Ikla rändrahn

Nope :)

Ei leidnud.

Saladuslik aare mu jaoks. Neljas kord seal. Kolm inimest telefonitsi juhendasid. Ja no ma ei leia.

Teist korda kohal ja ikka ei leidnud.

:-) asukoha vist fikseerisin aga hullult mugusid ja ei pääsenud löögile, tuleb siia tagasi tulla.

Kahjuks ei leidnud, sest aare vehkat teinud.

Kahjuks ei leidnud, sest aare vehkat teinud.

Ei olnud täna meie päev. Ei siin ei seal ega ka kolmandas kohas. Ehk siis kahe Läti aarde ja selle juures. Jäime silma mõlema riigi piirivalvele. Tulid meid mõlemalt poolt üle vaatama, et mis kahtlased kujud siin ringi kondavad.

Pool tundi keerutasin nulli lähedal ringi, ostsin kohaliku poe jäätisest pooltühjaks, aga vot 8 kohalikku ei lõpetanud elavat vestlust nulli kõrval. Kerged alkojoogid toetasid nende eilseid meenutusi. Tuli lahkuda sellest Eestimaa nurgast tühjalt.

Katse nr 2. Liikusime nullpunkti poole, aga siis tuli kiirsammul kusagilt nurga tagant õllepudeliga mugu, kes hõivas nulli, ja ei saanudki asuda otsima. Sõitsime Ikla kantiini om-nom-nom tegema.

Katse nr 3. Pärast om-nom-nom sõitsime tagasi, aga seekord siis lihtsalt ei leidnud pärast paarikümmet minutit läbiotsimist. Üsna häbi on, mõneaastase kogemusega peiturina võiks ju 2.0 aardeid juba leida sama kiiresti nagu tütarlastel rinnahoidjad lendavad, kui Tanel Padar ruumi siseneb, aga no ei... Tundub, et pole viimane kord siin käia. Päeva viimane aare, suure vihaga sõitsime siit vahepeatusteta Kaunasesse. (St. see oligi reisi eesmärgiks, mitte et vihaga gaas põhja ja kuhu iganes.) Viskasin kolleegi tema Leedu kodu juures autost välja ja sõitsin ise pitsat sööma.

 2 

Lähenesin Eesti poolt nullile, aga seal hängisid kohalikud meessoost mugud. Tervitasin neid ja vaatasin mõtlikult Läti poole ja (vist kaitseotstarbel) rajatud madalat kraavi. Üks meestest tähendas minu vaatluse peale, et Läti tuleb ikka "ära võtta". Vastasin et kui mitte Läti, siis Valka kindlasti tuleb tagasi saada. See, muide, on siiski nali, Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi Läti vastu. Kuigi ma tean küll, et lätlased ihuvad Ruhnu peale hammast. Olen viimase poole aasta jooksul väga tihedalt lätlastega kokku puutunud ja kinnitan, et neil EI OLE (vähemalt suuremal osal) kuut varvast ühel jalal. Ja üldse nad on väga normaalsed inimesed. Igatahes jäi seekord otsimata, aga pole hullu.

Kõik ümbruskonna mehed olid kell 9 pühapäeva hommikul siia laua ümber kogunenud... Tegime veidike Läti poolel aega parajaks ja tõmbasime kuni Tšehhini on-route aarded gepsu, aga pidu ei paranenud. Tagasi tulles jälle!

See lõbusas tujus seltskond tahtis meile kogu Ikla tutvustamiseks ekskursiooni teha. Aarde otsimisest ei tulnud miskit välja. Teinekord vast õnnestub.

Rändrahnu leidsime, aga pühapäevamugudele vandusime alla. Oleks kauemaks jäänud, oleks endale grupi giide saanud. Kohalik külalislahkus saab igatahes kõrged punktid. Läheme tagasi eriti halva ilmaga ;).

Laua taga lahendasid kohalikud mugud 2 x 2l kesvamärjukest. Vahepeal jõudsime muulil ära käia, kuid kaugemale nad jõudnud ei olnud, pigem poodi ja tagasi.

no kohe mitte ei leidnud. tänud

Oleks maa-ameti kaarti enne otsimist vaadanud, oleks vast leidnud.

Otsisin, mis ma otsisin, kuskilt ei leidnud ühtegi vihjet aarde kohta. Ehk järgmine suvi, kui sinna asja jälle on.

Ja ka siia esiteks ikka mitteleid, et ikka aus oleks. ;) Roomasime, uurisime, lugesime, istusime, astusime... püüdsime tuult tühjal väljal ja katuse all. Maastik nagu maastik ikka, 1,5 ;) Ehk siis ei leidnud. Läksime edasi, kimasime kaamerat vaatama...

Aa, ja lätlaste poolelt saime kena jalutuskäigu piki muuli, kaks sinist põlve ja väänatud näpu ja ühe sinise pannkoogi kah. Polnud ju ilus jada katkestada...