Palojärve

Täna polnud üldse hea päev selle aarde otsimiseks. Kõvasti võttis aega, et üldse järve äärde jõuda - rattamaraton ümberkaudsetel teedel.

Aga pikapeale me sinna jõudsime ja SUPiga sõitmist harjutasime päris kaua. Keegi ei leidnud paraku midagi... Eks püüame kunagi veel.

Proovisin ujudes leida. Tiit juhendas mind kaldalt, aga sellisel meetodil leida ei õnnestunud. Kahju - logide järgi tundub, et aaret pole 2a leitud, oleks tahtnud tal külas käia küll...

Ei õnnestunud leida.

See oli vast kõige soojem vesi, kus üle pika aja on ujutud. Aga sellest oli vähe kasu, sest topsi ei õnnestunud leida. Kunagi vähe parema varustusega uuesti.

 1 

Seda aaret olin eelmisel õhtul korra vaadanud, pilguga, et tegikult on ju suvi ja võiks proovida, uurida. Kristjan oli sama meelelt ning nii me Palojärve juurde keerasimegi. Parkla oli üpris tühi, sest see oli suur, aga ujujaid see-eest palju. Kristjan proovis algul punkti oma kellale saada, et siis veeski oma asukohta näha, aga see kahjuks ei läinud tööle. Nii me siis väikse ringikese arvatavasse nulli tegime, seal natuke aega solberdasime ning sama targalt tagasi tulime. Need veetaimed pole ka just mu lemmikud ning ujujana ma kah pole mingi asi, nii et eks ta siis siia oma aega ootama jääb. Vähemalt aitäh head ujumiskohta tutvustamast!

Tulime ilma igasugu eeltööta, käisime ujumas ära ja alles siis avastasime, et selline vee-aare. Oli õhtu ja kell hakkas kohe üheksa saama, aga rannas ja vees oli veel üksjagu mugusid, kahjuks ka mõned kalamehed. Passisime ja kalamehed läksidki lõpuks minema. Kui aga autost paari minutiga ujumispükstega tagasi jõudsin, siis olid kuskilt maa-alt juba uued kalamehed tekkinud kõige olulisema koha peale. Oleksime pidanud otse nende õngekorkide vahele mulistama minema. Jääb teiseks korraks, loodetavasti on siis vesi veel sama soe.

Mugud ja kalastajad

Kas just mitteleidsin aga märge endale, et üksinda, kaks kätt taskus, siin leidu ei saa. Vesi oli külm, põhi ei paistnud ja null liiga kaugel kai otsast, et isegi mõelda proovimise peale. Kunagi tulevikus kellegi abiga äkki. Ei fänna neid veeaardeid :P

 1 

Jäi kahjuks leidmata suurest suplusest hoolimata.

Tanel suplemas

Ei leidnud

Tore suplus oli, aga aaret ei leidnud.

Aerutasime, lantisime, prügi ka korjasime, aga aare jäi püüdmatuks.

 1 

Aaret ei otsinud, kuid veetsin siin mõnusalt tuttavas kohas juba teise öö sel aastal, peatusena oma Lõuna-Eesti/Põhja-Läti aardetuuril. Uus ujumissild on valminud ning suve ootuses. Lõke kumas, tähed olid taevas ning Suur Vanker säras otse pea kohal. Kui ta nüüd alla oleks tahtnud kukkuda, siis ilmselt oleks maandunud mulle otse lagipähe. Tulen veel, ka aarde järgi!

Peitjale me vahele ei jäänud. Mitte kellegile ei jäänud. Sildade vaheline vesi oli kõik jääs - oh seda rõõmu lastele. Kiikasime ja üritasime aga aardeni ei ulatunud. Oleme siinkandis ennegi käinud ja tuleme tulevikus veel (ka ilma aardeta) Oli tore tuulutamise laupäev.

kalad olid uimased

päevitajaid polegi?

 2 

Mis saab olla parem, kui kuuma päeva lõpus kasta end värskendavasse järvevette? Nii arvasid ilmselt paljud - parkla oli täis, põõsas tuksus tasasel plärinal jäätisemüüja genekas. Vesi oli täis niisuguseid ja naasuguseid. Võtsime Kauriga seda kruiisimist tõsiselt ja tiirutasime ikka niipidi ja naapidi ümber selle vesiroosilaigu, konna ja koera, aga otsa ei koperdanud. Mõnulesime siis niisama ka natukese ja läksime Põlvasse sisemaailma rikastama ja ujuvvandeid hankima. Üks mõnusamaid mitteleide, ma arvan. Tänud!

Telkimis- ja lõkkekohad on siin mõnusad, aaret saime mitteleida nii enne kui pärast magusat ööund :) Võtsime veidi kukeseeni, aare jäi soojemat vett ootama.

Nii suure publiku ees esinemiseks jäi meil julgusest puudu ja see aare jääb ootama tuleviku paremaid aegu

Palojärve telkimisala on igati kena koht, kus telkimishooaega alata. Iseenesest ka peitmise idee täitsa OK. Ainuke häda, et see mõte vist ei pea vett. Vähemalt nii räägivad varemleidnud. Peitmise raskusaste ka just järve tühjaks pumpamist ei eelda. Turismihooaeg on algamas, pakuks siis ka väikese lisaboonuse.

 2 

Läksime kohale lootuses, et ilmataat on aarde raskusastest maha hööveldanud. Kohapeal lolli näoga GPSi otsa vahtides selgus hoopis vastupidine, maastiku raskuaste oli hoopis pügala võrra tõusnud. Vaatasime veel igaks juhuks veidi ringi ka, aga ei midagi. Eks tuleb suvel soojade ilmadega tagasi tulla.