Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik see mis nö päris Eestis: jõed, järved, mäed ja orud. Just orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase lahja kohvi värvi veega tõeline kaunitar. Kaitse alla võeti org 1962. aastal, kuid huviorbiidis oli ta juba sajandeid tagasi. Tõepoolest, sellest väikesest ojast või hiidlaste keeli jõest mitte kuigi kaugel asuvas Õngu külas töötas hiljemalt 16. sajandil vesiveski. Väidetavalt tekkis 18. sajandil tüli selle omaniku - Vaemla mõisniku - ja Ungern-Sternbergi vahel, kelle maadelt jõgi läbi voolas. Viimane otsustas veele maksu peale panna. Kuna Vaemla parun keeldus maksmast, laskis Ungern-Sternberg pärisorjadest talupoegadel vee ümbersuunamiseks kraavi kaevata ning vesiveski pidi oma jõu mujalt muretsema. Pehmes liivapinnases kujundas voolav vesi endale kiiresti järjest sügavama ja looduslikuma sängi, mida hakati kutsuma Uueks jõeks. Ka vana jõe kuiv säng on maastikul aimatav.

Praegugi kujundab loodus ise sealset maastikku. Peaaegu igal aastal kukub mõni suurtest puudest oru servast alla, purustades piirdeid ja jooksutades liiva. Kui me räägime, et Hiiumaa on suures osas liivane saar, on just Vanajõe org sobivaks paigaks, et selles veenduda.

See on koht, kus kasvab ohtralt näsiniint, kuhu tuleb kudema meriforell, kus kevade hakul ründavad tuhanded sääsed ning kus püüab kodu rajada nö linnast maale koliv Euroopa naarits. Nimelt üritatakse praegu, tõsi, päris suurte raskustega, taastada loodusest niisama hästi kui välja surnud Euroopa naaritsa asurkonda. Loomakeste ettevalmistamine iseseisvaks eluks toimub Tallinna loomaaias. Tänaseks on olemas küll esimesed looduses sündinud naaritsad, kuid probleemid ei ole veel lõppenud.

Vanajõe oru kandis on omal ajal leitud ka värvimulda, mida veega segatult kasutati majade värvimisel.

Legendid ja lood

Kuigi kohta kutsutakse Vanajõe oruks, kõnelevad legendid hoopis Uuejõe tekkest. Räägitakse kellestki töömehest, mõnikord Leigrist, kes väsinuna sinnakanti puhkama otsustas istuda. Enne lõi ta aga labida nii suure jõuga maa sisse, et vaevalt pool vart jäi välja paistma. Kui ta taas teele asutas ja labida maast välja tõmbas, jäi järele suur auk. August voolas välja vesi ja uuristas liiva sisse teed tehes ühtlasi ka sügava oru.

Nullist leiate õpetuse, mida edasi teha ja kuhu minna. Kuskil kaevuda pole vaja ning liikumine toimub viisakalt matkarajal. Olemas on piknikulaud ja lõkkekoht, telkida seal kahjuks ei tohi. Head otsimist! Koordinaat on taas maa-ametist ning ka autonavist seekord. Tagasi pannes veenduge, et ka järgmistel geopeituritel oleks mõnus otsida ning kõik püsiks omal kohal nii nagu vaja.