Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Undva bussipeatus oli vanasti maailma lõpp, siit edasi pääsesid ainult pagunitega tegelased. Mis nad seal täpselt tegid, pole loomulikult teada. Praeguseks on sellest kõigest alles hunnik sõjaväehooneid, kuhu kohalikud prügi ladustavad, ja kadastik. Siiski hakkab elu taastuma, tee ja mere vaheline ala on juba suvilakruntideks jagatud ja mõned majadki püsti - aga kauge on see kant. Aga mis seal ikka, lähme ja uurime.
Aarde leiad nii. Null juhatab su õige maja kallale, aga rohkem mitte. Leia sellest majast pildil kujutatud kunstiteos. Koordinaadid on pildi taga, vihje - puit. Liigu majas ettevaatlikult, seal võib naelu püsti olla vms. Lõpu raskusaste on kuidas kellelegi, mõnele olematu, mõnele ületamatu - nagu ikka. Ettevaatust ja tervet mõistust!
Kui aare käes, vaata veel ringi, militaarseid jäänuseid sealkandis jagub. Või sõida teed mööda edasi Suuriku pangale, seal saab merele ligi ja kui veab, siis kalameestelt lesta küsida.
Konteineris kirjutit pole, võta oma kaasa.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
välimõistatus (1), militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4J701
Logiteadete statistika:
125 (94,7%)
7
5
4
2
0
0
Kokku: 143
Kaardi järgi leidsime nulli üles ning sealt ka edasised koordinaadid, kuid paistab, et tõlgendasime midagi valesti, sest leidu ei tulnud.
Omaarust leidsime pildi tagant edasiliikumise koordinaadi. Käisime nullis aga ilmselt saime millestki valesti aru. Järgmise korrani :)
Peale kasutatud mähkmete, pasaste paberite ja prügikoti ei tuvastanud midagi
Käisime pangal ja tagasiteel vaatasime pilti. Kahjuks lugesime niiskusega veidi laialivalgunud koordinaadi valesti ja aaret ei leidnud. Hea on see et tagantjärele suuremalt ekraanilt pilti vaadates saime aru kus me vea tegime.
Siin olen ma neli aastat tagasi käinud, lihtsalt SPA'tamise vaheajal võtsin kaardi välja, panin punkti kaardile ja just siia ma sattusin. Tegelikult sattus täpike küll mere äärde, aga tee oli sama.
Esimesest punktis pääsesin kohe pärasst õige toa avastamist kohale. Lõpus osutus maastik 2,5 minu jaoks ületamatuks. Eks tuleb kunagi kolmas kord veel kohta külastada.
Päeva viimane otsimine. Kergelt valutav käsi ja katkine põlv olid tuju juba suht nulliks teinud. Teadmine, et mu ravikindlustuse kehtivus on küsitav ning samal käel oli kevadel mitu kuud taastusravi peale õlaluu murdu ... suutsid veelgi mu tuju rikkuda. Et miks küll geopeitudes suudan viga saada. Nähes mahajäetud maja ning kirjeldust lugedes, oli deja vu tunne. Deaf-mutes, üks kohutav kogemus Sõrves, jne. Tegin ja aeglase tiiru majja, pildi avastasin pea koheselt kuid koordinaadid pildi tagant ja puidult jäid silmamata. Ei oska ja koht ei motiveerinud pikamalt aega veetma.
Saabusime üsna hilisel õhtupoolikul aaret otsima, kolmekesi, aga üheainsa taskulambiga. Pildi leidmine oli lihtne, aga sealt edasi läks asi käest ära. Koordinaatide asemel leidsime kõike muud huvitavat, mida eelmised leidjadki siin juba on maininud - hunnikute viisi risu ja klaasikilde, mingi looma jäänused, tundmatu pealuu, pimeda toa musta auguga jne. Tegime ikka päris mitu tiiru peale sellele maja osale, mida võiks määratleda kui "pildi taga", aga ei leidnud ikkagi. Kui laps koos lapsehoidjaga kogemata autos istudes pikalt signaali andis, siis me ülejäänud mõtlesime, et nüüd sai kellelgi limiit täis ja sibasime auto juurde, aga kuna see oli valehäire, siis mõni pikema kannatusega inimene otsis veel edasi. Siis mõne aja pärast tuli kusagilt metsa poolt üks kahtlane onuke, selline räsitud olemisega, kangesti uuris meid autos ootajaid, aga jalutas siiski edasi. Kuidagi kõhe hakkas ikkagi, kamandasime kamba autosse ja sõitsime minema. Kusjuures sõitsime sellele onukesele järele, ainsat võimalikku teed mööda, aga teda seal tee peal küll enam ei olnud. Kummaline - nii see onuke kui see suur maja sellisel hilisel õhtutunnil.