Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mida teeb üks mees, kui ta on jäänud üksi kaldale järele lehvitama(loe- mugavalt autosse ootama ja üsapuuterist vaatama "Siin me oleme", klassika ju) isenditele, kes punuvad mingite meretaguste avaruste poole ja on paberite ning seaduse järgi algava isikukoodiga neli...
Viimati Soomes tundsin end nagu hukkunud kapteni lesk, kui ootasin kail oma sõpra tagasi, kes oli labidaga aerutades läinud püüdma meie õhtusööki.
Tundmata hetkel vähimatki soovi mudavannide järele... pool tõde ju...vannid on inglite poolt, aga see kõndimine, see raip on saatanast!
Igavlev mees haarab rooli ja läheb maid avastama (loe: kolistab mööda kruusateid, kus mõnulemiseks on vaja raudu: hinges, kõrvatroppe ja mitte kolisevat metalli kapjade all) ning leiab väikesel Hiiumaal ootamatult vaikse nurgataguse. Säärenina lõkkekoha. Ja annab teistelegi võimaluse sinna minna ehk siis peidab aarde. Kaks tundi peidab, kuna kiiret ju pole...
Koht oli minu jaoks täiesti uus, kuna sattusin sinna tõesti esmakordselt :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/hiiumaa-puhkeala/1598
Aarde sildid:
soovitan (6), telkimiskoht (3), piknikukoht (3), lõkkeplats (3), ilus_vaade (3), surfikoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4JMXQ
Logiteadete statistika:
156 (86,2%)
25
7
3
1
0
0
Kokku: 192
Katuse all ootas meid sääsepesa ja seal suurt näppe kuskile pista ei tahtnud. Kahjuks ei hakanud ka kõrgemal seekord midagi silma ja Hiiumaa reisi viimane päev sai alustatud ausa mitteleiuga. Vaade aga oli see-eest kindlasti külastamist väärt ja eks ongi rohkem põhjust tulevikus tagasi tulla!
Tunni aja jooksul proovisime kõik vihjealused objektid üle ja toppsinin näpud kõikjale kus mahtusid, aga kahjuks lahkusime seekord ilma logita.
Käisime poolteist tundi kõik võimalikud kohad läbi aga ei midagi...
Esimesest kohast, kuhu käe sorkasime, tuli välja linnupesa 5 munaga. See tõmbas otsimisvaimustuse kõvasti alla. Lesisime veidike tuule ja päikse käes ülemisel korrusel, aga aare ei andnudki ise näole. Tuleb tagasi tulla!
Mõnus tee ning äge koht. Ainult aaret ei leidnud. Mis seal ikka- varsti tagasi.
Tunni otsisin ja kui juba 3. korda olin kõik kohad läbi sorkinud, siis loobusin. POlnud enam ideid kah, mida seal teha. Ilus algus 5. päevale saare jalgrattaringreisil.
Siia proovisin lennujaam poolt algul läheneda otsemat teed pidi aga see lõppes keset metsa ja tuli otsida parem lähenemistee. Autoga parkisin päevamärgi juurde ja sealt jäi aardeni mõnisada meetrit. Otsisin aaret mõlemalt tasapinnalt ja nii katuse alt kui mujalt aga leidmata ta sel korral jäi kuna pidin kiirustama praamile.
Kiiresti ei leidnud ja aeglaselt ei tahtnud aega raisata. Hiiumaal on nii palju aardeid.
Väga vahvalt ära kasutatud punker. Katus pakkus varju vihmasabina eest. No selles majakeses said kõik kohad kolm korda üle katsutud,aga ei midagi
Kahjuks kiiremapoolne 15-minutiline otsing tulemusi ei andnud.
Aaret küll ei leidnud aga see-eest saime vägeva elamuse loodusest. Väga ilus rand on koos oma luigepaariga. Võib- olla ongi hea, et aaret ei leidnud. Nüüd on rohkem põhjuseid, et tagasi tulla.
No ei leidnud seda mikrot. Alguses vaatasime niisama, siis katsusime kõikvõimalikud kohad mitu korda järgi ja lõpuks sai isegi endoskoop appi võetud, aga ei aidanud seegi...
Kolmekesi pool tundi tuhlamist. Kahjuks jäi see pesa leidmata :(
Otsisime umbes tund aega. Silmadega, sõrmi ja käsivarsi tundmatusse toppides, taskulampidega valgustades iga millimeetrit. Küsisin lisavihjeid. Valikuid aina vähenes. Oli aga üks kindel koht kust aaret otsida ei saanud/tahtnud ja sinna ongi kurivaim peitunud. Huvitav ja asjalik lahendus tehtud RMK poolt. Punkris soovitaks taskulambiga vehkida nii vähe kui võimalik. Sääsepesasid täis. Igasse prakku kuhu valgust lasta, ilmub välja sadakond sääske.
Vaatasime ja vaatasime aga meid vaadati rohkem. Lõpuks loobusime tähelepanust!
Väga ilus ja mõnus koht. Kohta, ilma ja aega sai nauditud, aare seekord ennast ei avaldanud! Ongi tore, saab veel tagasi tulla ! :)
Parkisime vanade majade juurde ja hakkasime mööda mereäärt kohale jalutama. Otsisime ja otsisime aga seekord jäi see nina roheliseks värvimata. Ilus koht, tore maja, okkad ei meeldinud ainult. Aitäh!
Juba üleeelmisel aastal telkimiskohta otsides panime sellele kohale silma peale. Siis jäi auto kilomeetri kaugusele. Täna saime parklasse.
Võtsime ette kõige tõenäolisemad katused, mille alla vaatasime. Ei näinud. Vaatasime 20 minutit. Ikka ei näinud. Siis lendas (praktiliselt sõna otseses mõttes) parklasse väike roheline nelikveoline jeep. Kivi kukkus varba peale (südamelt) - tänu taevale tulid geopeiturit meile appi.
Oot. Autost hüppasid välja kolm noort neidu ja jõudsid viie sammuga katuse alla. Sellal kui nemad oma vesipiibukonstruktorit kokku panid ning heietasid, et kuidas vanasti noorena kaks aastat tagasi siin ikka käidud sai, passisin mina ikka seal samas katuse all suu ammuli ja tattgi juba välja voolamas. Oot mismõttes keegi neist praegu siin oli selle "lennuki" roolis ja lendas siia niimoodi? Ja siis hakkas häbi - ju ma siis ikkagi ei oska sõita veel.
Ahjaa, aaret ei leidnudki. Ei teagi kas nende või meie pärast.
Otsisime päris suure seltskonnaga päris põhjalikult vihjele vastavatest kohtadest aga leidmata see jäi.
Jätsime auto mingite ehitiste juurde ja võtsime ette väikese jalutuskäigu. Üritasime algul otse minna aga see kohe üldse ei õnnestunud. Kahju on vaadata, mis möödunud aegadest metsa alla on jäetud. Sai paaril korral okastraati kinni jääda, mingitesse aukudesse kukutud. Aitas, läksime väikese ringiga. Avanes taas üks ilus koht, kus aeg maha võtta. Aaret otsisime kõikvõimalikest kohtadest - ülevalt, alt, kõrvalt, pealt... No ei leidnud. Nüüd põhjus taas seda kohta külastada :)
Kajakimatka käigus sai Sääreninal söögipaus tehtud ning avastasin, et 40 meetri kaugusel on aare. Sai siis vihje objekti nii ja naa vaadatud aga midagi tarka silma ei jäänud. Kuna olen seal enne käinud ja tõenäoliselt lähen veel, siis vaatan järgmine kord uuesti.
Telkisime eile õhtul Sääreninal ja vaatasime, et üks noormees marssis otse metsa ja tunnikese aja pärast tuli teisest suunast välja. Mina veel naljatasin, et kes see teine metsas rüdistab kui geopeitur. Teised veel tögasid, et see geo mäng on mu ajud krussi keeranud. Ja koju jõudes mida ma näen: ongi Säärenina aare :D Vat sulle geopeituri vaistu. Muidugi keerasime koheselt auto ringi ja marssisime tagasi tuttavasse kohta, kuid (vist) mugud ootasid juba ees ja mitte ei kiirustanud lahkuma ning leidmata see jäigi. Ootame veidi rahulikumat mugu vaba aega ja otsime kindlasti üles.