Pärispea

Pärispeal on mitmeid ilusaid rannikulõike, soovin, et ka teised uusi kohti avastaksid.

PEA tähendab rannarahva keeles otsa, tippu, lõppu või äärt, seega ...pea lõpuga kohanimed tähistavad kohti, mis paiknevad väikesel poolsaarel või neemel: Kasispea, Tammispea, Pedaspea. Pärispea poolsaar on ”Päris pea”, kuna see lõpeb Purekkari neemega, mis on Mandri- Eesti kõige põhjapoolsem punkt (59°40'30" N). Tee Purekkarile algab küla keskelt (idapoole). 13.sajandil olid PÄRISPEA küla põhielanikeks cistertlastest mungad, kes tulid siia laevade päästmise eesmärgil, sest laevaliiklus Soome lahel oli muutunud tihedaks. 15.saj. läks Pärispea küla Kiiu mõisa omandusse ja 16.saj. Kolga mõisa omandusse.16. saj. alguses lahkuvad mungad või jäävad kohapeale elama maaharijatena või mereröövlitena. Pärispea rannik ja Mohni saare ümbrus oli Soome lahe üks suuremaid mereröövlite tegutsemise piirkondi.

19.saj. lõpus oli Pärispeal ~500 elanikku, kes olid kalurid, meremehed ja / või salakaubavedajad. 19. sajandil asendus 180 a. kestnud soolavedu tuletikkude ja piirituse salakaubaveoga. Piiritusekuningate majad olid teistest uhkemad, kahekorruselised ja rohkete akendega. (Mõned sellised majad võib leida Pärispeal ka tänapäeval). II maailmasõja ajal väheneb Pärispea küla elanike arv 250-ni.
Nõukogude ajal oli Pärispeal alguses ”Võidu tee”, hiljem Kirovi- nimelise kalurikolhoosi osakond ja sõjaväeosa. 1960- ndatest aastatest tekkisid Pärispeale suvilad. Kirovi kalurikolhoosi aegadel (1976) rajati Pärispeale kalakasvatus – 30 forellitiiki, milledest käis kanali kaudu läbi merevesi (oli NSVL esimene merevee baasil töötav kalakasvatus). Suur osa forellist viidi Viinistu kalakonservitehasesse, kalakasvatus töötas edasi ka pärast Viinistu kalakonservitehase sulgemist, kuid praeguseks on kalakasvatus oma tegutsemise lõpetanud. Käesoleval ajal on Pärispeal 109 elanikku, suvel umbes poole rohkem.

Aare on peidetud Pärispea küla läänerannikule kalakasvatuse lähedale suure kivi juurde.