Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 5.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Et ruutvõrrandi aare end liiga üksikult ei tunneks, tegin talle seltsiks ka kuupvõrrandi aarde.
Kuupfunktsiooni y = 106613 x3 - 313708 x2 + 303493 x - 96398 graafiku ja x-telje vahele tekib kaks "pauna". Aarde koordinaatide teadasaamiseks tuleb Sul leida nende pindala.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 179/353 |
Aarde sildid:
soovitan (19), lahe_teostus (10), 2014_aasta_aarde_kandidaat (7), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4XRJQ
Logiteadete statistika:
99 (65,6%)
52
4
4
4
0
0
Kokku: 163
Täna oli kindel plaan Tartus neid mõistatuste lahendamisega tekkinud täppe natukenegi vähendada. Üks nendest oli siis see kuupvõrrand. No mida kohta, ilma varemleidnute abita oleks ma vist praegugi seal poleerimsitöid tegemas. Kui juba silmside oli aardega loodud, siis läks ikka veel aega, sest kui mitte enam kõige noorem inimene taolisesse kohta ronib, ma kahtlustan, et kutsutakse talle teatud auto järele, nii et tuli passida momenti, et ei kumbalgi pool poleks hingelistki. Tegelikult vedas, nii aarde järgi käimise, logimise kui ka tagasi panemise ajal oli õhk puhas, ei kedagi ei kuskil. Tänud mõistatuse ja aarde eest, mulle igatahes meeldis.
Sõbrad lahkusid teises suunas ja meie jätkasime kahekesi. Ka duetina on tore pühapäeva muusikat nautida. Aitäh
Mõnikord oleks päris huvitav teada, mida möödakäijad meie tegevusest arvavad...
Aitäh.
Kui kellegil on maatriks puudu, siis tuleb ikka peatus teha. Sain alles kohapeal teada, et mitmekordne külastus on siin normaalne - tore teada... . Võttis aega. Liiga kaua. Kuni lõpuks ka logiraamatu välja tõin. Läks õnneks. Aitäh peitjale!
Oi, kui kaua see mind seganud on juba. Nüüd lõpuks oli Annelil lahendus käes ja saime otsima minna. Kohapeal läks aega, aga just siis, kui olime juba alla andmas, sai Anneli õige asja kätte.
Selle Kuupvõrrandi juures juba neljandat korda, kaks korda ei leidnud ja kolmas kord ei suutnud avada. Nüüd tegime Anuga pätti ja võtsime aarde endaga kaasa et abivahenditega lahti muukida. Anu tuttaval olid need olemas ja pääsesimegi nendega logiraamatuni. Jätsin konteineri õrnalt lahti et järgmised leidjad ei peaks jälle tsirkust tegema. Tänud aarde eest.
Sai eile kohal käidud, maad uuritud ning mitte midagi leitud. Täna saime Taamooga targemalt tuldud ning peale pikka uurimist, kangutamist ja muukimist saime nimed kirja. Tänud peitjale! Mõistatusega läks nagu ruutvõrrandiga - kiirelt ja lihtsalt tänu internetile.
Paistis juba kaugelt tüütu ülesanne ja seega palusin funktsiooni uurima ühe, graafikut joonistama ja pindalad arvutama teise veebiriista. Igatahes näpuvigu ei esinenud ja kontroll kiitis heaks. Kohale läksin ühel ligedal ööl. Et põgus tutvus Phantomi osava stiiliga on juba tekkinud, siis pikalt otsima ei pidanudki. Ehk asus mõni meeter paremat kätt, kui näitas koordinaat. Igatahes käändus see suurepärane anum kenasti lahti, kuigi kerge kriginaga. Harjasin keermed puhtaks ja panin tagasi. Aitäh.
Mõistatus leidis masinaga kahasse lõpuks õige vastuse üles, huvitav oli see, et oli teine ühes arvutuses näpuka sisse teinud ja seetõttu tuli üks koordinaat algul vale. Õnneks märkasin seda ja juhatasin arvutuse õigele rajale. Kohapeal oleks ka võinud esialgsele tasandile kindlaks jääda, sai ikka valel ka ringi mütatud, enne kui mõistus koju tuli. Õiges kohas sai õiget asja üsna ruttu märgatud, aga sellega kõik ei lõppenud. Ma ju teadsin küll, kuidas avama peab, oli teine juba suisa lahtigi veidi, aga siis otsustas aju käsi saboteerida ja keerata ikka nii nagu tema meelest õige ning konteiner sulgus nii kindlalt, et ei saanud seda seal mitte kuidagi lahti. Otsustasin siis veidi pättust teha ja konteineri korraks koju viia - äkki sulab lahti või midagi, aga ei, ikka ainult abivahendiga sain lõpuks lahti. Tõesti ei tea, kuidas nii, sest omast arust liigset jõudu ei kasutanud selle kinni keeramisel ja ka kõik keermed tundusid avades korras. Minust jäi konteiner ka pealtnäha ideaalsesse korda, loodetavasti järgmisel on rohkem õnne. Muidu väga äge vidin välja mõeldud, aitäh!
Päris karm matemaatika. Ja ega lõpus ka lihtsamalt ei läinud. Ikka pidid varemleidjad tulema näpuga ette näitama.
Tänud.
Mis see kuupi arvutamine siis ikka ära pole. on siin ju aegade jooksul isegi k6rgustes integraali pidanud paikka ajama :D Täna siis selline kiire peatus ja asi purgis. Aitähhid
Ma arvan, et see mõistatus sai lahendatud juba minu esimeste leidude aegu. Vahepeal on koordinaadid ka kadunud olnud ja seega korduvalt uuesti lahendatud. Nullis ka mitmeid kordi käidud, kuid ikka siniste nägudega lahkutud. Peitjaltki juba ammu saanud vihje otsimise asukoha kohta, kuid ikka jäi sinine nägu. Siis on möödunud aega, kui seda on saanud vähem otsida ja mujalgi elatud. Nüüd oli hea aeg see pind välja tõmmata, kusjuures Anna küsis asukohta kitsendavaid vihjeid peitjalt juurde. Väga tore aare, tänud!
Täna oli hea päev selle pika ja vana geopinnu eemaldamiseks. Vast viis-kuus aastat istus see pind omal kohal, täpselt seal kuhu peitja ta pani ja enne kui meie selle kätte saime. Nüüd on rahu majas sellega. Tänud!
Seda aaret otsisin ilma naljata nii kaua, et isegi Tallinna-mees jõudis vahepeal Liivimaale kohale. Veiderdasin möödas koordinaatidel, talusin möödaminejate pilke ,,nojah, alles oli täiskuu" ja siunasin ennast, et miks küll helkurvesti selga ei pannud - näeksin vähe adekvaatsem välja. Lõpuks jõudis Kaupsu Tallinnast mulle appi, kasutas minust rohkem mõistust ja jõudu ja võlus väga ägeda aarde välja. Ahjaa, aga kuhu siis Quartafunktsioon jäänud on (: (: (:
Väikse häbiraasuga peame tunnistama, et peale mitmeid vihjeid, mida lõpus otsima peab, jõudsime sihile. No ei tea, kuidas endale see pihku ei jäänud. Aitäh viimasele leidjale, kelle vihje meid peavalust vabastas!
Olin kuulnud jutte sellest kurikuulsast kohast. Kartsime, et meil läheb siin kaua. Ei läinud. Sai see kavalpea siiski suht kiirelt leitud. Tänud
Linn on ärganud.Juba tehakse tervisejooksu, keegi kõnnib nina telos ja lükkab enda ees lapsevankrit.....jne.....Aga meie missioon on leida järjekordne geotuuri aare mitte just tavapärasest kohast.Saime hakkama,nii leidmise, kui ka konteineri avamisega.Tore lahendus,kiidame
Võrrandi lahendasid koos ära Indrek ja meie vanem lapseke, kes igasuguste arvudega eriti hästi hakkama saab. Logide põhjal oli tekkinud aimdus, kust tuleb täpsemalt otsida ja et imekombel polnud siin üldse mugusid, saigi otsustavalt poleerima hakata. Ei läinudki kaua kui aare leitud ja nimed kirja sai. Siiski väga kavalalt peidetud aare. Suur tänu peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!
Vähemalt neljal korral olen varem kohapeal käinud, senimaani tulemusteta. Tõsi, eks üldiselt otsisin midagi hoopis muusugust ka. Täna olin otsustavust täis ning võtsin ette paigad, mida varem maastikureitingu tõttu eriti tõenäoliseks ei pidanud. See lähenemine tõi edu, isegi võrdlemisi kiirelt. Sest noh, olin korralikult logisid lugenud. Logi kirja saamisel mingeid tõrkeid ei esinenud. Teostus on väga hea, mõistatuse osa meeldis mulle samuti, ainult jah - maastiku kergitaks kuhugi 2.5 peale. Samas, eks kõik ole suhteline muidugi :o) Aitäh!
Võrrandi lahendasime koos hea geopeiturist kolleegiga juba pea 6-7 aastat tagasi ära. Lahenduse alla olin kirjutanud ka potentsiaalse peidukoha, kuhu geokontroll meile rohelise tule oli andnud. Siis jäi aga tähtis paber aastateks märkmiku vahele oma aega ootama, otsimise hetk saabus ootamatult täna …
Õhtul jõudsime geoobjektile. Küll me vaatlesime ja katsusime kõike, mis vähegi loogilise peidukoha moodi tundusid, turnisime ja roomasime oma seljad kangeks, mõtlesime laiemalt ja kitsamalt ning lugesime ikka ja jälle vanu logisid mõnegi vihje saamiseks, kuid tulemust ei tulnud ega tulnud. Kui olime poolteist tundi tõsise, kuid tulemuseta otsimise peale kulutanud, võtsime nõuks ühe tuttava, juba aarde leidnud, geokolleegi poole pöörduda ja natuke nõu küsida, et kas me oleme üldse õiges kohas ja ajame õiget asja. Meie küsimuse peale pöördus tema omakorda abi saamiseks ja olukorra meeldetuletamiseks jällegi oma hea geosõbra poole ja nii me lõpuks teada saimegi, et olime juba ammu õiget asja vaadanud ja katsunudki, kuid viimast sammu logiraamatu kättesaamiseks me omal algatusel seekord teha ei osanud (või ka ei julgenud).
Suur aitäh kolmele (ehk tunnete ennast siit jutu seest ka ära) geokolleegile, kelle sõbraliku toetuse tulemusena võime me täna selle ülesande lahendamisele – otsimisele – logimisele joone alla tõmmata. Ja loomulikult, hea peitja, täname Sind nutika aarde eest. Kogu idee ja teostus on ikka väga hea.
Selle ülesande lahendamist lükkasin kogu aega edasi, sest matemaatika teaduskond oli 100 aastat tagasi. Siis mingi hetk tuli meelde, et täpselt sama asja meile selgitas matemaatika õpetaja 11. klassis vist. Joonistasin graafiku, toksisin õiged numbrid programmi ja lahendus oligi käes. Geokontroll roheliseks ja nagu raskem osa on edukalt läbitud, eks? Tuhkagi....
Kui tulin kohale, siis tuli ka meelde, et kuupvõrrandi ma juba lahendasin 3-4 aastat tagasi ja juba tol ajal käisime sel kohal ja mulle seal üldse ei meeldinud. Tookord see oli ka üks esimestest aaredest ja kogemus oli põhimõtteliselt 0, loomulikult ei leidnud midagi.
Ei hakka pikalt kirjutama, aga siin pidime käima kokku 5 korda, iga kord oli külm, kas vihm või lund või mingi muu jama, iga kord olin lõpuks üleni porine ja riided läksid pessu. Ma ei hakka siin kirjutama, mida me seal näppisime ja mis ideed meil olid, aga näppisime absoluutselt kõik asjad, mina kaevasin ja loendasin kõik suured ja väiksed kivid. Uurisime nii nulli kui ka nulli ümbrust ja siis nulli laiendatud ümbrust. Ja iga päev pidime öösel tulema koju ilma tulemuseta... Sõbradel oli kogu aeg kas selg haige või mingi muu jama, nii et must töö jäi mulle. Siis küsisin viimase leidja käest, mis korruselt vähemalt otsida. See küll kitsendas piirkonda, aga me ju otsisime seal kõikvõimalikest kohtadest.
Siis küsisin veel vihje... Vihje viitas kohale, kus ma näppisin 100 korda absoluutselt kõike. Tulin täna selle mõtega, et päeva jooksul meil on 9 väga toredat aaret leitud - nüüd on õige hetk seda kuupvõrrandi lõpuks leida ja teha 10! Tulin sinna, katsusin käega seda, mida olen juba 100 korda katsunud, no ei midagi ju. Siis proovisin abivahendiga - ja aare oli mul käes. Tegelt kui pärast panin tagasi, ja proovisin käega, siis ta suht lihtsalt tuli välja. Kui ma teadsin, et see on aare, siis on kõik väga lihtne ju, hahaha! Konteineri avamine oli ka väikse vimkaga:)
FP ei anna, sest mul neid lihtsalt pole hetkel. Või see on minu kättemaks peitjale selle eest, et pidin seal liivakastis veetma umbes 5 tundi pikali/käpuli:) Aare on tore ja lõpp kokkuvõttes meeldis ikka! Aitäh!
Loobumismõtted olid juba peas enne viimase asja näppimist ja sealt ta tuligi.Olin ikka õnnelik küll kui nime kirja sain.Aitäh!
Abivahendeid võib vaja minna .valges liikumine tihe . Aare on oma nime vääriline
Enne Tartust lahkumist tahtsin kindlasti veel ühe Taneli aarde leida ja väljavalituks sai see möödaminnes lahendatu.
Kohapeal vist vedas, sest suutsin kohe õigesse kohta minna ja seal kätele voli andes jäi kahtlane tunne sisse. Pisut pusserdamist ning oligi aare käes ja sai nimede võrra rikkamaks. Suurepärane peidukas. Tänan.
Mõni kuu tagasi olime siin oi kui hädas. Väljas oli külm, konteiner oli külm ja lõpuks lahti me seda ei saanudki. Kuigi kohapeal ei saanud aru, et külm oleks liiga teinud, aga peale seda olid sõrmeotsad mitu päeva hellad. Ju siis külm koostöös hõõrdumisega veidi kahju tegi. Aga see oli ajutine, nagu ka need tunded, et &¤(#%?"/¤% konteiner, mis mõttes sa lahti ei tulnud!?
Tänaseks oli külm asendunud lämmatava kuumusega, temperatuur oli kerinud end ikka sinna 30+ kraadide juurde. Sama koht, sama konteiner ja ikka lahti ei saa! Mõtlesin, et mingi nali on sellega või, et ei saa liiga külmaga lahti ja ei saa liiga kuumaga lahti! Et kas tuleme kolmas kord sügisel siia tagasi? Sai proovitud nii hea kui halvaga, isegi kavalusega sai proovitud, aga ei midagi. Olime jälle loobumas kui äkki käis ikka väike jõnks läbi ja tundus, et midagi nagu liikus. Proovisin uuesti, liikus tõepoolest! Ja ennäe, natuke enne meeleheidet saimegi konteineri lahti ja logiraamatule ligi. See nüüd selline kaua tehtud kaunikene meie jaoks, aga logitud ta siiski sai! Täname aarde eest!
Seda tõelist pähklit oli vahva leida. Peagi 6 aastat vana aare ja siiani kvaliteet missugune. Aitäh, aitäh!
Lõpuks tehtud. Ainult kolm korda saigi kohal käia enne, kui näkkas. Tänud peitjale, väga lahe asi.
Päeva esimesel tunnil, udu varjus lasi see logiraamat viimaks enda lehtedele ligi. Kolmandal katsel.
Vint vilistab metsas; võib aga juhtuda, et liivaterake tal kurgus meloodiat rikkuda võib.
Pärast hommikust ebaõnnestumist saatis Kristjan mulle pildi kus tal oli see konteiner avatud oleks. Hommik pidavat õhtust targem olema aga kas lõuna on siis veel targem kui hommik? Pärast Tiksojale jõudmist sai tehtud üks kiire minituur paari Tartu aarde juurde. Markeriga ähvardamine vist mõjus ja see imevigur tõepoolest avanes külmavärinaid tekitava krigina saatel. Väga äge teostus aga natukene õli ei teeks paha. Aitäh!
Ei mäletagi enam, kas mõistatuse aitas lahendada arvuti või isa, aga mingil moel mulle need koordinaadid kohale jõudsid. Kohapeal olen varem käinud 2 korda. Esimene kord ei saanud ööd-mütsi aru, mis toimub. Teisel korral juba ööd said aru, aga mütsiga jäi midagi puudu. Nüüd sain vähemalt vajaliku vidina pihku. Veidi askeldasin ja lõpuks ka seesam avanes. Vägev teostus, tõesti ei oska enam arvata, mida kõike nullis edaspidi näppima peab, et logi kirja saada. Aitüma peitjale!
Umbes aasta tagasi sai siin üks mitteleid tehtud ja vahepeal korra Tartusse sattudes seda uuesti ei üritanud, kuna asukoht on mugude mõttes selline nagu ta on. Aga millegipärast on juba kord nii, et kui sa teed lollusi ja sul on kõrval seltskond, siis on see väliselt rohkem aktsepteeritud kui soololollused. Varemleidjad aitasid kohapeal ka hea nõuga. Aitäh!
Seekord tulin teadlikult pimedas, ehk läheb paremini. Tunduski, et õnnestub muguvabalt aega veeta, kuni ootamatult seisid meie kõrval kaks noormeest. Esialgne kahtlus, et saime teiste geopeiturite poolt teolt tabatud, hajus siiski kohe. Mõnda aega vaatasime poistega kohmetult tõtt, aga saanud selguse, et me pole need, keda nad otsivad, tormasid tegelased oma teed.
Huvitav, mida mõtlevad inimesed, kes leiavad mittetavapärasest kohast kiiresti taskulambi kustutanud pealtnäha täiesti normaalsed täiskasvanud? Ilmselt seda, et esmamulje on petlik..;) Muigasime ja jätkasin tegevust ning lasin enda üle veel pisut itsitada, aga sain varsti ka ise väga magusat võidurõõmu tunda. Äge asi, väga kihvt teostus, aitäh!
Nonoh. Küll siin on ikka saadud käia nii valges kui pimedas. Käisin viimati paar päeva enne Karli ja ei jõudnud ka kuidagi lahti konteinerit saada. Täna mõtlesin, et tahaks ikka asjaga ühele poole saada, kui Taneli kinnitus töökorras aardest tuli. Esimesel lähenemiskatsel parkisin auto veidi eemale, kui minu taga tuli vilkuritega politseibuss, sõitis minust veidi mööda ja siis hakkas midagi pealampidega otsima. Kerli kõrval arvas, et me ju geopeiturid, lähme vaestele inimestele appi. Meil ju lambid ja võimekus asju leida :D Mulle ei tundunud see tol hetkel parim mõte. Läksime hoopis Mäkki lapsele jäätist ette andma ja veitsaks ootama. Uus katse oli politseivaba ja kaua igatsetud logiraamat oligi mul käes. Aare on supervinge taas! Väga filigraanne peidukas ja teostus, suur tänu!
Kuna kõrvalasuvat paika külastame regulaarselt, olime siin juba ei-teagi-mitmendat korda. Seekord võtsime piirkonna ette eriti põhjalikult ja ega siis vist üle poole tunni ei kulunudki. Tänud!
Kolm korda olen siin juba käinud, aga millegipärast ei osanud ma varem seda konteinerit õigesti välja võtta. Nüüd jäi kuidagi pool juhuslikult ise pihku. Tänan.
Peale Räpina geotuuri sai ka see aare Tartus veel üles otsitud. Ei saa aru, kuidas eelmine kord ei suutnud me seda kätte saada :) Lahe teostus! Aitäh peitjale!
Kuupvõrrandi oskasin küll ära lahendada google abiga, aga seda pindala asjast ei saanud aru. Kerli oli selle ära teinud ja siis vahetasime viiekaid omavahel. Läks siin alles aega aga leitud see sai. Uskumatu teostus, ma ei mõista kuidas siia selliselt peita saab.
Teine aare, mida programmi ja abilisega lahendan. Esimese korraga kuidagi saime E miinusesse ja GK muidugi saatis kukele. Lugesin logisid ja pommitasin paari kohta, aga lähemale ikka ei saanud. Urisesin siis päevakese ja teise katsega saime koordinaadi eelnevaga samale platsile, aga täpselt diagonaalis teise nurka. Enne järjekordset jutuajamist geokontrolliga oli peas ainult üks mõte "******* see peab seal olema". Oligi. Aitäh! :)
Täna oli objekt minu päralt ning leid tuli loetud minutitega, ehk isegi minutiga. Karbi avamina ka raskusi ei valmistanud, kuid kiidan terviklahendust siiski!
Mingi arvutamise tegin ise ka, aga põhiline au aarde leidmisele kuulub Hendrikule. Hea maskeering.
Lõpetame selle õnnetute nägude rea siin ära, aardega on kõik korras. Paari aasta eest sattusin uute huvide sunnil kõrgema matemaatika kursust kordama, see mõistatus oli tol hetkel sobiv peaparandus. Peiduka koha pealt on varasemates logides tegelikult kõik vajalikud vihjed olemas, aga seda muidugi ainult tagantjärele vaadates. Enne tekkis lihtsalt hunnik oletusi, millest õnneks mõni osutus õigeks:) Aitäh!
Mulle (matemaatik ikka) see mõistatus meeldis. Üldse ei tekkinud probleemi selle lahendamisega. Geokontrolli sain ka roheliseks. Siis päev enne Tartusse sõitu teatab peitja, et ma vaataks ikka üle, sest ta tegi mingeid korrektuure. Pole probleemi, uued arvutused ja uuesti geokontroll roheliseks. Otsimine nii lihtsalt ei läinud, telefon ei tahtnud koostööd teha ja pidin päris palju uurima. Vähemalt polnud ala liiga suur. Mingil hetkel jäi kahtlane koht ka silma. Nüüd oli vaja õige asi kätte saada ja lahti saada. Tänan peitjat laheda mõistatuse eest, konteiner ka hea.
Leitud!! Lõpuks ometi. Koordinaadid said vähem kui veerand tunniga juba eelmisel sügisel välja arvutatud. Arvutustehnilisi abivahendeid kasutades küll, aga siiski.
Aga otsingud on võtnud aega ikka kaua-kaua. Ja käidud on seal päris palju kordi. Vahel vaid otsingukoha leidmiseks inspiratsiooni otsimas, sest koht on sageli mugude poolt hõivatud, isegi neil aegadel, kui kellelgi ei tohiks sinna asja olla.
Täna hommikul kui lastega jalutamas olin ja ettepaneku tegin sinna aaret otsima minna, siis kohtasin üsna marginaalset vastupanu (kuna seal on nii palju käidud, siis nad enamasti keelduvad sealsetest otsingutest). Kuna midagi peab ju teisiti tegema, kui nii kaua on ebaõnnestunult otsitud, siis otsustasin läheneda teiselt poolt kui tavaliselt. Olin sealt küll varem otsinud, aga kuna maastiku raskusaste ei vasta minu meelest aardes kirjas olnud raskusastmele, siis loobusin sellest suunas. Täna otsustasin raskusastet ignoreerida ja sealtpoolt uuesti üritada. Lapsed olid ka väga varmad täna otsima ja kõiki detaile näppima. Kuna viimase ligi aasta jooksul on peitja käekiri tuttavaks saanud, siis tekkis seal ringi kolades varsti üks mõte. Ja pika katsetamise peale selgus, et mõte oligi õige.
Kui see oleks nüüd romaani lõpp, siis peaks kirjutama, et pisarate voolates võttis kangelanna karbi, mida oli aastaid otsinud ja avas selle värisevaid käsi vaevu taltsutades. Reaalses elus jäid silmad siiski kuivaks, aga hea meel on siiamaani.
Olime parasjagu kõik paar otsimistiiru teinud, kui sain geokõne Joonaselt. Küsisin siis vihje vastu. Selgus, et otsime mõlemad aaret, mille teine on leidnud maast. Sellest oli abi, sest trajektoori laiendades jäi ka meil just maapinnal midagi kahtlast silma. Varasema mitteleiu põhjus oli liiga kindel koordinaadis olek. Aare oli saadud nullist eemal. Aitäh, fantoomilikult äge!
Väljasõit Tartu põgenemistuppa 7/10.
Äemmm… Nojah ühesõnaga, mina polnud siin varem käinud, polnud ka logisid lugenud ja kuulasin nulli poole kõndides vaid asjast teadlikemate vestlust, lootusega siis kohapeal kasulik olla. Tjah, ei õnnestunud, Max-Maris oli hoopis see, kelle geovaist lõpuks konteineri leidmiseni viis :).
Loen oma vana mitteleiu logi, kus olen ähvardanud lausa kuus korda kohale tulla, kui vaja peaks olema. Tegelikult mul alles kolmas kord. Sai ikka pikalt distantsi hoitud, et las geokogemus kasvab, muidu ei ole mõtet tulla kõrgema kategooria aaret külastama. Sel Tartu külastuskorral tundus piisavalt julgust ja abiväge olema, et uuesti proovida. Algul küll tundus, et targemaks pole ma kuidagi saanud. Mõtetes alustasin juba uut mitteleiulogi sõnadega, et ikka pole piisavalt geokogemust :) Tegime enda jaoks asja lihtsamaks ja küsisime vihjet. Selle abil sai mõned otsitavad kohad välistatud, kuid edasi ta meid väga ei viinud. Siiski selle umbes tunni ajase otsimise jooksul oli palju tarku mõtteid õhku paisatud. Kuigi logides pole juttu koordinaadi täpsusest, siis ühel hetkel tekkis tunne, et otsiks laiemalt, et poleks nii koordinaadis kinni. Ja siis tuli leid üsna esimesest vaadatud kohast. Eks seda tarkust peaks ikka aeg-ajalt meelde jätma, et ei tasu alati koordinaati kinni jääda. Päev varem olin kah ca 100 m mööda oma otsingutega. Ka siis oleks laiem silmaring kasuks tulnud. Aga selle aarde juures suured tänud peitjale. Mu arvates üks ägedamaid teostuseid, mis leidnud olen :)
Seal vist oli pea kõigil juba mitmes käik ja taas lootusetu tunne. Ikka päris kaua aega kulus ära. Vahepeal jõudsime juba ka kaevata. Saime targemaks, et meil mõte täitsa õige aga ikkagi ei leida kuidagi. Lõpuks maxi Maris läks koordinaatidest eemale vaatama ja täitsa mitte omas kohas oleva aarde ka leidis. Panime logi kirja ning aarde oletatavasse kohta tagasi. Tundub, et ka varem on suurim viga olnud liigses koordinaatidest kinni hoidmises. Tuleb laiema pilguga vaadata. Tänud siiski laheda asja eest!
Küllaltki vaevarikas otsimine päädis siiski leiuga. Logiraamat oli väga märg.
Leidmiseks kulus kõigest kaks päeva. Varemleidnud kinnitasid koha õigsust ja nii me seal siis müttasime. Maastik on kindlasti raskem kui 1,5. Peidukas muidu üüber nutikas.
Kunagi sai proovitud lahendada, aga siis ei saanud piisava täpsusega paika. Nüüd mitme programmi abil sai lõpuks täpne punkt välja arvutatud ja välitöödele suundutud.
Tükk aega sai uuritud kõikvõimalikke kohti kuni lõpuks logidest saadud vihjed ja järelejäänud kohad viisid aardeni.
Tänud!
Kui Tartussse advendikaid ei anta, siis tuleb ette võtta siiani veel leidmata mõistatusaarded. See aare läheb küll tervenisti tiimikaaslase kontole. Hea küll, ma ju tegelikult proovisin ka lahendada ja üldse olen ma just tänu selle peitja aaretele esimest korda pärast kooli lõppu nii põhjalikult jälle oma õudusunenäo ehk matemaatikaga tegelenud. Siin aga kannatust ei jagunud ja kaaslase tegutsemisele anti peagi roheline tuli. Koha olin muidugi juba varem ära arvanud, nii et detektiiv minust ikka äkki veel võib saada.
Detsembripimeduses sai siis ka välitöödele mindud. Kohapeal selgus, et nullis jorutab mugu. Õnneks sai tal varsti kannatust otsa ja loivas oma teed minema. Kohapealset muusika- ja valgustausta arvestades oli iseenesest päris sürreaalne olemine. Logidest olin meelde jätnud ühe olulise asja, millest otsimisel juhinduda. Esimese tekkinud mõtte põlgasin kohe ülikahtlaseks ja olin kindel, et seda nüüd peitja küll ei teeks. Teine tekkinud idee oli veidi huvitavam, aga ei tahtnud kuidagi klappida ühe viimatise leidja kogemusi meenutades.
Nii me seal siis tiirutasime ja kahtlustasime kõike. Need vähesed möödakäijad, kes sinna tol hetkel sattusid, loodetavasti meid ei kahtlustanud. Mingi hetk hakkasid varbad külmetama ja tekkis kangesti tunne, et rohkem ei viitsi, aga alla anda ka ei tahtnud. Kui olime kuskil poolteist tundi igasuguseid imelikke asju teinud, kostus lõpuks heli, mis kõlas kõrvale kui muusika ja järgnes kaaslase kirumine. Sekund hiljem olime juba konteineriga geomobiilis soojas. Lahti saime selle õnneks kenasti. Kui nimed kirjas, saabus auto, mis parkis otse meie ette. Istusime siis veel tükk aega soojas, aare kenasti meie vahel ootamas. Lõpuks saime ta oma kohale panna. Üksi mul poleks küll kannatust olnud see kohe esimese korraga üles leida. Aitäh peitjale!
Siin olen ma mitmendat-setmendat korda. Turri ajab see, et esimene kord ma kindlalt näppisin neid aga ju see õige jäi vahele. Pole ka sellise spetsi puhul imestada, uskumatu peidukas, niiiii hea ja no see teostus! Tänud kavalpea!
Mõistatus sai lahendatud juba oi kui ammu - siis kui veel ülikoolist veidi matemaatikat meeles oli. Kohal käidud ka mitu korda, aga pime mis pime. Täna siis läksin ehku peale uuesti vaatama ja isegi katsusin enam vähem õiget asja, ainult vales kohas. Lõpuks õigesse kohta jõudes avastasin, et keegi oli mu töö lihtsamaks teinud ja aare vedeles niisama maas. Korjasin ta siis üles ja tegin oma logimise ära (väike pettumus hinges, et keegi töö ära tegi, aga samas oleks ka ilmselt ise leidnud, kuna järgmine katsumiskoht olekski õige olnud). Tagasi panekuga läks kiireks. Kuna minu kahtlane tegevus oli vist äratanud turvade tähelepanu, saabus auto. Suskasin aarde sinna, kust ta ilmselt pärit oli, aga kas ka korralikult sain, nii nagu peab, pole kindel. Imelikul kombel turva minuga juttu ei teinud, aga vaatas küll veidi imelikult.
Peitjat tänan - mõistatus oli hea ja peidukoht veelgi parem.
Leitud. väikse vihjega peitjalt. ja väikse abiga tundmatult, kes ootamatult sekundiks kohal käis (äkki ka peitja?). esialgu otsisime natuke valest kohast. ja see esilagu kestis kaua.
Mõistatusega ma ise hakkama ei saanud. Logid lubasid midagi hirmsat, aga aare tuli suht ruttu lagedale. Tänud peitjale!
Oeh, küll siin sai ikka võimeldud. Külmataat aitas täiega kaasa, et ma konteinerit kätte ei saaks. Õnneks oli ilm nii hull, et sain igasugu trikke teha, kedagi ei tulnud ega läinud. Võimlesin natuke siin ja natuke seal, aga tulemust ei paistnud. Ega ma ju väga kindel ka polnud, kas otsin õigest kohast. Aga siis järsku, sutike enne lootuse kaotamist, otsustas konteiner end mulle kätte anda. Yess! Rõõmustasin ja läksin autosse logima. See oli hea otsus, sest vahepeal ilmusid mugud ja konteiner osutus seest märjaks. Kuidagi sain nime kirja, aga ööke ahju peal teeks siin palju head.
Konteinerile lähevad kirja kiidusõnad. Aitäh!
Ilmselgelt ma ei saanud konteinerit eelmine kord lahti, kui see valet pidi lahti käib. Konteineri tervise huvides oleks selline info mõistlik ka aarde kirjelduses ära tuua. Tagantjärgi vaatan jah, et esimesed logijad olid seda kirjutanud, aga iga aarde puhul ei loe kõiki logisid läbi enne otsimist. Aga see selleks, logitud ta sai seekord. Logiraamat natukene niiske. Aitäh peitmast!
Nii mõistatus kui otsimine tulid üpriski keeruliselt, kuid logitud. Lahe peidik.
Arvutused iidamast-aadamast tehtud, aga kohale ei söandanud minna. Lõpuks siiski võtsime julguse kokku. Selgus, et rahvast seal nagu murdu, kõik ootasid tšukki. Eks üritasime siis pisut olukorraga tutvuda. Kui sõiduhuvilised lahkusid, siis algas tõsisem töö. Seni, kui jätsin mõnele möödujale mulje pudeliotsijast, leidsin teised otsitava aarde. Nii et ei läinudki kokkuvõttes väga kaua. Täname peitjat!
Nüüd vist juba teist korda kohal. Käisin taas kõik nulliligidased kohad läbi, kuid ei osanud lõpuks enam midagi proovida. Mõtlesin enne ringi laiendamist igaks juhuks Hannolt kinnitust küsida, kas peab ronima. Noh, muidugi pidi. Niisiis laiendasin ringi samm-sammult ja see viis lõpuks ka sihile. Küll aga osutus kohutavalt keeruliseks aarde avamine. Pusisin tükk aega ja kuna ma sinna enam tagasi ei tahtnud tula, siis helistasin peitjale, et kas tuleb ka sellele aardele ohvriande tuua või avaneb see pisut lihtsamalt. Selgus, et väga lihtsalt. Pärast seda sain kohe ka logiraamatule ligi ja nime kirja. Tänud aarde eest. :)
Selle aarde leidmiseks tuli omanikku suisa kaks korda kõrvust sikutada.Meeldib see talle või ei meeldi, igatahes on mul arvamus, et temasugusele ei tohi enam ühtegi vakantset auku näidata.
Kellele ema, kellele tütar. 1,5 kahe peale kokku. On see piisav? Annaksin hoopis 2. Veetsime tunnikese erinevaid sirutus-, venitus-, kummardus-, hüppamis- ja muid harjutusi tehes. Küll on hea, et peitja ei tea, mida me oma mõtetes mõtlesime, kui maastiku raskusastmele vastavat aaret kuidagi käppa ei jäänud. Tegime päästva telefonikõne ning jätkasime geojoogaga veel pool tunnikest.
GP 1267 / GC 1503
Mõistatuse lahedamisel tuli kasutada kõrvalist abi ja nii läks ka otsimisega.Kui meie sündmuskohale jõudsime oli pool tundi seal töö juba käinud.Aikasime veel pooltunni mediteerida ja poleerida.Logisi lugedes sai otsingupiirkonda veidi koomale tõmmatud ja siis kostsid juba röömuhõiked.Jäi lahendada veel viimane probleem,et pääseks ligi logiraamatule.Tänud ja tervised peitjale nind kaaskannatajatele. :)
Oiiii... See oli päeva tähtsündmus! Ma olin seal juba ei-tea-mitmendat korda ja seetõttu ei tulnud ma ka seekord väga suurte lootustega. Peale poolt tundi anomaaliate otsimist, saigi meil kõrini. Kuna meie auto seljataha parkis end üks teine sõiduk, otsustasime, et aeg on lahkuda. Jõudsin vaevalt autoukse avada, kui jäin vaatama, et naisterahvas teises autos mind kavala pilguga vaatab. Sain kohe aru, et polegi mugud. Sai siis koos edasi otsitud, aga ega uusi ideid väga juurde ei tekkinud. Täpselt tunnike oli möödunud meie sinna saabumisest, kui ma otsustasin minna vaatama sinna kuhu kõik olid juba vaadanud. Juhuslikult sattusin ka õiget asja näppima ja tiimitööna oligi meil konteiner käes. Avamine algul ei õnnestunud, aga meenus üks varasem logi ja kohe oli logirull käes. Nüüd, kui see aare kaelast ära sai, saan ma jälle rahulikult Tartus viibida. Suured tänud peitjale!
Anni oli siin vist lausa viiendat korda. Logide lugemine ajas vähemalt mind hoopis valedele jälgedele. Uurisime ja puurisime aga peale poolt tundi otsustasime lahkuda. Autosse veel täitsa ei istunud kuna meie taha parkis auto. Natukene muigamist ja tutvusimegi Viljandimaa geosõltlastega, geopeituse kasutajanimega [arweto]. Otsisime koos edasi. Ühel hetkel otsustasime Anniga, et kui kell saab 15:00 liigume edasi. Tähtaja magasime maha ja leid oli käes vist 15:02. Aitäh peitjale, lahendajale ja kaasotsijatele.
No niiiiiiiiiiii :) Aega läks 1,5h ja vähese vaatluse tulemusena leitud :) 5+
Tänud peitjale :)
Seda aaret on saanud otsida pea üle kuu. Mais lausa kolmel järjestikusel päeval kolm korda, juulis ja oktoobris samuti piisavalt. Meeldivalt tühjad kuud on olnud vahel juuni ja august-september. Olid ikka head kuud need juuni ja august-september :-)
Tänagi jõudsime pärast kaht eelmist 5.0 aaret - Pac-Mani ja Rongisõitu - siia pimedas. Auto parkisime kohta, kust kostus korralikku trummimuusikat, lahe. Õues oli -5 kraadi, nii et see seadis otsingule piirid. Ega lootnud nüüdki leida. Asusime asja kallale, oskamata teha midagi teisiti kui siiani. Näppisime siit, näppisime sealt, kangutasime üht ja kangutasime teist. Kõik tundus kahtlane, samas nii tavapärane. Ümberringi oli ikka igasugu asju juba ära kisutud, laiali lammutatud ja kõveraks väänatud. Loomal looma jõud.
Järsku, ootamatult, ühel hetkel, korraga, kui olime tükk aega samu liigutusi teinud, juhtus midagi uut. Mitte, et meie oleks midagi uut teinud, sest oleme seal vähemalt kuuel korral KÕIKE katsunud. Aga nagu ikka, ju siis mitte õiget asja, õige nurga all, õiges suunas, õige tugevusega jne. Algul polnud isegi kindlad, kas leidsime õige asja. Lambivalgel saime siiski aimu, et miskid kirjad ka peal. Oli uskumatu, kui palju füüsilist sooja annab emotsioon aarde leidmisest. Ühtäkki ei tundnud enam mingit jahedust, isegi külmanud käed ei külmetanud enam. Uskumatu anatoomia.
Aga - aarde leidmine võttis umbes sama palju aega kui selle logimine, avamine. Kangutasime ja keerutasime seda nii- ja naapidi. Õnneks oli mul töökohver kaasas, kust leidusid nii mõnedki tööriistad. Alla poleks me niikuinii andnud, aga erinevate tööriistade erinev kasutus ei andnud ka 15 minutiga mingit tulemust. Lõpuks, kui tegime tiimitööd ja aare oli soojaks pigistatud, hakkas midagi millimeeterhaaval liikuma. Sa vana raibe! Ullaaaa! Leitud-logitud.
Eks kogu see kadalipp ja kannatus-pingutus oli mulle paras, sest mõistatust ei oskaks ma elu sees ise lahendada. Vist. Aga vähemalt leidsin aarde peaaegu iseseisvalt. Kannatus viib sihile. Aare jonksus, vast avaneb ka järgmistel vähemalt sama kiiresti.
Tõnu juba teadis aarde asukohta, kuid lasi mul ikkagi veidi otsida. Viimaks võtsin õigest kohast aarde kätte ja proovisime seda avada. Sai ikka kahepeale jõudu rakendatud küll ja veel. Siis lugesime logisid ka ja eks saimegi asjanduse lahti, logisime ja panime samma kohta tagasi. Tänud peitjale!
Koordinaadid saime Hendriku abiga väga ruttu. Kohal oleme nüüdseks oma 5-6 korda käinud ja mitte leidnud. Lõpuks küsisime varasema leidja käest vihjet ja muutsime vastumeelselt otsimise vaatenurka. Konteiner on aus. Täname.
Seekord läksime kindla otsusega, et enne ei lahku, kui leiame. Proovisime ühest kohast ja siis teisel katsel oli äkitselt konteiner peos! Nüüd aga alles läks lõbusaks – konteiner on, aga logida ei saa! Ei tea, kas oli asi jõu või mõistuse puudumises, aga kasutades kohalikku konstruktsiooni abivahendina saime ka logitud. Aitäh peitjale nutika peidiku eest!
Kõige kauem läks kohapeal. Kuna oli teada, et aare on sigalahe asi ja koordinaat ka täpne siis umbes poole tunni järel hakkasime leidma asju mida eelmised olid korduvalt mudinud. Umbes tunnikese järel tegin kõne, et kas see õnnetu null ikka on null. Ei olnud, mingi umbes 15 meetri mujale pidi minema. Seal jäi kohe üks anomaalia mulle risti ette kuigi mõned väitsid, et olid seal juba ammu kõike kangutanud ja näppinud ja see pidi täiesti loomulik olema. Ja just siis tuli mingi täiesti vale maailmaga tüüp, kes hakkas seal burksi närima. Krt, meil oli ainult 2 minutit vaja. Seepeale läksime ise sööma ja tagasi tulles oli see tüüp koos auto ja burksiga kadunud. Edasi läks lihtsalt. Konteineri avamine polnud küll mingi pikk protsess. Ilmselt seepärast, et juba aastaid tagasi taolist lahendust tehes ei leidnud head peidukat ja siis jäigi asi realiseerimata. Aitäh.
Ma ei taha sellest rääkida... Aitäh! (Loodetavasti ei leia autor minu koduraudteejaama üles, see võiks kindlalt püsima jääda!) Aitäh veelkord!
Uhh. Ja siis teine kord veel. Mõistatuseosa tuli omal ajal lihtsalt, leidmise osa - joomajoo. Ühe korra olen taga juba kakelnud, aga edutult. Täna - krt, kaitsesid oma doktorit nii kaua, kuni päike peitu läks ja padukas ladistama hakkas. OK, see peletab vähemalt mugud laiali ja selle aarde leidmist oluliselt ei sega. Aga nagu elu on korduvalt tõestanud - nisanäpp mis nisanäpp, käpib aaret, aga kätte ei saa. Korduvalt. Retsidiivselt. Lõppes asi sellega, et Anu võttis jämeda otsa enda kätte ja pani asjad paika. M.o.t.t. Kiidan ja soovitan, aga aasta aarde kandidaadiks peale telefoni enam ei pane. Aitäh ka!
Mõistatus ammuilma juba lahendatud, kuid otsimas oleme käinud korduvalt, siiski leidmata. Küsisime abi nii peitjalt kui ka paulaloonalt, ning nende kahe nõuannetega saimegi täna kiirelt kätte konteineri.. Uskumatu, nagu me ikka vannume phantomi aardeid :D Aitäh :)
Lõuna aare jällegi! Sai koos Krista ja Tõnuga otsimas käidud. Otsimine oli ikka omaette komöödia (nagu Krista juba kirjeldas):D Ikka tükk aega tuhnisime ringi kuni lõpuks Krista leidis selle.. täitsa lõpp ikka kui evil :D Väga lahedasti peidetud aare :) oli vahva!
Ma olen üsna kindel, et Tartus ei ole ühtegi teist nii õelat inimest kui Tanel.
See öeldud, siis läksime jälle lõunapausi ajal aardeid jahtima. Kes lähemalt ei tea, siis mul on kombeks tööl viisakaid kontoriseelikuid kanda, mis sellist maalähedast tegevust väga ei soodusta. Aga ega jaht anna siis häbeneda, lähenesime asukohale bussiga ja pidasime nõu, et jõuab pärast veel tagasiteel kiirelt kuskilt söök haarata.
Algus oli päris ok. Üks telefoneeriv tädi istus põhimõtteliselt kohal, kus mulle oleks võinud nulli näidata (Ei näidanud, nagu telefonil ikka kombeks on. Lasi lihtsalt suvaliselt paremalt vasakule nagu purjus madrus.). Ega me temast väga ei hoolinudki, jalutasime siin ja seal ja tegime kohustuslikke kükitamisliigutusi. Kui tädi lõpuks lahkus, läks juba põhjalikumkas otsimiseks. Otsisime siit ja seal, oli kahtlustäravavaid kuhjasid, aga aaret mitte kuskil. Peaaegu oleks tülli läinud, kes Sandri jopet peaks tassima, kui ta horisontaalsematesse asenditesse laskus (ma ei viitsinud hoida, ma tahtsin ka otsida). Tõnu oli viisakam ja tassis ise siis. Ühe korra suutsime isegi rajatise kontruktsioone natuke väiksemateks tükkideks võtta, sest sarnaseid aardeid on ennegi olnud ja too seal oli jube kahtlane koht. Ei olnud, ainult makroflex oli teisel pool. No ei olnud üldse kohe kuskil.
Ma alustasin ka siis põhjalikumat näppimistööd (pärast pidi riideid puhtamaks kloppima, kui tanklas käed ära pestud) ja veidi aja pärast juhtunud aardeleid ajas esimese mõttena vanduma ja siis naerma. Minu jaoks oli asi kindlasti lihtsam, kui järgmise jaoks, kelle jaoks maskeering täies ilus taastatud sai. Edu teile igal juhul. :D
Olen ammu aru saanud pühapäevaõhtuse otsimise ja veel parem nädala alguse geopeitumise eelistest. Suurem osa mugukonnast on kenasti juba kassiahastuses eelolevast töönädala algusest ja püsivad kenasti omal lainel, mitte ei tolgenda jalus igal pool. Nii oli meie objektile saabudes maad valitsemas õnnis vaikus ja rahu. Üksik jalgrattur kadus väntade välkudes oma teed, Miki võttis mõnusalt lebotava asendi, vedas suunurgad muigavasse valveasendisse ja jäi kui kõuts koorekausi juurde vurre limpsima. Palju tõotav ja julgustav algus, eks ju?
Nii me siis poleerisime ja juurdlesime kõigi ehituslike nüansside kallal. Arvestasime eripärasid, kõiki efekte ja defeke ning... nägime Mikit muigamas järjest magusamalt ja laiema naeratusega. Ilmselt hakkas tal aga pisut juba igav ja ega see ilm ka just päikese käes peesitamist soosinud. Nii pidime otsingutele hoogu juurde andma ja asja kuidagi ära klattima. Olles aga koerast üle saanud, kippus saba saama tõeliseks takistuseks. Ja vägisi tahaks öelda, mida ma sellest asjast arvan. Aga see ei kannata ilmavalgust ega trükimusta. Las ta siis olla. ;)
Igastahes, mehe jõudu oli ikka tarvis. :) Samas ei kehtinud lause "sila jest, uma ne nado..."
Aitäh! Muhe värk oli...
Selle mõistatusega sai omajagu maadeldud, no ei mäleta sellist oma kooliajast. Kodune koolilõpetaja on aga mates nii tume nagu öö. Läksin siis naistepäeval sõbranna juurde õhtut nautima ja kurtsin seal tema helge peaga pojale, et näe hädas ma tema koolimatemaatikaga. Poiss vaatas mõistatust ja kommenteeris vaid, no selleks ju see ja see tehe vaja vaid teha. Torkas mind ninapidi valemitesse ja soovis jõudu. No ja eks ma siis pusisin, kuni mind lahenduseni trügiti. Huh, täna nulli jõudes polnud asi kergem. Miki võttis mugava posängi ja ainult itsitas kui me nagu peata kanad, kuked ja papagoid orbiidil keerlesime. No kaua sa ikka niisama keerled, lõpuks hakkas asi imelikuks muutuma, kõike on nagu näpitut, uuritud ja puuritud kuid aaret nende seas pole. Kuni lõpuks ta tuli. Tuli ju küll, kuid lahti es saa. Meelitasime heaga ja ka kirusime veidi kuid lõpuks said Alexi näpud tünni lahti. Aga nüüd uus hädaorg. Logi on kirjas kuid jah... sai siis omanikku teavitatud, et asi peidus kuid vist kole lihtsalt teiste jaoks jäi. Tänud vahva asja eest ja palun veel :D!
Mis ma oskan öelda...mõistatus ei olnud just minu maitsele aga aare...oo jaaa! Viimase leidjana keris Miki end nullis kerra ja lihtsalt mõnules, kuniks me oma nulle taga ajasime ja saatis meid ainult rahuloleva nohinaga objektile...(hea, et ei nurrunud veel kõva häälega...krt). Põhjust aga oli nii kulbi kui ka kapaga...ka peale leidmist kui tünn näpus, lahendus kõlanud aga...ei avanenud(siis oli mehelik abikäpp täiega abiks)puhastasin vajaliku, et ka nõrgemad peiturid saaksid tünni lahti aga ära minnes tuli siiski peitjale nn.hooldusvajaduse kõne teha, et nii, nagu meist asi jääb, on teistel kole lihtne, . Minu kõige, kõige "alatum" aare karjääri puhul...ole sa peitja saatanast tänatud! Ma isegi ei palu...kisakoor nõuab:palun veel!!
Mõistatust poleks ilma kõrvalise abita küll lõpuni teinud ja kohal pidime ka kaks korda käima, pole mingi ime, kui valest kohast otsid. :P Aitähh, äge!
Sündmusel saime peitjale juba kaevata, kuidas see aare meid kinni hoidis ja hilinema sundis. Eks ta naeratas mõistvalt ja nägi, et ega me niipea alla ei anna! Kuna ka Tanel ja Liis plaanisid siiapoole tulla, kooskõlastasime oma liikumised, ehkki hiljem selgus, et geopeiturid kohtuvad ka ilma läbirääkimata pidevalt sarnastes punktides :P Seekord enam nii kaua ei läinud ja eriti pikka leidjate rida tekitada ka õnnestunud, kuna ma aarde kogemata üsna suure kolinaga kätte sain. Hanno sai siis veel mõistatada, kuna tema oli parajasti eemal. Meie viga oli keskenduda väga täpselt koordinaatidele, seal tuleb pigem veidi avaramalt ringi vaadata. Superteostus saab lemmikupunkti, aitäh!
Selle aardega oli küll tõsiselt vaeva nähtud ja ega meiegi vähema vaevaga pääsenud. Päris lahe oli seal neljakesi kükitada. Üks möödakäijatest vaatas kohe huviga, aga kuigi Hanno talle sõbralikult "Hei!" hüüdis, otsustas ta meiega mitte ühineda. Väga tore aare, aitäh!
Sündmusel juhtusin juhuslikult pealt kuulma, et kaasvõitlejad pidid selle aarde juures alla vanduma. Otsustasime siis jõud ühendada ning minutit kümme pärast päeval kella kahte laekusime mõneminutilise vahega objektile. See oli üks neist vähestest selle peitja mõistatustest, mis läks mängleva kergusega. Varemleidnud olevat öelnud, et see aare on tõsiselt armastusega tehtud. Pärast juba mitte lühikest otsimist hakkas tunduma, et seda armastust on siia seekord üleliia saanud, kuid seda suurem oli rõõm, kui leid lõpuks tuli. Vinge. Aitäh!
Lõpuks ometi. Ka täna, päevavalgel sai ühe klaasikilluga näpp verele aetud, aga õnneks mitte nii hullusti kui sõbral eile läks. Nüüd siis leid käes. Kusjuures, ma juba esimesel korral näppisin seda "aaret", aga tundub et kõiki Taneli aardeid tulebki kaks korda otsida ja kõike kaks korda näppida, isegi kui see esimesel korral võimatuna näis.
Liikusime sinna pärast Loona muusikakooli. Kuna Erko andis väikese vihje, oli leidmine mõne võrra kergem. Nagu ka ennem mainitud, siis kõik käib Tanelil vastupidi. Taaskord, kummardus!
Kohapeal oli küll meil selline nägu peas, et siin ei saa ju olla, aga nii ta on [phantom]'i aarete juures alati. Erko juhatusel saime, siis konteineri lahti ning logi kirja :) Tänud!
Tulin siia pärast mitteleidu ikkagi tagasi, kuna ei andnud rahu. Natuke veel näppimist ja konteiner oligi peos! Päris vaimukas värk! Peitjal andis sellist meisterdada ikka! Midagi sihukest olen ise ka oma vaimusilmas planeerinud. Tänud peitjale laheda asja eest! Võrrandi ja pindalade lahendamine oli tänu internetiajastule muidugi köki-möki.
Hoiame statistika korras ja teatame leiust. Nagu phantomi aarete puhul üldjuhul kohane, siis mina kvantfüüsikast ning raketiteadusest ja peenmehhatroonikast ning põhjakorea-astronaudi-mõne-tunniga-päikesel-ja-tagasi-käimisest aru ei saa (tähendab, sinna minekust saaks veel aru aga sealt ka tervelt tagasitulemisest...?).
Ave tundub aga matemaatikas ülimalt kodus olevat. Vähemalt oskas ta mulle öelda, mida tegema peab. Mõned variandid söötis ka ette ja siis läks lahendamiseks.
Nagu juba [matu07] ütles, siis eeldusliku E sai kätte vabalt. Siht oli selge aga vaja oli leida ainult see õige lahenduskäik. Sai proovitud nii ja naa, ning mingi number tuli. Kontroll saatis ilma pikemata sinnasamusesse.
Sai siis Martinilt vähe nõu küsitud. Sain teada, et kõik algne on paigas aga tulemus on vale. Ilmselt kärssas minu aju hetkel samamoodi nagu mõnel arvuti mõnda teist asja lahendades...
Igaljuhul läks mingil määramatul ajahetkel midagi korda ja sai minna geopeitust mängima.
Oi kuidas kõik külmetas. Jõudu andsid ainult SUURMEHE sõnad "Sina ei n***i mind ja mina ei n***i sind! Arusaadav?"
10kond minutit sai vahetustega käidud. [matu07] vihje ja hoiatus ja soovitus aardetopsiku puhul pidas paika. Lahti tuli, aga kinni ei tahtnud enam minna, siis meenus et tagurpidi peaks proovima.
Tänud!
PS. Mina isiklikult keeraks vast pool pügalat maastikku juurde.
Alles poole päeva pealt avastasin selle aarde ja selleks ajaks oli Martin jõudnud tulutult enda leitud nullis ära käia. Proovisin siis ka arvutada, sest isegi minu mitte-matemaatiku mõistusele on selge, mida teha tuleb. Kõrvutades numbreid leidsime, et saime täpselt samad komakohad ja kuigi kahe arvu pealt veel statistikat teha ei saa, siis koht tundus piisavalt loogiline, et uuesti proovida. Leid tuli üsna kähku, aga konteiner... no mida siin enam öelda, mida Taneli aarete kohta öeldud ei oleks :) Super lihtsalt. Kuigi peab tunnistama, et avamise peale kulus omajagu aega - eluaegsele loogikale ei osanud esialgu vastu hakata.
Aitäh jätkuvalt võrratute linna-aarete eest!
Lasin Rudolfil ka asja läbi lahendada ja kui ta sama tulemuse sai, siis suundusime uuesti välja. Natuke põhjalikum lähenemine viis ka konteinerini.
Raske on neid emotsioone edasi anda ilma reetvaks muutumata, aga püüdsime edutult ette kujutada, kuidas küll on võimalik selline peidukoht ja kinnitusviis leida... Ja muidugi konteiner ise, vau! Tuleb tõdeda, et Tanel on vist üks parima kvalifikatsiooniga mehi geopeituse aarete loomiseks. Järgmistele mainin ära, et konteineri avamiseks tuleb tegutseda oodatule vastupidises suunas - lihtsalt asja eluea huvides.
FTF läks kirja 16:09, järgmisi otsijaid veel ei paistnud. Aitäh (inseneri-) kunstiteosena mõjuva aarde eest!