimas seda rada mida varemgi, poleerimas samu asju mida varemgi. Kogu tsenaarium kippus taas korduma ja tundus et jäävad seekordki tühjad pihud. Aga siis see ilmutus lõpuks saabuski. Ma olin sinna juba korduvalt varemgi vaadanud, kuidas ma küll seda ei näinud. Ja paistab et ma hoidsin ka liiga kõvasti sellest eksitavast infost kinni ja proovisin vägisi sellele paarilist leida.

Rõõmsal meelel põrutasin lõppu. Peagi tutvusin korduvalt ära mainitud sipelgatega saades kindlustunnet juurde, et olen ikka õiges kohas. Siin läks juba tunduvalt libedamalt ning pärast väikest tiiru oli minu nimigi kirjas.

Oligi aeg sellest murest vabaneda, tänud.

Endiselt platsis!

Algusest numbrite leidmisega oli ikka täielik ikaldus, värava juures olin juba varem nii mõnedki korrad mõtisklemas käinud, aga tulemus oli siiani null. Ega seekordki kergelt ei läinud, esimese hooga ei leidnud taas midagi, tegin siis väikse kirveringi ja läksin sipelgaid otsima. Need ma leidsin, lausa kolm pesakonda (nagu hiljem selgus ka õige), aga kuna numbrid ei andnud rahu siis läksin ikka nulli tagasi. Jõudsin juba ühe varemleidnu numbri telefoni toksida, kui järsku vajalikku infot nägin. Võttis ikka kukalt kratsima küll, et kuidas ma olin osanud neid kõik see aeg mitte näha. Lõpus läks juba kiiresti, väike tiir ümber sipelgate ja oligi tops leitud. Tänud peitjale!

Tulime ja vormistasime, sest eelmisel korral oli aare ula peale läinud. Tänud peitjale.

Viimaks logitud see vahepeal jalutamas käinud aare. Aitäh!

 1 

Selle aardega on mul oma diil, nimelt eelmisel suvel, kui sai kindlaks tehtud, et aare on oma asukohast uttu tõmmanud võtsin ma samas võserikust kaasa puugi. Ja mitte lihtsalt puugi vaid borrellioosipuugi. Even arst ei uskunud, et puuki ja veel nakatunud puuki saab Tallinna linnast :( Õudne, kaitske end mingite vahenditega, vastikud on need puugihaigused.

Aga aarde uus avanemine jäi juba jupp aega tagasi silma. Täna koju sõites mõtlesin, et tervist on juba 300 m jalutuskäigu kõrgusele kasvanud, lähen otsin uuesti :) Leitud, logitud, Jumala auks, ligimese kaitseks, aitäh!

Teisel korral läksin lõppu päevavalges ja otsisin 10 meetrit õigemast kohast. Aitäh aarde eest!

 1 

Umbes aasta tagasi sai fikseeritud, ei leidnud. Suvel käisin veel piilumas aga tulmuseta ja lõpuks selgus et ei olnudki midagi otsida. Täna õhtul oli plaanis teha väike jooksuring ja selleks vaaatasin kas piisaval kaugusel on mõni aare mida võtta. Hakkas silma, et üks sobiv aare on uuesti aktiveeritud, millel minu poolt külmast sinine nägu. Loomulikult seadsin sammud sinnapoole ja võtsin kaasa neljajalgse ning meelitasin ka Mare jooksuringile. Kohapeal läks kiirelt ja aare jäi Marele silma. Uhh lõpuks sai ka see mummu roheliseks. Tänud peitjale.

 1 

Jälle üks mediteerimise koht vähem :) Eks koht, kust alustada oli kohe teada, kui aare tekkis. Siis käisime seal paar korda ilma eriliste tulemusteta, kuni ükskord oli Ain kaasas, kes mängleva kergusega sai hakkama lõpu koordinaatide väljavõlumisega. Mõni lihtsalt on andekas - mis teha. Seekord tema andekus küll selle etteastega ka piirdus , sipelgad ja muu geopimedus - võib-olla kaasas olnud koer või kes teab mis veel - ei lubanud leidu ...seekord. Ain lahkus oma radadele ja eks siis algas mediteerimise osa. Mitte just liiga tihedalt, aga 2-3 korda aastate jooksul sai seal ikka käidud, kahjuks küll enamasti suvel ilusa ilmaga, mis tähendas .... ära arvasite : palju sipelgaid :) Siis läks aare kaotsi ja ununes peaaegu äragi. Aga nüüd kui ta tagasi ilmus ja kuna vahepeal on geokogemust ohjeldamatult lisandunud...polnudki enam mingit probleemi ega raskust. Jalutuskäik , otsimine ja leid võttis kokku aega 3 minutit. Täiesti uskumatu. Aga siiski. Hästi tehtud linnaaare - üks parematest Tallinnas. Saab kiituse ja FP ja suure aitähhi.

Kõik oli täpselt nagu kirjelduses, kõik klappis. Lõpus võttis ikka veits aega aga sai nime kirja. TFTC!

251

Unustasin hommikul ära, et neljapäeviti on kahtlaste aegadega tunniplaan. Hakkasin parajasti end minekule sättima, kui avastasin, et loenguni 8 minutit. Lõin siis sellele juba käega ja suundusin hoopis päeva kirja saama. Algus läks kiirelt ja otsimisele ei kulunud ka liialt aega. Totralt kaua jamasin hoopis topsi avamisega ja lõhkusin selle käigus sõrmenuki ära. Lõpuks nimi kirjas, kõik hea, aitäh!

 1 

Leitud! löpuks!

01317

Siin saime ikka mitu õhtut veeta. Ei tea, kas ei leidnud õiget vahepunkti või ei oska seda tõlgendada, kuid leid tuli lõpuks tänu saadud lisavihjele ja maastikult sipelgarohkeid kohti otsides. Aarde kirjelduses olev vihje oli meie jaoks ka pigem eksitav kui abistav. Aga vähemalt saime piirkonnaga põhjalikult tutvutud. Tänud!

 2 

Eeltööd alustasime juba ammu, kuid seda aaret ümbritsevate legendide jõuväli sundis senini aukartuses kummardama ja kaugelt mööda sõitma. Täna oli see õhtu, mil vaprusevärinatest õhetavatena vahepunkti laekusime ja kirveid heitma asusime. Mina virutasin ühele poole, Arvo teisele. Minu valik osutus valeks.

Leidsime midagi, mis meie kujutlustes ilmatuma kenasti kohale sobitus, aga ka paarilist nõudis. Seda ent ei leidunud. Esimene osutus hoopistükkis petukaubaks, otsitav varjas end mujal. Saime edasi.

Nüüd võisime igasugusele endapoolsele võimekusele suure punase kriipsu alla tõmmata, sest ühtegi kasulikku liigutust me iseseisvalt ei sooritanud. Vaene Kaupo. Otsinguringi mitmekordse õgvendamise tulemusel jäi sihtmärk viimaks siiski paratamatult pilgu ette, mis loomulikult tekitas minus reaktsiooni, et kuidas ometi ma selle peale varem ei tulnud. Paberil on ju kõik nii tuttavad ja loogilised lahendused, aga mingi musta maagia läbi on tulemus nii-nii keeruline. Aitäh põhjalikult lolliks tegemast! :)

Nii, käisime ja tegime täna vigade paranduse. Arusaamatu, et kuidas eelmine kord ei näinud. Ilmselt siis aardevalvurid ikka segasid piisavalt. Aga muidu hea aare igatpidi :-)

 3 

Õnne soovime sul, õnne soovime sul. Palju õnne kallis Janar, õnne soovime sul. Aitäh. Aitäh. Aitäh. Jessss. Ära tegin. Aitäh peitjatele. Kohe täitsa hea aare oli ja veel täitsa uude logiraamatusse sain esimesena kirjutada.

See aare on oma logimist pikalt oodanud. Nii alg- kui ka lõpppunktis oleb ma korduvalt käinud. Kokkuvõttes võib öelda, et see aare sai endale vist natuke raskemaks mõeldud kui ta tegelkult oli. Aitäh!

2525.

Jah, mulle meeldib sellistes kohtades jalutada.
Täname!

Meil kulges Piiaga koostöös kõik päris kiiresti, Üks leidis alguses ja teine lõpus. Jalutuskäigud sellistes kohtades on tegelikult Piia üks lemmikuid. Täname ka selle eest

 1 

Värava juurde kuulikesi ja samme lugema läksin esimest korda ühel augustikuisel pühapäevasel varahommikul. Ka mina sain esialgu vale numbri, millega ma ei osanud midagi peale hakata, aga ümbruskonna uurimine ei aidanud tuvastada ka midagi muud, seetõttu loobusin.

Ühel heal päeval oli aga sinnakanti asja, nii et otsustasin koha uuesti üle kaeda. Mu üllatus oli suur, kui ma märkasin õige pea äärmiselt loogilist kohta, kust leidsin ka koordinaadid. Eelmisel korral oli see jäänud täiesti kahe silma vahele - totaalne geopimeduse hoog! Väntasin siis ka kohe lõppu. Olles hoolega logisid tudeerinud, arvasin ma, et ma käin seal veel nii korda viis, enne kui mul õnnestub aare üles leida. Tegelikult aga vaatasin kohe õigesse kohta, kuid lohakalt, siis tuiasin veel natuke ringi ja kontrollisin teisi kohti, mis päädis sellega, et üks aardevalvur ronis mul käisest välja, ning siis vaatasin juba hoolikamalt õigesse kohta, kust avastasin ka aarde. Nii mõistatuse osa kui ka peidukas on väga vahvad, aitäh!

 1 

Ei oskagi öelda,kui mitu korda sai siin vahelduva eduga käidud.Vahepunkti leidmine polnudki teab mis hull,aga lõpus sai küll piinlikult palju käidud.Olin õiget kohta samuti vaadanud,kuid vägagi lohakalt.Õnneks Ingrid vaatas ikkagi hoolsamalt ja saimegi selle "müsteeriumi" lahendatud.Aitäh-täitsa vahva asi valmis tehtud!

 1 

Alguses sain 2 korda käia, lõpus olin ka teist korda ja peaaegu et oleks uuesti pidanud tulema, sest otsi mis sa otsid või katsu mis sa katsud, aga aaret polnud kuskil. Tuli ikka silmad appi võtta ja see tõesti aitas leiu vormistada. Mõned aardevalvurid said ka autosse kaasa võetud. Tore mõistatus ja peidukoht. Tänud!

 2 

No selle aarde otsingutest võiks väiksemat sorti romaani kirjutada :D siiski, pärast geotohtri juures käiku ja geopimeduse ravimist tulid koordinaadid välja, lõpus nii lihtsalt ei läinud, kulus tubli mitu päeva enne kui aardevalvuritest jagu sain, nüüd siis lõpuks leitud-logitud :) Täname meeldejääva ja huvitava aarde eest!

 1 

Mõistatus oli lahendatud, vajalikud andmed nullist saadud, ainult et aarde otsimises jääb vajaka kannatust. Ütleme nii, et olen õiget kohta varem patsutanud, aga VÄGA halvasti. Kuna mul tekkisid geounenäod, siis kuuldavasti aitab neid ravida lahendatud mõistatuste logimine. Sain oma koordinaatidele inim-geokontrollilt rohelise tule - seega oli kannatus taastatud.

Logiraamatust leidsin lause - "vaimne terror on lõppenud", minul see nii hull polnud. Loodan lihtsalt, et ma enam VJS 5 aarde juures hoverboardiga alla ei kuku. TFTH

Alguskoha väljapeilimisega raskusi ei tekkinud. Küll aga kohapeal sammude mõõtmisel ja peidiku leidmisel(kaks kirvest ikkagi). Tuli abi kasutada. Kavalalt peidetud, aitäh!

 2 

Kuna geopeitus on selline tore mäng, kus iga teekond ei pea alati lõppema leiuga, oleme enamasti toimetanud ise ja oma mõistusega. Mingi hetk lihtsalt tekib idee ning paari kuu jooksul on seni kõik aarded lõpuks ka lahenenud, mille kallal pusinud oleme. See aare, peab tunnistama, nõudis aga üksjagu kõrvalist abi (Tänud lepalinnule). Välitööd on korralikult tehtud. Usun, et 4-5 korda oleme eelpunktis lõpp-punkti kordinaate kontrollinud. Erinevate GPS-idega oleme lõpus siia, sinna jalutanud. Viimased nädalad on traditsiooniks olnud nädalavahetusel lapsega jalutuskäik objektile. Pätakas saab ilusti 2h kärus magada, kui emme/issi jalutavad ning otsivad. Tulemus oli aga kun tänaseni ümmargune null.

Võtsime siis täna ette jälle jalutuskäigu lõpp-punkti. Hakkasime aga jälle ühelt poolt otsima ning teine koht, kuhu vaatasin, paljastaski aarde. Peab tunnistama, et üsna rumal tunne tekkis. Kas tõesti nii lihtne peidukas vajas abistavat vihjet? Tundub nii. Aare on korras, vihje olemus sai ka selgeks ning suured tänud peitjale!

 3 

Mul läks kuidagi lihtsalt sellega. Algkoht oli teada, vahepunkti leidsin esimesest kontrollitud kohast (muide, nagu selgus on mul pikemad jalad kui aardepeitjal). Lõpppunktis olid lisaks eelnevalt mainitud kuuejalgsetele segavaks faktoriks ka kahe- ja neljajalgsed, aga 10 minutilisi ringitampimise järel leidsin aarde ikkagi sealt, kuhu mu nina kohe alguses vedas. Kahjuks ei usaldanud seda piisavalt :) Aitäh aarde eest!

 3 

Tere, minu nimi on geopimedus :) Suht ökokatastroof on tekitatud aaret otsides...

Kaupo: Otsisin seda algul Meeliga koos, aga ei midagi. Siis käisin veel 3 korda otsimas ning küsisin omanikult vihjet, aga ikka mitte midagi. Ühe korra otsisin päikselise ilmaga, siis olid sipelgad nii väledad, et hetkega tulid mööda püksisäärt üles, tegin kiirelt leegid. Meeli käis seal täna hommikul otsimas ning leidis. Läksin siis pärast otsima ning ei näinud, kuigi teadsin millist objekti vaatama peab. Arvan, et oleksin seda veel mitu korda tulutult otsinud. Või oleks enne peaga pihta läinud kui silmadega näinud. Uskumatu.

 1 

Kuulid loetud aga no kuda mina oma minijalgadega tean kui suuri samme teised teevad, ma ju vaid tipin! Siiski, siiski sain hakkama. Lõpus tahtsid sipelgad vägisi minu uue autoga priiküüti saada, no ei läinud see neil nii lihtsalt kah läbi. Teel autoni sai siiski viimnegi maha hüpatud. Kõrvalt oli tore mu tõmblemisi kindlasti vaadata. Tänud, äge värav, ei teadnud enne sellest midagi!

 8 

Oh juustus küll, kaua aega võttis siin leiulogini jõudmine! Kokku neli katset üsnagi pikkade ajavahedega. Viimati talvel sain kirvetera lõpuks õigesse suunda ja tabasin puuduvad numbrid. Lõppu läksin tookord ka, kuid seal sai jälle mõistus otsa. Mitte päris kohe, aga umbes nii poole tunni pärast. Siis lugesin veidike varasemaid logisid ja seal kordus sõna "sipelgad". Sündis otsus suve oodata. Ehk valvurid aitavad...?

No peaaegu ootasingi suve ära. Igatahes ilm soe ja sipelgad sibasid jälle ringi. Vähemalt sain kinnitust, et lõpp on tõepoolest justnimelt seal ning vahepealsed leiud lubasid, et ka aare on tõepoolest olemas. Ok, aga nüüd käisin nagu kass ümber palava pudru ja rihtisin väheseid hõivamata toetuspunkte, et sipelgaid mitte liialt häirida (muuseas lootuses ka ise samavõrd lugupidava kohtlemise osaliseks saada). Mõttes mõlkus isegi variant uuesti talve ootama jääda :D Päris niipalju seda kannatust ei jagunud, õnneks polnud ka vajadust. Peavangutus, laks otsaette ja sissekanne logiraamatusse.

Mooritza ja Alexi aaretega on isemoodi värk. Päris mitmed neist on mulle tõsiselt raskeks osutunud ja korduvalt korduvat külastust nõudnud. Kusjuures pea iga kord imestan tagantjärgi, kuidas ma küll kohe selle peale ei tulnud. Jätab ju tiba rumala mulje, aga põdemiseks pole põhjust, pigem lihtsalt huvitav fenomen. Tõesti - teiste peitjate aarete otsimisel olen üldiselt vähemalt 2 korda arukam :P Kuid huvitav fenomen vajab jätkuvat uurimist, nii et tänan järjekordse fenomenaalse aarde eest ja palun jätakata samas vaimus!

Koht oli juba ammu välja mõeldud. Peale hommikust trenni sai kiirelt logitud ja edasi mindud, tänud.

Leitud, tänan!

 2 

Mõistatus iseenesest tundus huvitav, kuna aarde kirjelduses oli sõna “kirves”. Kirvega saab muidugi igasugu asju teha: oskajad lõhuvad kirvega puid, mõned kasutavad seda enesekaitseks…. geopeituri jaoks on aga kirves vajalik siis, kui pea enam mõistatuse lahendust välja ei raali. Selle mõistatuse juures kirvest siiski vaja ei läinud, sõbra abi aga küll.

Järgnev leiab aset kuskil veebruari keskpaigas.

Aarde jaoks vajaminev kodutöö on tehtud ja väravate asukoht välja peilitud. Lumi ning jää on maas ja püstipüsimiseks peab pidev nelivedu sees olema. Meil noorgeopeituriga on vaja parajasti üks porst aega parajaks teha. Ukerdame siis kuidagimoodi väravateni, õnneks nelivedu siiski vaja ei lähe. Väravate juures hakkame lugema. Et vigu välistada, loeme mõlemad eraldi ja vaikselt ning mõlemad kaks korda. Mingi aja pärast võrdleme tulemusi ja … loeme uuesti. Lõpuks saavutasime me siiski selle, et mõlemal on ühesugune tulemus. Nüüd aga see kirves…. neid on ju kaks! Kummale poole minna? Murphy kaasas? Ei ole! Siis läheme sinna! Aga kuidas sa selle libedaga neid samme loed, vaevalt püsid püsti. Jälle, vigade vältimiseks, loeme mõlemad eraldi. Tulemusest võtame keskmise ja natukese aja pärast on numbrid käes. Läheme koju nende numbritega tutvuma ja … oehh, minutid unustasin. Aga õnneks saab need kaardilt. Nüüd on siis kõik aarde leidmise jaoks vajalik olemas.

Järgnev leiab aset 07.05.2015 hommikul. Väänan töölemineku tee kergelt kõveraks ja liigun nulli. Kaarti olin eelnevalt kodus vaadanud, proovin ilma gepsuta nulli saada. Peatun ühes kohas ja võtan gepsu: olengi täpselt nullis! Loen vihjet. Vaatan kõik vastavad kohad üle ja kratsin kukalt. Vaatan natuke laiemalt, ikka ei midagist. Sõidan uuesti väravate juurde numbreid vaatama, lootuses, et äkki olen midagi valesti teinud. Ei, kõik on õige ja klapib. Kuna pea enam ei võta ja kirves on värava küljes kindlalt kinni, siis lahkun ja võtan ühendust sõbraga.

Järgnev leiab aset 07.05.2015 õhtul.

Kuna tööleminekule sai kõver juba sisse väänatud, siis saab ka tulek oma kõvera kätte. Sõbralt saadud vihje suunab mind tegutsema silmadega. Alguses ei taha silmadega töötamine välja tulla, kuna silmi haaravad tuhanded sagivad olendid. Lõpuks, kui müts oli löömiseks juba valmis pandud, otsustasin ma silmi sihtotstarbeliselt kasutada. Käes!

Oli see vast katsumus oma nimi sinna logiraamatusse kirja saada. Tänud!

 2 

Selgus, et eelmine kord otsisin ~10 meetrit valest kohast. Omanikult saadud näpunäidete põhjal kasutasin täna aarde leidmiseks silmi. Väga kiire strateegia! Kulus kuskil 5 minutit, enne kui midagi kahtlast silma jäi. Peale leidu kogetud emotsioonide kirjeldus on logis. Tänud!

 2 

Ohappikene, kui pimedad saavad inimesed olla!? :D Eelmise korra mitteleiu võib muidugi sipelgate süüks ajada aga ka seekord läks meil tükk aega enne kui aarde leidsime kohast, kuhu me olime mitu korda vaadanud. Aitäh, tubli tükk! :)
Ja siis läksime krauditõnu vaatama....

 2 

See aare osutus üllatavalt lihtsaks! Suur hulk mitteleiulogisid ei sisendanud just suurt lootust. Aga mul õnnestus kõik kenasti. Üritasin küll algul naljapärast kirvetada (geopeituri haigus), aga "kirved olid liiga kõvasti kinni"! :D Lõpus oli kõvasti tallatud - huvitav, kas ka seal jäi keegi "sinise näoga"? Ma olin küll esialgu natuke geopime. Teistkordsel vaatamisel jäi konteiner silma. Tänud!

 3 

Kivi on langenud südamelt ja aardega, mis juba natuke aega peavalu tegi on leitud. Igati tore aare oli, mis minu puhul hakkas juba Indiana Jones tüüpi aardeks kiskuma, kus tuleb maaalustes katakombides liikuda ja lõpuks lahkunu taskust paberileht võtta, millele on koordinaadid verega kirjutatud :-) Reaalsus oli toredam. Tänud peitjale.

 1 

Alustasin selle aarde otsimisega tegelikult juba oktoobris. Esialgu arvasin, et see saab küll olema eriti lihtne, kuna tegemist on mulle väga tuttava kandiga, kus kogu aeg jalutamas käidud, juba aimasin ette, kus otsida tuleb ja puha... Esimene pool sujuski libedalt, aga lõpp-punktis alles tõeline mõistatus algas. Ma ei teagi, kui kaua ma seal kokkuvõttes ringi tiirutasin, vaatlesin ja kompisin. Mugude tõttu tuli otsimine mitu korda pooleli jätta ja uuesti tagasi tulla. Minuski tekitas segadust sõna "magnet", mistõttu keskendusin ikka täiesti valedele kohtadele. Mitmeid topsikud jäi küll näppu ka, aga ükski nendest polnud see õige... 25.novembri külastusel siis lõpuks näkkas kohe ja otse loomulikult ühest loogilisest kohast, mida olin varasemalt juba korduvalt uurinud. Polnud lihtsalt õige nurga alt vaadanud ja just see punkt oli kuidagi kahe silma vahele jäänud... :D

Raskesti tuli see leid. Ja ilmselt oleksime kõik neljakesi sinna passima jäänudki. Või siis mitte. Igal juhul olime kannatamatud ja olin sunnitud geokõne tegema. Kaval värk.

See aare oli tänase tuuri plaaniväline leid, kuid osutus üheks huvitavaimaks. Olles teise punkti juurest algusesse tagasi jalutamas (minutid jäid määramata), märkasime juba kaugelt Geopeiturite laadseid tegelasi (märkmik, GPS, nina telefonist infot lugemas). Jalutasime ligi, uurisime, et kas loevad pallikesi ning nii saigi osa tööst kambakesi tehtud. Vahetasime enda leitud sekundid tiim esteriga minutite vastu ning hakkasime nulli poole astuma. Kohale jõudes olime neljakesi täiesti nõutud, et kust peaks küll vihjele vastavast kohast aare välja tulema. Lõpuks Ester tegi geokõne (tänud tundmatule abistajale meiegi poolt!) ning ta võttis ka aarde oma pesast välja. EVEJ. Mõnus kohtumine. Tore aare. Tänud peitjale! Ja tänud kaas-geopeituritele!

Leitud

leitud

 3 

Meil on täna Kaspari ja Rauliga sama tee jalge all olnud. Ainult me olime siin esimest korda. Saime algusest minema nii, et esimest korda jalutasime valel suunal, aga sinna näitasid mõlemad kirved. Järgmisel korral vaatasime ühte kirvest ja see viis sihile. Gps loopis lõpus 7 meetrit siia-sinnapoole ja see ei olnud üldse tore. Teades Merikest, olin ma kindel, et mikrot maha kaevama ta ei hakka, seega tuli vaadata mujale. Siim ei tahtnud pimedas eriti otsida, kuid motivatsiooni tõstis kõvasti küsimus, et kas tahad siia suvel tagasi tulla, siis näeme lahedalt palju sipelgaid? Sipelgas on Siimu arust üks väga hirmus loom, nii et see töötas. Lõpuks sain konteinerile ise pihta. Siim oli ikka päris tige, sest ta oli sinna juba korduvalt vaadanud. Peab vist poisi silmi kontrollima minema. Lahe aare! Aitäh!

Käisime Rauliga seda 2kuud tagasi ka otsimas, kuid siis oli lõpppunkt sipelgate poolt vallutatud ning otsimine ei tundnud mõnus. Täna oli olukord ideaalne ning aare tuli täpselt nullist. Aitäh

Leidsin vajalikud numbrid, toksisin gepsu ja jalutasin kohale. Esimese raksuga oli hämming, et kuidas see vihje küll pädeda saab. Lõpuks vaatasin asja õige nurga alt ja veendusin, et pädeb küll. Lahe mõte :) Aitäh peitjale.

Ühel imelisel sügispäeval sai väike jalutuskäik tehtud ja enda nimi logiraamatusse kirjutatud. Tänan!

Üleeile polnud tööl motti ollagi ja seepärast hakkasin Tallinna leidmata aardeid üle vaatama. Enamuse puhul tuli tõdeda, et nad on leidmata põhjusega (sokivärviaarded) aga selle puhul tundus, et on lootust. Piirkond selgus kiiresti ja veidi enne tööpäeva lõppu käisin otsimas. Mõnus ilm oli, lausa lust õues olla aga kahjuks lõpp-punktis feilisin haledalt. Eile käisin uuesti lõpus aga ikka ei skoorinud - selge vihje, et tuleb professionaal appi kutsuda. Koos otsisime tükk aega enne kui lõpuks peidukat nägin. Eiri "tore" on see, et eile ma korra mõtlesin selle variandi peale aga lihtsalt see õige liigutus käi tegemata (laiskus?). Igatahes, hea meel oli leiu üle kuna see tähendas, et ei pea rohkem külmetama. :) Ahjaa, Inga, ma vist unustasin su nime kirja panna... NOT! :P

Ma olin selle aarde juures suht ettevalmistamata. Veiko lihtsalt teatas täna päeval, et kas ma tuleks talle äkki appi otsima, kuna ta on seal mitu korda käinud ja ei leia midagi, mis aaret meenutaks. Vaatasin põgusalt mõistatust, oletasin koha ja tegin tööd edasi. Nulli kohale jõudes selgus, et oleksin võinud eellugu ikka rohkem lugeda - õige mõistatus alles algas. Õnneks Veiko halastas mu peale ja ma ei pidanud hakkama midagi lugema, vahepunkti nägin ka ära ning sammusimegi kohutavalt külma tuule käes lõpp-punkti. Seal otsisime ikka päris mitmed head minutid, kuniks mu tegevus korraga Veikol mingi pirni põlema sähvatas ja ta aarde leidis. Ehk siis minu kasulikkus seisneski täna lihtsalt kohaletulemises ja inspireerimises. Veiko pani nimed kirja (loodetavasti minu oma ka) ja me kihutasime täiel aurul autodeni, kus tõtlikult hüvasti jätsime ja kumbki oma sooja autosse ronis. Tänud aarde eest. Minu jaoks hakkab geopeituseaeg otsa lõppema - liiga külm.

Septembris kord oli käidud, koordinaadid kätte saadud ja aardeleiuta ära mindud. Nüüd ootasin ära kuniks aardevalvurid talveunega hakkavad tegelema ning läksin. Nagu ikka käid läbi kõik mõttetud kohad ja siis leiad kõige loogilisemas. Tänud huvitava aarde eest!

Eilse parandus, nüüd leitud. Tänud!

Tore aare, meile meeldis. Alustuseks huvitav koht, millest meil aimugi polnud ja aare ise oli ka toreda teostusega, saime ikka madistada selle kolmese raskusastmega ning olime sunnitud kasutama abistavat "õlekõrt". Esimeses punktis oli meil probleeme aardevalvuritega (kahejalgsed), tegime jalutades aega parajaks oodates, mil nad lahkuvad. Teises punktis aardevalvurid praegu väga kurjad ei ole, üsna lahkelt lasevad toimetada.

 2 

Pildi ja asukoha kokkuviimine probleeme ei valmistanud. Esimene takistus tekkis suuna valimisega pärast mummude lugemist. Seal nagu 2 kirvest mu meelest. Sai siis mõlemat varianti proovitud. Korra ka kätt nõgesesse pistetud. Ühel katsel suutsin loogilist kohta märgata ja suundusin lõppu.

Siin sain korralikult sipelgatega tantsida. Koordinaat näitas otse nende pessa. Tegin 10 suure kaarega ringi ümber nende pesade. Ühestki puust kinni ei tohtinud võtta, sest siis olid käed kohe siblikuid täis. Vahepeal käis ka langevarju hüpete harjutamine. Paljud maandusid juustes ja tormasid kraevahele. Kokku umbes tund aega segasime üksteist. Sai haaratud õlekõrs ja tehtud abikõne. Ilma selleta oleks mind seal elusalt ära söödud. See peidukoht on ikka väga karm 3.0. Aarde teostus mulle meeldis, tänud tutvustamast!

 1 

Eelmine kord miskid kuud tagasi käisin ja vahtisin siin totralt ringi ja poleerisin enamus võimalikke ja võimatuid peidupaiku üle. Ka siis olid aardevalvurid üsnagi aktiivsed. Tänaseks olid nad oma valduseid juba usinasti laiendanud. Nüüd alustasin sealt, kus eelmisel korral pooleli jäin - st, tegelikult ei jäänud kusagil pooleli vaid mõistus sai otsa ja ka täna kohalejõudes oli mõistus tegelikult kohe otsas. See aga ei takistanud mul jälle neid samu peidupaiku poleerimast, mis eelmiselgi korral. Miski mõnikümmend minutit tuuslasin seal ringi ja uurisin igat objekti ning üritasin aardevalvureid eirata. Ja - lõpuks sain nägijaks - täitsa vahva aare. Tagasi pedaalides selgus, et nii mõnigi aardevalvur oli vammuse vahele roninud ning kippus närima. Veidi vehklemist ning kurinahad olid käes. Tänud, nüüd ka sellega lõpuks ühelpool :)! See jäi ka rattatuuri viimaseks - kokku 145,67 km (suvel kaanitud õlukalorid tuleb ju ära põletada).

 3 

Kui kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et eile peale järjestikust vedamist kaua seisnud mõistatustega õnnestus mul boonusena leida ka selle aarde peidus olevad sekundid. Minutid tuletasin netist ja arvuti võlus lõpp-punktiks isegi üsna usutava koha välja. Tiirutasin seal siis kolme potentsiaalse lähestikku asuva koha umber, aga ei leidnud ühestki midagi sellist, kuhu magnet haakida. Halasin siis [reix]’ile, et vot selline lugu ja kas mu minutid on ikka õiged – jaa, kõik on õige. Noh, tegelikult oli see õige null täpselt minu välja pakutud kahe koha vahel, aga kui õiges kohas lõpuks koogutasin, tuli ka leid. Magnet võtku…aitäh peitjale uute teadmiste pakkumise eest :).

Aarde leidmine võttis veidi aega, õnneks siiski leidsin.

Tänud peitjale :)

 4 

See leidmine oli küll üsna plaaniväline aga siiski oli. Peale pikemat tuhnimist suutsin isegi selle värva asukoha leida ja kuna täna oli aega läksin ka logimisvõimalusi uurima. Kerge vihm tegi siiski asja mõnevõrra kiiremaks. Tünn oli juba üsna suure hulga liikuvate tüüpide juures. Ja kuigi mina seisin seal ligi pool minutit ei viitsinud nad minuga lähemat tutvust teha. Samas Levia kes liikus ringi nagu seebimull tuule käes oli neile rahvusroaks. Veel mitu kilti hiljemgi töllerdasid nad tal kuskil riiete peal ringi. Kel hauakividega kitsas siis see võiks seal lähedal ringi vaadata, vast leiab mõne sobiva nimega eksemplari. Kalmistu on ilmselgelt üle kivitatud ja päris kümnete kaupa on neid üle äära alla pudenenud. Aitäh.

 1 

CMXCI. Kui peitja võtab vaevaks asja kontrollida, siis oli paras aeg ka uuesti proovida. Täna tulin, võtsin, logisin, kokku 2 minutit. Ühe sipelga viisin siiski reisile ;)

 1 

Täna saime nägijaks, st Urve sai ja tõmbas peaaegu kohe konteineri peidikust välja.

 2 

Mõnepäevatagune mitteleid ei andnud rahu. Kuna möödusime lähedalt, tegime siin peatuse, et ka Marje saaks seda imeasja uudistada. Kuna vihma tibas, ei viitsinud ta teist punkti kaua otsida ja leidis selle minutiga. Eks ma siis leidsin ka. See'p see on, kui eelmine kord polnud erilist motti otsida ja aega ka üleliia mitte. Mida kõike ma eelmine kord kirvetera poolt näidatud suundadest välja mõelda suutsin - isegi ilmakaared juba..

Siis sammusime lõpu poole. Seal seisis mingi tohlakas (võis ka intelligent olla, ei tea, ei küsinud), tegi suitsu ja libistas purgist jooki. Tükk aega ja muudkui vahtis ainiti meie poole. Hakkasime juba oma numbrites kahtlema ning käisime uuesti koordinaate vaatlemas, saime natukene teised, aga lõpuks jäime siiski algsete juurde. Otsisime siis sealt veel. Kuni märkasingi naiseliku näputöö zntargilist tulemust. Edasi tuli hetkeks kavalat nägu teha ja lasta ka mooril leida. Temagi tundis daamilikult õrna loomingu ära ja saimegi nimed kirja. Tohlakas (või intelligent, mine tea) oli oma joogi lõpetanud ja jalutas ka õnneks teisele poole selleks ajaks.

Aitäh tänuväärset I punkti tutvustamast! Oli rahulik jalutuskäik. Aare korras. EVEJ.

 1 

Kui mina koolist saabusin, oli Tanelil juba kõik läbi käidud, aga kohta ta üles leidnud veel ei olnud. Jalutasime seal siis päris kaua ringi, ilus ja rahulik oli, aga midagi silma ei hakanud. Laiendasime otsingut, ühte kohta Tanel tulla ei tahtnud, aga näe, õige koht! Kohapeal läks ka päris kaua, käisime edasi-tagasi ja lõpuks oli rõõm suur, kui ikkagi logida saime. Aitäh!

 1 

Ütleme nii, et kõige kauem võttis aega pildil asuva objekti leidmine :) Teine punkt alistus kiirelt. Lõpus oli kõik täpselt nii nagu juba eelpool mainitud. Läksime ka korra teise punkti tagasi, et äkki sai mingi näpukas tehtud, kuid siiski ei. Erosiooni peaks seal jah igaüks püüdma minimaalsena hoida. Aitäh!

 5 

Üleeile pargiti see kirvestega embleem suisa mitmeks tunniks koju värava ette ja lust oli vaadata, kuidas mehed töötasid. See, et nad üldse töötama pidid, on jama. Aga mis teha, maailm on oinapäid täis ja seekord juhtus ühel nagu vanasti Petseris: sauna pani, linn läks. Et nad ka ei õpi.

Embleemivaatlemisest inspreerituna läksin täna uuesti lõppu. Kohta oli juba väga raske ära tunda, otsitud on süvitsi ja põhjalikult, ikka isuga kohe. Vaesed kuklased, nad ei saa vist üldse aru, mis tramburai seal parasjagu toimub. Lõpuks kostus reetlik krõps ikka sealt, kus vaatamist alustasin. Ja täiesti tsiviliseeritud kohast, olgu kuklaste ja nõlva tervise nimel mainitud. Lihtsalt toksimistäpsus jättis soovida. Muidu igavesti äge asi, tänud.

Tänan aarde eest!

 2 

Võtan mõttes tagasi kõik mõeldud kurjad mõtted ja palun mõttes peitjalt vabandust. Et algus on hea, nägin juba esimesel külastusel, aga lõpp on ka väga hea ja suur hulk mõttetuid ideid oleks tulnud kohe nurka ajada. Tänud

Tugeva ja külma tuule kiuste velotasime kohale, natuke aega võttis, aga ei midagi hullu. Aitähh!

 2 

Pildil kujutatud paiga lobises Hanno kohe avaldamise ajal välja - millegipärast oli tema sealt kunagi üht minu mõistatusaaret otsinud. Ega ma ise sellest kohast loomulikult midagi teadnud... Laupäeva õhtul tõsteti mind poolvägisi ratta selga ja veeretati garaažist välja, nii saigi lõpuks selle aasta esimene rattasõit ette võetud. Kaaslased muidugi sellised, kes lume sulades lihtsalt rehve vahetavad, muud vahet sisse tegemata. Aga väga mõnusalt veeres!

Aaret eelmiste otsijate muljete põhjal veidi peljates võtsin ja lugesin logid korralikult läbi. Selgus, et kõik vajalikud vihjed on seal tõepoolest juba olemas. Käitusime juhiste järgi ja leidjate rivi aina pikenes, kuni mind tabas veel geokõne täpselt siis, kui oleks olnud viisakas topsi märgata. Andsin oma vihjed ära, aga vastu polnud midagi küsida :) Lõpuks alistus see kavalus minugi ees ning saime nimed kirja. Aitäh peitjatele toreda teostuse eest ja otsijad, laske ikka sipelgatel elada!

 8 

Käisime märtsi viimasel päeval taastamas Tabasalu looduspargi aaret ja kui olin Merikese Sauele ära viinud, muigas ta, et homme sul ilmselt linna asja. Nujah...hommikuks olin puruhaige ja naljast suhteliselt kaugel. Gp lehele kiigates oli selge, miks linna oleks pidanud minema. Hea, et kodus seisis "koduvalve", käed puusas ja taignarull õlal uksepeal ja kamandas teki alla kuuma teed ja valgeid rõngakesi nautima. Täna oli tiba kõbusam tunne(mis osutus petlikuks) ja otsustasin oma lubaduse Pritsimaja aardega täita...no ja tagasiteel ka mulle ammu tuttava sildi juurest "juhuslikult" läbi põigata. Munad kenasti ja kiirelt taskusse ja samme lugema...oot!?!?!?Ah sa puna-kolla-ruudu-värviline kevadliblikas!! Nüüd saan ma aru küll, miks Merike peale mu ebaõnnestunud multiaarde peitmist, nurus, et kus sul need vahepunktid ikka olid. Ja mina muidugi ausalt nagu lammas näitasin, seletasin ja jutustasin, et kuidas ja millega olen ise ajalooliselt seotud olnud ja värki. Sammude lugemine lõppes ja esimene "tüng" oligi mul käes aga eks iga peitja ju teab, kuidas just tema peidab-maskeerib.Nunuh...sellega seoses, et olin ise eelmisel sügisel selle punkti tekitanud, oli minul tõsine eelis teiste otsijate ees(palun vabandust) aga samas on ka hea meel, et loodus tühja kohta ei salli. Kribinal-krabinal vudisin järgmisesse punkti ja otsisin, küll korraks aga pingeliselt...kas tõesti on midagi uut nuputatud? Oh ei...lihtsalt eelmised otsijad-leidjad olid peidukoha raskuse viinud palli(või paari) võrra kõrgemale(või oli seda juba enne neid tehtud? rohkem võimalusi logiraamatu järgi välja ei tulnud igatahes). Tops oli ka tuttav(minul oli ta küll paar-neli kuud siin olnud eelmine aasta aga praegusel hetkel arvasin teda jätkuvalt olevat minu auto, kõrvalistuja uksetaskus!) Teine tüng! Magnet oli aga topsis irdunud ja kuna kogu geokama autost hetkel kodus, siis pistsin topsi tasku ja helistasin peitjale nagu selle aarde juures tavaks on saanud ja kirjeldasin olukorda. Vastus veidi jahmatas, kuna ei lõpus ega ka eelmises punktis ei oleks tohtinud olla sellist maskeeringut nagu mina sealt leidsin...kellegi geopeituri "julm" nali? Peitsin paremini sarjast? Kui teil juhtub midagi aarete juures, andke ikka peitjale teada...sellise helistamise peale ei kurjusta vast keegi. Igatahes, leidsin autost siiski kõik vajaliku, viisin topsi oma kohale ja vastavalt peitja jutule-kirjeldusele kuidas tema oli algselt mõelnud, eemaldasin ka liigse maskeeringu. Aitäh aarde eest ja oota sa, Merike! Osad multika punktid on täidetud...peab varsti uurima mis mujal toimub :D

Tänud!

 6 

See oli üks lõbus asi! Eriti lõbus oli muidugi kogu sellel suurel seltskonnal kes juba enne meid kohal olid. Küll meid juhendati ja õpetati ja lõpuks lausa trügiti jõuga aarde poole, aga meil vaja ikka hoopis mujalt vaadata. Üldiselt meil ikka vedas täiega, üksi me taidleks seal siiamaani, rääkimata sellest, et lõbus ka ei oleks olnud. Uued aarded on toredad, kipuvad seltskonnaüritusteks kätte! Suur tänu, mõistatus oli ka väga tip-top.

 3 

Tegin õigele piirkonnale õige suure ringi peale enne kui nägin ühe värava ees seltskonda seismas. Edasi läks juba libedalt, kuna osa seltskonnast oli kolmas kord aaret otsimas. Libedalt ei läinud aga lõpp-punktis, kus veetsime päris kaua aega. Lõpuks aga tuli aare välja kohast, kuhu tõenäoliselt kõik vaadanud olime juba. Tänan jõukohase mõistatuse eest, mis võttis siiski ka omajagu aega.

 5 

Kuna mitteleidmine kriipis hinge ja olemas oli peitja kinnitus koha õigsuses siis - igatahes seltsimehed tagasi otsima. Olles veel lugenud järjest mitteleiu logisid otsustasime kaasa võtta kahurväe. Neil lasime muidugi alguse ära teha nagu kord ja kohus millega nad said edukalt hakkama. See andis omakorda kindlustunnet, et no nii nüüd tuleb ka kiire leid. Munade lugemise ajal liitus veel meie seltskonnaga Madis. Teel koordinaatineni sai veel naljatades aasitud, et kas peitja telefoni number on kiirvalimise klahvi alla ikka salvestatud, vastus oli jaatav. Sündmuskohale jõudes märkasime, et paari päevaga on olustik kardinaalselt muutunud kuid vaatamata sellele alustasime väga optimistlikult. Optimismi raugedes tuli ikkagi õlekõrre järel haarata ja pinnida lisavihjeid. Kui optimismist enam raasugi polnud tegime veel kõne ja siis ta tuligi. Kuid välja võtta ei saanud kuna lähenes seltskond kes tutvustas ennast "kolla" nimega. Lasime siis ennast lõbustada vaadates nende jõupingutusi otsimisel ja jagasime muidugi ohtralt õpetussõnu. Varsti said siiski kõik logida. Mitteleidmisest on loo moraal meile - kahvel kõhus ei maksa seda aaret otsida. Kummardus peitjale teostuse ja pika meele eest :)

 4 

Jumala auks peab ütlema, et Tal ikka kannatust jagub, et seda ligimese juhmi meelt taluda. Aastapäevad tagasi sarnast asja otsides pikalt väänlema ei pidanud, aga nüüüd... Enne jõudis Issanda päike looja minna, kui meie aarde leidsime. Alguspunkti jõudes tuli metsast Madis rõõmsal sammul, kellele meie lõbus seltskond õige koha kätte juhatas. Sealt maalt muidugi enam nii lõbus ei olnud.
Aarde kirjelduses on ju märgitud maastiku raskusaste. Isegi vihje on antud. Esmaleidjate logis on ka kõik peitjapoolsed korraldused kirjas. Mida siis veel vaja? Peitjat koordinaatidele, et Ta topsi ulataks? Piinlik on, väga piinlik. Ja just siis, kui me peiduka avastasime, vedas jäljekoera terav nina Kolla´d kohale. Oi seda elevust! Kohe tuli pirne nagu Vändrast saelaudu. Ja samas järjekorras tuletasime neile põhiasjad meelde - maastiku raskusaste tõi maa peale tagasi, vihje ja siis korraldused. Aga kõige efektsem oli muidugi nina vastu topsi panek ;-)
Järgmistele vast nii palju, et sipelgapesi lammutada ei ole vaja ja mäe nõlvale uut treppi sisse tallama ka ei pea. Täname peitjat võimaluse eest lõbus geosündmus korraldada.

 1 

Intriigihanked naljapäeva hommikusse. Kell 5:27 tuvastasin uue aarde olemasolu. Algne punkt on tuttav ju, siinsed metsloomarajakesed seoses ühe teise aardega läbi jalutatud.

Üritasime proovida FTF meeste rasket elu ja hüpatud esimese mitte üldsegi sinna suunas mineva bussi peale. Koha peal muutus hommikune optimism siiraks keskpäevaseks nõutuseks. Vihjekive ja igasugu muud staffi oli pea igas põõsas.

Kui ootamatult mööda rada tuli esimene loom...vaatas meid mõtlikult ja liikus siis sammu kiirendamata edasi.

Võtsime siis kätte ja sikutasime peitjat esimest korda kõrvust. Vahepeal suutis raja pealt veel paar looma tulla. Päris imelik koht, neil on seal sirge rada.

Siirdusime niinimetatud lõppkoordinaadile. Ei midagist paista silma ega kõrva, ainult kasutatud asjade pood ümberringi. Tuhnime siis igasugu väärt vanakraami kastides ringi, veel üks looom läks mööööda. Aaret midagi, aga huvitavat antiiki tuli välja.

Siis sikutasime peitjat veel kolm korda kõvemini kõrvust. Kuna minu 10 aasta pikkused töökogemused võlgade sissenõudmise alal võimaldasid psühholoogilise nõiakunsti nippe, see kandis vilja ja see aare leitud sai ja FTF tehtud.

Ja aarde peitja lubas edasipidisi olla valmis kõrvast sikutamiste jaoks. Järgmistele otsijatele: Tallatud koht on õige koht. Antiik on veidi kaugemal.

 1 

Magama minnes panin äratuse kella kuueks. Küll oli raske tõusta. Nagu oleks keegi magnetiga padjale tagasi tirinud.

Kui üles ja riidesse sain, avastasin, et va äratav riistapuu oli vist öösel närvivapustuse üle elanud ning ennast 97 minutit valeks keeranud. Seda ei saa isegi suveajale ülemineku kaela veeretada. Kellaeg polnud mitte 6:37, vaid 5:00.

Vaatasin töökohustuste nimekirja ja ohkasin. Hetk hiljem hõikas Lassie, et meil on võimalik saada esmaleid. Valikud: liiga varajane töö või geopeitus... :) Mis muud kui vammused selga ja punuma. Me ju ometi teadsime, kus pildil asuv objekt ennast peidab.

Kohapeal lugesime kibekiirelt vajalikud kuulid kokku ja hakkasime samme mõõtma. Tund aega mõõtsime ja koogutasime, nuputasime ja loendasime. Ajakulu oli ilmselgelt joomata kohvi kõrvalmõju. Me oleme rohkem geoöökullid.

1.aprilli ehk naljapäeva puhul tegime lõpuks peitjale kõne, sobivalt 7:21. Selgus, et me polnud koha vastu piisavalt "aupaklikud" olnud ja ei märganud õiget vihjet.

Kõne peale leidsime vajaliku. Elu on lill, rõõmustasime... Kuid siis avastasime, et naljapäev oli hoopis meieni jõudnud. Kuidas tõlgendada nähtut? Kas täpp läheb arvesse või mitte? Kas vihje tähendab seda, mida ta tähendab? Äkki on tegemist 1. aprilli naljaga?

Piinlik küll, aga tunnikese pärast helistasime uuesti. Peitja oli meiega kannatlik :). Sel korral pidime veel "aupaklikumad" olema, enne kui aare end meile paljastas. Huh!

Kiiresti koju kohvile! Tänud!

GP 1033 / GC 1249