Kõinastu

7 august 2024 leidis Viive ja Raivo [raivo]

Soe ja vaikne ilm, vesi poolde säärde. Tulime kohale, matkasime soovitatud ringi ja leidsime kolm aaret. Aitäh!

12 juuli 2024 leidis Mai-Riin [mairiinriit]

Leitud

10 veebruar 2024 kommenteeris karuonu, muhujan ja [caro]

Mõtlesime minna proovima, kas jääteed mööda Kõinastule saab. Sai küll, nagu jalutuskäik pargis oli. Tegime saarele ka ringi peale ja vaatasime, mis seisus see aare on. Vedeles teine niisama puu all, ilmselt mõni loom on tuuseldanud. Panin ühe kivi alla rohkem peitud. Pärast kuulasime, kuidas jää naksub ja vaatasime jääpragu Hiiumaa poole suundumas.

24 aprill 2023 leidis Ove, Priit ja [yksk6ik]

Külastatud. Tänud

24 aprill 2023 leidis Krissu, Dauno, Ove ja [peakas]

Ka siin kulus vaadete vaatamisele märksa rohkem aega, kui aarde leidmisele. Tänud aarde eest!

22 oktoober 2022 kommenteeris Merle [meteta]

Jätkasin oma tänast uitamist Kõinastul. Piki mereranda kulgedes ei näinud ei merel ega rannal ühtegi teist inimest. Uurin mitmes kohas põnevaid roose meenutavaid kive ja mõtlen, miks siin maa-aaret pole, äge koht ju.

Tulepaagile lähemale jõudes tundub hea hetk nädalavahetuse sulps siiski ära teha, olin ju mõned tunnid tagasi saanud tiimilt vastava märguande, aga Muhu idakalda kõle tuul ja lained ei ahvatlenud distantsilt kaaslastega ühinema, siin olid aga palju sobivamad tingimused ja ei olnud mingit vabandust täna poppi teha.
Minu üksinda laiul naudingu katkestas vaikne jutukõmin ja hetk peale minu veest välja ronimist kerkisid künka tagant kaks pead ning veel sekund hiljem loksus üks paat kalameestega nuka tagant välja. Mõtle veel, et oled üksinda laiul :).

Jalutajad lahkusid, paat kaugenes, mina jätkasin oma kulgemist. Enne uue tulepaagi ülevaatamist käisin kontrollisin ka aaret ning logisin taaskülastuse.

Kõinastu on mõnus.

31 august 2022 leidis Annika ja [meryt]

Kõinastul jalutada oli palju mõnusam, kui teekond sinna. Puud hoidsid tuult kinni ja palju soojem tundus. Kahjuks torni enam pole.

31 august 2022 leidis Meryt ja [koovitaja]

Vana torn on oma otsa leidnud - tema asemel aitab edaspidi paatidel navigeerida päevamärk. Aarde leidsime kohe, silm juba tuvastas potentsiaalse koha ja lähemale jõudes oli vaja käsi välja sirutada. Päris mõnus kant :)

21 august 2021 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

23 juuli 2021 leidis Mihkel [speedsta]

Pikem olengu jutt teise aarde juures juba kirjeldatud aga see otsimine läks päris ladusalt. Kartsin, et läheb tõsiseks otsimiseks aga õnneks avaldus aare päris hästi täpselt seal, kus see olema pidigi.

17 juuli 2021 leidis Tiina, Marat ja geokoer Enzo [tinntinnest]

Milline võrratu vaade selle aarde juurest avaldus ja kui mõnus oli siinpool saart merevesi - tegime aardeleiu järel kiire tiiru ka vees ;) Aare ise oli muiudgi korralikus võpsikus aga 2004 aastal peidetud aarde kohta isegi väga mõistlikus ja selgesti eristavas kohas ;) Ämblikuvõrke oli piisavalt ja kui Muhus jäi nende pärast terve aare skoorimata siis siia ei raatsinud midagi maha jätta - võtsin oma viimased julguseriismed kokku ja sukeldusin pea ees võssa :D Nimed kirjas uudistasime veel natuke ringi ja suundusime matkale läbi saare tagasi :)

16 juuli 2021 leidis Marit ja Juhan [randomize]

Kajakiga saarele ja see punkt meelitas meid teise otsa välja kõmpima.

5 juuli 2021 leidis Romm, Remo ja [silver0]

Väga vahva matk sai koos lastega mööda merd Kõinastule ette võetud. Ilm ja olud olid suurepärased. Nullis keskendusin esimese hooga valele kohale, kuid kui null paika loksus oli vaid logimise vaev.

Aitäh. Võimalik, et tulen siia veel kunagi tagasi.

25 juuni 2021 leidis Mikk, Jaanika, Kirke, Kusti [silmsirkel]

Kõinastu laiul nägime kolme infotahvlit, kõigil täpipealt sama tekst ja pildid. Ainult filmitsitaadid erinesid. Aarde juude saatsime Miku, kes triibulisena tagasi tsivilisatsiooni jõudis. Ujumisriietes ei soovita! Aitäh!

11 juuni 2021 leidis Kristel [satiire]

Aitäh!

11 juuni 2021 leidis Kristel & [laur]

Oi see aare oli ikka rõve vanakoolikas ropus võsas :D Kohale jõudes oli kõik kraabitud ja üle kere ämbliku võrke täis. Aga nimed ikka kirja saime. Muidu super kaunis koht kus veedaks hea meelega ka kauem aega :) Tänud!

7 juuni 2021 leidis Siim [metsmaa]

Esimest korda Kõinastul.

31 oktoober 2020 leidis Maris, Aive, Krista, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest! Väga vahva ettevõtmine oli see Kõinastul käik.

31 oktoober 2020 leidis Aive,Maris,Heldur,Krista [krista]

Mööda panka kleidikese aarde juurest jõudsime otsitavani. Tulepaagi juures tegime väikse pikniku, nautisime vaadet ja madala päikese poolt põnevaks värvitud ümbrust. Kulgesime saarel veel käimata radadel ja üllatus oli enne saarelt lahkumist jõuda tammede alale. Me Marisega kulgesime Kõinastult trakatsite parklasse tagasi merevees. Aive ja Heldur kulgesid Kõinastu lee kaudu. Tuntavalt madalamaks oli veetase taandunud. Tänud peitjale ja kaaslastele.

31 oktoober 2020 leidis Krista, Aive, Heldur, Maris [max]

Meie matk Kõinastule sai teoks oktoobrikuu lõpus. Tõuke selleks retkeks andis kindlasti sellele eelnenud Pireti matk koos koolilastega koolivaheajal. Et veeseis oli soosiv, tuul olematu ja ilm kena, siis polnudki meie plaanile ühtki vastuväidet. Tiirutasime saarel mööda väheseid teid ning viskasime pilgu nendele vähestele majadele, mis siin leidub. Kiikasime tammikusse ja heinamaale. Pakuksin, et ega peale meie siin kedagi teist sellisel ajal polnud. Aga tont seda teab. Võis vabalt olla, et veel keegi nautis sügise värvikirevust ja rahu. Meie ei kohanud kedagi. Tore, et saarel on lausa mitu aaret, siis ikka tummisem otsimine. Tänan peitjat ja kaaslaseid! Oli tore päev.

31 oktoober 2020 leidis Krista,Maris,Heldur,Aive [sunflower]

Väga lahe laupäevane matk läbi vee.Aitäh!

21 oktoober 2020 leidis Piret, Mart, Ivo ja noored matkajad [sylli]

Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Kolmas päev - matk Kõinastule. Oli väga vinge ja samas sürr ka - kamp noori koos täiskasvanutega täiesti vesihallis ümbruses rahulikult tulemas-minemas laiule kalamehekummikud jalas. Kohati oli vesi taandunud, kohati ulatus pahkluuni. Aitäh aarde eest!

22 august 2020 leidis Eda, Kaido, Gordon, Patrik [tumevalge]

Tulime siia Chilli varjus õrnas kleidis aarde juurest. Hea, et pikad püksid jalas olid, muidu oleks kõvasti torkida saanud. Aare korras, aitäh!

17 august 2020 leidis Andres [elektrik]

Kusagilt mööda kivist randa jalutasin kohale. Siis käisin edasi-tagasi. Ei osanud kusagilt läheneda. Lõpuks ikka julmalt läbi võsa ja logitud ta saigi. Tagasiteel läbi vee tundus veetase suht sama, kuid liivaväljad olid tunduvalt suuremad.

12 august 2020 kommenteeris Inge, Ove ja Marko [markosu]

Taaskülastus 10 päeva hiljem. Kui eelmisel korral tulime jalgsi, siis oli vesi põlvini. Nüüd kajakiga olles oli vett nii vähe, et kohati oli mõistlikum sõidukist välja astuda ja seda kas lükata või tõmmata.

12 august 2020 leidis Ove, Marko ja Inge [aunad]

Peale Muhu lõunaotsa aerutamist otsustasime siin ka pisut aerudega vehkida. Ega see alguses eriti õnnestuda ei tahtnud sest vett oli vähevõitu. Kui lõpuks piisavalt sügavasse vette jõudsime sattusime hullavate kalade parvele, kes algul kahtlaselt mullitades, pärast mõnuga sulpsu lüües sõidu kohe hulka lõbusamaks tegid. Kajakiga lähenedes täitsa drive-in aare. Tänan peitmast.

2 august 2020 leidis Marko [markosu]

Kõinastu teise aardele lähenesin jooksmise asemel jalutades, kuna muutsime plaani nii palju, et otsustasime praamijärjekorda minna elavas järjekorras, selle asemel et kindlaks kellaajaks sadamasse jõuda. Aardele eelnev teekond oli tore, aga sinna kadakate vahele andis ikka rada otsida. Ega see mõnus küll ei olnud, aga vähemalt leitud ja logitud ta sai.

Pärast sadamale lähenedes möödusime ikka päris pikast autoderivist, kes kõik tahtsid pühapäeva õhtul veel mandrile jõuda. Õnneks minul oli broneering (küll varasemale) laevale tehtud, mis tähendab, et saime kohe tõkkepuu taha ja sealt läbi tavajärjekorda. Sel korral teenindas meid nostalgiliselt mõjuv Regula.

26 juuli 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Liikusime mööda kivist rannaäärt laiul edasi. Väga huvitavaid kivististega kivisid leidsime. Varsti olimegi laiu kõige kaugemas nurgas ja hakkasime Kõinastu aaret otsima. Kohe algul jäi silma üks kahtlust äratav suurem objekt, aga millegipärast sai ikka otsitud esialgu kõikidest muudest kohtadest. Huvitav avastus oli, et peaaegu iga kivi ääre all oli mõni tühi klaaspudel. Huvitav, kuidas neid sinna niipalju sattunud on`? Lõpuks otsustasime siiski pika säärega püksid jalga tõmmata ja kadakatesse sukelduda ja nüüd sai ka aare leitud sealt, kus algul kahtus oli. Aardekarp oli seest niiske, logiraamat natukene niiske aga GP juhend täitsa läbimärg. Istusime, nautisime vaadet merele ja kuivatasime tuule ja päikese käes logiraamatut. Juhend nii kiiresti kuivada ei tahtnud ja seega panime uue kuiva eksemplari koos logiraamatuga puhtasse minigrip kotti. Aare tagasi pakitud, panime ta oma peidukasse tagasi ja läksime lõkkekohta einestama. Tagasitee valisime sellise, et saaks võimalikult palju erinevaid radu laiul käia. Randa jõudes võttis meid vastu natuke tuulisem ilm ja merel oli täielik vastutuul. Vees kõndimine oli raskem kui minnes, aga siiski väga mõnus. Vesi on kristallselge, palju on roosakaid millimallikaid ja meie jalge eest ujus läbi isegi üks lest. See oli väga tore matk, kokku käisime üle 13 km ja aega kulus täpselt 5 tundi. Soovitame teistelgi võtta aega ja laiul olemist nautida. Oli üks ütlemata tore suvepäev. Täname aarete peitjaid, kes laiu külastamiseks hea põhjuse andsid.

19 oktoober 2019 leidis ÜRÕP [tsiklist]

Igasügisese kogunemise käigus sai väisatud Kõinastut süstadega. Meri möllas, vihma kallas, mõnus oli.

9 august 2019 leidis Merle [meteta]

Kõinastu on üks väga äge koht, eriti meeldejäävaks muudab selle vahva laiu meie suurim äpardumine geopeitumises. Kuidas teisiti nimetada hetke, kui olles koorem seljas läbi mere sumbates tagasi jõudmas Muhule ning mõned meetrid enne kuivale maale astumist tärkab peas küsimus: „aga aarded?!?“, need olime oma kahepäevase retke ajal lihtsalt unustanud, ise neist ilmselt vaid mõne meetri kauguselt mööda jalutades.. oh-jah.. sain ennast alles kiruda.. terve meie järgneva Saaremaa matka ajal oli Kõinastu aarete unustamine teemaks kui paras naljanumber. Ei lohutanud ka teadmine, et geopeitus oli meie jaoks siis veel alles matkamiste kõrvaltegevus, mida ebaregulaarselt harrastasime. Ainus vabandus oli, et laiule tulek oli etteplaneerimata, idee tulla siia telkima saime juba praamil olles ühelt juhuslikult helistanud sõbralt, kes soovitas Kõinastut, ise takka kiites, et lihtne jalutuskäik läbi madala vee max poolteist kilomeetrit.. Tegelikult oli teekond telkimiskohta üle 5km ning vesi kohati üle põlve. Kõinastu lummas meid tol juulikuu õhtul kauni ranna ning päikeseloojanguga. Järgmisel hommikul tegime jalutuskäigu saarel (aaretest mööda) ning sumpasime tagasi.

Nüüd, 2 aastat hiljem, õnnestus lõpuks teha vigade parandus. Kõinastu mõlkus mõtetes pidevalt, aga täna siia sattumine oli siiski taas pisut juhuslik.
Jõudsin saarele varem kui õhtul saabuvad geokaaslased, uurisin praamisõidu ajal geokaarti, kuhu teisi oodates suunduda, sest Saaremaa aaretega tutvumise eeltöö oli üsna puudulik.

Kõhklesin, kas sõita lee otsa ning teha jalgsimatk Kõinastule või võtta suund Kuressaares suvitavate sõpradega kohtuma ning sealseid aardeid külastama. Sel hetkel sain aga telefonikõne, mille tulemusel sõitsin hoopis Orissaarde ning varsti avastasin end lõbusate kalameestega Kõinastule kihutavast paadist, minu supilaud kaasa pakitud:);)

Mehed olid enda arvates kõvad kalamehed ning keset lahte oli mul variandid, kas ümber kolida supilauale ja aerutada laiule või oodata kuni kalastajad piisava saagi välja õngitsevad.
Kõinastuni oli 3 kilomeetrit, tuul peaaegu otse vastu, laine arvestatav ja kuna paadis oli lõbus seltskond, kelle ridvaga vehkimisele oli täitsa tore kaasa targutada, otsustasin paadis edasi loksuda, lootusega, et nad ruttu piisava hulga kalu saavad või lihtsalt ära tüdinevad.. Tamiili otsas helkivaid metallitükke loobiti siia ja sinnapoole paati, vahetati kuldsema läikega peibutise vastu, aga ükski haug või misiganeskala nende ohvriks ei sattunud.. Pakkusin küll välja, et las ma loobin ise, tõmban teile kala, aga õnge mulle siiski ei antud.. ilmselt oli hirm, et äkki saangi kala kätte, oh seda häbi ju siis.. Varsti said meremehed aru, et targem on loobuda, paadimootor käivitus ja kihutasime üle nüüd juba pisut vahutavate laineharjade edasi.

Mootorpaat jäi kaldast eemal ankrusse, härrased transportisid mind kuiva jalaga kaldale, parkisin oma supilaua rannal ootava paadi kõrvale, vaatasin laineid ning eemal ähvardavaid tumedaid äikesepilvi, Orissaare siit isegi ei paistnud ja arvasin, et siia ma ilmselt jään pikemaks..
aga sel hetkel ma eriti ei muretsenud selle pärast, sest järgmise planeeritud paadiretkeni oli aega hommikuni..

Pärast mõnusat lobisemist teatasin, et lähen jalutan laiu tippu ning vaatan, kas saarel midagi väärtuslikku leidub. Mulle pakutud atvst ja jalgrattast loobusin. Väärtusi leidus küll, eriti geopeituri jaoks. Karp leitud, kõõlusin tornis, imetlesin vaadet ning lootsin, et kerge vihmasabin ja eemal sähvivad välgunooled mööduvad. Idüllilist vaatepilti rikkusid korraks vaid puhkekohta vedelema jäetud taarakotid, mind saarele toonud tublid paadimehed lubasid hiljem need sealt ära vedada, kurb ikka näha, et alati mõni arvab, et keegi teine peab tema järelt koristama.

Rahulikult kulgesin piki kivist randa, võttes suuna järgmisele Kõinastu aardele. Mõnus oli olla, endiselt ei muretsenud, kas ja millal ma siit tagasi autoni jõuan..

Tänud!

Seiklus jätkub: chilli varjus, kuigi ilma õrna kleidita..;

2 juuni 2019 leidis Arvo [arvoaljaste]

Torni ei saanud, kuigi kohalik mees soovitas mul just sinna ronida. Aga mingi maani sain ja vahtisin, tuul tahtis ää võtta. Tagasi jalutasin teist teed pidi, et maksimaalselt Kõinastut nautida, saarel oli ka hunnik inimesi, kes tagasiteel traktoriga must mööda kihutasid, mina oma süstaga olin väga aeglane sel korral, sest ei saanud aerutada normaalselt. Jäin häbisse ja enam ei tule!

4 november 2018 leidis Raul ja [sookoll]

Sõitsime vaikselt mööda kadakatest piiratud kitsast rada pidi majakani. Raul ronis majaka otsa, mina aga aardejahile. Tükk aega ikka otsisin nulli ümber, ei leidnud midagi. Siis otsisin veel kord, ikka ei midagi. Loobuda ka nagu ei taha, sest siia ikka naljalt tagasi ei satu. Võtsin geokõne viimasele leidjale. Kuna leiust üle poole aasta möödas, siis palju abi ei saanud. Lõpuks siiski jäi õige asi näppu ja sain logi kirja. Tagasiteel sõitsime läbi Kõinastu laialehise metsa. Ikka väga vinge, tunne nagu oleks Kesk-Euroopasse sattunud.

13 mai 2018 leidis Upitaja [hdhunt]

No on ikka kena saar magamiseks! Tänud peitjale!

13 august 2017 leidis   [tunk]

Suveseiklusest jäi väheks ja Muhumaa-Saaremaa kaugemad servad kõik veel läbi käimata. Niisiis tulin põhjalikumale järel-geotuurile. Kuskil kuue paiku praamilt maabudes sai esimeseks eesmärgiks seatud õhtune jalutuskäik Kõinastule. Ilm oli tuuline, aga kuiv, kuigi silmapiiril võis näha ähvardavalt tumedaid pilvi kiirelt üle taevalae sõudmas. Läbi mere sihtpunkti suunas astudes ja kirjeldust lugedes meenus kahe aasta tagune minek ühele teisele laiule ühe teise saare põhjakaldal. Kogemus õpetab - seekord võtsin ikka mõned riidehilbud ka ühes. Meri väga ei loksunudki, tornis aarde lähedal puhus aga nii kõvasti, et tõmbas kõrvad laperdama :o)

21 juuli 2017 leidis 15 sõpra ja Janar [matkymbereesti]

Ega see siia rännak nüüd kerge ei olnud, kuna tulime paremat serva mööda, aga samas üpris lõbus. Jalutasin ees ja kuulasin kuidas noored oma vanemaid, ehk mind ja teisi. Eks me neil ühed hullud vanemad olema, veame neid oma georetketel ikkasugu hulludesse kohtadess. Nüüd kui mõni noor kogemata astus palja jalaga lehma sitta sisse, siis hakkas eriti kirumine pihta. Mina sain korralikult naerda. See retk oli küll neile "Kuidas karastus teras."

Aare ise ilmutas end raskelt. Läksin ise sellest niisma mööda, et ei pannud seda tähele. Õnneks oli Svenil teravad silmad ja tänu temale sai ka see leitud ja logitud. Tänud.

21 juuli 2017 leidis Juta, Janar ja veel 14 külalisgeopeiturit [jutsi]

Teekond siia oli ikka kannatusterohke. Ainuke mõnus osa oli meres jalutamine, ülejäänud oli ikka muda, lehmasitt ja pilliroog. Lapsed ei jõudnud ära nutta ja minu kallis suvetütreke teatas, et Juta, see sinu geopeitus on ikka üks PRETTY LOLL THING (kakskeelne mul teine). Tänud, aaret otsisime ikka jupp aega ja kriimustasime kõik jalad/käed täitsa ära.

13 mai 2017 leidis Kristjan [sportlane]

Siia sai ka päris lähedale. Natuke ringi vaatamist ja oligi käes, tänud.

26 juuni 2016 leidis Karl [zdrk]

Oleks vahva kui kõik tuletornid / päevamärgid kannaksid lisaks oma vajalikule funktsioonile ka vaatetorni eesmärki. Torni nähes lootsin sinna pääseda aga lootuseks see vaid jäigi. Pidin hoopis minema aaret logima. Ehtne vanakoolikas, millele aitab tihe pealesuruv loodus kõvasti kaasa. Ei leidnud ühtegi mugavat teed kus ei peaks ennast läbi kadakate kohale ja välja suruma. Logitud see igatahes sai. Edasi puhkasin natukene mererannal. Sõin ära kaasavõetud söögi. Mõtisklesin enda joogivaru soojus üle. Mis on järgnevaist kolmest kõige soojem? Kas piss, teel olnud merevesi või minu joogivesi? Kuna joogijanu oli, siis läks ka see soe vesi kõrist alla. Puhkasin kokku pool tundi ja siis võtsin kätte ja alustasin pikka tagasiteed. Otsustasin, et kiiremini saab sörkides. Kui olin aga 200m jooksnud, siis tundsin, et panen palavusest pildi tasku kui edasi jooksen. Õnneks oli plaan B taskust võtta. Alanud oli just päeva esimene EM kaheksandikfinaal mäng, siis sisustasin ennast sellega. Meelelahutusest tingituna olin nagu teleporteerunud ennast merre sisenemise kohta. Oi kui kaugel minu sihtmärk Muhu sealt paistis. Panin lisaks tähele, et veetase on tõusnud umbes 20cm. Kui tulles sain kolmandik teest isegi mööda liiva käia, siis nüüd ei olnud enam mitteühtegi liivast kohta. See tähendas muidugi ka lisa energia kulu. Peagi kuumenes mu telefon üle. Aku hakkas tühjenema kriitilise kiirusega ja pidin loobuma põnevast jalgpalli etendusest. Edasi venis teekond teosammul. Eelmise öö mõned tunnid magamist hakkasid tunda andma. Võimsust võtsid väsimus, tüdimus, joogijanu ja muud ebameeldivad omadused. Hambad ristis sumpasin mööda vett edasi. Kui olin enda arust terve igaviku juba kõndinud ja oli tunne, et nüüd peaksin küll kohe kohal olema, siis piilusin kaarti. Sain löögi allapööle vööd - sama pikk maa mööda vett veel minna. Kuskilt leidsin siiski motivatsiooni ja jõudu ning isegi lisasin tempot. Auto juurde jõudes olin parajalt läbi. Kokku võttis aega 4 ja pool tundi. Kokkuvõtteks võib öelda, et sellise matka jaoks ei ole 27 kraadi ja lagipähe päike just parimaks kombinatsiooniks. Eks ole nähe mis ilma lubab neljapäevaks ja kas leian jõudu ning tahtmist Vilsandit proovida. Aitäh aarde eest!

23 august 2015 leidis Mopeed, Diana ja [fxz]

Kuna siia otsa ei viitsinud ülejäänud meeskond tulla, siis tegin Dianale pisut mopeediga sõitu ning viisin ta esialgu Kõinastu tippu ja seejärel tagasi Start Kõinastule aardeni.. Tal kohe kaks asja esimest korda :) Esimene Kõinastu külastus ja esimest korda mopeedil sõit ja ilmselgelt ei pruugi sellist võimalust enam tulla, et Muhu ja Kõinastu vahel saab mopeediga ringi kimada ;)

22 august 2015 leidis Tanel ja Pilditibi [phantom]

Meri oli madalseisus ja nii sai merepõhjas autoga kimada :) Meretee oli tunduvalt mõnusam ja siledam kui paljud linnatänavad. Laiul sai esimese hooga valitud vale teeots ja see tee läks sujuvalt põlluks üle, lõpuks ei saanudki aru, kuhu ta täpselt kadus. Üle põllu jooksis ka pirakas metssiga, ei tahtnud jala ka minema hakata. Õnneks saime lõpuks õigele teeotsale pihta ja lõpuks saime aardest 40 meetri kaugusele. Oli küll üsna pime, aga sellegipoolest õnnestus karbike üles leida. Äge koht. Aitäh peitjale.

20 august 2015 leidis Tarvo, Reet (kassikakk) ja Vanda [berti]

Täname peitjat matka eest! Meres vesi oli märg ja jahe :(

20 august 2015 leidis Vanda (berti), Tarvo ja Reet [kassikakk]

Tänase geotuuri põnevam osa võis alata! Meile ei tulnud pähegi, et laiul käiaksegi autoga, seega asusime teele teadmisega, et vähemalt vees solberdada tuleb aga lained just üle pea kokku ei löö. Astusime ja astusime kui tagant tuli üks punane auto ja möödus meist. Edasi nägime kuidas merepõhi tolmab, ja nii surusime alla soovi tegeleda täppisteadusega ehk tagantjärele oiata et oleks ikka pidanud ... Teise saare aarde juures kuulsime ühelt suvenautijalt, et tema isa olnud vene ajal loomaarst ja käinud autoga ülepäeva Kõinastu vahet. Vahva rännak ja päevitamine!

25 juuli 2015 leidis Märt & Co [porandaalune]

Leitud Muhu jalgrattamatka käigus. Kui juba Muhusse tulla siis tuleb ikka Kõinastul ära käia, kas pole. Rattad jätsime maha ja pool teed jala ja pool traktorikastis (et oleks toredam) Kõinastule. Tore aare, tore koht ja tore vaade. Kõrval miljoni lutsukivi rand!

21 juuli 2015 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Tegime jalgsi rännaku saarele. Vesi oli 20-40cm sügav. Esimesel laiul oli lihaveised, kes meid vaatama tulid ning korraks ka 360kraadi ümber olid. Viimasel laiul oli 30 liikmeline hobustekari, 3tk oli uudishimulikud ning tulid lähedale vaatama, ülejäänutel oli savi. Läksime mööda saare ida külge ning võtsime selle aarde enne.

3 juuli 2015 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Aare kuiv ja korras.Tänud!

24 oktoober 2014 hooldas Tanel [timix]

Aare oli väga halvas seisukorras. Logiraamat oli täiesti läbimärg ja nimed polnud enam loetavad. Nänn oli üks suur jääkamakas. Kuivatasin ja puhastasin karbi, murdsin mittepaberist nänni jääst lahti ja paberist asjad eemaldasin. Õnneks oli juhend kuiv. Panin aardesse uue logiraamatu ning lisasin geopeituse kirjad.

24 oktoober 2014 leidis Tanel [timix]

See oli juba chilli varjule loogiline jätk. Ratas jäi lõkkekoha juurde ning jalutasin aardeni. Kõige pealt jäi silma aarde maskeeritud peidik, mis oli tühi, siis nägin eemal vedelemas karpi. Tagasitee oli täpselt samasugune nagu sinnaminekki, ainult selle vahega, et kogu see 15 km/h puhus mulle vastu lõusta ja seetõttu polnud kiirus enam mitte 20 km/h vaid heal juhul 5 km/h. Vahepeal lükkasin ratast üldse käekõrval. Suurem katsumus oli see jääväli, sest kiilaka peal edasi rühkida ja ratast ka veel kaasa tirida, samal ajal kui loodus sind mõnuga tagurpidi lükkab. Pärast sellist kordaminekut tuli peale veel optimismi(masohhismi)hoog ja võtsin suuna Saaremaa poole, kuid kuna üle Väike väina tammi polnud võimalik selle tuule tõttu sõita (maksimaalne kiirus oli 5 km/h), tuli mõistus koju. Aitäh! Kõinastule läheks kindlasti ka kunagi suvel, paljajalu ja romanitiliselt, nagu soovitati ;)

7 august 2014 leidis Kristo, Marit, Rasmus, Romek [rassiss]

Chilli juurest kiirejooksuga mööda kivist mereäärt edasi minnes olin varsti siis selle saare teise aarde juures ja siin õnneks kaua aega ei läinud ja ega seda palju enam polnudki järgi jäänud sest Romek oli tõenäoliselt ärkamas ja kohe pärast seda pidi tavaeluga edasi minema. Nimi sai kirja ja vaateid sai ka natuke imetletud ja siis mööda metsavaheteed tagasi Muhu poole jooksu alguses mandril siis plätud jalas ja mereliival siis paljajalu. Mis siin salata, tagasiteel oli ka mitmeid jalutusmomente kuna veendusin, et 10km jooks ei ole päris minu ala, aga seekord oli sellest abi ja kohale auto juurde jõudes olin väsinud higistamisest läbimärjasärgiga õnnelik geopeitur. Tänud peitjatele ka selle aarde eest. V:Auto ( Romekile nagu skalbina Kõinastult ) j: Märgi

30 juuli 2014 leidis Hannes, Triinu, Kaur, Mammu, Liisi [kaurp]

Leitud

30 juuli 2014 leidis Hannes, Triinu, Kaur, Mammu, Liisi [hpalang1]

Matkasime Kauriga naaberaarde juurest, peletasime parme ja imestasime endiselt päevasündmuste üle. Mõnusa olekuga saar on, mis siis, et pigem nagu poolsaar, vaid sarvilisi ja parme söövaid pääsukesi võiks rohkem olla. Kohapeal imestasime Reixi logi - mõned ikka viitsivad. Kõik korras, tänud kutsumast!

21 juuli 2014 leidis Reigo [reix]

Kajakiga ümber Muhu - päev 1, aare 4. Siia polnud tuuliku juurest enam midagi visata, paarsada aerutõmmet ja kohal. Väheke pusisin aardega, hea maskeering oli. Seejärel panin telgi 12 meetrit aardest (eile oli Hiiumaal 20m) ja hakkasin õhtut veetma. Mõnus paik puhkuseks! Täna 19,7 km aerutamist, homme jätkame...

19 juuli 2014 leidis Indrek [indreq]

Teine aare sellel saarel. Veidi kiirem leid kui esimene. Kohtusime ka teiste peituritega. Algul kui tuldi uurima et kes ja miks, siis kahtlustasin kurja eramaaomanikku. Ei old nii :)

14 juuli 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname mõnusa matka eest!

14 juuli 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Aardeni kulgesime naaberaarde juurest, minnes läbi metsa, aga siin oli tee paljudes kohtades väga olematu. Aardeleidmine ei kulgenud sugugi lihtsalt, oli teine väga varjava maskeeringuga, tundus juba et tuleb loobuda, õnneks viis saatus ikka õige kohapeale ka. Tagasi kulgesime randa mööda ja arvan küll et see tee oli parem. Tänud juhatamast

9 juuli 2014 leidis Mihkel [mihkelp]

Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!

Selles võsas andis ikka ragistada. Lõpuks leides oli rõõm suur. Vahetasime kaupa.

30 juuni 2013 leidis Erki, Miku, Kris, Jost [albertnailon]

Ilus suveilm, läksime jalgsi sulistades, aarde leidsime kiiresti, tagasi saime elamus-küüdiga trakatsi järelkärus :) Tänud sohvrile! Chilli aaret paraku ei jõudnud võtta, kuna traka-takso oli just väljumas peatusest. Tuletorni juurde jäi kiiruga ujumast tulles maha ka üks lotu-müts, ehk tuleb millalgi uus otsinguretk ette võtta :) V: muna J: ilusa nuku

20 august 2012 leidis kimkuul [kimkuul]
Selle aardega läks nii, et tuli leida nägemismälu järgi, kuna abimaterjalid olid andmekandjalt kogemata ära kustutatud. Töötas... see nägemismälu, peale päevamärgi otsa ronimist oli selge kuskohast otsida. Leitud ta sai:)

17 august 2012 leidis Triin & Hanno [hanno5000]

See saar on peaaegu nagu teine kodusaar kaugetest aegadest, esimest korda tõstsin oma jala siia kusagil 7-8 aastasena. Siia on tuldud jalgsi, kakukaga, kaatriga ja ka veoauto kastis loksudes, kolhoosi suvepäevadele, koos mitme punsu koduõlle ja shashlõkiämbritega. Siin on võideldud kolhoosi pullidega öösel telgi pärast, siin on oldud mitu päeva tormivangis, on käidud kalal, on võetud päikese ja merevee vanne, on armastatud.... siin on kõike tehtud! See on minu lapsepõlve ning noorusaja saar, aitähh, et geopeitus mind siia jälle tagasi tõi!

13 august 2012 leidis Alex ja [pekadrip]
Peale Chilli... oli üks ja ainus eesmärk leida paat? Ei, siiski mitte seekord. Seekord oli selle seiklusfilmi stsenaarium meie enda teha ja kandvad rollid peaosades meie enda kanda. Seega, paati me ei otsinud. Poolsaare moodi saarele me ka ei ujunud... kohvreid kaasa ei võtnud. No ja unetud? Unetud seltsimehed me ka polnud. Sulnis inimtühi vaikus saare keskosas mõjus rahustavalt ja uniselt. Kohalikud olid vist kõik keskpäevast siestat pidamas, sest vaid üks tädi niitis vapralt muruniidukiga muru. Ülejäänud inimkond oli kuskil mujal, isegi õuedes olevad lastekiiged (ja neid seal ikka oli) kõikusid nukralt vaikses tuules.
Nii kulgesimegi mööda Kõinastut rahus ja vaikuses, kohtamata kedagi. Isegi lambad olid kuskil mujal. Aarde juures kaua ei läinud kuigi geomaanteel suutsin ma valida väheke vale haru ja esmalt vale kohta terasemalt takseerida. Kui seal ei tundunud midagi olevat, siis tuli võtta teine haru ette... see oli tulemuslikum käik. Vajalikud toimingud teostatud, vahtisime ringi. Kaalutlesin ka tornist vaadet vaadata, kuid siis jõudsin ikka järeldusele, et kõrgus mulle ei meeldi, seega jääb ära. :P
Tuuldusime tuules veidike ja hakkasime tagasi astuma. Sellest kõigest saime peaaegu värske õhu mürgituse... ja tegelikult oli "mandrile" tagasi jõuda ikkagi väga armas. Teekond oli olnud pikk (õnneks siis ei teadnud, et järgmine päev toob kaks korda pikema matka endaga kaasa :P ), kuid vaimu see murdnud polnud. Mõnus. Soovitan seda retke kõigile, kes tahavad väljuda argipäevast kapitaalselt. Lapsedki teavad ju, et "Päike, õhk ja merevesi- need me sõbrad kolmekesi"...
Suur tänu neile, kes meid Kõinastule meelitasid siia aaret peites! Aare korras. EVEJ

13 august 2012 leidis Koos Kadriga [alex]
Aitäh, aitäh, aitäh!Muud ei oska ma öelda ei aarde peitjale ega ka kaaslasele!Kohale viis selge jälg mere alamates kihtides ning kõik vastikud putukad pidasid oma suvepäevi hoopis mujal.Super!

10 august 2012 leidis Sjoma [sjoma]
Sai siis täna ette võetud väike retk Kõinastule, et sealsed aarded üles otsida. See aare andis end väga kergesti kätte esimesest kohast, kuhu pilgu heitsin.

29 juuli 2012 leidis jandra [multifoon]
suundusin chilli juurest siia mööda randa. aarde juurde viisid korralikud georajad, nii polnud leidmisega mingeid probleeme. pärast leidmist solberdasin sealsamas soojas madalas merevees veidi ringi ja siis ronisin tulepaagi otsa vaadet imetlema

14 juuli 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Varahommikuse praamiga laekusime naabersaarelt ning soojenduseks olime juba võtnud Rabajänese. Treeningdress seljast loobitud, selgus, et ühe plätud on koju jäänud. Seega tuli leppida kummikute ja koti küljes kaasa veetavate matkaketsidega. Tuul keerutas pilvi ja puhus ähvardavalt. Ka paistis Kõinastu kohal olema korralik piksepilv. Just nii igaks juhuks tuli kotti-selga mõned veelindlamad asjad toppida, meretagust värki arvestades käis pähe ka müts. Ja siis me läksime. Kohe päris tükk aega. Ühel saarel olid hobused, teisel lehma moodi elukad. Vastu tuli ka kohalik traktori-takso. Ja siis me tegime selle saatusliku vea ja otsustasime minna otse, linnulennu-trajektooripidi, nagu GPS juhatas. Sealt meie hädad algasid. Maastik, mis näis talutavana, muutus korraga pehmeks mülkaks, täis auke ja "kooke" ja muidugi karjaaedu elektrilise tõrjega. Viimast ületades tuli ennast piinliku täpsusega mõõta, kas ikka mahub. Pooled riided ja kott tuli seljast loopida. Välistamaks kehavigastuste teket( teatud piirkondadesse), tegemist oli ikkagi kahe traadiga aiaga), tuli pugemisava ka pisut avardada kummikus jala ja näpu otsas kõlkuva marjapotskaga. Planeeritud tegevus tagas ideaalse õnnestumise. Astudes üle, sattusime aga korralikku sohu, seejärel väga märga metsa, mille läbimine plätudes ei olnud kõige mõnusam. Sigudike künnitöö oli vähemalt vaatamisväärne ja muljetavaldav. Meie kohal tiirles kalakotkas. Selle rägastiku läbinuna meie piinad veel ei lõppenud. Järgnes üle nina kasvav heinamaa mille tagant tuli välja õnnis tee, või õigemini sellelaadne asi. Alustuseks noppisime Chilli-kleidi ja siis Kõinastu. Tagasi suurele saarele jõudes olime kokku läbinud 11km. Kummikus jala kand sai villi ja lihased hellaks :) Täname elamusterohke seikluse eest! EVEJ

14 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kadakate vahelt viis georada otse aardeni. Tagasiteel Muhu saarele nägime vees ka kohalikku "turistiveokit". EV, J: vile, nööbid (3+3)

13 august 2011 leidis Joonas [joonas444]
1845.

12 august 2011 leidis Leanika, Hannes & [alksy]
Kõinastu paadireisi teine aare. Kui eelmise aarde juures oli palju ämblike, siis siin oli neid vähemalt topelt. Leid ise tuli peale mõningast vaatlust üsna ruttu. Aardest sai minu mäletamist mõõda võetud täring ja asemele pandud õhupall. Tänud aarde eest!

7 august 2011 leidis Neeme [neeme]
Matk Kõinastu laiule oli selle rattaretke üks kindlaid eesmärke - tulgu või tina. Aga tina ei sadanud, hoopis kena päikeseline ilm oli ja mitu kilomeetrit paljajalu soojas merevees pladistada... mandrirotile päris tõeline elamus :)!
Suur aitäh peitjale!

7 august 2011 leidis Triin, Liisa & Triin [linnapreili]
Eelluure oli andnud info, et saarele saab jätkuvalt jalgsi. Päike paistab, tuuleke puhub ja seega tuli otsus - teeme retke. Vett-muda-vetikate "ja erinevat mix´i" oli paaris kohas pahkluuni, muidu mõnus retk märjal liival. Muideks "veetakistuse" ületamine oli kõige väiksem mure sest saarel elavad parmud lihtsalt hammustasid auke katmata kohtadesse :( Aardeni jõudmine tänu leitud teerajale läks hõlpsalt ja geokuhi ei jäänud märkamata. Ja üldse ei pannud imestama, et me ei olnud ainsad logijad tol päeval. Kokku läks Kõinastu kahe-aarde-leidmise trip ca. 3h ja natuke üle 11km ;)

31 juuli 2011 leidis sull ja ikea [sull]
operatsioon "muhu puhtaks!" sai alguse seoses samas toimunud sportlik-kehalise mõõduvõtuga koodnimetuse all "xdream", kui kella 6 paiku hommikul tundus olevat paras aeg minna vees uitavaid mees- ja muid võistkondi pildistama. muu hulgas sai leitud ka aardeid. ei jätnud, võtsin puugi.

21 juuli 2011 leidis Carolina & sõbrad [caro]
Sõpruskonna igaaastane suvitamine Muhus ning ühe noormehe 5.aasta sünnipäeva tähistamine viis meid paadiga Kõinastusse. Paat randus 300 m aardest ning aarde läheduses tegime ka pikniku. Kuniks teised kringlit konsumeerisid, sukeldusin mina kadakavõssa, ajasin prisked ämblikud laiali ning tõin aarde välja. Kõik oli korras ja kuiv. Tänud!

20 veebruar 2011 leidis Laurikas & Pillekas [laurikas]
Oleme mõelnud minna nii suvel kui talvel, aga lõpuks otsustasime head talvised olud siiski ära kasutada. Esialgu kindel ei olnud, kas autoga ikka laiule võimalik minna on. Jääl olid ainult mootorsaanide jäljed, aga otsustasime üritada. Lumi oli jääl kohati päris paks, aga kuni Kõinastuni saime lihtsalt. Autoga saarele saada ei olnud võimalika ja ümber laiu otsustasime mitte sõitma hakata (hiljem selgus, et teisel pool oli jää pragunenud ja ohtlik). Auto juurest oli jalutamist u. 2km, aga ilm oli ilus ja tuju hea :) Natuke lasime tujul langeda peale nulli jõudmist, kus selgus, et lume ja jää alt tuleb välja kõike muud, kui aare. Nulli lähistel on paras prügimägi :S Päike hakkas loojuma ja pimeda peale ei tahnud jääda.. otsustasime, et kontrollime ühe koha veel uuesti üle ja kui kilekoti serv paistma hakkas, siis läksid suunurgad ülespoole ja peagi logi kirja. Kui auto juurest aarde juurde jalutasime mööda saart, siis tagasi läksime ringiga mööda jääd. Tagasi üle jää jõudsime peaaegu pimedas. Oli lahe seiklus :)

18 august 2010 leidis Triin & Paavo [speedy]
Kõinastu - kaua vaetud kaunikene
Seekord kaasas moonapaunakene
Ei löönud kumbki meist risti ette
Koos kahlasime alla põlve vette

Nõnda pikk teekod läbi leige vee
Ometigi lõppeks saarel leidus tee
Me teel tammesid ja elektrikarjus
Ihu looduses juba ammu harjun'd

Aarde manu ei kulunud vaeva kaua
Kivi all on ohtralt prügi leidnud haua
Kenas korras aare aga redus eemal
Paras geokuhi maskeeringuks temal

Enne naasmist turgutasime kommidega
Tagasi vedasime jalad sangpommidena
Enne aga saime pudulojustega adrekat
Meile veel pikalt jääb meelde Muhumaa

18 august 2010 leidis Paavo ja Triin [trine]
Kõinastu oli selle geopäeva peamine sihtpunkt, milleni startima jõudsime küll alles kl 19 paiku. Valisime Karuonu kaardi järgi vasakpoolsema tee ja meri oli põlvini, täiesti mittemetafoorselt. Saarel oli väga üllatav kohata müstilisevõitu vana tammikut, mis jääb risti saart läbiva tee äärde. Aare oli heas korras ja kui jäime tema juurde veidikeseks kommi sööma, saime imetleda lähenevaid äikesepilvi. Ootamatult ruttu saabus pimedus ja pildile enam midagi ei jäänud. Mälupiltidel on mõned kappavad lehmad ja hobused, aina rohkem vett ümberringi ja lagedal merel pimeduses uhkelt sähvivad välgud. Väga omamoodi matk, ei ole mina varem nii pikalt meres kõndinud, tänud!

10 august 2010 leidis Jaanus ja Silver [jmets]
Laupäev, 31. juuli. Puhkuse esimene päev. Töö, päike, higi, muusika... ja Tätte – kommerts, kurat! Tahaks midagi ehedamat. Tahaks midagi... Järgmisel päeval tühja pilguga oma puhkusele vastu vaadates hakkas kuskil küpsema plaan, millest ma ise tükk aega endale aru ei andnud. Ühel hetkel oli plaan valmis ja see andis endast ka minule märku. Plaan oli toores ja tahumata, aga igatahes leidsin ma end sel õigel hommikul 5:30 segase pilguga kella vaatamas. Tuima unisusega sai kokku lapitud matkakott, kaasa haaratud mõni võileib ja tass kohvi, autosse ja minema. Teepeal sai kaasa haaratud Silver, kes ka kuidagi aru ei tahtnud saada, miks keset püha puhkust säärasel kellaajal kuhugi teele asutakse ja seda veel ilma landita. Vaevalt kilt sõidetud, avastasin, et kõige tähtsamad asjad – ujumispüksid ja käterätt on koju jäänud. Peatus, närvilised hetked, palavikuline analüüs ja otsus –
“ Ma ei või, ma ei luba... käi põrgu!“
minek.
Nii juhtuski, et vähem kui 60 min hiljem vaatasime paadist kiikriga ja kaugelt paistis Saaremaa. Ei, Muhumaa, Saaremaa pealt. Keeruline, aga loogiline. Tempokale mahasõidule järgnes kiire ümberpõige kiirusradarist ja peatus Liiva poes proviandi hankimiseks. Pood oli varajasele hommikutunnile vastavalt suletud ja ei soovinud keegi meile väljastada õigusega meile kuuluvat kaupa. Aja parajaks tegemiseks alustasime promeneerimist Liiva vanalinnas ja jõudsime peagi ühe avatud uksega kohvikuni. „Hommikukohvile?“, „ Ee... jah, miks mitte!“. Peale kohvi ja kalapiruka polnud muud valmis aga üks „Oti tavaline“ oli täpselt see, mis meil vaja oli. Istudes ja pirukat oodates jõudsime alustada päevi kestnud filosofeerimist kõikvõimalikel teemadel ja ühel hetkel taipasime mõlemad mõnusa hommikupäikese käes ühte asja: „ Kuule, see ongi puhkus.“ „On vist jah. Kohe päris kindlasti on!“ Ja oligi proviandiladu avatud ning ühtlasi lõppes sellega ka meie linnaluba. Sõit, asfalt, kruus, pinnas, kivid, kõrkjad, topeltkabiin, meri ja KÕINASTU. Silver käis ja proovis vett, tegi nägusid ja kratsis kukalt. Vesi oli oma kõva 25 kraadi. Reisikaaslase naerupahvakute saatel ajasin oma telefoni „kantossi“ ja pisuke aega hiljem ka tema oma, saateks kommentaarid, et mul pidada säärane tegevus paremini välja tulema.
„Mis te teete seal, ärge ujuge, ärge ujuge võõras kohas. tulge kohe välja, tulge kohe välja!“
Tipa tapa nii ja naa. Puusalihased andsid end peale 200 m tunda, vahetasime liikumismaneeri. Tipa tapa mööda lahte, arutelu teemal, et siinne rahvas ujuda küll ei oska. Hobused. Pikk vai vees. Tipa tapa, trotsides ogalikke, ere helkur kaldas ootamas. Teerist, sisemaa ja tammik. Nii me seal kolasime kiviaedade vahel, tutvusime saare agrikultuuriga ja lähenesime sihtpunktile. Ühel hetkel saime ka endile selgeks, miks ei ole hea saarele minna omapäi ja üksinda. Ühel täiesti süütul kiviaia ületamisel kadus Silver ühtäkki vaateväljalt . Pisut oimetuna kirus, et pee sai haiget aga oli siiski võimeline omal jalal jätkama.
„See paks mees jäi nüüd minu pärast metsa“
Olime enam kui kindlad, et tundsime ära ühe kiviaia värava, mis ka mainitud filmis pildile jäänud oli. Sealsamas sündis ka otsus see film lõpuni vaadata ja „stooriõhtu“ koos ühe õllega korraldada. Aare sai leitud sealt, kus ta olema pidi ja peale EVEJ tegemist ka sinna tagasi asetatud.
„Põgenemine, igatahes. Kuid mitte paaniline, vaid organiseeritud!“
Tagasi saare teise otsa viis tee meid mööda rannikut. Mööda maalilist külavaikelu, ristideta ja ristidega haudi, sihiks Orissaare tuletorn. Ka põõsasse jäetud fliis oli alles ning müüt saare kõrgest kuritegevusest seeläbi murtud. Olles jalad vette kastnud, märasime kohalikke – viite hobust ja lugematul arvul muid lojuseid. Tegime kohalikega pisut juttu ja mõne sõbraliku ühispildigi, aga peab mainima, et nende kasvatus jätab soovida. Peale hirnumise ja lehma kombel ammumise ei kostnud nende suust midagi asjalikku. Nii me käisimegi Kõinastul, teel Vilsandile, sooja tegemas.

6 august 2010 leidis Silver, Kristo ja Aare [karuonu]
Veetsime Saaremaal ühe mönusa nädalavahetuse. Et geopeitus päris meelest ära ei läheks, otsustasime ühe tee peale jääva aarde ka skoorida. Köinastu tundus pörgupalavuse käes selleks päris sobiv olevat.
Paar kuud tagasi olin eelmise saaretuuri eel veidi eeltööd teinud, aga kui vette astusime ja GPS-i vaatasime, siis tuli ikka tahtmine otse noole järgi, nö "läbi vösa", nulli minna. Päris pikk matk oli. Viimased 500m töusis vesi juba ujukateni ja vee all varitsesid kivid. Ühe sellise otsa Karuonu komistas ka ning sukeldus korraks koos seljakotiga, milles olid meil kuivad riided ja mobiil:) Kas nüüd oli väga hea seljakott vöi käis sukeldumine kähku, igatahes koti sisu jäi täiesti kuivaks.
Aarde leidsime kiiresti loogilisest kohast. Pisut tülikas oli ujukatega kadakate vahel toimetada ja parmudega vöidelda, aga pole siin hädaldada midagi - suine aeg, tuleb üle elada:)
Tagasitee valisime pisut pikema, aga kergesti ja palju kiiremini läbitava. Kokku läbisime 10,3 km, sellest 3,7 km maad mööda, aega kulutasime 3h 5'.
Aitäh peitjatele, tore seiklus oli!

25 juuli 2010 leidis Lilian ja Martti, Iver ja Mailo [siili]
Hoolimata teel varitsevatest karidest viis meie geomobiil meid saarele. Peale väikest ujumispausi 26 kraadises vees, mis Mailole ilmselgelt külm oli ja vette minekut takistas, suundusime aarde poole. Fantastiliselt soe päev ilusas looduses koos aardeleiuga tegid sellest vähemalt nädala tippsündmuse. EVEJ

17 juuli 2010 leidis Hannes, Virko, Andres, Asso, Ülar ja Henrik [papag]
Sai siis muhumaa keskelt ratastega sõitma ja matka pidama hakatud, väikse plaaniga ka aare ära tuua. Ratastega me siiski üle "vee" ei sõinud, vaid valisme jalgade kasuks. Matk läbi vee ja "saarel" kujunes kuskil 10km kanti, mis aga meid ei heidutanud. Ujumised ja söök kosutuseks kuuma päikese vastu. Vintis peaga Virko koorinaatide sisestamine küll oli vale aga telefonikõned aitasid taas reele. 0 jõudes leidsime ka meie mikroprügime ja väikse tuuselamise peale 0 lähedal sai ka aare leitud. Üks lahedamaid seiklusi päris aarde leidmisel kindlasti minu geopeituse karjääri jooksul, suur aitäh ja sügav kummardus. EVEJ

17 juuli 2010 leidis Henrik, Virko, Andres, Asso, Ülar, Hannes [hann3s]
Enam-vähem õigesse kohta jõudes näitas geps meile nulli 400m kaugusele vette. Kuna me seda uskuda ei tahtnud, kontrollisime koordinaadid üle ja saime uue nulli tunduvalt mõistlikuma koha peale. Sahistasime oma 10 minutit kadakates enne kui lõpuks leidsime. Oli väga mõnus jalutuskäik ja huvitav koht. Aitäh!

12 juuli 2010 leidis Mari, Mirjam ja Maiki [marx303]
Mõnusalt jahedalt Islandilt naastes, selgus, et Eestit on tabanud jube kuumalaine. Mis meil siis muud üle jäi, kui sõprade-sugulastega Saaremaa kanti laidudele-saartele minna :) See oli hea valik ja supervahva nädal, mis algas esmaspäeval Kõinastule kõmpimisega. Küsisime maaomanikult luba ja telkisime saarel, vaatasime "Mehed ei nuta" võttekohti, tuulikut, torni, maju; suhtlesime kohalikega ja õhtul võtsin ma kätte ja leidsin aarde. Minuga olid teised M-tähega algavate nimede esindajad. Ülejäänud tähtedega variandid eelistasid supelda. Mis oli täitsa õige valik. Tagasiteel tahtsid parmud elusalt nahka pista. Aarde leidsin umbes viie minutiga ja jätsin täpselt nii, nagu leidsin. Ainult 2 tilu-lilu vahetasin lastele. Kadakad torkisid valusasti päikesest õrna nahka. Prügi vedeles aarde lähedal, kuid mul polnud kotti kaasas :( Aitäh aarde eest!

30 juuni 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Kõinastu aare vajab aega ja ilusat ilma. Täna oli meil mõlemat. Ilm oli imeline ja vesi soojemast soojem isegi veepõlguri jaoks. Ka aega oli vabalt käes. Kui esmalt valdas meid tagasihoidlik hirm eesootava suhtes, siis jalgupidi vees sulistades ilmnes, et kogu hirm oli asjatu. Vesi ulatus maksimaalselt poole sääreni. Kui esmalt arvasime, et suurem osa teekonnast möödub vees, siis tegelikult kulges vaid pool teekonnast vees. Ülejäänu möödus kindlal maal samme mõõtes. Päike soojendas ja saatis meid aardeni. Aarde leidmine möödus ootamatult kiirelt. Kui nullis avastasime prügi, siis keskendusime veidi kaugemale. Nii veerandtunnise põõsastes ragistamise järel leidsime aarde nullist umbes kolme meetri kaugusel. Aardesse jätsime kuradikese ning tekitasime aardele märgatava geokuhjakese. Kriibitult asusime tagasiteele. Jalgupidi vees olles sõitis meile vastu veoauto kastis istuvate rõõmsa reisiseltskonnaga. Lehvitasime üksteisele ja jätkasime teekonda. Kokku kujunes jalutuskäik umbes üheteistkümne kilomeetri pikkuseks ja võttis aega veidi enam kui kolm tundi. Aitäh laheda rännaku eest.

24 juuni 2010 leidis Elvis [ullunt]
Tore neljatunnine jalgsirännak oli. Otse üle vahele jäävate saarte. Esimese saare peal veised ja hobused vabalt liikumas. Kaks korda ära eksitud - minnes ja pärast ka tulles. Aarde otsimiseks kohapeal läks tublisti üle tunni.Kadakate vahel jalad ära kriimustatud. Järgmine Geoakadeemia 100meetri jooks paras sellises padrikus pidada. Aardest EVEJ. Tagasiteel üle elektrikarjuse ronimisel ka korralik ergutus saadud.

11 august 2009 leidis Airi ja Priit [otsingul]
Peale Muhu I aaret teatas Airi, et nüüd võtame suuna Kõinastu aarde suunas. Kaarti vaadates võttis ohkama - jälle mingi umbmäärane mereületus, mis Airi teda pidi lihtne olema. Ka kajakamuna aardeni pidi lihtne olema, aga siin oli kilomeetreid minna. Andsin alla ja suundusin sinnapoole. Rannas avanes vägagi soodus pilt dessandiks. Õigemini paistis pea terve tee ulatuses kergelt porine aga läbitav maastik. Ka minu käsutuses olev sõiduk ei ole sobiv antud aarde drive-in võtmiseks, aga oleme harjunud väikeste jalgsimatkadega. Valisime otsema tee, ehk siis paremalt poolt ümber laiu. Otsingupiirkonda jõudes avastasime mõnusa piknikukoha, mille ümber kadastikus oli vähemmõnus prügila. Aardeotsingut alustasime lähtudes hetkel kehtivast raskusastmest, ehk siis 1,0/1,0. See oli võibolla kunagi nii, aga mitte hetkel. Esialgu suundusime prügimäele nagu mitmedki eelnevad otsijad, aga peale prügi ei leidnud midagi. Peale tunnikese kestnud otsingut leidsime nullist "mõistlikul kaugusel" asuva aarde (geoakadeemiast on ehe mälestus ülepeitmisest ja seda oli siingi tehtud). Enne seda suutsin mitmel korral end kadakate ja kibuvitsapõõstaste vahele kinni joosta ja see oli valus. Peale vaevarikast otsingut läksime teed mööda tagasi ja laidu läbides oli suur üllatus leida sealt terve küla - ma ei teadnud senini, et just seal filmiti "Mehed ei nuta". Väga tore matk oli ja sinna tahaks tagasi - just seal tuli tunne, et oleme Saaremaal, sest kuskil mujal nii palju kadakaid ei kohanud. Tänan peitjat! EVEJ.

11 august 2009 leidis Priit ja Airi [airce]
Tänase päeva viiendaks aardeks jäi teele meeliköitev jalutuskäik :) Kõinastule suundusime ettevalmistuseta, teadsin vaid, et peaks sinna jalutades kohale jõudma. Seetõttu sai valitud läbi mere jalutamiseks meile oletatav sobivam suund. Vesi oli soe ja ilm oli ilus päiksepaisteline, seega jalutus oli mõnus, kuigi üsna pikk. Kohale jõudsime peale pikka sumpamist vees ja ekslemist laiu serval. Siis aga tuli asuda otsima, mis ei olnud üldse meeldiv. Kindlasti ei ole raskusastmed (peidukoht 1.0, maastik 1.0) aarde päises õiged ja kui nendele tugineda, siis ei ole ka võimalik aaret leida. Alguses sai küll kõigi poolt mainitud õigesse prügilasse suundutud, kuid prügi ja kadakate vahel pugemise isu läks üsna kiiresti ära. Ma olin mitu korda loobunud, kuni Priit ikka veel tõsimeeli otsis. Oleks tema loobunud, siis oleksin pidanud muidugi ise otsima ... aga seda ei juhtunud :) Mitu korda pidasime nõu ja lugesime eelleidjate logisid, kuni lõpuks kutsus Priit mind ja hääletoonist oli aru saada, et lõpuks ometi leitud. Huhhh. Läks ilmselt rohkem, kui tund. Peale seda õudust otsimise näol saime laiuga tutvuda ja tagasi suundusime mööda teed :) Tagasi minnes oli päike pilve taha pugenud ja tuul tõusnud, et hakkas isegi jahe. Kokku läks aega 4h ja meelde jääb suurepärane kogemus laiule jalutamisest.
Päeva parim elamus ! EVEJ

4 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Autoga Koguva kandis mere äärde ning seal jala läbi mere Kõinastule. Kogu retk oli suht väsitav aga väga äge. Kohapeal läks aarde leidmisega ikka omajagu aega, kuna nagu teistel, juhatas ka GPS ka mind prügihunnikus asuva kivini. Õnneks oli aare aga mõistlikus kauguses ning loogilises kohas. Tänud! EVEJ.

12 juuli 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Väga tore aare. Laiul olime esimest korda ja ega ilma geopeituseta poleks sinna kunagi jõudnudki. Võrreldes eelmiste otsijatega, kes peaaegu kuiva jalaga kohale jõudsid, oli meil meri põlvini. Aare ise asub tõesti nullist veidi eemal. V: moblakott J: kaelapael

6 juuli 2009 leidis Gerto & Nele [gernel]
Väga lahe...kuid meil õnnestus aardele valelt poolt läheneda ja korraga olime täiesti keset põldu "Elukaga" ringi tuuseldamas...muide Regio järgi oli seal tee :D kuid meie seda ei täheldand. Lõpuks saime õigele rajale ja siis oli juba palju lihtsam. Saarele minnes ja tulles saime auto ka korraliku muda/liiva lihi alla. V: kaelapaela J: mobla koti

4 juuli 2009 leidis T-Klubi [ethel]
Tere, küll väikse hilinemisega, aga teatame ka oma leiust. Nimelt, 3.-4. juulil käis 14-liikmeline seltskond Kõinastul matkamas. Tulime jala, kaasas oli süüa ja juua, isegi väike makk, telgid, magamiskotid ja pudru keetmiseks isegi pott. Ehk siis tegime ühe mõnusa äraolemise. Väikese ringiga jõudsime telkimiskohta majaka all, kuna seal juba oli kaks inimest end paika seadnud, kes öösel ka magada soovisid, siis otsustasime oma telkla veidi eemale panna. Ja tegelikult oli see väga hea otsus, sest niimoodi avanes vaade kogu aeg merele ja rannikule. Laupäeval, 4. juulil asusime aaret otsima, nii nagu ka pärast meid aarde leidnud inimesed ka juba oma logis ütlesid, siis läks meil jah ikka päris palju aega, vahepeal jõudsime juba maha istuda, nõu pidada, kaarti uurida ja hakata arvama, et keegi on aarde ära võtnud, sest sattusime ka meie alguses suure prügihunniku peale, kuhu koordinaadid osutasid. Jõudsime arvata, et kas keegi teeb halba nalja ja aarde asemele prügi pannud, aga pärast mõningast puhkust ei andnud tublimad meist alla ja läksid veel ümbrust läbi kammima. Nii siis tuli ka lõpuks hõige, et leitud, küll mitte päris õiges kohas aga siiski olemas. Võtsime väikese veepüstoli ja panime asemele pearätiku, mängudinosauruse, ühe mündi ja vihmakeebi. Olles aarde leidnud, asusime rõõmsal meelel koduteele, tehes vahepeal ujumispeatuse. Varsti lähme järgmisele aarderetkele! Tervitustega, Maie, Ivi, Eve, Liidi, Anne, Anu, Edith, Eimar, Ivo, Tarmo, Tarmo, Karel, Harri ja Ethel

4 juuli 2009 leidis Lauri & Rita [algaja]
Lapsed ei viitisinud tulla või noh õigemini viitsisid aga nad olid just mingi raamatu saanud ja lugesid seda. Enne minekut sai natuke söödud kah. Minek ja tulek olid natuke erinevat teekonda pidi. Vahe oli umbes 1 km. Tagasitee oli lühem aga see eest oli see vesisem ja ka libedam. Kahe nädala taguse ajaga (kui ma käisin olukorda uurimas) võrreldes oli vesi ligi 15 cm alla andnud. Igatahes Rita sai kummikuga vabalt hakkama. Ka mina oleks ketsides kuiva jalaga pääsendu aga ei viitsinud igakord ringi minna ja kõige sügavam vesi oli poole sääreni. Nullis oli mingi prügila ja seepärast läks otsimisega ka aega, kuna seal tihedas võsas lihtsalt ei saanud kiiresti liikuda. Natuke eemal olid ka mingid noored, kes peale meie ragistamist end lõpuks riidesse panid. Ligi 20 minutit sai otsitud enne kui karp sõrme vahele juhtus. Enne meidoli käinud üks suurem seltskond, kes logi põhjal oli ikka päris kaua otsinud. Tegime EVEJ ja astusime tagasi. Kui 10 km täis sai siis ei saanud arugi, et oleks kõndinud.

25 juuni 2009 leidis Kristi, Annes ja Urmo [meretagune]
Jagan Floydi mõtteid ja emotsioone

25 juuni 2009 leidis Kristi, Annes ja Urmo [floyd]
Muhult lasime paadi vette ja törtsutasime Kõinastu poole. Laiu varjus polnud lainet ollagi ja poole tunniga olime kohal. Jaanipäevasel ajal oli see väga rahvarohke laid, õnneks sai aare leitud ja logitud enne mugude saabumist. Väga toredas kohas aare. Logisime, EVEJ.

16 mai 2009 leidis jazzy [jazzy]
Aardele sai lähenetud maasturiga, mida enam ei ole. Päris lahe oli läbi merevee sõita, kuigi peast käis pidevalt läbi mõte, kui palju see liiv ja soolane vesi autole liiga võivad teha. Viisakusest siiski nulli ei sõitnud ja viimased sajad meetrid sai jala mindud. Väga lahe koht, kus võiks siiski kauem aega veeta ja kasvõi telkima jääda. Tänud toredasse kohta juhatamise eest. EVEJ

20 aprill 2009 leidis Erkki [drerz]
See aare oli puhas eneseületus sest palju lihtsam oleks ju olnud ots ringi keerata ja autosse tagasi ronida põhjendusega, et eks kunagi läheb ja võtab ka selle ära. Aga mingi hetke ajel hakkasime astuma ning jõudsime kuiva jalaga aardeni. Aarde enda leidmine võttis natuke aega ning mõne hetke oli juba tunne, et äkki on kaduma läinud. Aga sellisel juhul oleks vist Erkki sinna jäänudki sest ta keeldus ilma aarde logita lahkumast. V: mäng J: pudel

12 august 2008 leidis Maku [maku]
Mõnusa ilmaga mõnus aare. Ma lausa armastan neid "meretaguseid" aardeid kuhu saab jala minna. Retk Kõinastule sai tehtud 1,45h kuna oli kiire, sest Jaanika jäi autot valvama ja me pidime veel seenele jõudma. Leid oli kiire, kuigi korraks tekkis paanika, et ei leiagi kuna seal seda polnud kuhu ma oleks ta peitnud. Saarel olid teed "pullid" see tee mida GPS pidas "suureks" teeks oli rohtus jalgrada ja nn jalgrada oli arvestatav maantee :P. Kahjuks külmarohi unus kaasa võtta ja nii pidingi EVEJ aardesse kirjutama :(

11 juuli 2008 ei leidnud Silvia, Paavo ja Triin [linnapreili]
Peugeot 407 ei ole sobilik auto andnud aardele lähenemiseks. Kunagi teine kord kui oleme paadi leidnud.

1 juuni 2008 leidis Arvo ja Zemfira [arvos]
Arvestades merevee taset sai ette võetud reis mere taha. Tegelikult merd ei olnud enam olemas. Kokkuvõttes väga hea reis super ilmaga. Võtsime: sea Jätsime: kaelapaela

22 juuli 2006 leidis Piret&Priit [piret]
Ilusa ilmaga võtsime ette kosutava 11km jalgsimatka, et minna saarega tutvuma ja aaret otsima. Väga armas saareke. Minnes parempoolset rada on ees võrratult ilus kaskedest ja vanadest tammedest segamets. Aare kiirelt leitav ja heas korras. Võtsime markeri ja jätsime kurja hundi aardest võetud suitsuhoidmis karbi.

14 juuli 2006 leidis Joonas ja Lembi [jl191]
Aare leitud ja vahetuskaup tehtud. Aare ise oli korras ja ilmastiku poolt rikkumata. Panex mõned pildid ka juurde aga digikas jäi see päev maha. Panime väikese auguga kivi ja võtsime patareid(ehk töötavad ;) ).

9 mai 2006 leidis Jan & Janne [muhujan]
Kuna laekus siseinfot, et Kõinastu lee täiesti kuiv siis tuli mõte ka tavalise sõiduautoga merepeal sõita. Kohapeal selgus, et info tõene ning aare kiiresti leitud. Kuna läheduses korduvalt pikniku peetud ei tekitanud leidmine mingit probleemi. Logisime, võtsime klemmi ja penni, jätsime BERKLEY trossid. Lõppkokkuvõttes mõnus reis ja lee ka hetkeseisuga kuiv. Seega - kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!

25 veebruar 2006 leidis Liia, Kadri, Miki [groll]
Väga huvitav talvine ringsõit saartele mööda jääteed hakkab läbi saama. Tohutult ilus koht päikeseloojangu imetlemiseks. Kuigi käime Saaremaal tihti, pole Kõinastule enne sattunud, ikka on vesi vahel olnud, nüüd siis tänu aardejahile sai ka see väike jonks oma teekonnale sisse tehtud ja tulemuslikult - Miki sattus aardele.

25 veebruar 2006 leidis Miki, Liia ja Kadri [miki]
Talvised jääolud lubasid aardele suht ligi sõita. Saarel kohtasime ka murelikku kohalikku härrasmeest, kes tundis muret meie saarel viibimise eesmärgi suhtes. Kuuldes, et Tallinnast ja lihtsalt uudistame ilusat kohta eestimaal rahunes, palus vaid et ta pudulojuseid ei tülitaks ning elektrikarjuseid maha ei jookseks. Lubasime korralikud olla. Aarde leidsime kell 18:00 koordinaatidelt lume peal lahtiselt vedelemas :( Tuli välja, et eelmised leidjad olid 2h varem külastanud.. üllatus missugune.. sellises kohas. Võtsime kaelapaela ja jätsime mudelauto. Lahkudes peitsime veidi hoolikamalt.

25 veebruar 2006 leidis Stenku ja Tiuks [stenku]
Ilusal talvepäeval võtsime haiguse peletamiseks ja organismi tugevndamiseks ette jalgsimatka loodusesse, et mitte uidata kohaliku asula (Orissaare) vahel sõitsime autoga Köinastu vahetusse lähedusse, mis oli võimalikuks saanud tänu looduse külmetavale toimele ning jää tekkele. Saarele jõudes käivitasin gpsi, et teada saada kas läheduses on peidetud ka mõni aare. Siht maha märgitud hakkasime otse läbi kadakapuhmaste aarde poole liikuma. Teepeale jäi ette juhuslik okastraataed, millest kiiresti üle roninuna ning natuke edasi sammununa saime hobuste kopli teada olevat. Põõsaste tagant ilmusid välja ka kopli ametlikud elanikud, lobisesime nendega pisut ning seadsime sammud edasi sihtmärgi poole. Kohale jõudes turnisime vaatetorni otsa, mis oli tibile tohutu katsumus ning nautisime talviselt külmunud vaadet merele. Aarde leidsime alla tulnuna kergelt ning sisu üle vaadanud otsustasime, et ainus vajalik sellest on külmarohi. Jätsime kaelapaela ja "veoauto". Eks kui endal järgmine kord saarde sattununa tervis korras tuleb ka uus külmarohi tagasi panna, et järgmistel jalutajatel oleks millega tervist kosutada.

20 august 2005 kommenteeris Taavo [taavo]
Aarde peitjad osalises koosseisus veetsid monusa oo ja jargneva paeva aarde korval. Strohiga ei joudnud seegi kord kuigi kaugele, nii et aare on jalle niisama rikkalik kui peites. Merevesi oli seekord ule polve ja tikkus ka korgesse autosse sisse. Esimest korda ei oleks julgenud sellist merereisi ette votta. Jalgsi matkavad taanlased sattusid meid nahes suurde vaimustusse, vedasime siis ule nende reisivarustuse. Sorry, tapitahti praegu pole.

8 juuli 2005 leidis Ove, Siim [ove]
Vot mida ei teadnud seda ei teadnud. Nimelt seda, et Kõinastule saab ka jala läbi mere jalutada. Kogu matka vältel laiule saatis meid loojuv päike. Teel laiule vedasid poisikesed Muhu poole enda järel paati, mis oleks sisse istudes ilmselt põhja kinni jäänud. Saarele jõudes võttis meid vastu kohalik elanik, kellelt kuulsime, et saarel on suviti üksjagu püsielenikke. Ühtlasi palus ta meil laiule prügi mitte maha jätta, mida loomulikult talle ka lubasime. Edasi jalutasime mööda laidu kuni aardeni kuid aarde otsimisega kadakate keskel läks meil ikka palju aega kuna tahtsime kangekaelselt aaret leida sealt kuhu GPS osutas. Ühtlasi segasid aarde otsimist ka kurjad sääsed kelle eemalepeletamisega tuli samuti tegeleda. Kuid lõpuks kandsid otsingu vilja ja Siim võttis aarde välja sealt kust mina teda juba korra olin ka otsinud aga ilmselt mitte piisavalt põhjalikult. Aardest võtsime doominokivid ja asemele panime mõistatusmängu. Enne laiult lahkumist ronisime ka meremärgi otsa kust avanes vaade merele ja laiule.

8 märts 2005 kommenteeris Taavo [taavo]
Ajaloolisi pilte Kõinastult:
http://www.hot.ee/koinastu/

6 märts 2005 leidis Dix [nodsutours]
Kaldapiir mõlemast otsast oli silmavaates, kuid ometi oli tee nii pikk nii pikk. Sellele vaatamata siiski fantastiline. Päike saatis - seljataga minnes, ees tagasi tulles. Jää oli nii paks ja enamasti sile, oli kahju, et uisud jäid autosse - nii mõnus olnuks seal keerutada. Või hoopis suuskadel tuulesabas vihtuda. Jalutuskäigu kompenseeris siiski kõik - võimalus näha lindude tiivasirutusi joonistatuna lumele, jää keerdkäike, taevavõlvi värve, kalameeste tegusid, lihtsalt jalutada ja nautida võimalust kõndida merel, palju sa seda ikka saad - kord pole jääd, või siis pole aega. Laid oli tõeliselt lahe. Kadakate-mändide vahel, vanade Eesti filmide nostalgia, loomade jäljed ja asemed - ühesõnaga tasub minna ise kaema. Talve ringiluusimiseks, suvel puhkamiseks - kuni see veel mõttetult asustatud pole. Aare tublide seltsimeeste ;) poolt 15:08 leitud. Kangem kraam kulus ära küll. Minu poolt jäi penn ja veel üks kadunud penn. Võtsin vastu lonksu, tee sees. Unustamatu seiklus - tänud peitjatele, et leidsite nii vahva koha ja tänud kahele Kaidole, Eilile, Indrekule.

6 märts 2005 leidis Kaido [kaido]
Alustasime Saaremaalt Pulli pangalt. Võtsime suuna otse üle mere Kõinastule ja ereda päikese käes sammusime otse aardeni. Leitud 15:08. Aare oli seda väärt küll, et 12 km üle merejää edasi-tagasi jalutada: rohkelt nänni ja lausa mekitud Stroh sees ;)
V: Strohi, mekitud J: püstoli (laskemoonata), sulguri, seene, mündi (teine münt kukkus lumme, see jääb suvistele otsijatele boonusaardeks), sea, tibu, muna.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Saaremaa050305

6 märts 2005 leidis Kaido, Eili, Indrek, Dix ja Kaido(2) [kaits747]
Selle aarde leidmiseks võtsime ette üle 4,4 km merematka saaremaa poolt. Eelmisel päeval proovisime ka jääteed aga lõime põnnama. Eesmärk polnudki autoga jõuda. Igatahes vahva matk tuli ja kell 15:08 Indrek aarde leidmisest teatas. Päris vahva suur aare. Sisu kuiv ja korras. Omistasime mekitud strohhi - see kulus tee sisse ära küll, sest mina isiklikult kannatasin vapralt juba teist päeva 38C palavikku. Tagasiteel tutvusime ka veidi laiuga. Aitasime kadakate vahelt lumest välja ka jääteed pidi saabunud kohaliku auto. Laiul on aastaringselt kohal vaid Hereford veised ja neid käib hooldamas uustalunik. Härra keda meie aitasime kohendas oma maja (suvilat).