Kuusalu Pajulinn

Ma kahtlustan, et hoopis minu kohta käib see lauri logis kirjutatud teade: ma ei leia seda aaret mitte kunagi. Aastaid tagasi keerasin määratut võsa nähes otsa ringi ja alles täna julgesin minna uuesti proovima. No et ehk pole muda ja lehti ja satikaid jm. Ega neid ei olnudki, kuid seevastu kõikide eelnevate külastajate jäljed olid haihtunud, mis väidetavalt leidmist hõlbustaksid.
Kui olin nullis pool tundi madistanud helistasin Veikole, et uurida, kas ma olen üldse õiges kohas. Veiko arvas, et olen ning soovitas asjale veel jõulisemalt läheneda. Kasutasin Kalevipoja kangust ning üritasin leida midagi muud peale jää, kuid see ei tahtnud õnnestuda. Ausalt, see täpp ei häiri mind seal kaardil eriti, nii et las see jäädagi sinna kuni kunagise arhiveerimiseni. :)
Tagasiteel uurisin veidi hoolikamalt jälgi, mis ka minekul silma jäid, kuid väga suurt tähelepanu ei pööranud. Nüüd aga ei saanud neist oma suuruse ja päntajalgsuse poolest siiski niisama mööda minna. Küsisin pärast Veikolt, kas Kuusalu tõesti ka karusid ringi liigub. Pidavat liikuma. Noh, tore.

Kelle jälg? Minu saapa suurune.

Mõtlesin, et kasutan talve eeliseid ja lähenesin 106. maanteel oleva bussipeatuse poolt, kõrgepingeliinide alt. Kraavid ei olnud küll jääs, aga siiski suurma vaevata ületatavad. Võsa oli vastavalt aastaajale raagus ja hõre - kahtlaselt liigagi hõre. Nimelt oli seda kogu piirkonnas tublisti lühemaks pügatud, oksad maas lebamas. Lõikejäljed polnud küll enam värsked, aga viimaste leiulogide põhjal oletan, et pärit siiski eelmisest sügisest, mitte varasemast ajast. Selget vihjeobjekti ei õnnestunud tuvastada nullist 30 m raadiuses, sestap kahltustan, et ka see võib hävinud olla. Seal on praegu järgi ainult üks chh ja seegi mitte 75-unehyvar. Veetsin ligemale pool tundi nulli läheduses maapinnal lebavate okste vahel tuhnides, paraku edutult. Tõsi küll, lambivalgel, sest päevavalgus ei vedanud enam välja. Julgen siiski arvata, et aaret peitnud objekt pole enam oma algses seisus ning halvemal juhul ka konteiner päris kadunud. Oleks meeldiv kui omanik või keegi varemleidnutest silma peale viskaks.

Olin juba õige kaua pidanud plaani Pajulinn üles otsida, aga nüüd toodi see sinise äärega taldrikul ja koos koordinatidega koju kohale. Aitäh peitjatele! Auto jätsin Lauritsakivi lähedale ja kulgesin aarde poole diagonaalis, midagi teeraja taolist koos purretega oli seal täitsa olemas. Sellisel aasta-ajal on taolist aaret lust otsida. Kui taamal seda maja ei paistaks, oleks nagu hoopis teises maailmas ja ajastus. Head emotsiooni ei varjutanud isegi see, et aardes kirjautusvahend puudus ja formaalselt aare leidmata jäi.

Kärss kärnas, maa külmas

Ei leidnud. Liiga palju sunnitud jalapuhkamispeatuseid tuli meie teele, seega jäi teekond pooleli.

Kui aare avaldati, sai ka leht välja prinditud. Eile õhtul GPSi koordinaate sisestades ei osanud karta, et koordinaadid valed on. Sõitsime, siis nende koordinaatide järgi ilusti nulli lähistele. Vaatasime, et eriti soine pole, tammesi pole, oja ka pole. Siis saigi avastatud, et olemegi täiesti vales kohas. Plaan oli tagasiteel siit läbi tulla, kuid igalpool läks piisavalt kaua aega, et päevavalgus enne otsa sai.