Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud omapärase paljudest poolsaartest ja saarekestest koosneva jõelabürindi juurde, mida Jägala jõgi moodustab Pikva küla lähedal.
Aarde juurde minemisel palun ettevaatust, liiga julgeks minnes võib jalgealune kaduda!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), ronimine (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4YKW9
Logiteadete statistika:
68 (95,8%)
3
5
3
3
0
0
Kokku: 82
Kinnitasime konksu konteineri külge uue teibikihiga. Kuid plastist karp on ka üsna pudedaks muutunud ja iga katsumisega eraldub temast killukesi. Pikemas perspektiivis vajaks natuke ilmastikukindlamat konteinerit.
See oli üks paganama raske hooldus. Autost autoni oli tund ja kümme minutit. Takistused algasid aga juba Jaamaülema õelusest Jõelabürindi nulli sõites. Võibolla oligi asi selles, et minuga sõitis see õelus kaasas. Igatahes otsustasin lõikekat teha piki metsasihti. Kevadiselt pehme, vesine metsasiht on suurepärane idee lõikamiseks. Ennem iga mudaauku tuli autost välja tulla ja leida väga kehvadest valikutest see kõige mõistlikum. Praktilise poole ajal süda puperdas. Normaalsele teele jõudes tuli ürgne rõõmumöire.
Labürindi parklast haarasin kaasa õeluse ja muud hooldustarvikud. Lisaks võtsin kaasa matkalõuna, milleks taaskord maasikad. Raielangi ääres ootas ees uus äge takistus. Tuul oli puhunud pikali suure osa puudest, metsaalune oli kaetud värske lumega ja igal pool esinesid üllatused sügavate lompide näol. Nulli siiski jõudsin kuivade varvastega.
Ronisin puu otsa. Kõik oli libe, märg ja lumine. Ronisin kohani kus aare pidanuks olema. Leidsin vaid kinnituse. Vaatasin taeva poole ja karp hoopis kõrgemal. Sealt edasi ma aga ei saanud ühegi valemiga. Oksad olid sama libedad nagu läbiligunenud kooreta oksad olema peavadki. Läksin alla ja mõtlesin millega seda alla visata saaks. Ümbruses ei olnud midagi sobivat ja enda taskunuga ei tahtnud pärast mööda võsa taga otsida. Taskunoaga tuli aga mõte sobiv abivahend meisterdada. Eemalt leidsingi sobiva pikkusega murdunud puu. Saagisin üleliigsed oksad ära. Proovides jäi aga ~20cm puudu. Olin kikivarvukil kännu otsas. Ronisin siis poole puu peale ja proovisin niimoodi susida. Vääraka kujuga puu ei manööverdanud okstest aga mööda. Proovisin siis ühte segavat männitoigast eest elimineerida. Ei julgenud antud kohas aga käed lahti olla ja saagimine jäi ära. Saagisin siis oma abivahendilt tüki maha. Ja ikka ei saa. Hakkas üle viskama ja mõtlesin juba jätta hooldustarvikud puu alla järhmistele. Lõpuks tuli mõte pöörata abivahend tagurpidi ja voilaa, ideaalne! Kukkus potsti alla.
Karbist polnud väga midagi järgi. Logiraamat kuiv aga katkine. Kõigepealt parandasin klabrilööjaga logiraamatu ja asetasin uude minigrippi. Uueks karbiks valisin Jaamaülema õeluse karbi, sest selline oli peitja soov. Lisaks sain loodetavasti õelusest lahti. Natukene alumiiniimiga nokitsemist ja siis karp oma kohale paika. Jalutuskäik tagasi autoni oli juba palju sujuvam.
Varem väiksest metsarajast on saanud metsaveomasinate maantee ning aarde juures on tehtud suuremat sorti raiet ning selle käigus on langenud ka teed aardeni lihtustanud kuusk. Küll aga seisis vapralt üksinduses mänd, mille külge ma ka aarde alguses panin. Kas on otsijad ta kuuse külge pannud või tõmbas kuusk lihtsalt kabi kaasa? Ei tea. Karp oli elus ja terve ning sai pandud tema originaalkohta, kuigi kuuske enam ei ole. Aardeni jõudmine võib olla nüüd natuke raskem ning palun ettevaatust!