Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on inspireeritud hiinlaste leiutatud kaardimängust, mida pean oma lemmikuks: Nelja Tuule Mahjong (tõlkes varblane). Mitte veebis levinud kivide ladumine, vaid neljakesi mängitav ja päris keerulise punktiarvestusega mäng.
Hiinlastel on kombeks seada asju nelikutesse: nelja tuule suunad ida, lõuna, lääs ja põhi seostuvad omakorda nelja aastaajaga. Neile vastavad taevased loomad: draakon idas, lind lõunas, tiiger läänes ja kilpkonn põhjas.
Siin nullis ongi see viies, kõige keskmisem punkt. Maailm kihutab mööda, võta hetk ja vaata ringi. Eriti tore oleks, kui saaksid teha pilti sellest kohast erinevatel aastaaegadel ning lisada oma logile fotosid. Seda aaret on soovitav leida mitu korda, eri aastaaegadel.
Vihje: pole
Lingid: http://en.wikipedia.org/wiki/Mah_Jong
Aarde sildid:
soovitan (3), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4TCBF
Logiteadete statistika:
116 (85,9%)
19
10
2
1
1
0
Kokku: 149
Ka meie ei leidnud ,poleerisime siit ja vaatasime sealt , vihjeid ka kuskilt ei saanud ning loobusime ,kuna kõik lauad olid uued pandud ja metallosad mustaks värvitud siis mõtlesime et ka aare läinud ,sest töömehed viskavad sellised asjad töö käigus minema,tean omast käest.
Aru-ma-ei-saa mis värk minul selle torniga on. Kui eelmine kord siin mitteleidsin, siis toimus silla ehitus ning see segas ära meie otsimise. Täna veidi kahtlesin, et kas üldse tasub tulla. Oli juba selline kõhutunne, et miskit läheb jälle viltu. Siiski tulime. Seekord toimub torni renoveerimine. Torn oli täna kolm korda laiem kui peaks, igatpidi tellingutega ümbritsetud. Nojah, eks tuleb tulla ka kolmas kord :)
Maastik 1,0 küll aaret ei leidnud. Ühte kohta kahtlustasin suurema maastikuga, aga see oli täiesti vett täis, hiljem varem leidnute käest küsides öeldi mulle, et seal see ongi. Eks tuleb kuivema ilmaga tagasi minna.
Mõnus nädalavahetus lõppes mitteleiuga. No ei saa otsida kui kolm paari igavlevate kalameesjanaiste silmi otse meie poole vahib.
Saime juba eelnevalt aru, et pole päris õige aeg selle aarde külastuseks, aga et jäi meie teele, siis ikka otsustasime koha üle vaadata. Sillaehitus hakkab varsti valmis saama. Mugusid ei olnud, kuid oli üks väga aktiivselt liikuv sillaehitusplatsi valvur. Jätkus teda igale poole. Kui asutasin end torni kasutusjuhendit lugema, siis ta lasi isegi signaali, et miks me tolkneme tema platsi peal nii kaua. Tegimegi kiire vaatlusringi ning lasime jalga. Kui sild valmis, siis saab jälle tulla.
Parkla ei olnud üldsegi tühi, küll aga olid seda meie kõhud, nii otsustasime autost väljumata selle koha mõneks teiseks korraks jätta ja hoopis Lihulasse süüa otsima minna.
Nüüd oleks meid justkui mitteleidude laine tabanud aga siin mehitatud valve valvsa pilgu all ei tekkinud soovi karbikest otsida. Mis siis ikka - kolm on kohtuseadus :)
Ka üks kalamees on liiga palju rahvast et torni piisavalt uurida. Kui sild valmis on, siis ehk kunagi tagasi.
Rahvast sinna ikka jagus - kaameraga, õngega, lapsega... Ronisime tippu, hindasime kriitilise pilguga konstruktsioone. Tornini jõudmiseks tuleb ületada ehitusprahi takistus, maastik 1.0 kuskilt välja ei lugenud. Natukene otsisime, kuid peatselt loobusime - eks peab mõnel koledamal ilmal tagasi tulema.
Linnuhuvilisi jätkus seal täna nii torni kui selle kõrvale…Proovisime otsida, aga leidmata jäi.
Silla ehitus ja linnuvaatlus olid täies hoos, mis sest et ametlik tööpäev oli just lõppenud. Pole hullu, sild valmib detsembriks ja kõrval asuv aare sai samuti sinise näo.
Tulime ujumiskohta vaatama, millest enam seoses sillakoha kaevetöödega seoses eriti järel pole midagi hetkel, veetase oli ka madal. Leidsin herilasepesa tornist :), sain seepeale põske nõelata, tulen teinekord aaret uuesti otsima kuna suht tihti siiakanti satun. Vana sild oli ülesvoolu uuesti püsti pandud.
Otsisime neljal käe ja silmaga, aga jäi leidmata. Ehk võtsin tutvustust liiga tõeselt ja ei otsinud tornist. Aga aitäh ikkagi, tulen uuesti kui mehed silla ka valmis on teinud!
Ei teadnud aarde ajutisest sulgemisest ja läksime vaatama, teistel ei soovita isegi huvi pärast sinna minna. Tagasiteel otsustasime mitte sama jubedat teed tagasi sõita ja vaatasime, et tore põlluvahetee, keerasime vasakule Pagasi küla poole. See oli tõeline viga! Arutasime juba kohalike traktoriomanike telefoninumbreid, aga peale kõva kikerdamist ja mudas külglibisemisi (naelkummid on head!) pääsesime tervelt. Kodus lahendasime mõistatust: milline on auto algvärv :D Vastus: katuselt on nats näha. See aare jääb tõenäoliselt jupiks ajaks suletuks, sest lisaks vaatetornile hakatakse ka Kloostri silda remontima ja siis pööratakse see tee vist põhjatuks.
Siin sai siis Priit ka lõpuks otsima hakata.
Parandan end. Siin oleks pidanud Priit ka otsima hakkama aga kuna tema kardab kõrgust veelgi rohkem, kui mina siis tuli ise see "vapper tegelane" olla. Priit muudkui hõikas alt maa pealt endal pea kuklas:"Vaata sinna! Vaata sinna ka." Kuna see juhendamine edu ei toonud siis ta hakkas mulle suures mitteleidmise hädas logisid ette lugema ja kristofi logist rõhutati tsitaati:"kobisin stendi juurde tagasi. Logisime.". Mille peale ma siis kiirelt alla vudisin ja kõik maastikule mittevastavad kohad läbi kiikasin, kui Priit siis logi lugemisega jätkas ja sealt selgus, et logiraamat ei olnud teps mitte õiges kohas. Ronisin siis jälle üles tagasi. Priit tegi paar katsetust, mille tulemusel pidin vahepeal "julgustavaid hõikeid" kuulama, kui ta mõned sammud kõrgemale tuli, ise lootuses mulle otsimises abiks olla:"Nii õudne, mul on paha olla!" Vähemalt korda viis sai ikka tornis käidud ja hakkas juba vaikselt hämarduma. Otsustasime sel korral loobuda ja vahepeal mõtteid juurde tekitada. Koht on vahva ja tulen siia meeleldi tagasi sõltumata sellest kas läheduses on lutsu või mitte. Kalamehed igatahes selle jahile läksid, loodetavasti ei jäändu nemad tühjade pihkudega nagu meie täna.
Soovin kõigile elamusterohket uut geopeituse aastat!