Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antonín Leopold Dvořák (8. september 1841 Nelahozeves Praha lähedal – 1. mai 1904 Praha) oli tšehhi helilooja.
Sündis kõrtsmiku ja mõisateenija peres. Ta õppis muusikat külakooliõpetajate juures, hiljem Praha orelikoolis, mängis teatriorkestris vioolat. Heliloomingu kõrval teenis elatist muusikatundide andmisega ja orelimänguga kirikus. Aastal 1891 oli Antonín Dvořák Praha konservatooriumi õppejõud, 1892–1895 New Yorgis Riikliku Konservatooriumi juhataja ja õppejõud. Elu lõpuaastatel 1901–1904 juhtis taas Praha konservatooriumi. Antonín Dvořák oli populaarne ja austatud helilooja nii kodu- kui välismaal; on tänini kõigi aegade tuntuim tšehhi helilooja. Sünnimaal on talle pühendatud mitu muuseumi ja mälestusmärki.
Dvořáki looming on stiililt mõõdukas romantism märgatavate tšehhi jt slaavi rahvaste rahvamuusika mõjudega. Antonín Dvořáki loomingust peegeldub Beethoveni ja Schuberti, hiljem ka nt Wagneri ning helilooja enda lähedase sõbra ja toetaja Brahmsi eeskuju. Huvitavaid mõjusid andis tema loomingule Ameerika-periood, mil helilooja huvitus nii mustade spirituaalidest kui ka Ameerika põliselanike muusikast. Antonín Dvořák on kirjutanud 9 sümfooniat, 11 ooperit, sümfoonilisi poeeme, hulgaliselt vokaal- ja kammermuusikat, ühtekokku üle saja heliteose. Populaarsemad tema töödest on üheksas sümfoonia e-moll op. 95 "Uuest Maailmast" (1895) ning tšellokontsert, samuti "Slaavi tantsud".
Aare asub kirdepoolsest algusest 420m suunal, kuhu lapsed jooksevad.
Aarde juures on eriti päevasel ajal väga suur muguoht!
Lumega leitavus selgub aja jooksul.
NB! Palun vaata, et aare saaks täpselt samasse kohta tagasi ja jääks magnetiga kinni!
Ilusat otsimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://youtu.be/9opcAg3dJEc
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4WWGA
Logiteadete statistika:
78 (80,4%)
19
13
3
2
2
0
Kokku: 117
See oli nüüd küll paras pähkel mida paar aastakest pureda. Lõpuks, peale ideid, nende lapsi, lapselapsi ja lapselapselapsi.... poolkogemata lahmimise käigus leitud ka täitsa õige koht. Aitäh!
LEITUD. Aitäh! Aastal 2020 panin enda loogika abil ühe piirkonna paika. Ca kolm korda sai seal otsimas käidud aga ei midagi. Siis rändas see keeruline mõistatus riiulisse.
2021 lugesin Airi logi, tänu sellele tekkis uus idee. Lugesin veelkord kirjeldust ja mõningal määral tundus ka uus koht sobivat. 2022 talvel käisime kaks korda otsimas, edutult. Mirjami ja Märteni logiga tutvudes tundus kõik nii tuttav ja võtsin uuesti asja käsile, keskendudes eriti ühele vihjele. Lõpuks pidin ka selles kohas ikkagi alla andma. Aga ei loobunud. Piirkonnas olin kindel.
Täna lugesin jälle kirjelduse läbi ja panin kaardile kolmanda koha mida uurima minna. Üks väike nüanss häiris ning igaks juhuks vaatasin ka kuhu neljas koht maandub. Välitöödel tundus kolmas koht suhteliselt absurdne. Logidest oli selgunud, et ainult silmadega ei leia. Kuna moment ei olnud hea käte kasutamiseks, siis ei olnudki seal nagu midagi teha. Hakkasime autosse tagasi jalutama ja arvasin, et olen jälle kõigest valesti aru saanud. Neljandale kohale ei keskendunud, see oli juba ununenud pettumuse tagajärjel. Kui olime sealt hulk maad edasi jõudnud, siis tuli järsku mälupilt ette sellest kohast ja meenus üks vihjetest. On mingid hetked kui ajus toimub kirgastumine ja see oli täpselt selline hetk. Nüüd olin täiesti kindel kus aare asub, oli vaja teha ainult paar pilti, et saaks tegutseda kiiresti ja märkamatult.
Seni kõige kauem otsitud aare, mis lõpuks leitud. Leidmata aarded, mida samuti otsitud paar aastat, tiksuvad muidugi mõnuga edasi (luige multikas, kiire hiir, rongisõit, 4-5-6 jpt.). Ülemiste järv on nüüd õnneks puhas, üks muidugi veel logimata, aga asukoht on teada. Lihtsalt ma ei ole veel sõltlane. Lõpliku Sõltuvuse tekkimiseks läheb ikka rohkem kui kaks aastat.
Mirjamil oli õige punkt juba jupp aega olemas olnud, aga kuna sellel mõistatusel kontrolli pole, siis ega meil endal ka kindlust polnud. Mina olin kunagi ühel õhtul õiget asja isegi poleerimas käinud, kuid näpu vahel midagi ei tundnud. Tegelikult oli aare ilusti omal kohal olnud. Kuna saime eelmise leidja käest suunavaid vihjeid, siis meie eeldus muutus aina kindlamaks ja nüüd käisime vormistamas õhtupimeduses. Autosid liikus, aga saime toimetada. Mirjam oli nimed kirjutanud, kui järsku ilmus Mupo buss kuskilt välja, aga keeras õnneks teise tänavasse. Auto oli siiski keelava märgi tsoonis meil. Tegin siis näo, et ma koheselt liigun ja tegin vaid kiire peatumise. Saime logitud ning pääsesime trahvita.
Selle karbiga on üks selline lugu, et kord ammusel aal võtsin mina selle kirjelduse lahti, lugesin läbi ja panin sama targalt kinni. Kui teine kord lahti võtsin ja mõned logid läbi lugesin, siis nagu mingi ideepojuke tekkis. Kaardiga tööd tehes asi tundus ka klappivat, niipalju minu loogika vett pidas. Kinnitust andis ka Airi logi, mis oli nii parajalt detailiderohke, et enam-vähem kandi sai punktiks vormida küll. Mida aga polnud, oli aare. Natuke sai seal mässatud, kui näppu ei jäänud midagi.
Jupp aeg hiljem saime Airilt kinnitust umbkaudse koha osas, kuid objekt, mida tookord poleerisime, oli vale. Vaatasime siis natuke laiemalt, tõdesime, et neid õige suunaga otsasid oli tõesti rohkem kui üks ning mõni aeg hiljem tulime teist teooriat kinnitama. Ja siis oli telefoni abil aare ka tuvastatud.
Täna oli niisiis kohaletulemise vaev. Täpselt siis, kui minul nimed kirja said, keeras MUPO kõrvaltänavast välja ja Märten läks oma autot parkimiskeelu tsoonist ära ajama. Seekord trahvi ei saanud, läks õnneks.
Aarde peitjale aitäh!
Öine kodulinn on ikka hoopis teise ilmega, kui päeval. Vaikne ja valge. Tõsi seda viimast küll elektri abil aga kellel seda valgust küll öösel nii palju vaja on? Minusugustel öökullidel, et oleks turvalisem tunne kodu poole astuda? Tegelikult polnud plaanis veel nii vara koju minna aga tööpostil hakkas skänner mulle vastu ja mina ei saanud tema jutust aru ja olin sunnitud lahkuma. Selles vaikuses, kus põhiliseks hääleks olid tuules hullavad sügislehed oli aga nii mõnus astuda, et astusin kodust mööda, et oma teooriat kontrollima tulla. Sada meetrit enne aarde asukohta seisis üks auto täistuled peal. Mööda astudes sain aru, et noormees oli neiu koju toonud. Hetk hiljem kadus neiu hoonesse ja noormees näitas, kui kiirelt ta sõita oskab. Seejärel kiikasin silmadega igas suunas. Vaikus. Ei mingit liikumist. Asusin otsima. Kohe ei leidnud nagu midagi, vaatasin mitmest küljest aga ikka ei midagi. Hakkasin juba kahtlema, et kas ma ikka õiges kohas olen. Otsustasin siis mobiili taskulambi appi võtta ja voilaa vaatasin veel õige nurga alt kohta, kus vägagi tuttava moega konteiner mulle vastu vaatas. Jess! Kell 3:25 on selle aarde jaoks ideaalne aeg. Panin nime kirja ja sahistasin end läbi langenud sügislehtede kodu poole. Sellele helile lisandus pimedusest välja ilmunud kaubarongi müra, mis mu öise idülli ära lõhkus. Kui aga lahendamisest rääkida, siis selle kohta pole mul midagi öelda. Ajaga olen nii siit, kui ka sealt pudenenud infokillud üles noppinud ja sellest ühe terviku kokku mudinud. Ei eksinud. Tänan!
Vot see on üks neist mõistatutest, mida ma ka peale leidmist päris läbi ei näri. Kõigepelt saime vihje piirkonna kohta ning nüüd mõned päevad tagasi tegin kindlaks õige tänava, sest aretasin mingit lahendust. Huvitav on see, et tänava tabasin ära peale mõningast kirvetamist, aga teada saadud info põhjal minu teooria üldse ei päädinud. Lõpuks siis palju jalutamast ning veel üks infokillule ja asukoht paigas. Vähemalt saan öelda, et olen ikka omajagu aega ja energiat sellesse mõistatusse aastate jooksul pannud, nii et päris pea norus täna nime kirja ei pannud. Aitäh, iga aare õpetab miskit!
Pärast pikki otsinguid kesklinnas, otsides erinevaid aardeid, sai lõpuks üks aare leitud. Täna oli liiga mugurohke päev. Berliini müüri aitas otsida saklane aga kahjuks seda ei leidnud. 25 minutit enne südaööd sai leitud ja 365 päeva challange saab jätkuda. Aitäh!
Esimene kord sai otsitud enne arhiveerimist, aga siis oli distants 70m nihkes. Nüüd oli õige kaugus teada ja otsitav jäi kiiresti näppu. Aitäh!
Ootas see aare üpris kaua. Ka piilumas sai seda korra käidud, täna tuli lihtsalt nimi kirja panna. Tänud
Ei saaks öelda, et selle mõistatuse lahendamiseks mul ideid ei olnud. Leidsin aarde nimitegelase ja tema loominguga sobituvaid kohti Tallinnas õige mitu tükki. Kuna niisama linnas ringi joosta ja kõiki oma geniaalseid mõtteid kontrollida ei viitsinud, siis vuristasin need ette varemeleidnule, et teada saada tema arvamust. Kõik mõtted kahjuks laideti maha :( Edasine lahendus saabus umbes nii, et mina pakkusin järjest kohti ja sain teada, kas õige või vale. Ja läbi peene vihje ma lõpuks õigesse kohta ka maandusin. Proovisin seejärel veelkord peitja loogikat pildile mahutada ja mingit lahendust välja mõelda, kuid natuke hämaraks jäi kogu see lugu. Seega heameelega ootaks mõne targema kirjeldust, kuidas tegelikult sellest mõistatusest läbi närima peaks.
Muidugi lugesin kogu lahenduse otsimise jooksul ka logisid ja neist jäi mulje, et mida öisemal ajal seda aaret otsida, seda mugavam endale. Nii me õhtul peale üheksat kohale laekusimegi. Külm ja koroonahirm oli kõik mugud kodudesse ajanud, seega eriti kaua ringi tammuma ei pidanud. Kahtlase objekti määrasime kohe ära ja esimesest vaadatud (õigemini katsutud) kohast ka aarde kätte saime.
Aitäh aarde eest!
Kiibitsesin nii ja naa, kuni kätte sain. Selle pika kiibitsemise peale sai ka selgeks, et tõesti-tõesti on siin lastemanet, kuigi algul tundus ikka väga kahtlane see mõistatuse teine pool.. Tänan.
Kui uus karp paika sai, siis käisin uuesti logimisvõimalust uurimas. Seekord oli tops omal kohal ja sain logi kirja.
See aare liigitub meie jaoks väga sinna sokivärviaarete kategooriasse. Ega ise seda õiget kohta välja ei suutnudki mõelda. Kui aga õige koht oli teada, ega logiminegi esimese korraga ei õnnestunud. Päevasel ajal ikka marukeeruline, et mitte öelda võimatu. Õhtul oli õnneks õhk puhtam ja saime nimed kirja. Täname!
Ytlen täitsa ausalt välja et sellega pidin ikka märis mitu myksu saama, ennem kui tunneli lõpust mingisugune valgus paistma hakkas. Teadsin et Silver oli aardele uue kesta teinud ja oli ettekujutus milline ta välja v6iks näha. Aga see ei tähendanud seda et leid kergelt oleks tulnud. Sain ikka oma kordi kolm kll välit66del käia ja täitsa valesid kohtasid poleerida. L6puks ei oska 6elda midagi muud et pime on lihtsalt pime mis muud :D Tänud peitjale
Mingi nipiga jõudsime lõppu aga... siis tundus, et see pole ikka päris õige lõpp. Mugumere silme all sai seal lolli mängida kuni lõpuks loobusime. Eelleidjatega konsulteerides selgus, et koht on siiski õige.
Otsustasime tagasi tulla siis kui õhk puhtam oli. See viis ka kohe leiuni.
Täname!
Njah, ei läinud üldse lihtsalt selle asjaga. Kõige pealt sai seda mõistatust mõnda aega tühja pilguga vaadatud. Siis hakkas midagi kooruma, valesti küll, aga siiski. Sain omast arust täitsa sobiva koha, aga välitööd tõestasid, et õige see koht polnud. Mõned kuud hiljem sain kaardile teise koha, aga siis polnud jälle aaret kodus. Nüüd siis lõpuks oli kõik leiuks vajalik olemas. Tänud peitjale!
Appi
Appi
Appi
Tähendab, kui ma oleks laps ja ma seisaks keset Ülemiste järve, siis ma ilmselt lihtsalt jookseks suunda valimata, iseasi kas ja kui palju sellest reaalselt kasu oleks. Tõehetk, et tegu pole absoluutselt minu masti mõistatusega, saabus muidugi koheselt, aga samas sellised aarded kasvatavad ajapikku ka parajas koguses jonni...noh, nagu lastele kohane ;) Aega läks, aga jonnisin end 99,9% kindlusega õigesse kohta. Igaks juhuks siiski uurisin enne phantomilt, et kas tema lapsed jooksevad ka muidu tolles suunas ;) Tanel vastas, et kes seda enam mäletab. Pärast väikest mõttepausi siiski selgus, et meie lapsed on tõesti samal mänguväljakul kohtunud :) Võtsin ühe poisslapse kaasa ja üht varasemat logi lugedes oli ka kohe selge, mida nullis täpsemalt poleerida. Sisuliselt esimesest kohast, kuhu käe sirutasin, ilmutas end ka tuttav karp :)
Aitäh peitjale peitmast ja Silverile taastamast, äge aare! :)
Jooksutasin kunagi virtuaalseid lapsi mitmes suunas, kuid enamasti suunasin nad ebamõistlikesse kohtadesse. Lõpuks saabus selgus, kuhu need lapsed lippama peaks. Märgates Silveri taastamisteadet ja sattudes piirkonda hetkel, mis tundus otsimisteks üsna mõistlik ning teatud märksõnadega uue eeldatava konteineri teemal, saatsin põnevil poja seda otsima. Kolmas koht viis sihile:). Hoolimata minu turvamisest ilmus ootamatult küll ka üks mugu, aga see ei pööranud lapse tegevusele erilist tähelepanu. Aitäh hooldajale ja peitjale.
Pidasime ühe tossava muguga passimisvõistlust. Kangekaelsem sai logi kirja.
Oleks ma vaid teadnud, et aare seal asub, oleks selle juba sada aastat tagasi saanud ära logida.
See mõistatus oli ikka paras peavalu. Välitöödele tulime veidi enne südaööd, et oma tegevusega mitte silma paista. Tänud!
Sellest ei saanud ma muffigi aru, kust lapsed oma jooksu alustavad ja polekski ilmselt kunagi aru saama hakanud kui poleks vihjet saanud. Täna, tunnike enne päeva lõppu, oli täpselt sobiv aeg laste sabas natuke joosta ja logi kirja panna. Tänan.
Selle aardega oli mul pikka aega ikaldus. Vajalikule punktile sain kohe pihta, kuid suunaga oli paras ikaldus. Lõpuks siiski joonistus asi paika, kuid järgnevalt oli totsik pikka aega puudu. Täna oli ta olemas. Aitüma!
Teist korda siin. Eelmisel korral oli aare kadunud, aga nüüd sai logi kirja. Aitäh.
Mõistatus oli ikka tõsine sokivärv...mingi loogika ju küll on aga, et selle peale tulla :D Ehketjah, vajasin kõvasti sellega kunagi abi. Ühel hetkel sai ka otsimas käidud, kuid siis oli juba karp kadunud ja enam tagasi ei tulnud. Aga näe, elu näitab, et miski pole kindel ja ka selle aarde mitte taastamisest sai taastamine ja saime on logi kirja :) Tänud peitjale!
Mingi kahtlane mees valvas kogu kupatust, aga meid selle juurest ka ära ei ajanud. Võib-olla ootas ka muguvaikset hetke, et oma jutt kirja saada. Ei tea. Meist jäi tops omale kohale ja mees samuti. Tänud peitjale.
Täna oli plaan teha kogu Tallinn leidmata aaretest tühjaks. :D Sellega me päris hakkama muidugi ei saanud, kuid suur samm sai tehtud. :P
Tänud peitjale.
Lõpukoha väljaselgitamine võttis üksjagu samme ja suunamist, vahepeal ka vales suunas, õigel teel sai ka õige koht paika. Allan küsis, kas mul Dvorak lahendatud, vastasin võidurõõmsalt, et jah, Allan vastas samaga:) Ühendasime jõud, läksime pimedas kohale ja toimetasime tasakesi ära. Tänud hullu mõisatuse eest.
Ega jah,polegi nende Dvoraki tegemistega täpsemalt kursis.Enda muusikaline poolehoid on ilmselt liiga tugevalt Chopini poole vist kaldu :)
Aga topsiku asukoht viitab mulle pigem kodukamara tegelasi nagu Sisask,Valgre..... :)
303
Kõik algas mega geojaanist, kui vahetasin Priiduga laboriaarete lahendused mõistatuste omadega. Esimene, mille välja nõudsin, oligi Dvorak, kuid kahjuks oli aare juba kadunud ja läks arhiivi. Rõõm oli suur, kui tops taas kättesaadavaks muutus. Täna jäi see sadamast tulles hästi teele. Midagi näppida ei osanud, aga telefon püüdis karbi pildile ja saimegi teisele reale nimed kirja. Aitäh, Priit! Aitäh, Tanel!
Minu jaoks aare "sokivärvi-ära-arvamise" seeriast ehk mõistatusse väga ei süvenenud. Aga leitud ta sai. Tuleb välja, et ka aaretel on elu pärast surma.
Istun siis mina vaikselt kodus ja valmistun lapsi magama panema. Heliseb telefon, Kaupo teises otsas annab märku, et lähme otsime ühe aarde. Ma esimese hooga tõrkuma, no näed pere eest vaja hoolt kanda jne. Uudishimu oli aga suur ja asusin uurima millest täpselt jutt käib. Olin sellele taastamise päeval pilgu korra peale visanud aga kirjeldus peletas mind sellest kohe eemale tagasi. Aga Kaupo lubas et asi käib kähku. No olgu, niikuinii tundus tegemist sellise pähkliga millest niisama naljalt jagu ei saa. Panin siis riidesse ja jäin ootele. Lugesin veel mõistatuse hoolikalt läbi ja kehitasin õlgu. Varsti tuligi uus kõne ja kobistasin ennast alla. Kuulasin ära mis info tal on. Ta oli isegi õige objekti juba ära tuvastanud aga paistab et seltsis tundus segasem. Asusime siis otsima, hoolimata õhtusest ajast oli segajaid siiski üksjagu. Seega otsima pidime jupitades. Paistab et siiski eksisime objektiga. Igaks juhuks tiirutasime veel veits mujalgi aga tulutult. Olukord tundus lootusetu ja olime juba peaaegu taas laiali minemas kui otsustasime korra veel esimest valikut poleerida. Ühel hetkel tundsin näppude vahel midagi tuttavat. Rõõm oli suur ja seda oli vist isegi kuulda. Nimed kirja, kaks sõna juttu ja läksin panin lapsed magama. Kodus veel proovisin seda mõistatust pureda aga pikalt enam ei viitsinud, nimi ju kirjas juba. Oh seda vigurit, võiks männiku raudteejaamaga ka nii libedalt minna.
Tänud.
Seda aaret olin tundide viisi vaadanud ja mõistatanud. Mitte midagi ei saanud aru. Kui aga aare arhiivi läks, siis küsisin Madiselt lahendust. Klassikaline Timiximõistatus. Täna oli tegus päev ning pärast poodlemist mõtlesin otsima tulla. Muguhoiatuse tõttu ei hakanud üksi tulema ja kutsusin Silveri kampa. Tänu Madisele oli teada, kust laste 420m jooks pihta hakkab, aga finiš teadmata. Eks siis tiirutasime ringi, vaatasime kõik põhjalikult üle ja pidime juba laiali minema kui otsustasime ühe korra veel vaadata ja siis tõmbas Silver jokkeri välja. Oli tore õhtu.
No seda on ka saanud mõelda ja arutada ja lahendada mitmeid kordi. Ilma erilise tulemuseta... Võib julgelt öelda et küllap ta sinnapaika oleks jäänudki. Aga eks mingi sisemine vedru ikka ootab oma aega ja eks mõtted ka liiguvad peas. Idee algus oli õige aga edasine sigrimigri täiesti arusaamatu. Pole ka esimene kord. Tuleb küll märkida et kõik tehted ja otsused tegin ma ise, piiisikese geokontrolli abiga. Lõpp-punkti jõudmine oli kõige aeganõudvam, vast aasta läks sellega.. . Õnneks on seal lähedal hea rummivarumise koht, nii saab ühendada meeldiva kasulikugakahjulikuga. Ja nii ma selle aarde täna ära logisin. Ühendus muusika ja selle autori ning aarde vahel on õhuke, aga mis sellest. Aitähh.
Olles mõistatuse ära lahendanud, siis sügasin pikalt kukalt kas tõesti võib see nii olla. Katsetama läksin pimedal külmal ajal tuisuse ilmaga, kuid see ei takistanud muguhorde liikumast. Värisesin 10 minutit eeldatavas nullis ja loobusin teadmatuses kas olin üldse õiges kohas. Pärast olin lõpu külastust pikalt vältinud. Ei satu tööpäeval hilisel kellaajal kehva ilmaga sellisesse kohta tuiama. Nüüd oli aga argipäev, hiline kellaaeg ja umbes 10 minutit oli kestnud paduvihm. Veel paremat aega ei saanud valida. Päeva lõpetuseks sai seega visatud pilk peale sellele Dvorakile ning olingi suutnud õiged koordinaadi paberile panna. Vastutasuks logiraamatuse minu logi. Tänud!
Kuulasin ikka neid muusikapalu hoolega, kirjutasin numbreid ja no mõned ju väga sobisid.. Tegin siis ise veel numbreid juurde ja aare leitud, tänan, muusika mulle meeldis!
No kaua võib ühe järvega jamada? Sellest on möödas mitu sedasamust kui sai lubatud järv tühjaks teha...mõistatusedki kõik lahendatud. Aga see ja maailmalõpuaare ripuvad nagu miski veniv näpu otsas, vabandage väljenduse pärast. Ja noh eks tegelikult on muudki veel sealt järvest veel tegemata. Me ei oska oma lubadusi pidada... Tänud!
Lõpuks ometi saime ta kätte. Tõsi, eelmisel otsimiskorral selgus, et aare polegi oma kohal. Täna tegutsesime pimedas ja külmas, aga pidevalt hüppas nurgatagant mugusid välja. Minu käed olid juba nii külmunud, et ei suutnud midagi otsida. Olime juba alla andmas, aga lõpuks päästis Tuuli päeva ja tõmbas topsi välja.
See aare oli minul juba ignore listis kui üks tundmatuks geopeituriks jääda sooviv peiturisiksus näitas, et näe seal on see aare. 2-3x olen öisel ajal luurel käinud ent tulemusteta. Täna oli plaanis hoopis päevavalges teisi aardeid otsida aga juhtus nii, et kui olin Raplasse sõitnud, kõhu täis söödud ja tagasi linna jõudnud siis oli juba kell öö ja nii ma selle aarde manu taas sattusin. Asi tundus halb kuna kõrval parkis auto mille juht ei olnud teps mitte lahkumise nägu. Ma siis tegin ka olemise tšilliks - süüde välja, muss kõvemaks ja pilguga näitasin, et jou mees, mina jään siia veel kauemaks! R2 pealt tuli päris kaasahaaravat regemussi mis veel tükk aega kummitas peas. "Babylon falling, Babylon falling, Yes children, Rasta is calling". Ilmselt see mõjus, sest parklanaaber lahkus hapu näoga ja mina võisin omaette babyloni ümisedes autost väljuda. Konteineri leidsin seekord päris kiiresti ja ühtlasi õppisin, et eestlaste ja väljamaalaste jaoks on ilmselt kaks aaret samasse kohta aga erinevatesse ilmakaartesse peidetud...yes children, rasta is calling...
Ei saaks öelda, et selle mõistatusaarde idee mind eriti vaimustaks. Kas see on hea viis tutvustada nii suurepärast heliloojat, kui seda on Dvořák, jäägu igaühe enda otsustada. Igatahes sain selle asja ka lõpuks lahendatud. Päris avaldamise järel tekkis igasugu teooriaid ja sai otsitud ka korra totaalselt valest kohast. Aga lõpp hea kõik hea. Tänud.
Peab tunnistama, et see oli vist kolmas või isegi neljas katse aaret leida.
GP 1260 / GC 1496
Kuidas sellist aaret lahendada? Eks tulge ja küsige, kuidas selliseid aardeid leitakse. Mugude kohalik käitumise eripära on tüütu. Inimesed lihtsalt jõlguvad ja vahivad. Neile vist makstakse palka selle ees.
Mõttemõlgutused selle nuhtluse teemal on väldanud nädalaid, et mitte öelda ligemale 3 kuud, vahelduva fookusega. Ühel päeval sai varem tõsiselt otsitud ka. Veel plaanisin mingit ringikujulist trajektoori pidi sihitult uitama minna, aga kuna kaardile oli jäänud kaks sügavamat sirkliteraviku auku, siis otsustasin igaks juhuks enne peitjalt järgi uurida, kas välitöödele on sinna üldse mõtet minna. Tegelikult rumal minust, 50/50 shansi korral võinuks ikka ise kontrollida, timixi mõistatusi lahendada püüdes ei õnnestu just kergesti nii vähe variante sõelale jätta. Igatahes peidukoha tuvastasin 93.2% kindlusega päev enne seda kui Liivo oma leiulogi kirjutas. Sealt alates vahtisin pea igal õhtul maia näoga objektil, aga mugud vahtisid vastu ja ütlesid (silmadega): ära üldse loodagi. Kuni lõpuks nüüd tuisusel hilisõhtul sain asja vormistatud ja tänu värskele lumekihile ei määrinud isegi riideid.
Tänan pinget pakkumast!
See on võit! Suur töövõit! Just nagu oleks geopeituri algastme kutseeksami sooritanud :) Ma mõtlesin, et see on paari aasta töö, aga läks ainult paar kuud :) Kui nüüd ausalt üles tunnistada, siis ega minul vist olekski paar aastat kulunud, enne kui oleks timixi loogikast aru saanud. Aga nimelt ühel õhtul kurtsin abikaasale, et näe sihuke mõistatus ja juba pikemat aega ei saa mina aru, kus see aare ennast peidab. Rääkisin mõistatuse sisu ära ja paar sekundi pärast öeldi mulle kuidas ma laste jooksmise suuna teada saan. Midaaaa? Mina mõtlen kaks kuud ja ei midagist, temal tuleb idee kahe sekundiga! Igatahes oli see idee uus ja proovimist väärt. Kuna otsimise piirkonnas ja mingisuguses kirdepoolses alguses olin enam-vähem kindel, siis kõigepealt tegin virtuaalluure ja maamõõdistustööd juba teada kohas. No nagu enam-vähem klappis. 60 meetrit tahtis ka vägisi mööda kiskuda, aga sellest sain õigel ajal aru. Ok, järgmisel päeval oli aeg välitöid teha. Läksin siis nulli ja ootasin. Tulid lapsed, joostes. Kiirus oli küll suur, aga võtsin ennast ka sappa. Vahepeal tuli lapsi isegi juurde. No mina püsisin kindlalt kannul. Kuid oh häda, lapsed pöörasid enne aardeni jõudmist õigelt teelt kõrvale. Seisatasin korra, siis kõndisin veel nats edasi ja jäin mõttesse: timixil on siin väike loogikaviga sisse karanud! Lapsed olid juba igatahes läinud ja mina seisin keset muguuputust. Mis siis edasi? Külm on! Ja siit lähedalt olen ma juba otsinud kah. Igatahes tegin ühe “kõne”, et mind kahtlustama ei hakataks ja siis järsku vaatan, et oot-oot, mille kõrval ma õieti seisan! Siia saab ju ideaalselt aarde peita! Kas tõesti siin? Lasen kiiresti peast läbi kõik juba pähe kulunud logiteated ja külmajudinad jooksevad üle selja: jah siin see peab olema! Aga siin on ju 101 mugu igas kaares! Väikse mõttetöö tulemusena õnnestus mul välja mõelda pettemanööver võimaliku asukoha pildistamiseks, noh, et hiljem libedamalt läheks. Tegin pildid ja eemaldusin. Pilte sai veel teha ka järgmisel kahel päeval. Aaret kahjuks pildile ei õnnestunud saada. Aga ma olin kindel, et seal see on. Täna öö hakul oli mul autoga sinna piirkonda asja. Mugusid praktiliselt polnud ja asusingi kobama. No ei ütleks, et esimese korraga käpa alla jäi, aga üle 30 sekundi ka ei kulunud. Nimi kirja ja tops tagasi. Varsti võib aardele esimese sünnipäeva puhul õnnegi soovida!
Tegelt oli asi lihtne, aga noh, nagu Maris on öelnud: “Kõik mõistatused on lihtsad peale seda, kui need on ära lahendatud”
Siinkohal jääb mul üle ainult tänada Tanelit, kelle mõistatuse tõttu mul palju kõndida tuli ning mille tõttu ka ühe koha Tallinnas detailideni selgeks sain. Tänud lähevad ka Marisele ja Reigole Kosel käigu eest ning Marjele ja Paavole 60 meetriga eksimise eest.
Järgmisena võtan tõsisemalt käsile ülakoma!
Jehuu!
Esimese hooga ei osanud selle mõistatusega suurt midagi peale hakata, aga väike suunav müks andis hoo sisse. Siis läks juba üsna libedalt. Lõpuks jõudsin välitöödele. Kuna geovarustus oli korralik, siis tuli ka leid hetkega. Aitäh peitjale.
Kunagi käisin seda juba otsimas, kuid siis ei äratanud erilisi tundeid peadpidi oletatava peidukoha sees olla, kui koht ise tundus olevat ümbruskonna koerte lemmik kokkusaamispaik. Täna tundus see veel suht puutumata olevat, kuid ikka päris mitu minutit urgitsesin seal, kuniks purgi kätte sain. Tänud aarde eest.
Siin oli vaja sõbralikku nügimist, et ma õigeid asju märkama hakkaksin. Tegelikult on Tanelil peen ja täpne loogika, mille peale annab tulla. Mulle meeldis kõik peale lõpu, seal tõlgendasin vihjet valesti. Minu arust paremini, kui Tanel ise :) Tänase külma ilmaga oli konteinerit otsida ebameeldiv, käed olid täiesti tundetud ja nägu kah külmunud. Aga kätte saime. Aitäh!
Kui aare välja ilmus tõstsin selle ohates kõrvale, jälle mingi muusika värk, aga minul suurem hulk elevantse kõrvadel tallunud. Siiski ei andnud rahu ja vahetevahel tegin uuesti lahti ja mõtisklesin. Üks hetk lõi mingi hädine lambike põlema, kuna midagi targemat polnud õhtul teha ja koer tahtis jalutada, siis matkasime natuke edasi-tagasi ja mõõtsime meetreid. Lamp põles üha heledamalt! Lõpus ei tahtnud üksi asjatada. Pidasin väikese vahe ja nüüd käisime Merilyga objekte kontrollimas. Uskumatu, ongi leitud! Tänan väga isevärki loogikaga aarde eest.
No need Timixi mõistatused…Täna murdus kolmas, aga ühinen Algajaga – üksi poleks vist see sajand leidnud :D. Lahendus on muidugi huvitav, aga selle peale tulla…
Seni veel mitteleidnutele lihtsustamiseks mõned märksõnad:
No igatahes, kui ma eile lõpuks tops käes keset öist Tallinnat seisin (vähemalt topsiku suutsin ma konkreetselt piiritletud objektilt üles leida, asi seegi; ülejäänud osas jäi minu panuseks jooksvalt valede variantide ettesöötmine selleks, et õige saaks hakata kuju võtma ja esile kerkima :D), oli ainus mõte, mis pähe tuli see, et keegi kirjutas ühes logis Geojaanipäeva juures, kuidas arutatud oli mingit plaani ja selle Timixiga kokkusidumist ja allavett saatmist…:D. Hetkemeeleoluga sobis see lause hästi, mul on 24 peitja mõistatust veel minna…:D.
Lahe asi tegelikult, mis kokku on pandud ja mis hakkab pärast äralahendamist järjest rohkem meeldima; aitäh peitjale nii tänase kui ka mitme teise õhtu ärasisustamise ning teistmoodi loogika juurde suunamise eest :D.
Tšehhi heliloomingust ei arva ma midagi, küll aga olen positiivselt kursis sealsete maastikega. Mõistatuse osas pole ka siiamaani mingit seisukohta osanud võtta. Eile saabunud logid aga tuletasid seda uuesti meelde. Seega kui täna Marisega Kose poole sõitsime sai korra Timixi mõtete üle arutatud. Kirjelduses oleva ühe väljendi kohta oli mul suht kindel veendumus, kuskil ajukäärust oli läbi käinud ka üks teine käsitletud teema, aga seda ma ei osanud kohe tähele panna. Ega me selle aruteluga kaugele ei jõudnud ja nii ta jäi paremaid aegu ootama. Õnneks kaua ei tulnudki oodata, sest mõne tunni pärast Marist koju sõidutades silmasin midagi. Kannakas. ...ja siis veel midagi! Hoo pealt sai punkt gepsu pandud ja liikusime mingi maa edasi, parkisime. Mõttekoht ja arutelu, mille jooksul käisime ka väljas värske õhu tiirul. Segaseks jäi, kust kõik hakkab - mis seal kirdes on ja mille loodepoolse otsaga tegemist? Tegime veel ühe tiiru mingite mõtete kontrollimiseks, selle ajaga tuligi üks täitsa asjalik idee. Võtsime veel 420 meetrit täpsustatud kohast ja parkisime, selgus, et uuesti algses kohas! Uurisime ümbrust ning käskisin Marisel püksipõlved märjaks teha ja aarde üles otsida! 15 meetrit esimese hooga pargitud kohast! Lihtne mõistatus ju, kui saad ühe õhtuga lahendatud, leitud. Aitähh!
Küsimus paarikümne aasta tagant: Millise Euroopa riigi nimes sisaldub teise Euroopa riigi pealinn?
Vastus: TšehhOSLOvakkia.
Meie jaoks järjekordne mõistatus seeriast avan-sulgen-avan uuesti. Kui avamine-sulgemine ära tüütas sai asjale keskenduma hakatud ja tekkisid mõned teooriad. Sai siis neid kontrollitud ja ei midagi. Kahjuks oli mõistus otsas ja otsustasin oma teooriat igaks juhuks kontrollida varemleidnud kogenud geopeituri käest. Vastuseks sain küsimuse, et miks juba logitud pole. Sai siis sobival hetkel kambaga välja kraabitud ja logitud. Küsimus miks esimene kord ei loginud kummitab mind ilmselt veel kaua :D Tänud peitjale lihtsa mõistatuse eest!
Kollektiivse mõtte ja töö käigus tehtud ta sai. Suitsukatte all päevavalges logitud.
See ei olnud lihtsalt täpp kaardil, see oli häbiplekk ;-) Nüüdseks olin komposiitorihärrat nii mitu korda otsinud, et oskasin juba nime hääldada. Täna, esimest korda pimeduse varjus siia saabudes sai veidi rahulikumalt otsida kui varasematel kordadel. Tõsi, enne käisime ka "nullis" uuesti ära. Sest selgus, et meie senine maamärk oli 60 meetrit möödas. Ja pole ime, et 60 m kauguselt mikrot ei leia. Täna keskendusime lõpus pea kohe õigele objektile, aga mitte piisavalt põhjalikult. Alles siis, kui ma viisaka inimese linnakeskkonda mittesobivaid asendeid sisse võtsin, tuli ka leid ära. Juhuuu! Ei iial enam :-D
Tuttuus aare korras, olime selles essad. EVEJ. Lõpu seos aarde nimega jäi arusaamatuks. Ilmselt peaks selleks koolis käima nagu peitja.
Olin paar õhtut varem seda otsimas käinud või õigemini üritanud, aga nullis parkis auto. Seekord läks vähe paremini, sain ise sinna auto parkida. Leitud ja logitud, aitäh.
Tuli kergelt - mugud juba magasid ja koht oli kohe õige. Tänud.
Mulle meenus selle nimega kõigepealt hoopis üks kümnevõistleja ja tegelikult viis see meid ka eesmärgile palju lähemale... et mitte öelda, kuidas asi tegelikult oli :P. Peidukat pidime ikka kaks korda katsumas käima, polnudki nii lihtne. Aitähh!
Juba teist korda sel nädalal sain geotaksoga koju, elagu kesklinna aarded :) Seekord läks libedamalt, lisandunud lumi ei seganud leidmist sugugi, aga ma siiski kardan, et see ratastoolis otsija peaks seal selili viskama ja appi hüüdma... Aitäh teistmoodi mõistatuse eest!
Täna kiire leid, ju ei osanud eelmine kord näppe õigesse kohta toppida :D Tänud peitjale!
Lahendus ei tulnud igatahes sõrmenipsu peale. Ikka päris mitu korda tuli takti lüüa ning veenduda, et igasugune muusikaline värk on minu jaoks nagu sudoku(viimaste lahendamist ei ole ma ikka veel ära õppinud) Õnneks on olemas hea sõber internet ja teadmisi muudkui kogunes ja kogunes, kuni lõpuks googel pakkus ka mõistliku peiduka välja. Sinna mul tegelikult ei õnnestunudki sattuda, kuna juhuslikult linnast leitud peitur jäi kahtlevalt seisma kui mul oli peidukani jäänud veel 50m kõndida. Esimese hooga arvasin, et mugude kogus teda ära kohutas aga tegelikus oli teine ja nii me keskendusimegi vähe teisele kohale, mis ka lõpuks edu tõi. Tahaks uskuda, et oleks ka ise sinna jõudnud aga tunduvalt suurema ajakuluga, seega aitäh, Liis! Tänulikult sai ka mõlemad kaaslased nende pesade lähedusse toimetatud peale logimist. Aitäh peitjale ja jätkuvalt mainin, et arvesta palun ka pisut suuremate inimestega kui peidukaid valid :P Ainult minu jaoks oli maastik umbes...mitu.
SPRi tuunima minnes märkasin kahte kahtlast kuju. Päris kohe ära ka ei tundnud(oli kunagi kohtumine Tabasalu looduspargis), niisiis ootasin, et nad eemalduksid ja asusin tegutsema. Vaatasin veel, et kuidagi kahtlaselt aeglaselt ja sihitult liiguvad seal... Saingi teolt tabatud. Selgus, et edasine teekond viis siia ning kuna ka mul oli see logimata, saigi jõud ühendatud(niivõrd-kuivõrd). Pärast õnnestus veel autoga koju saada.
Aitäh aarde ja küüdi eest!
Muusikat keeldus minu arvuti helikaart ette mängimast ,nii tuli katsetada teisi võimalusi aarde peidupaiga väljapeilimiseks. Kuna igapäevaselt töötan lastega, siis teadsin muidugi ,kus lastel kõige enam joosta meeldib ;). Siit edasi aga saime Alexiga kaks võimalikku kohta, õnneks küll teineteisele suht lähedal. Sinnakanti siis plaan oligi pimeduse varjus nagu kaks salaagenti luurama minna .Suur Prantsuse revolutsioon aarde juurest tabasime aaret tuuninud Liisi teolt ja koos temaga suundusime siia aaret otsima. Mugusid oli palju liikumas kuid oli ka rahulikumaid hetki. Kolmekesi on ikka kergem tegutseda kui üksi, ei pea öökullina pead keerutama ;). Tops jäi juba teisest kobatud kohast pihku. Tänud!
Hommik, kell 8.30, hämar ja 8 kraadi külma - hoopis teine tubakas. Mugud on sihikindlad, keegi eriti niisama ei passi ja nende vood on kenasti kontrollitud. Peidukas tekitas igasuguseid (pool)patuseid teooriaid, aga neid jagame peitjaga privas, kui üldse. Tagasipanemisega läks kiireks, loodetavasti sai õige koha peale, aga eks seda raporteerib järgmine. Tänud, täitsa lihtne asi tegelikult.