Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud 14. detsembril 2013 ühe osana advendi seeriast.
Aare on peidetud Kurna oja ületava jalakäijate silla külge. Kus see sild asub, jääb juba endal välja nuputada. Lisan sillast ühe vihjepildi ka.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 157/117 |
Aarde sildid:
advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VCN0
Logiteadete statistika:
84 (100,0%)
0
2
2
1
1
0
Kokku: 90
See aare oli ammu lahendatud aga ei ole ju nii, et lambist siia uhan. Täna oli vaja aeg parajaks teha ja kaua see täpp siin üksi vahib, tegin roheliseks. Tänud kutsumast!
Tegelikult oli mul plaanis seda aaret homme külastada, aga nagu plaanidel kombeks on muutuda, siis sattusin täna siia kanti ning natuke imelik oleks olnud tuima näoga mööda kõndida. Nii ma siis seal logi kirja paningi. Aare kenasti korras. Tänan.
RIP Merilini jalg. Õnneks jala puudumine ei takistanud aardeleidu. Aitäh!
Esimene samm ja kohe pahkluuni mutta kinni. Õnneks oli sealsamas kohe vesi olemas, sai suurema sodi maha loputatud. Aitäh!
Kurna oja aarded olid tänaseks eesmärgiks. Etterutates võib öelda, et oli väga tore geopäev, mis lõppes veel eriti ägedalt - aga sellest juba vastavas logis. Mõnus kevadine ilm ojaäärsete võtmiseks. Sellest sillast ei teadnud ma midagi, seepärast tuli ta välja nuhkida - see sai tehtud millalgi eelmise aasta sees. Täna aga parkisin auto ning hakkasin pisut liiga hoogsalt silla poole astuma ja jalutasin mööda - kuni taipasin, et peaks juba nagu kohal olema. Neid teid oli seal rohkem kui kaardil :) Kohapeal tuli leid kergelt. Keegi oli kirjutusvahendi ka silla külge jätnud :)
Silla asukoht oli teada, seda korduvalt ületatudki, rattaga ja joostes. Täna sai jalutuskäik ette võetud ja nimi kirja pandud. Tänan!
Selle silla juures olin elus teist korda. Esimene kokkupuude oli kui lihtsalt taandusin ühe teise aarde juurest ja tookord polnud mul aimugi et siin ka miskit peidetud on. See eest oli mõistatuse avamisel äratundmisrõõm suur ja teadsin kohe kuhu kunagi tagasi peab tulema. Seekord proovisin sillale võimalikult ligi saada autoga, liikudes torudega paraleelselt. Oi kui vale otsus see oli, see tee ei ole just sõiduautole mõeldud ja mingil hetkel keerasin auto võssa ja jätkasin viimast kilomeetrit jala. Neid ees ootavaid lohke nähes hingasin kergendatult et edasi ei puksinud, vahepeal läks ikka korralikuks kuu maastikuks. Tee peal jalutades jõudsin paar viimast logigi lugeda ja tänu sellele kohapeal pikalt sääski toitma ei pidanud. Aare korras, tänud peitjale.
Otsitud sai igasugustest kohtadest, valikuid oli palju, lõpuks Robin leidis.
Algul sai õigest kohast näpitud, aga ei jäänud aare näppu. Kui mina parajasti turnisin, lasi Robin valla leiuhüüde. Aitäh peitjale :)
Ühte silda olen varasemast näinud aga see polnud see. Aga üles sai leitud ja logi sai kirja. Tänud peitjale.
Silda uurides leidsime enne aaret hoopis midagi elevat- ühe toru seest vaatas meile säravate silmadega vastu mingi väike näriline või lind, kes oli toru sisse endale sooja aseme teinud. Vaatasime teda siis natuke ja hetk hiljem leidsin ka aarde. Aitäh!
Täiesti arusaadav, miks see aare advendiseeriasse kuulub - sel ilusal ajal ei lenda ju mitte üks sääsk. Praeguse kohta seda aga öelda ei saa: kohe, kui sillal peatusime, tahtsid kurjad aardevalvurid meid nahka pista. Neid oli seal ohtralt ja ma ei tee siin praegu sääsest elevanti. Vapralt keskendusime eesmärgile ja panime logi kirja ning seejärel tegime kiirelt sääred. Aitäh ;)
Sai kiiresti leitud ja kahtlus oli juba ennegi, et üks Kurna oja mõistatusaaretest peab selles kohas asuma. Alguses sai vaadatud keerulistesse kohtadesse ja siis lihtsasse :) Tänud peitjale! Oja väga meeliülendavat muljet ei jäta. Kui oodata männimetsa vahel sillerdavat ojakest, on kontrast suur. Eriti mõeldes, et see voolab Ülemiste järve, läheb vähemasti janu hoobilt üle. Aga tegelikult ta siiski pigem seisab hetkel :)
“Ülemiste järve tagune roheliseks” neljas aare.
Mööda olematut teed sõitsime ratastega siis kaardilt välja otsitud silla juurde. Silla juures läks ka natuke aega, sest kõigepealt oli ju vaja valed kohad üle poleerida… ja neid ikka jätkus. Lõpuks jäi kaval asi silma ja edasi läks juba lihtsalt.
Me täname!
Olime Kurna oja seeria otsimise ikka edasi lükanud ja tänaseks oli neid juba neli saanud ning lisandunud lähistele ka muid uusi ja põnevaid aardeid. Seega tundus paras aeg otsimiseks. Jalutasime siia sillale nr.4 juurest. Üllatuseks oli siin metsa vahel ja oja kallastel väga palju jalgrattaid kimamas, palju rohkem kui näiteks hiljem Kiili juures kergliiklusteel. Üsna müstika, miks nad kõik siin metsas laupäevaõhtut veetsid. Täname peitjat!
Teekond tõi meid ka selle aarde juurde. Kõigepealt uurisin kõik keerulised kohad läbi, siis tõmbas ema lihtsast kohast topsi välja. Ohjah, mina saan kodus tosse pesta jälle. Aitäh!
Eelnevalt oli kodutöö tehtud.Väike jalgsimatk mööda "ralliteed" ning natuke vaatamist siia-sinna ja oligi tops käes.Aitäh tutvustamast!
Koht oli valmis googeldatud ja nüüd sai sild looduses üle vaadata. Tänud peitjale!
Õhtuse lühikese geotuuri esimene aare. Tänud!
Väike jalutuskäik ja sild leitud. Umbes paarsada meetrit eemal olid paar ATV-d ojamutta kinni jäänud ja teised kuus tükki üritasid neid välja vedada. Oh seda lendavat muda, tossu ja kisa-kära, mida kõik kohad täis olid :) Meid see ei seganud. Tänud peitjale!
Aare oli kuiv ja ootab järgmisi otsijaid. Tänud peitjale.
Mina ületasin seda silda täna elus esimest korda. Et see ainukeseks ei jääks, siis ületasin 3 korda veel. Hea tugev sild on. Väärib aaret küll. Aitäh!
Eelmisel korral möödusin sillast, aga siis ei olnud mahti sellega tegeleda. Nüüd siis tulin logima. Aare heas seisus.
See oli küll boonus :) ..aga kuna juhuslikult paistis autoaknast tuttav pilt ,siis käisin ja logisin ära. Aare tiptop ja muidu ka ainult kiidusõnad. Huvitav , kas sild on ka suures kasutuses? Üks pool juurdepääsuteest on ikka paras mülgas.
Koordinaadid olid salvestatud paar kuud tagasi. Olen sellest sillast 3 korda õhtuste tipikate rattasõitudega üle sõitnud. Viimane kord isegi teadsin geopeitusest, aga olin koordinaadid valesti sisestanud ning näitas kuhugi kaugele. Täna läksin aardekoeraga kohale. Leid tuli lihtsalt. Koer testis vett, mudane oli.
Tegime täna pliksidega mõnusa ratta sõidu. Lähenesime aardele pikemat teed pidi ja koju saime tagasi juba üle silla lühemat teed pidi. Tõeliselt mõnus kodulähedane aare.
Sobiva silla leidmine möödus tänu teravale silmale arvutiekraani jõllitades kiiresti. Sellel teel aardeni mulle meeldisid augulised teed. Täpselt sobivad lohud, et suure hooga minna rattaga väikestesse hüpetesse. Kohapeal palju valikuid olnud, kuid nagu kombeks siis aarde leidsin ikka viimasest võimalikust kohast. Tänud!
Kõigepealt leidsin hoopis Kurna 2 sealt edasi liikudes tuli lõpuks ka õige sild, Tänud juhatamast.
Kõndisin kohale, leidsin aarde, võtsin kindad käest ja hakkasin logima. Pealambi valgusvihk koondus nina ette, silmanurgast märkasin siiski mingi tumeda kogu liikumist valgel lumel. Pöörasin pead, sellega koos ka valgusallikat ning jõudsin näha kuidas keegi väike ja sabaga lipsas maas lebava kinda sisse peitu. Edasi oli mõnda aega vaikus. Kaalusin, kas jätta üks kinnas sillale ootamatule külalisele ajutiseks peavarjuks ja võtta kaasa alles pärast, Kurna oja 2 juurest naastes. Otsustasin, et pole mõtet, pugegu parem kohe oma urgu tagasi. Enne tahtsin mälestuseks ühe foto teha, aga sellest ei tulnud kahjuks midagi välja. Tähendab fotost. Kindast tuli küll keegi välja. Kui telefon fokusseerimiseks kinda sisse välku näitas, siis järgmisel sekundi murdosal pistis hiireke punuma, enne kui päris klõps ära tuli. Kuna ta otsimisprotsessis kaasa ei löönud ning pani plehku enne kui ma logiraamatusse sissekande tegin, siis seekord märkisin leidjaks vaid ennast. Arvatavasti on tegemist siiski julgemat sorti kohalikuga, õhtupimeduses õnnestub ehk kellelgi järgmisel temaga pikemalt jutule saada. Igatahes tänan tutvustamast!
Teel Kurna oja 2 poole jäi tee peale ja nii ta leitud ja logitud saigi. Aitäh peitjale.
Tänane esimene peatus, topsiku oskasin leida alles kümnendana vaadatud kohast…:D
Sõitsime ühe teise aarde poole, kui sillake ette jäi. Enne, kui otsima jõudsime hakata, oli karuonul aare juba käes.
Ikka suutsin esimese asjana suure ringiga ja läbi võsa kohale ronida. Tagasitee oli palju ilusam - siis läks kena, kuigi lumine tee otse autoni. Tänud aarde eest. Kahjuks jäi see tänase geopäeva ainsaks leiuks.
Asukoht sai kiirelt välja uuritud. Ligipääsuga oli veidi keerulisem, kuid saime hakkama. Aitäh tutvustamast!
Koht oli ammu välja peilitud. Lihtne! Seekord soodne võimalus külastuseks. Aardeleidki tuli lihtsalt! Tänud!
Vihjepilte nähes meenus, et seda silda olen näinud ja suutsin isegi koha välja mõelda. Aga sellisesse kohta ju niisama ei satu ja spetsiaalselt aarde pärast ka ei viitsinud. Täna tegin 43 km ringi rattaga ja alustuseks võtsingi suuna selle aarde poole. Aare paljastus kiirelt 9-ndana vaadatud kohast aga enne kui aarde kätte sain käis peast läbi, et "pagan, see on mikro ja mul pole pliiatsit!" Õnneks see nii mikro nüüd ka polnud ja harilik oli olemas. Suured tänud selle eest, sest kes teab millal ma jälle viitsiks siia tulla.
Milleks minna ringiga ja tsiviliseeritult kui saab otse ja läbi võsa. Eksole. Vahepeal tekkis juba küsimus, kas minu geps on lõplikult hulluks läinud, sest objektini jõudmine võttis omajagu aega. Samas poleks see mind ka sugugi üllatanud, sest tänu sellele vidinale olen ennegi autoga võsas kinni istunud. Kui tsiviliseeritul kombel mööda kuivanud mudast rada auto poole kõndisime, tuli tegelikult tõdeda, et koht on täitsa ilus. Välihostel ehk välja arvata.
Alguses ikka pea ees võssa ning tagasiteel tuleb mõistus koju ja saab mööda teed tuldud. Seal on küll "Big-Foot" käinud - augud maas missugused. Ju need peavad mõne suurejalgse jäljed olema. Kohtasime ka varem märgitud hipsterite välihostelit - väga popp. Tänud!
See oli seiklus! Tee oli täis toole, diivaneid, kontorimööblit ja madratseid. Leidsime isegi kaunikesti vinge tugitooli ja retrofännist hipsteri kohvri, millest paistsid muffinite küpsetamiseks mõeldud vormikesed. Mis sa hing enam ihkad?! Alles aarde juurde jõudnutena taipasime, et nägime piirkonna soodsaimat vabaõhuühikat. Tingimused on küll veidi kasinad, aga maksta jõuab ja vetsu järjekorda pole kunagi.
GP 1035/ GC 1252
Selle mõistatuse kohta ütleks mahemõistatus. Lihtne leida, geokontroll roheliseks ja punuma. Mis siin ikka punuda. Oja ei hakanud kurnama, läbi ATV-disainiga metsa ja käes ta ongi.
Siin oli kodutöö varem korralikult tehtud ning jäi vaid kohale minemise vaev. Aga eks ta ka natuke vaevaline oli, kuna sealt poolt, kus mina üritasin läheneda, ei olnud võimalik kahest esimesest teest aardeni jõuda - Eraomandus - oli maad võtnud. Kolmandast kohast õnnestus, tee oli üsna porine, miski 70 m enne aaret jätsin auto kiusamise järgi ja liikusin jalgsi. Pajutibud praegu täies hoos. Tänud!
Silla asukoht oli mulle aarde kirjeldust lugedes kohe teada, olen sellest korduvalt rattaga üle sõitnud. Teadsin, et lähenemistee võib olla mudasevõitu ja nii oligi, auto küll eriti palju mustemaks ei saanud kuna arvestasin juba ette, et puhtaks pestud autoga ei tasu sellele aardele lähenema hakata.
Kodutöö oli hästi tehtud ja kontrolli poolt heakskiidu saanud, väike jalutuskäik ojani ja käes ta oligi. Mulle meeldis peitmisviis. Tänud
Selle aarde lahendamisel midagi üle mõistuse keerulist ei olnud õnneks, tuleb lihtsalt läheneda traditsioonilisemalt kui muidu võiks arvata. Aare lihtsalt leitav ja mõnus talvine tšill. Tänud! Tervitused saab ka Carolys, kellele tuli tõepoolsest veidi elektrit anda, enne kui mõte jooksma hakkas.
Selleks ajaks kui Carolys silla juurde jõudis, olid ATVd juba liiga lähedal, et otsida. Ootasin siis, et nad oma silla ületamisega ühele poole saaksid aga üks neist sõitis ennast hoopiski kinni. Nii sain seal tükk aega oodata enne kui otsima sain asuda. Teisel ringil peidukohti topeltkontrollides tuli aare ka välja. Kuigi varem olin siin käinud, siis meeles see küll ei olnud ning aarde lahendamisel tuli pigem kahjuks. Tänud Kevinile loogilisele mõtlemisele õhutamise eest, muidu järsku oleksingi alustanud kalamehekummikutes Ülemistest ning kõndinud mööda oja/oja äärt... Aitäh!
Minu ülesandeks oli öelda, et mahub küll läbi. Mahtuski. Ja kui lõpuks kohal olime siis ei mahtunud mina enam uksest välja. Natuke nikerdamist lõppes aga sellega, et Leho oli juba topsiga tagasi. Tee oli siuke hea, kus eriti kihutada ei kannata. Aitäh.
Ei tea mis meil täna nende mudaradadega oli aga ka siia sai autoga nulli välja sõita ja siis edasi kuni eratee silt ette tuli. Kuna seal oli ka lisatahvel mis omaniku loal lubas sealt läbi sõita ja seda pikka mudarada teist korda enam läbida ei tahtnud siis otsustasime, et lähme küsime läbisõidu luba. Kuna kohapeal kedagi polnud siis jäi aga see küsimatta.
Ahjaa tops ise tuli oma peidukast nii kiiresti välja, et Lauri ei saanud autostki välja kui ma juba sellega autos tagsi olin.
Mudasemaid kohti meie geopraktikas, aga sai ilma akrobaatika ja riiete rikkumiseta. EVEJ.
Täitsa võib öelda, et tuttav kant :P. Kohe algul oli selge, kuhu minema peab. Autoga oleks isegi nulli saand, kui oleks viitsinud ringitada, aga parkisime siiski torude taha ja kasutasime vahepeal ainult tagavedu ka. Tänud!
Tulime kollatorude aarde juurest otse, kuni geps tahtis, et Subaru torude alt läbi poeks. See jäi tegemata, aga miskid pisemad sõidukid on küll koleda muda üles kündnud - pildil olevat silda on raske ära tunda. Tuli logida ettevaatlikult. Tänud peitjale!
Oo püha muda! Õnneks ei libastunud kuskil ja aare oli ka mõistlikus kohas.
Koht oli orienteerumisaegadest teada. Jube mudandus oli, lausa hirmus. Tänu sellele sild ka mudakorra all ja libe. Õnneks ei pidanud mingit väga keerulist akrobaatikat tegema. Aitähh!
Mõnus jalutuskäik Jõuluaegses metsas koos vihma ja mudaga :-) Pardid suutsime oma liiga kõva häälega ära hirmutada ja tiivaplaginat oli metsas seega kõvasti kuulda. Aardega pikalt ei läinud. Tänud peitjale mõnusa mõistatuse ja jalutuskäigu eest.
Kahju on vaadata, milliseks muutuvad meie metsaalused "tänu" motohuvilistest loodusenautlejatele... Aga jalutuskäigu eest tänud :)
See aare oli küll eilse päeva tipphetk.
Mingisuguseid ettevalmistusi või eeltööd ma ei teinud. Silda olen ma elu jooksul ainult korra näinud ja kasutanud ning sedagi kunagi ammu ajateenistuses kui olin ümber Ülemiste järve rännakul. Peale ajateenistust olen ma käinud korduvalt jalgrattaga seda silda otsimas, et saaks ka Ülemiste järvele tiiru peale teha, kuid iga kord olin sunnitud ära eksima ja end lööduks tunnistama.
Nii ma siis eile mõtlesin üht marsruuti nalja pärast kasutada. Kui viib sihile, siis viib, kui ei, siis ei. Sattusin autoga jälle teeni, mis aina viletsamaks läks ja tundus ebaotstarbekas edasi müdistada. Astusin autost välja ning marssisin natuke edasi, et otsida ümberpööramiskohta. Vaevalt 20 sammu teinud, nägin ma silda. Sild? Siin? See ei saa ju õige olla. Aga aarde leidsin ma kohe üles ja ju siis oli õige sild. Minu eeldus oli see, et sild asub veel ca 2-3 km eemal, aga eks joppama peab ka vahel
Aardepeitjat tänan
Kuna siinkandis on saanud kordi orienteerumas kaäidud, siis koht oli kohe tuttav. Tulime naaberaardejuurest (käisime torude sosinat kuulamas). Aare oli suhteliselt hõlpsasti leitav. kahju ainult et tee sinna ojani muutub pidevalt aina jubedamaks. Ei tea põhjust - äkki hobused, meie kahte nägime küll, need ju on meeletud "sonkijad"
Kunagi sai külastatud ülemiste vanakese aaret. Siis ületasin selle silla jalgrattaga, ning täna saigi kohale sõidetud ning asi ära vormistatud.
Tulime järjekordselt aarderingilt kui see kirjeldus silma jäi. Isu aga oli otsas ja jäigi ootama oma aega-lahendust. Kollaste torude aaret nähes oli isegi hea meel, et ei jooksnud kohe alguses. Kodune töö ka õnneks konti ei murdnud ja ka kohapeal jäid kepsud tänu "vaheldusrikkale" maastikule õnneks terveks. Kahjuks(õnneks?) sõidan ka ise atv-ga, aga tänu geopeituse jalutamistele olen nii mõndagi kõrvataha pannud mida sõites mitte teha. Minu jaoks oli see koht kaardil täiesti uus ja aare täiesti korras. Suured tänud peitjale!
Sellest sillast olen mingi aeg tagasi rattaga üle sõitnud, seega polnud silla tuvastamine raske. Täna parkisime oma auto mõnusa jalutuskäigu kaugusele ja üritasime enamvähem sopavabalt aardeni jõuda. Alex ei jõudnud ära imestada, miks pidin ma siin mõnd aega tagasi tahtma rattaga sõita :P . Atv-ga tegelased olid lähenemistee eriti mudaseks keerutanud, nii et tuli vaadata kuhu astud ja seda just enne sillale jõudmist. Aarde leidsime esimesest vaadatud kohast. Tänud!
Siin jäi Markus autosse. Kuigi talle oleks meeldinud üle silla metsa alla porisse ukerdama minna. Nimed kirja ja järgmise aarde juurde. Aitäh aarde eest!
Kuna meile mööda teed minna ei kõlvanud, läksime hoopis läbi metsa. Just siis, kui logima hakkasime, sõitsid kohale kaks ATVd, kelle jälgedes pärast hea libe kukkuda oli...
Mõnus mõistatus. Mitte nagu mõni sokivärviaare. Tegime värskele lumele esimesed jäljed. Mõnus hommikune jalutuskäik.
Üks neist mõnusatest õhtutest, kui kõigepealt juuakse maja piimast tühjaks ja siis hakatakse ajama, et peaks ikka mõne aarde ka otsima, polegi kaua jahil käinud. Käisime siis Mammuga poes ära ja tegime pisikese jalutuskäigu kah seal pimedas metsas mööda ATV jälgi. Mamm arvas alguses, et küllap seal ikka hunte jagub, aga siis leppisime rebaste peale kokku. Ja kui tagasi tulime, oli Mamm isegi tiba nördinud, et ükski neist rebastest meie juurde ei tulnud. Kogu selle jutustamise ja lampidega vehkimise käigus saime nimed ka kenasti kirja - tont teab mitmendad täna. Tore jalutuskäik - aitüma!
Ma mõtlen, et tegelikult võiks ju neid FTF-e ka vahelduseks püüda, aga öösel kuskil niimoodi ei viitsi eriti :) Meie ees kõndisid umbes 300m kaugusel kaks inimest, äkki geopeiturid? Üks hetk nad keerasid aga lihtsalt otsa ringi ja läksid tagasi, järelikul mitte. Lähenemistee sai algul muidugi vale valitud, selles olen ma ju lausa meister. Kuigi ka õiget nägin, vaatasin, et see läheb kuidagi vales suunas :) Igal juhul, kohale jõudnud, oli leid igati kiire ja loogiline. Ojast siinkohal küll rääkida ei saa, see ju lausa jõgi :) Pärast leidu käisin kohe aarde juures käna ning Liis astus salakavalasse jääkirmega kaetud poriloiku. Aitäh!
Kuna kaarditöö oli kodus täiesti tegemata, saime kohale saamiseks katsetada nelja erinevat teed. Üks läks kohe algul kehvaks, teisel oli erasilt ees, kolmas lõppes lihtsalt ära. Kuna oli ka kottpime ja õhtu käes, ei hakanud valge ristkülikuga punastest rõngastest läbi pressima. Valisime vahepealse teekese, mida mööda madalapõhjalisega punase noolega - mis ei vastanud sugugi teeoludele - vaikselt ligi hiilisime. Ilmselt auto värvi viga, küllap oleks sinise või halliga või khakipruuniga lihtsam olnud. Viimased meetrid otsustasin siiski jala läbida. See polnudki nii hõlbus kui punase noolega, mitu korda pidime mõlemad pikali käima. Ei, mitte naerust, hoopis jääteest.
Igatahes olime lõpuks aarde juures ja otsida ei saanudki - tops koos lisanditega torkas sõna otseses mõttes silma B-D Logisime loendamatutena, kuigi veebis veel ühtegi logi polnud. Ei tea, kas Erkoga on midagi juhtunud - polnudki essa, tessa ega kossagi.. :-)
Aitäh Madisele arusaadava ja hõlpsasti lahenduva mõistatuse eest ning "oja" äärde kutsumast, mis andis lausa jõe mõõdu välja! Varsti saab siin kindlasti kollaseid torusid otsida :-)
CDLXIV. Võimalus GP leht avada oli alles kell 00:45. Mõistatus oli lihtne ja õige koha leidmiseks läks mõni minut. Kontrolli kasutades oli ees juba 7 rohelist ja seega ennast öösel välja ei ajanud - mõtlesin, et praeguseks juba ka esimesed logid kirjas. Hommikul siis läksin logima ja olin kolmas, selgus ka, et öösel startides oleks kindlasti jõudnud koos esimestega. Tänud lihtsa mõistatuse eest.
Üritasime siis ka kiirreageerida. Kodus lahenes mõistatus koheselt, geokontroll on nõrkadele ja nii me minema tuiskasimegi. Loomulikult oli valitud sild vale, õigemini seal sild puudus üldse, kus maa-ameti järgi oleks pidanud olema. Ja sinna see aeg läks, sõitsime siis teise kohta, nägime enda ees kauguses auto tagatulesid ja oligi selge, et oleme jäänud nii päris mitmendaks. Loksusime siis sillani ja panime oma nimed logiraamatusse kirja teisena. Airi ja Priit olid nii minuti varem kohale jõudnud. Aga öösel x kohas tuttavaid näha oli tore. Aare korras, evej. Aitäh aarde eest.
Olime stardivalmis. Jõudsime just kenasti südaööks Laagri Statoili ja nii, kui aare avanes algas mingi jama pihta. Muidu imekerge mõistatus, mis kodus arvuti taga oleks aega võtnud ehk vaid mõne minuti oli nutitelefoni ja kehva ühendusega läpakaga tõsine peavalu. Mul olid närvid läbi nagu politseikoeral ja napilt jäi puudu, et ma Priidul kõri läbi oleks närinud. Tema muidugi kannatas selle vaikselt ära ja kui tänasest päevast oli möödunud juba tund saime ka lõpuks õigele teele. Õige tee oli päris valus autole ja mina olin täiesti kindel, et siin on vähemalt kolm tiimi juba ära käinud. Kui sillake sai leitud ja autost väljutud siis avastasin, et meil on saba. Täiesti impulsiivselt sai kohe kiirelt aaret otsima mindud, mis Priidule kohe näppu jäi. Mina pugesin autosse logiraamatu esilehte täis kriitseldama ja Priit pani teistele otsimiseks tühja konteineri peidikusse tagasi. Seega FTF läks kirja 01:21 ja seejärel sai logiraamat üle antud iksidele. Uskumatult laisad on need Tallinna geopeiturid :D Tagantjärele mõeldes oli vahva seiklemine, tore kohtumine ja boonuseks veel napikas esmaleid. Tänan!
Eelmisel õhtul ei viitsinud aardevalvesse jääda ja seega sai alles laupäevahommikul vaadatud, milline kodukandi aare üles riputet. Aarde nime ja pilti vaadates oli kohe selge, mis ja kus on, sealkandis rattaga liigutud. Moepärast sai ka kontroll tehtud, vist olin üheksas. Kui siis keset päeva ükskord sinna jõudsime, eeldasin küll, et olemegi umbes kaheksandad, aga võta näpust. Neljandad hoopis. Maastikku on seal küll viimasel ajal veidi vägivaldselt ATV-de poolt kujundatud, loodame, et talv on sellele kandile kergem.
Tänud aarde eest!