Kõinastu

04.08.2004 õhtul leidsid Kõinastu laiul ilusa piknikukoha Taavo, Ivo, Triin, Sille ja Kersti. Just siinsamas toimusid 1968. aastal kultusfilmi "Mehed ei nuta" võtted. Filmi ennast oli hea võimalus jälle vaadata 2 päeva hiljem Kuressaare merpäevade merelaval näidatud öökinos. Niisiis, koht on väga eriline, seetõttu pikemalt ka aarde eelloost.

Kuidas saarele saada? "Kõige tähtsam on leida paat, igatahes!" Siis meenus saladus: "Tegelikult see on rohkem poolsaare moodi saar..." 4x4 autole osutuski ainsaks tõsisemaks takistuseks võimust võtma hakkav hämarus. "Rand juba paistis" Oi k...., see on hoopis Saaremaa, Väike väin vahepeal... Jõudsime siiski laiule pärast väikest eksirännakut Väinameres. Mida teha? "Juba tahate magada, unetud?" "Paigalseis on tagasiminek, seepärast tegutsegem, seltsimehed... kus on baar, naised?" Pole ollagi. On hoopis pööraselt sääski: "Isegi surnuid siin ei austata!" Jõudsime Suure panga nuki juurde, kus on mõnus piknikukoht suure kivi varjus. "Andke mulle kirvest!" Meie loodust ei rüüstanud, kõik vajaliku tõime kaasa hästi varustatud Liiva poest Muhus. Peatselt jõudis kätte raske hommik: "Doktor, saatke ruttu kanderaam, proffessor sai värskeõhu mürgituse!" Järsku ilmusid välja veel kolm matkaselli. Kust te siia saite? "Ujusin siit...siit...siia!"
????.
Nüüd meenus ka laiule tuleku eesmärk: aarde peitmine.

Lambaid ei kohanud, isegi kohalik metskits ei "konsumeerinud meie apellatsiooni"

Algas tee Saaremaa aaretejahile. "Pakid paneme vööri- mis tähendab vööri?!- andke mu kohver siia" Autole mahtusidki üksnes omad ja teiste matkajate pakid, lõbus seltskond sulistas jalgsi Muhku. Niisiis: "Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!"