Uus ja vana

Aare on peidetud Narva vanalinna territooriumile eesmärgiga meenutada vana ja tutvustada uut. 17. ja 18. sajandil kujunes Narva uhkeks ja imetlusväärseks barokkpärliks, mille kuulsus kestis Teise maailmasõjani. 1944.a. märtsipommitamise tulemusena hävis vanalinn täielikult, 1946.a. tehti maatasa ka allesjäänud majavared ja müürid. Tänapäevani on säilinud 3-4 vana hoonet, nende hulgas 17.saj. ehitatud Narva Raekoda. Narva Raekoda esialgu püsivalt ei kasutata, aegajalt toimuvad seal kontserdid või väikesed vastuvõtud. Suures saalis on ja täieneb tasapisi Narva barokse vanalinna makett, mille on ehitanud oma kätega (papist, kartongist, plastist ja hõbepaberist) Fjodor Śantsev. ( Ekspositsiooniga on võimalik tutvuda ettetellimisel või ülelinnaliste ürituste ajal.)

Raekoja kõrval asunud Narva Börsihoonest säilisid vaid võlvitud lagedega keldriruumid, kus asuvad käesoleval ajal TÜ Narva kolledźi näitusesaalid. 2012.a. valmis börsihoone kohale TÜ Narva kolledźi uus õppehoone, mille esifassaad imiteerib vana börsihoonet. 2012.a. pälvisid TÜ Narva kolledź ja selle sisearhitektid Eesti Sisearhitektide Liidu parima avaliku ruumi aastapreemia. Tartu Ülikooli Narva Kolledź avati 1999.a., uude hoonesse koliti 2012.a. sügisel. 2012/ 2013 õppeaastal õppis Narva kolledźis 750 üliõpilast kuuel põhierialal, millele lisandus ka täiend- ja ümberõpe. Õpe toimub osaliselt või täielikult eesti keeles (sõltuvalt erialast).

Aardekonteiner on peidetud Narva kolledźi õppehoone lähedale arvestusega, et otsijad ei ärata liigset tähelepanu ning otsimist ei takista raekoja platsil toimuvad üritused.

Aarde leidmiseks tuleb kolledźi- ja raekojaesiselt platsilt liikuda jõe suunas (~80 „õhtust“ sammu), trepist alla ja vasakule (~ 25 „õhtust“ sammu). Aardekonteiner on mustas kilekotis, sisaldab lisaks geopeituse tutvustusele logiraamatut, kirjutusvahendeid ja peotäis Narva kolledźi märke.