Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub koordinaatidel N1018.97544 E466.45806. Tuleb vaid välja mõelda, mis ühikuga tegu võib olla.
Aardesse sai algselt pandud GP juhend, logiraamat, pliiats, teritaja, trükkplaat, kondekas ja kustukumm
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 124/461 |
Aarde sildid:
soovitan (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4R4DX
Logiteadete statistika:
94 (75,2%)
31
8
3
2
0
0
Kokku: 138
Kalamehi oli kõrval nii palju, et sai sama targalt ka lahkutud, eks teinekord uuesti :P
Hetkel vajab raudset kalameest, kes selle kätte saaks. Omanikku teavitatud.
Vihmane ilm lasi rahus otsida. Aga mida ei leidnud, seda ei leidnud. Toppisin ikka oma käsi nii sügavale kui mahtus, esimese korraga jäi näppu midagi pehmet, korraks mõtlesin, et äkki on aare kilekotis, oli hoopis ilmatusuur herilasepesa. Hea, et ehmatusega alla ei kukkunud. Õnneks siiski tühi. Aga aaret jah, ei leidnud, jälle.
Hoolimata tervest reast mitteleidudest käisime täna korraks olukorda kaemas. Mõistatus oli mul ammu lahendatud ja koordinaadid olemas.
Lõpp-punkti lähedal istus üks meesterahvas, kellel suguelunditel oli väga palav hakanud. Igatahes oli ta otsustanud oma meheau kevadtuulte kätte jahtuma sättida. Märkasin küll paari kohta, mida oleks tahtnud lähemalt silmitseda, aga otsustasin siiski kaaskodanikule privaatse õhuvannivõimaluse pakkuda ja vajutasin varvast.
Jäi mulje, et aare pole kätte saadav. Surkisin algul oksaga, et näha, kas keegi elab sees. Siis pistsin käe ja lõpuks ka telefoni kaamera, aga midagi ei leidnud.
Siia peab mingil muul ajal tagasi tulema, ei pääsenud augule eriti ligi.
Peale korduvaid katseid saime jälle ühe mitteleiu siia. Geokontrolli saime roheliseks vist juba eelmine aasta, aga logi pole kirja saanud. Korduvatel katsetel oleme välistanud ühe koha teise järel ja ainsas järelejäänud augus elab keegi sees. Paar korda oleme oksakesega seda auku surkinud ja seepeale on keegi meie oksast kinni haaranud ja meile vastu vaatanud. Üldse ei taha sinna auku kätt panna või no mina ei kavatsegi sinna kätt panna, kuna ilmselt ehmataks see elukas mind teisele kontinendile. Mart võib-olla paneb kunagi käe ka, aga enne pean ma ta marutaudi vastu vist igaksjuhuks ära vaktsineerima (hehee). Ei tea, kas tegu on krabava aardetopsiga, aardevalvuriga või lihtsalt vale kohaga. Needs more inspection.
Samuti ei suutnud aaret kohapeal tuvastada. Natuke suur muguoht oli ka, seega pikalt ei turninud seal, kuid said vist siiski kõik õõnsused läbi katsutud.
Mõistatuse osa lahenes kiiresti, aga kohapeal oli paras ikaldus. Oma pool tundi turnisin objekti ümber, toppisin kätt igale poole, jäädvustasin sisemust erinevate nurkade alt, aga tulemust see paraku ei toonud.
Leidsime mitmeid huvitavaid pragusid, aga aare ei näidanud ennast.
Järjekordne georetk sai alguse siit, ühikud teisendusid lihtsalt, kuid paraku jäi aare ise leidmata. Sobiv asukoht sai tuvastatud, kuid abivahendite puudumisel ei õnnestunud aaret välja meelitada. Jäi selline mulje, et ehk ei ole aare päris nii nagu ta algselt mõeldud oli. Eks tuleb tagasi tulla.
Õiged ühikud leitud ja geokontrolli roheline tuli käes, see tähendab - aeg on minna välitöödele. Vaatasime siit poolt ja sealtpoolt, vaatasime üles ka. Veendusime, et praegu pole õige aeg selle aarde jaoks. Tuleme tagasi kui segavaid asjaolusid natuke vähem on.
Mõistatus oli mul lahendatud, aga ega see veel leiuni viinud. Kõigepealt ajas segadusse maastiku raskusastme erinevus GP ja GC lehel. Meie juhindusime alguses GC lehe raskusastmest, mis oli 4. Laido mängis siis jälle oravat ja mina varustasin teda valgustehnikaga. Tulemust see ei andnud ja nullist mõistlikul kaugusel ka aaret ei asunud. Lõpetasime tsirkuse ja läksime edasi.
Oi, ühe ühikuga oli ikka omajagu jauramist. Välitöödel käisin ära, sain teada, mida ma järgmisel korral tõenäoliselt vajan. Järgmisel korral pääsen vast logirullile ka ligi. Tänud!
Nujah, mis ma ütlen! Eelmine kord tulin 2 kätt taskus, seekord olin varustatud, kuid kui juba peitja ise ei leia oma aaret, mis siis veel mina! Korra tulen siia veel, edaspidi saadan peitjale kulutused tasumiseks: tööriistarent, auto kütus, riiete keemiline puhastus, lambipatareid, tühi kõht, midagi leiab vast veel...
Kaasasolnud abivahenide abil ei suutnud tuvastada aarde olemasolu ega puudumist, tuleb targemate abivahenditega naasta.
Rongiga koju ei viidud, ilm oli väga ilus, otsustasime kalale minna. Saab hilissügisesel päikesel lasta vee ääres põski paitada. Päike paistis hästi, põsed paitusid puha punaseks, aga kala kahjuks ei näkanud. Siim otsustas Tartu kalade elupaiku lähemalt kaeda. Toppis oma nina nii lähedale, et ma juba kartsin, et ta libiseb ja kukub. Sügavust oli küll, aga kalu ei paistnud. Ilmselt olid nad päikese eest põhjamudas peidus. Lõpuks otsustasime kalaõnne teises kohas proovida.
Veendusime, et kaasasolevate abivahenditega ei ole mingit lootust. Kogume kodus vaimu ja nuputame uusi lähenemisviise.
Meie jaoks tähedas maastik 4, et ei saa kätte. Ja ei saanudki, mis siis, et mugusid polnud. Võimalik, et tuleme kunagi veel tagasi.
Sai täna käidud. Kontorirotile ei sobi, teinekord mõne sobivama riietusega tulla. Kõik vähemnõudlikud kohad said läbi patsutatud, siis tulid pingile jalutajad jalga puhkama ja et vaade oli otse aardele, siis jäi seekord pooleli.
Ega siin erilisi kõhklusi ei ole, aga kahtlused on küll, kus ta end peita võiks, aga tuleb teine kord tagasi tulla...
Jäi puudu kas pikkusest, julgusest või arust.
Peab hommikutundidel tagasi minema. Praegu viisid kaks meeskodanikku aarde lõppkoordinaatide lähedal läbi AS §48 rikkumise rituaali ja ei soovinud lahkuda.
mõtlesin et kolmepäevase tartu töövisiidi jooksul puhastan linna uuesti põhjalikult ära nendest aaretest mis viimase aasta jooksul siin tekkind on. aga no mida sa puhastad kui ühtegi aaret üles ei leia :/ mõistatuse-osaga vähemalt polnud probleeme.
Vaatasime peidukat, vaatasime askeldavat puukoristajat, vaatasime taevast allavalguvat löga, vaatasime oma musti matuseülikondi, vaatasime üksteisele otsa ja läksime minema. Ei ole võimatuid aardeid, on vale varustus.
Lahendus ammu käes, läksime otsima. Alguses gepsu jupsis ja ei tahtnud korralikult koordinaate näidata. Pärast poolt tundi külmetamist ja ringi tammumist mõõtmise lõpuks õige koha välja. Helistasime ka korra peitjale ning selgus et olime õigest kohast otsinud, aga meil jäi julgust (loe: abivahendeid) puudu.