Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kevadisele aardetuurile Lätimaale sõites, leidsime ühe sellise koha, kuhu väga tihti võibolla ei satuta, kuid mis oleks väärt juhatamist. Aare on peidetud Eesti-Läti piirile, Ikla rändrahnu juurde, mille kohta saate täpsemat lugu lugeda kohapeal olevalt Edelavärava infotahvlilt. Parandus 07.04.2023 - Kahjuks on jalga lasknud Ikla rändrahnu tutvustav infotahvel. Lisan endisaegse infotahvli pildina kirjeldusse, muidu tekib segadus, et mis rändrahnu siin tutvustatakse. Teisel pool piiri tasub vaatamist Ainaži muul, mille juures ka sobivalt aare leidub (Vientuļais mols. http://coord.info/GC4JA0P).
Aare võib olla eriti suvel ja ilusa ilmaga raskesti kättesaadav.
OMA PLIIATS KAASA!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://coord.info/GC4JA0P
Aarde sildid:
pliiats_kaasa (1), oandu-ikla (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50ZJ6
Logiteadete statistika:
181 (90,5%)
19
4
13
3
0
0
Kokku: 220
Tore lugu küll selle rahnuga. Loodan et miskit veel kaotsi ei lähe. Täna oli selline udune ja segane päev küll. Tänud peitmast.
Selle välja urgitsemine oli ikka töö.
Tänud aarde eest!
Inimene tahab ikka asju keerulisemaks teha kui nad on. Siit hakkas siis uus katse pikaks teekonnaks.
Vot see oli üks vaatemäng piirkontrolli kaameratele ikka küll. Käisin siin ja seal urgitsemas ning piilumas nagu plaaniks mingit pommi siia sokutada. Olin peaaegu alla andmas ja siis proovisin veel ühte kohta - seal too tegelane oligi! Kõrvaharkide perekond vaatas aardes vastu. :)
Leitud 27.06.24 Hooldasin, panin 3 lehte juurde. Uuejaani talu Eelneval õhtu tulin siit läbi. Tegin ennast mingiks lolliks kaamerate ees kuna keps hüppas sinna-sänna. Öö veetsin Uuejaani talus tuttava juures. Sinna suutsin jätta maha endast orraliku jälje ning pärast seda liikusin siia suunas. Enne sai veits abi palutud ning see aitas. No mida teha, geopimedus. Leitud ta siiski sai, hooldatud ka, nüüd kolm logilehte lisaks! Aitäh peitjale!
Esmalt kohapeal ikka silmadega seda rändrahnu otsitud. Siis pildilt silmadega üle käidud. Natuke mõtlemist ja käes ta oligi. Tänud peitjale.
Rändrahnu ei leidnud, polnud aega väga otsida ka. Kiire leid. Tänud!
Õnneks sain rahulikult otsida, kuid vaatamata sellele leid väga ruttu ei tulnud. Lugesin ka logisid ja sellest oli abi. Tänud peitmast!
Puhkus on tore, eile Eesti kagunurgas, hommikul põhjas ärgates polnud veel teada, et pealelõunal otsime mitme kaamera valvsa pilgu all Ikla rändrahnu. Aitäh.
Ühe korra olen seda siin otsinud ja ausalt öeldes oleks tänagi leiuta lahkunud, kui Sveni kaasas poleks olnud. Igatahes sai sinine nägu nüüd üle värvitud. Aitäh!
Teel Riiast koju ülivägaeritikiire stop. Tore otsimine, sest võimalusi jagus!
Õnnestus ka üks natuke väiksem ärarännanud rahn pildile võtta, eks teinekord vaatab suurema üle, kui jälle kiiruseteema käes pole. Tänud olulise põike eest!
Seekord jäi ööbimiskohale piisavalt lähedale ja Mari oli nõus siin peatuma. Tänud peitjale.
Siit algas üks kõige sisukamaid geopäevi, mida olen ette võtnud. Olin platsis 06:30 paiku, olles sõitnud Tõstamaalt kohale. Edasi suundusin aardete järgi mööda rannikut põhja suunas, lootes jõuda Jõulumäe seeriani
Natuke sai siin kaamerate all ikka tsirkust tehtud aga kes siis veel teeb, kui mitte ise :D Lõpuks tuli aare väga lihtsast ja loogilisest kohast välja :) Siit läksime veel mõned meetrid edasi Ainažisse ja siis juba ots ringi ja öömaja ikka kodupoolepealt otsima ;)
Siin sai ikka kohe suurema hulga kaamerate all koogutada ja noogutada. Tänud selle kogemuse eest
Sellel aardel oli vihje, et magnetiline ja raskusaste ka kõrgem. Kuigi väga sarnane Dreiman aardele. Paneb imestama et kuidas saab raskusaste nii erinev olla
Politseinikele pakkusime pärast väikest tiiru huvi :) Aga lahkusime sõbralikel toonidel teineteisest.
Valvsate kaamerasilmade ja pisut eemal seisvate tollitöötajate pilkude all tutvusime põhjalikult infotahvlitega ja nii muuseas püüdsime ka aarde ära logida. Aega võttis, aga asja sai! Aga kui peale seda oleks üle piiri tahtnud minna, siis ilmselt oleks meid omakorda põhjalikult uuritud, et mis tegelased need küll sellised on, kes nii pikalt enne piiri hoogu võtavad ... Aitäh peitjale!
Oleks peaaegu üle piiri põrutanud. Natuke läks ikka otsimisega aega, kuniks õigelt poolt õiget kohta uurima hakkasin. Tänud!
Kui lõpuks ühtegi mugu läheduses polnud, siis oli ka leid kiire. Tundub, et täna on see kant väga populaarne.
Leidsime tänu sellele, et eelmine leidja oli topsist pliiatsi välja jätnud ja selle maha visanud.. Tops oli suht sügaval ja andis välja meelitada.
Viimane siis siit poolt läti piiri Iklast ka leitud. Piiri rikkumisega sain ka hakkama sest keerasin Läti poolepeal ringi ja ega Lätlastest mugud ka alla ei jäänud käisid Eesti poolel õhku hingamas ning sõid saiakest istumisaluses , mis segas oluliselt minul aarde tagasipanekut. Aitäh aarde eest !
Jalutasin natuke ringi, aga siis tõmbus ring koomale ja üks hetk silmasin otsitavat. Siis oli aga tükk tegemist, et tops kätte saada, otsijal peaks olema pikad peened näpud või teatav abivahend. Seekord kahe käega sõrmesirutusi tehes sain siiski kätte ja nime kirja, aga jätsin meelde, et igaks juhuks tuleb ka teist tüüpi abivahend kaasa võtta - nn sõrmepikendaja :) Aitäh peitjale!
Esimese hooga ei pannud tähele kus maalt see piir jookseb, mälu järgi oli veidi edasi ja peagi seisin peaaegu läti piiri peal autoga :D Teisel pool piiri oli mingi kaubik ja inimene hakkas juba autost välja tulema, taguradsin siis tagasi veidi ja parkisin auto ära, et aaret otsima minna :D Erilist valvet polnud peale selle ühe auto ja ühe inimese, aitäh :)
Mind visati enne piiri maha ja sain rahulikult otsima asuda. Sel korral läks aga väga nobedasti ja praktiliselt kohe leidsin aarde. See tähendas ühtlasi ka seda, et vähemalt samas kohas eelmisel korral aaret ei olnud. Aitäh!
Leid tuli kiiresti, ainult et nii harjumatu oli näha piirikontrolli.
Tulin Lätist naaberaarde juurest ja tiksusin vaikselt aardest ikka tükk maad mööda otsides silmadega üht suuremat kivikamakat. Lõpuks märkasin kaarti vaadata. Tagurdasin tagasi nulli. Leid ise tuli sekunditega puhtalt koordinaadi ja vihjega. Aga ikka ei saanud aru, mis kuradi rändrahn. Kuna oli pime ja hakkas sadama, siis infotahvleid ka lugema ei jäänud. Alles nüüd hommikukohvi kõrvale uurisin välja, mis keiss selle õrnahingelise kivimürakaga on. Vahva tervitus kodumaale saabujatele.
Esimese hooga sõitsime aardest mööda Lätti. Keerasime siis otsa ringi ja parkisime aarde kõrval. Leid tuli kiirelt. Tagasipanemiseks pidime ootama, kuni mugupere plakateid uurib ja eemaldub. Täname!
Nagu kõigil korralikel inimestel, on ka meil nüüd Krapi rannas telgitud :P Kogemusest kui sellisest võiks kirjutada pikemalt ja kuskil mujal :)
Peale hommikusi pannkooke ja platsi koristamist tulime otsisime siinse aarde üles.
Tänud peitjatele!
Kaamerate valvsa pilgu all poleerisime kõikvõimalikke objekte. Vahepeal kaldusime juba üsna kaugele, aga siiski tõmbas magnetina ühte kohta tagasi ja lõpuks ka aarde oma peidukast välja õngitsesime. Konteineril puudub kaas, kuid õnneks vesi otseselt sinna sisse ei satu. Pikemas perspektiivis võib niiskus liiga tegema hakata. Logisime ja asusime tagasiteele Pärnusse, sest päike hakkas juba loojuma.
Õnneks teisi infothavlite uudistajaid polnud ja saime rahulikult otsida. Eks ta ikka seal esimesena vaadatud kohas oli, aga pidi lihtsalt hoolikamalt vaatama. Tänud!
Kohale jõudes oli üllatus suur: „Kus siis rahn on?“ Infot ka kohe üles ei leidnud, aga lõpuks kui leidsin, siis tuli muie suule. :) Tänud.
Tegime väikse tripi Lätti. Johannesel oli uneaeg ja ta keeras naabrite juures põhku. Kuna mul sellel ajal midagi teha polnud, siis jalutasin Eestisse aaret otsima. On küll juba teine kord otsida, aga polnud kerge leida. Peale logimist ei saanud kuidagi aaret tagasi panna, kuna Läti mugud tulid Eestisse pilti tegema. Seadsin ennas selleks ajaks stende lugema ja kui mugud olid lännu, sai ka aare tagasi pandud. Tänud perenaisele Eestisse kutsumast.
Käisime ikka Läti poolel jookide järel, Leitud, peale natuke gepsuga seiklemist
Tehtud. Väiksed vene poisid olid vist siia lähedale kuhugi pissinud. Ilge uriinilebra oli.
Infoga tutvutud, nati nuputatud ja siis ka logitud. Heinastes on päris ilusaid maju... Aitäh peitjale siia juhatamast!
19.06.20 kell 20:00 startis Tallinnast väike seltskond plaaniga Mandri-Eestile mööda sõidetavaid teid 24 tunniga ring peale teha. Kuna sõidule peaks sellest kuluma 21 tundi, siis peaks natuke aega üle jääma ka aarete otsimiseks. Logi sai kirja 12:45, ehk sõidus on oldud peaaegu 17 tundi. Üleval oldud juba 29 tundi. Topingud mõjuvad ja hetkel tundub, et peab veel koduni vastu. Mis see 7 tundi siis silmad veel lahti hoida ei ole. Kuigi jah lklasse jõudes 5/7 murdusid ning silmad läksid teekonnal looja. Kuna edasine suund on nüüd ainult kodu poole, siis nüüd muutusid ka kõige unisemad vähemalt korraks erksaks. Leiuga just lihtsalt ei läinud, ju siis meeled hakkab juba nüristuma, kuid samas nulli taga ajades sõin siiski õiges kohas pidama ja õigeid detaile silmates oli peagi ka aare peos.
Tänud.
Rattamatka esimene pärisleid. Ilma vihjeta oleks vist hättagi jäänud. Koht on tuttav, seitsme aasta eest lõppes siin Oandu-Ikla jalgsimatk. Siis oli pood veel täitsa lahti, nüüd vist renoveerivad elamuks. Aitäh.
Vana geovõlg, sest eelmine kord jäid näpud siin liiga lühikeseks. 29.02 ei juhtu igal aastal ja kui Hanno 5.0 ronimised käivad veel üle jõu, siis üks hilisõhtune Läti ots ning Ikla rändrahn on päris hea valik :D Tänan!
Randrähn on ülimalt haruldane lind Eestiski, Lätist või muust maailmast rääkimata. Inimesi, kes teda elusalt näinud, võib ühe tiiva sõrmedel üles lugeda. Randrähn toitub viimasest jääajast pärit väiksematest meremolluskitest, kelle fossiile ta oma tugeva nokaga rändrahnudest välja toksib ning seejärel toitvaks jahuks krõmpsutab. Rüüpab merevett peale ning viskab end selili rändrahnu peale pikutama. Sügisel lendab ära lõunamaale, kuid erinevalt teistest rändlindudest ei peatu randrähn enne kui on ringiga Iklasse tagasi jõudnud.
Olen lugematu arv sõitnud Ikla piiripunktist läbi peale aarde avaldamist. Mõned korrad tulnud isegi läbi Ainazi ja üritanud leida aga kuna tegemist on popi kohaga, siis ikkagi edasi sõitnud. Nüüd paus teel Riiga ja logi kirja.
Ei olnud kunagi varem mööda seda pisemat ja rannikuäärset teed liikunudki. Täna lõunamaale siirdudes aga kasutasime just seda teed ning siin tegime kiire peatuse ning otsisime selle aarde üles. Kuna logiraamat oli äärest ääreni täis, tegime kiire hoolduse ehk paigaldasime tuttuue ja tühja logiraamatu. Täname aarde eest!
Mõned aastad tagasi, kui me üritasime Elvega siit jalgratastel Ikla-Oandu terviserada vallutama hakata, jäi see aare leidmata. Täna hommikul tuli leid üsna kiirelt, isegi üllatuslikust kohast minu jaoks. Päeva esimene leid läks kirja kell 10:19.
Üks rattur sättis end minekule ja siis sai objekte juba lähemalt uurida. Tänud!
Auto siis jäi Lätti ja jalgsi Eestisse otsima :)
Siin saime kohe kaks korda jutti käia. Esimesel katsel parkisime auto naaberriiki ära, jalutasime kohale ja tuvastasime, et nullis toimub piknikulaadne üritus. Tegime siis turistinäod pähe ja uurisime mõnda aega igasugu valesid objekte, aga silma ei jäänud midagi tarka. Kuna einetajatel paistis riisikakkusid jaguvat, siis läksime vahepeal sinna, kuhu kõik lähevad. Tagasi kodumaale jõudes oli aarde juures plats puhas ja sai vähe rahulikumalt ringi vaadata. Ega see nüüd väga palju lihtsamaks aarde leidu ei teinud, vaatasime siia ja sinna, aga ei midagi. Laiendasime siis natuke silmapiiri ja leidsime õigest kohast napi paarikümne meetri kauguselt hoopis ühe lätlaste aarde. Mis aare see selline oli, on siiani saladus, sest GC lehelt ma ühegi meelde jäetud parameetri alusel seda leida ei suutnud. Kui lätlaste raamatusse nimed sisse kantud, saabus ka Eesti poolel lõpuks selguse hetk ja saime ka selle topsi leitud. Tänud peitjale!
Minu üllatuseks polnud mitte ühte mugu objekti läheduses. Ka logimise ajal ei näinud hingegi. Tänud!
Aarde saime kätte, aga rahnu kohta info lugemine läks päris meelest. Rahnu ennast ka ei näinud, kiirustasime päikeseloojanguks Pärnu Londistet ahistama. Tänud
„Kas rändrahnu nägid?“
–„Ee...ei?“
"No mine vaata siis."
Hea töö, Karl. :)
Esialgu olin oma pimedusest pimestatud, sest 26 000 ruupmeetri suuruse sisehingega rändrahnud ei jää ju tavaliselt kahe silma vahele. Peagi sain aga teada, miks see „rolling stone“ siiski jäi. Väga lahe koht aardele, ega muidu Ikla rändrahnust ei teakski ;) Aitäh meelelahutuse eest!
Väikesed kaubanduslikud tehingud Lätimaal ja kohe aardetuurile tagasi.Aitäh
Parkisin Lätis ja jalutasin aardeni. Kunagi alustasime siit oma esimest matkateed. Aitäh!
Siin toimusid pühapäevasel päeval mingid ratta- ja jooksuvõistlused Eestist Lätti või siis vastupidi. Sportlased olid pingutamisega niivõrd ametis, et otsimist nad suurt ei seganud. Aare tuli peatselt välja üsna loogilisest kohast ning näis olevat täitsa korras. Tänud.
Parkisin ka auto lätti ja jalutasin tagasi. Mäletasin, et Karl tegi ajutise logiraamatu, aga leidsin viisaka karbi ja kvaliteetse logiraamatu. Otsisin teised kohad ka läbi, äkki on mõni lätlaste tops, aga ei leidnud. Hiljem lugesin, et pärast Karli vahetati logiraamat välja. Siin kohas polnud varem käinud, ikka mööda maanteed lätti mindud.
Peale Lottemaad ei saanud ju kohe tagasi kodu poole sõita, aega oli veel küll. Auto parkisime Lätti ja tulime siis Eestisse aaret otsima. Õigest kohast sai kohe vaadatud aga sellest oli vähe kasu. Pidi ikka jupp aega mujal ringi kooserdama. Lõpuks sai õigest kohast ka katsutud. Tänud peitjale.
Siia pidin tulema,sest lubasin aardele mingi logiraamatu muretseda,kõik vajalik selleks oli kaasas. Jah aga see palav päev ja Lottemaa külastus. Üks pani pea ringi käima ja teisega tekkis uute aarete tarvis hulgaliselt ideid. Nii et kurtsin lõpuks omanikule, et ei saa hooldada. Soovitati rohkem oma GPSi usaldada ja lõpuks sai karpi ka uus logiraamat.Sedasi aaret otsida oli minul küll esimene kord,pargid auto Läti ja tuled otsima Eestisse. Suured tänud peitjale.
Alguses läksin hommikul sinna huvitava saatusega Ikla rändrahnu juurde. Otsida aga ei saanud, sest üks mugu Läti pool kraavi lihtsalt klaasistunud pilguga vahtis mulle otsa. Pilk pöördus ainult siis kui mõni auto mööda sõitis. Vanamees nägi välja nagu oleks inimpiiriloendur ja naabrivalve kaks ühes. Lugesin siis kõik infotahvlid läbi. Kivi kohta käiv jutt oli küll paras müsteerium.
Kuna mugu ei liikunud ühte sammu ka mitte, siis panin panused, et hiljem on plats vaba. Otsisin üles ühe Eesti aarde, siis tegin Läti viinaralli ehk tankisin pagasniku kesvamärjukest täis. Kõigi eelduste kohaselt varud nüüd vähemalt üle poole aasta. Siis otsisin ja leidsin ühe Läti aarde ja seejärel ka mitteleidsin ühe. Aega oli kulunud umbes poolteisttundi. Kui ennem parkisin auto Läti poole peale, siis nüüd parkisin Eesti poole. Aga kurat! See mugu ikka täpselt sama koha peal. Hakkasin juba kahtlema kas ta äkki hoopis robot. Näost oli näha, et pingsalt jälgib kõigi liikumist ja tegutsemist. Mõtlesin siiski, et äkki saab kuidagi kuklasügamise, ringutamise või saapapaelasidumisega aarde kätte. Selle ajaga kui autost välja astusin ja nulli jalutasin ei suutnud ma oma silmi uskuda. Esimest korda oli ta liikunud oma kohalt ära. Tegi umbes 10 meetrist auringi ühe maja aia kõrval. Tempo oli parajalt aeglane kuid palju mulle aegu polnud siiski antud. Peas hakkasid kõik hammasrattad ülikiiresti liikuma ja sekundiga olid välja vaadatud võimalikud peidukohad, kust ühest aarde kätte saingi. Autos logisin ja kraapisin konteineri põhjast paberipuru välja. Valmistasin logiraamatu kuhu peaks mahtuma vähemalt 100 logi ja oli aeg konteiner tagasi viia. Nüüd oli ta jälle oma positsiooni sisse võtnud vanale kohale. Kuna tagasipanemiseks oli mul idee olemas siis jäi vaid üle oodata, et mõni auto läheks Eesti poole pealt Läti poole peale. Olin juba õppinud, et ta vaatab autodele järgi ja siis mul aega paar sekundit. Auto tuli, pea pöördus ja aare sai tagasi oma kohale. Oh seda õudust nii lihtsa aardega :D aga sai tehtud. Aitäh!
Leidsin, aga kahjuks polnud logisid lugenud ja paberit ei olnud kaasas. Seega evej. Aitäh ka!
Läks vaja lisavihjet ja ka siis läks veidi aega enne kui õige asi näppu jäi. Ei ole vaja asja enda jaoks raskemaks mõelda kui vaja. Täname.
PS Rahnu ennast silma ei hakanud ning otsima ka ei läinud.
Peidupaika katsusid vähemalt kolm inimest, enne kui korduskatsel konteiner pihku jäi. Aitäh!
Logiraamat on paras räbal, lehed väga sakilised ja logitud on täiesti huupi valitud kohtadesse.
Tulime Lätist, käisime muulil, vaatasime EV kõige viimast piiriposti, ja tagasitulles leidsime ka aarde.
Pärast väikest mere ääres vedelemist mõtlesin väheke ümbruskonna kaarti puhastada. Lugesin kirjeldust ja vihjet ja no selge, et ei ole mõtet koordinaati gepsu taguda. Kohapeal tagurdasin kõigepealt mingi Läti mammi maja ees auto kivi otsa ja ei saanud sealt tükk aega liikuma. Õnneks oli mammil õue peal pikk telefonikõne ja minu kraapsimist ta uurima ei tulnud. Leidmiseks pidin aga ikka gepsu appi võtma. Lätis seekord ei käinud, kogu raha jätsin Eestisse. Aga homme on kõik vastupidi - Zemas cenas katru dienu. Laipni lūdzam! Aitäh aarde eest.
Koos geopeituritega Tsehhist sai ka see aare leitud.
Läksime otsima ja oh üllatust kutsuti meid aarde juurde geopeiturite poolt Tsehhist. Leitud kambakesi
Tulime Lätist ja plaanisime võtta 2-3 piiriäärset geoaaret. Tarmo nutitelefon keeldus eesti keelele üle minemast, seetõttu piirdusime inglise keelega. Kuna geocachingus oli piltide lisamine keelatud, siis siinkohal fotosid ei ole. Kunagi tudengipõlves käisime siin kusagil mineraalveeaallikat vaatamas?
Ohhoo,milline rändrahn! Uurisime põhjalikult kõiki infostende, kuni viimased mugud olid lahkunud. Marlen leidis aarde kiiresti, panime tagasi täpselt sinna,kust võtsime. Aare OK!
Tänud uue paiga ja info eest, aitäh aarde eest!
Mugustunud tsikkel küll puterdas, aga kuna see aare nii lähedal oli, siis ei raatsinud teda sinna vedelema ka jätta. Paari restardiga sain kohale puterdatud. Vihma kergelt tibutas ja mugudest polnud haisugi. Kohapeal läks häbiväärslet kaua aega, lõpuks tuli aare välja sealt, kuhu olin varem juba korduvalt vaadanud. Eks sai muidugi ka hoolega üle mõeldud. Lõpuks sai siiski nime kirja ja edasi puterdatud. Aitäh peitjale.
Slovakid püüdsid meid siin kinni. Guru Joel oli aare juba käes, seega oli vaid logimise vaev. TFTH
Oli parasjagu muguvaba aeg. Kunagi sai selles samas kohas piiri valvata.
Laupäeva hommik oli vaikne,saime ringi vaadata,tänud peitjale.
Õiges nurga alt vaadates täitsa lihtne, aga kätte saada oli keeruline.
Üks geopeitur läks poodi jäätist ostma ja jättis teised aaret otsima. Teised otsisid, aga ei leidnud aaret üles. Geopeitur tuli jäätisega poest välja, vaatas silmadega veidi ringi ja aare oligi leitud.
Segadust oli parajalt nii rahnu kui aardega. Otsisime ka raskema maastikuga kohtadest, lõpuks selgus, et täitsa lihtne asi oli.
Tuul ja vihm olid mugud ära peletanud. Poleerisime pikalt kahtlaseid kohti, viimaks geokõne aitas. Tänud.
Esimese hooga põrutasime Lätti. Sellegipoolest suutsin kohe tuvastada, et nullis passib vist kaks joodikut. Tagasi mööda sõites tundus, et tegemist on hoopis paarikesega, mis tundus märksa parem variant. Kui olime auto parkinud ja ise nulli kohale ilmunud, selgus, et tegemist on hoopis kahe neiuga, kes krõpse sõid ja nutidebiiliga aega veetsid. Lootust oli, et krõpsupakk saab varsti tühjaks ja kuna nad meie keelest aru ei saanud (loodetavasti), saime rahulikult ümbruses jalutada ja turisti mängida. Esiteks otsisime muidugi rändrahnu. Kui see silma ei hakanud, otsustasime aardele keskenduda, et ehk see on paremini nähtav. Ei paistnud seda ka kuskilt. Lõpuks leidsin selgituse, miks rändrahn silma ei hakanud. Sellega oli asi siis selge, aga aarde müsteeriumile polnud veel ühtegi lahendust. Õnneks saigi krõpsupakk tühjaks ja sai rahulikumalt ringi vaatama hakata. Peagi tuvastasin pilguga aarde, aga just hetk tagasi oli end lähikonda sisse seadnud jalgrattamugu. Kui ta pilgu korraks fotoka taha pööras, sai aare kibekähku peidukast välja võetud ja ära logitud. Kui mugu minema veerenud, saime aarde ka tagasi panna. Edasi suundusime üle soovitatud Ainaži muuli aarde juurde, mis osutus imeliseks elamuseks (muul siis pigem, mitte aare ise). Soovitan kõikidel selle aarde külastajatel ka seal käia. Selle aarde peitjatele aga aitäh!
Päeva esimene aare ja aega ikka kulus. Olin isegi valmis juba loobuma, kuid lõpuks see leid siiski tuli. Tänud peitjale!
Jee, tagasi Eestis! Natuke läks ikka aega selle aardega. Aitäh!
Kolmepäevaselt Läti tuurilt tagasi tulles tulime Eestisse tavapärase tee asemel siit kaudu. Tsirkust sai omajagu enne kui aarde üles leidsin. Aitäh siia kutsumast, polnud siin enne käinud!
Peale kevadist Läti aardetuuri otsustasime selle aarde logida. Tänud peitjale!
Geps koostööd ei teinud ja natuke läks aega õige koha tuvastamisega, aga ei midagi hullu. Aitäh!
Peale peatumist saime kuuevarbaliselt kohe märkuse,et ta ei mahu jalgrattaga mööda. Vabandasime ja parkisime ümber, pole ju vaja rahvusvahelist konflikti. Kui õhk puhas alustasime rahnu otsimist. Jee - suurim kivi oli vast 10 sm. läbimõõdus. Tahvlilt selgus tõsiasi. Edasi keskendusime karbile mis leitud loogilisest kohast. Korras ja logitud. Tänud peitjale.
dokumentideta sai autoga ka Lätis käidud .Hämaras ei hiilind keegi ligi. kivi oli piisavalt suur
Sellest sai vist kõige kauem taga otsitud suur rändkivi – midagi nägemata koperadsime nulli ümber imestasime, et kuidas me siis seda kivikolakat nüüd ei näe ja ei märka…:D. Topsi lõpuks ikka leidsime, aitäh peitjatele kavala aarde eest.
Schengeni riigid on ikka mõnusad :) Peale Eestit tervitavat aaret sõitsime korraks ka lõuna naabritele külla, otsisime seal kahte aaret, ühe ka leidsime, teisega nii hästi ei läinud. Käisime võtsime poest kohustusliku saldejumsi ja tulime tagasi üle piiri. Piiri ääres otsisime rändrahnu...üllatavalt oli see raskem kui oleks oodanud :D Ja aare võttis ka ikka mõne hetke aega, kuid leitud see sai. Tänud juhatamast :)
Suures jutuhoos sõitsime aardest mööda ilma et oleksime arugi saanud, et oleme vahepeal teise riiki sattunud. Mis siis ikka, ots ringi, uued teadmised omandatud ja aare logitud.
Lätimaalt tulles otsustasime teha väikese kõrvalpõike ja paar aaret noppida. Ikla rändrahn oli täiesti sobiv. Silmad väsisid juba suurest pingutusest kui lõpuks aaret märkasime! Toredalt mõeldud! Tänud!
Nagu Liisa ütles.. Leidsin aarde üpris kiiresti. Leitud, logitud :) hea võimalus läti piiri avastada ja saldejumsi osta :)
Eelmine kord kohe yldse ei leidnud, nyyd võtsime Maria kaasa, sest ta on geopeituses kui siga trühvlite otsimiseks :D Mariale tuli nagu niuhti karp kätte. Merit sai taaskord endale mingi vidina, jätsime Rocki märgi.
Meie viimane leid enne kodumaalt väljamaale suundumist. Koht ise oli ühest Suveseiklusest tuttav. Päike paistis, autol taas neli tervet rehvi alla ja kõik kõigil bueno. Rändrahn oli ka võimas! :-P
Aaret saime ikka omajagu otsida. Lõpuks leidsid topsi kõik. Peitja oli viimane, kes otsis ikka veel :-D Juhatasime siis temagi viisakalt oma aarde leiuni. Ka kogu selle kambaga ei tulnud väidetav lisa-/liba-aare välja. Ju on siis plehku pannud :-) Lõpp hea, kõik hea. Leedu, siit me tuleme!
06/20/2015 You found [Traditional Cache] Ikla rändrahn/ Iklas Dižakmens - BYOP Visit Log Siia jõudsime juba kimamis Camera juurest koos omanikuga. Logide järgi plevat siin mitu topsi kuid suurte jõududega ei suutnud me midagi üleliigset leida. Suur aitähh. Tadaa Eesti!
Kui Merkel oli piiriületamisest autonumbri pildid kätte saanud tegin peatuse. Tagasi tulles rahnu ei leidnud küll aga sai aare leitud. Nüüd tagasi lõuna rahvavabariigi aardeid otsima.
Katse nr 4. LÕPUKS OMETI. Aga mingi anomaalia selle aardega on küll. Kuhu Carolys aarde tagasi peitis, ei kujuta ette, sest igatahes seal, kust täna selle leidsin, seda eelmisel otsimiskorral kohe kindlasti polnud. Huvitaval kombel on geocaching.com-is vahepeal tekkinud kaks välismaalaste leiulogi, aga misasja nad leidsid või mida nad logisid, aru küll ei saanud, sest konteineris olevates paberites polnud nende logide kohta küll mingit indikatsiooni. Võib-olla teen kellelegi liiga praegu, aga logid tasuks omanikul kontrollimist, võib-olla olen lihtsalt pime. Igatahes täpselt nii nagu Carolys neid pabereid oma logis pildistas, täpselt selliselt täidetult need ka sealt leidsin ja rohkem vahepealseid sissekandeid ei olnud. Teisest küljest - konteinerit on vahepeal kindlasti liigutatud. Ei. Saa. Aru. Aga aitäh, nüüd kant tuttav vähemalt!
Siit sõitsime kogemata esimese hooga mööda ja nii lõpetasimegi Lätis. Oih! Tagasi tulles ei tahtnud aare kuidagi silma jääda. Lõpuks jäi silma maas olev logiraamat ja muu jutt on juba allolevas teates kirjas… Aitäh!
Sellist Rahnu polnudki enne näinud, selleall oleks hea olnud kohvi juua ja kooki süüa, kuna see just oli tehtud, siis logisin kärmelt, tänan aarde eest!
Aardele nimeandnud tegelast ei leidnud, nagu ka paljud teised. Aare ise jäi aga kiiresti silma. Tänud!
Alguses navisin hoopis naaberaarde peale, siis muutsin meelt ja nullis ei saanudki aru, mida ma parasjagu otsin: rändrahnu ei paista, kaamerat ei paista, inglišpliis-mehe kandmiseks piisavalt jurakat oksa samuti mitte.
Tegelikult täitsa piinlik kohe, kui kaua aega ma suutsin seal veeta. Lõpuks ikka nüri järjekindlusega sain leitud ka. Ahjaa, Lätis sain ka käidud :) Aitäh!
Aare aardeks, selle leidsime lõpuks ka pärast natukest kolistamist. Mulle meeldis see koht. Hulk aega vaidlesime, on see seal piiriraav või hoopis raudteetamm. Pärast Ainažis leidsime neid raudteejälgi ikka hulgem - ühe umbtee, jaamahoone, semafori ... Üllatavalt sümpaatne oli see piirilinn täna. Aitüma juhatamast!
Leid oli kiire, kuna karp paistis ja oli ilmselgelt vale koha peal. See viga sai kiirelt parandatud. Ma nõudsin küll, et pööraks auto Lätis ümber, kuid leiti, et mis me sinna ikka ronime.
Ega siingi midagi rasket polnud. Leid tuli kiirelt aga jälle kuidagi väga nähtavast kohast. Asetasime siis vähe paremasse kohta, kus karp nii nähtaval ei oleks, tänud.
Ka see aare polnud seal, kus ta olema peaks ja seetõttu sai ka siin algne olukord taastatud. Pärast logimist hakkasime vaatama, et kus siis rahn ise on. Vaatasime, et vist see seal ja läksime edasi. Ainaži jätsime seekord rahule, sest piirdusime Eesti aaretega. Aitäh!
Palgapäev tundus läbi olevat ja jõulupreemiat ei oldud veel jagatud. Kiire leid. Lõpuks lugesime infotahvlilt Ikla rändrahnu kohta põneva loo.
Kiire leid. Aare paistis juba kaugelt välja, kuna oli oma pesast välja nihkunud. Tagasi asetades lisasin peidukasse ühe puulehe, et aare paremini oma kohal püsiks.
Kõigepealt lugesin infotahvlit ja tutvusin kivi ajalooga. Ahjaa topsi leidsin kah, paistis teine poolenisti oma pesast välja. Peitsin sügavamale.
Tuttav koht, paar suve tagasi tähistasin siin mõne õllega eduka matka lõppu. Tänud!
Tagasiteel oli plats õnneks muguvaba. Tuul oli juba tunduvalt külmem kui 3 nädalat tagasi, nii et kaua ei tahtnud otsida. Aare korras, tänud!
Kuidagi üllatavalt avalikult oli see aare? Kui ta tõesti seal nii kõikse aeg on olnud, tuleb vaid imestada, et kaotsi ei ole läinud! Jutt rahnust oli aus!
Esimese hooga põrutasime Läti välja, kiirelt ots ringi ning parkisime auto lausa aarde kõrvale. Hea sõber, kes kaasas oli pajatas mulle huvitavaid lugusid ajast mil veel piiripunk oma ülesannet täitis. Ning tema lugematuid tunde, kõrval olevas tornis, patrullides :)
Ei näinud minagi rändrahni aga aarde leidsin kiirelt. Käisin ka jalaga Lätis :D...nii et ma täna isegi välismaal käinud :)
kõrvale oli loodud ajutine piirikontrolli punkt, aga see ei seganud logimast. Tänan! :)
Tagasiteel Euroopast tegime kõrvalpõike Iklasse. Ühtegi rahnu küll ei kohanud aga aare sai sellegipoolest logitud.
Minnes Leedu poole sadas nagu oavarrest ja ei hakanud proovimagi. Täna tagasi tulles oli ilm soodsam ja selgus, et oleks siiski võinud proovida juba minnes :)
Teine katse selle aarde leidmiseks. Seekord oli ilm vihmane ja aeg juba nii kaugel, et pood oli suletud. Seega saime rahulikult otsida. Peagi oli kuulda Merje rõõmsat hüüet ja saigi logi kirja pandud. Tänud.
Kohapeal õnneks mugusid polnudki, ilus ilm oli küll. Vedas meil. Aarde silmamiseks läks veidi aega, kuid siis jäi silma küll. Aitäh!
Nullis oli seltskond asutanud põhjalikule kesvamärjukese manustamisele. Lootsime, et jook saab otsa ja lähevad minema, aga ei midagi, kordamööda käidi kõrvalasuvast poest juurde toomas. Me jõudsime vahepeal käia kiiruskaamera juures ning ka Lätis muulil jalutada, aga neljandat korda nullile lähenedes oli õhk puhas ja nüüd läks meil kiireks – karp välja, logi kirja, karp tagasi ja nüüd alles istusime ja kinnitasime keha (või õigemini värskendasime end) maasikatega. Mõnus puhkepaus oli, aitäh peitjatele.
Otsisin ikka tükk aega seda rahnu. Õnneks olid kaaslased taibukamad. EVEJ
Tulime pudelikorgi juurest otse siia. Keerasime vahetult enne piiri auto ringi ja enne kui parkida jõudsime silmasime jalgu puhkavaid matkalisi. Kuna siin samas on ju üks aare veel, siis kütsime gaasipedaali kuumaks ning läksime Kimamis Camera juurde. Sealt naasnuna olid matkalised ikka veel platsis.
Kuna kivi kohe silma ei hakanud, siis mõtlesime, et äkki need matkasellid ei segagi meid ning alustasime kivi otsinguid. Mõtlesime omakeskis, et küll see kivi peab ikka õite pisike olema, et muru seest välja ei paista...
Lugesime natuke tarka juttu ja vaatasime matkasellide nägemisulatusest väljapoole jäävat ala. Mida minut edasi, seda imelikum juba endal hakkas - miks peaks keegi ühte silti mitmeid kordi eest ja tagant piidlema.. Ja pealegi tundus aina rohkem, et peame ikka sealt otsima, kust ei saa. Ei jäänudki muud üle, kui lahkelt küsida. Viisime (tundub et) isa ja poja mänguga kurssi ning leidsime üheskoos ka aarde. Panime nimed kirja ning loodetavasti on meil (geopeitusel) nüüd uus paar mängijaid juures.
Tänud mõnusa ajaviite eest!
Siin sai veedetud jupp aega ,aga saime küüned siiski taha.Kui logi kirjas ja tops kohal tagasi saabusid kah kohalikud mugud sinna päeva mööda saatma.Tänud!
Hämmastavalt kaua poleerisin seal. Aga jutt kivi kohta on kohustuslik kirjandus. Aitäh.
Leitud teel MegaRigale. Ka siin tuli peitjate mälu värskendada. Või oli see hoopis vastupidi. Hooldusele kulus kaua aega aga välja tuli kenasti. Tänan!
Õnneks rahvast siin ei olnud kuid leid tuli küll üle kivide ja kändude, mitte ei tahtnud tops silma hakata. Tegelikult olin vist isegi talle korra juba otsa vaadanud aga ju siis kehvasti. Kui kopp ette sai roomamisest ja turnimisest hakkasin silmadega otsima ja seal ta oligi, tänud :)
Olime sõbrannadega teel Lätti. Vihma kallas kui oavarrest, kuid meil oli lõbus ja juttudel ei paistnud lõppu tulevat. Vestlus läks muidugi ka geopeituse teemadele ja siis oli vaja ju kohe miskit otsima minna. Vihma ikka sadas ja sadas, meie aga otsisime jalgade lirtsudes ja vihmavarje pea kohal hoides suurt kivi. No ei leidnudki seda mürakat kohe, käisime päris suure ringi, lugesime vahepeal infotahvlit ja suurendasime aga otsimisraadiust. Lõpuks märkasid silmad kahtlast asja, mis lähemalt uurides osutuski otsitavaks karbikeseks, vähemalt ei jäänud ma sõbrannade silmis nüüd häbisse. Logi kirja ja edasi üle piiri. Eks näis, mis seal Lätimaal veel ees ootab, kiviaarde eest aga aitäh!
Lugesin aardekirjeldust ja mõtlesin, et see siin on küll mingi petukas - rändrahn ja niikaugel lõunas. Väljaspool Eestit pidi ja vaid mõned rahnud olema, ja nüüd üks kohe piiripeal. Tulime kohale ja näed rahn täitsa olemas olnud. Leitsime külalisteraamatu, logisime ja põikasime siit paariks tunniks Lätti, aga vaid tõesti mõneks, enamus Eesti peidukaid ju vaatamata aastasele üritamisele ikkagi leidmata
Kui kohalik taat meie vaatlusest väsis, saime lõpuks otsima hakata. Eks sellega läks ka aega. EVEJ
Siin läks meil arusaamatult kaua aega. Muudkui vaatasime ja vaatasime, uurisime ja puurisime aga mitte ei tahtnud nägijaks saada. Mõlgutasime juba mõtteid, et tuleb uuesti tulla, kuid siiski üks meist avas silmad ja siis olid ka teised seda sunnitud tegema. Naaberiigi lähim aare oli meil juba varasemast leitud aga tore oli taas siia tulla. Tänud aarde eest! Head aega Eesti ja Tere Läti :)
Vaata rahnu, võttis jalad selga ja lasi jalga ;) Tänud peitjale toredasse kohta juhatamast!
Konteiner oli kummalises kohas kuid ei osanud seda ka kuskile mujale surada, alles nüüd lugesin, et peidukaga oli mingi segadus.
Umbes 30km enne aaret sai igaks juhuks selle kirjeldusele pilk heidetud, et mida me siis seal õieti otsime. Ja nägime vaid ühte lauset, seda pliiatsiteemalist. Edasine teekond aarde poole läbis kõiki külapoode ja poekesi, lootuses osta endale mõni kirjutusvahend, kuid mida aardele lähemale, seda nutusemaks asi kiskus, kuni viimasest poekesest sai ära ostetud 2 viimast müügil olnud kirjutuspulka. Kuritahtlik on sellises piirkonnas peita aardeid ilma pliiatsita...
Aare ise on jah kahtlaselt avalik, kuid ei midagi hullu. Ma usun, et ei ta kao sealt niiviisi kuskile.
Aaret otsima suundumisele eelnevalt me ei lugenud logisid ja seetõttu ei teadnud ka vajadusest kellegi helistada. Aarde leidsime kiirelt. Peitmisviis näis veidi kummaline, kuid viimasel ajal oleme kummalisemaidki aardeid leidnud ja seepärast väga ei muretsenud. Muidu oli kõik korras.
Ei kujuta ette, kuidas see aare oli algselt peidetud(hetkel ta lihtsalt on täitsa varjamatult seal) ja kaugele nähtav. Ühtegi raskustele vastavat peidikut kah silma ei hakanud ja nii ta meist jäigi leitud pessa. Rahn oli aga vägev nagu ka meie totrad näod seda silmitsedes, aitäh peitjale ning ongi selleks korraks kodumaised aarded siinkandis leitud.
Kui kaamera juurest olime trahvi saamata hakkama saanud ,siis oli paras aeg ka rändrahn üle vaadata. Veidike rahnuga tutvumist ja juba sikutaski Alex karpi sabast. Tänud kohta tutvustamast, edasi ootas meid juba Läti :D!
Ammutasime huvitavat infot ja puhkasime niisama jalga. Muul näiteks on vihmaga vastikult libe ja tuuline ilm peletas isegi lätlastel mõtte merd uudistama minna.
Igavene lahe kivi seal. Vähemalt nii räägitakse. Leidsime lõpuks kolmandal otsimiskorral ja välismaalaselt väikest abi saades. Temal muidugi vanaema paarikümne meetri kaugusel. Tuleb memme juurde ja muudkui käib kivi juures. Meil tiba tülikam käia. Noh ja ega saagi uskuda kõike mis kirjas on. Algsetes raskusastetes kinni olles lasimegi FTF-i Lätti minna. Aga noh kõik hea mis hästi lõpeb. Tänud.
Tuleme meie lätlaste maalt, kõhus üks lätimaine hamburger, ja mida me näeme mööda sõites... istub üks laua taga ja... kirjutab!!! Sellise tuulise ilmaga saab see olla vaid geopeitur. Parkisime siva auto poe juurde. Seal kaks masinat, üks Eesti ja teine Läti numbriga... Oleks kindel, et eestlane seal istub, astuks ligi... kui aga lätlane, kes temaga siis saldejumpsi purssima hakkab??? Piilume, miskit näeme, kuid mida, selles pole isegi kindlad. Jalutame meie rändrahnu poole, tema auto poole. Istub teine LV-autosse. No muidugi, GC-kleeps tagaaknal...
Vahime taas rahnu juures... külm, kõle on see piiriäärne ilm. Ja lahkume taas, et tulla veelkord ja lõpuks aare üles korjata. Mnjah, 1,5? :D Kolm on kohtu seadus.
Igastahes, FTF-i tabasime siis enne teolt ja ise jäime u veerand tunniga ilma. ;)
Aitäh! Oli omapärane päev. Ja rahnul vahva legend.