Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kingitusi on tore saada. Samas ise on ka äge neid teha. Kõige paremad kingitused on sellised, millest kõik võivad osa saada.
Meeldivat aardeleidu!
Kirjeldus, peitmisviis ja aarde suurus muudetud 01.06.2016
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), seened (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4DCZ1
Logiteadete statistika:
38 (95,0%)
2
8
2
2
1
0
Kokku: 53
Nullis olevat vidinat keerasin ja keerutasin ühte ja teist pidikuni lõpuks taipasin mida tegema peab. Huvitaval kombel arvasin, et lõpp asub rabas. Hoopis meeldivalt kaunis metsaalune. Nullis nägin selle aasta esimesi tigedaid sääski ja tänu neile ei olnud mul kodutee enam igav. Aitäh.
Esimese punkti saime kamba peale toimima, teise juurde jõudsime pärast Liina kingituse üle rõõmustamist. Täname, geokrahv, võimas!
Kaks aastat tagasi olid seenelised aarde ära korjanud, nüüd siis uus katse. Esimeses punktis oli kange deja vu ning juba auto juurde tagasi minnes meenus, miks see nii on. :) Seekord vaid kohaleminemise vaev. No seda topsi küll seenelised ei korja. Aitäh.
Ilm oli toas istumiseks liiga ilus ja nii ma otsustasingi motokutsika kurjaks ajada ja Soomaa kollaseid täppe harvendama minna. Algus võttis näo kohe naerule. Veidi oli nuputamist, kuidas värk käib, aga kui õige nurga alt vaatasin, siis loksus kõik paika. Lõpus olin veidi geopime, aga lõpuks ta siiski leitud sai. Esimene kanne uues logiraamatus.
Peale Liina kingituse lahti- ja kokkupakkimist otsustasime veel veidi jalutada ja Vilja kingi ka üle vaadata. Leid tuli libedasti, tänud! Aare korras!
Näo kiskus naerule juba siis, kui esimeses punktis vajalikku abivahendit nägin. Õnneks jagasin seekord üsna kiiresti ära, mis teha on vaja. Algul tegin seda tagurpidi, kuid veast aru saades joonistusid juba vajalikud arvud paberile. Lõpus läks veidi aega, enne kui geopimedad silmad vajalikku objekti märkasid - väga viis teostus! Tänud peitjale!
Alguspunkti konteinerit andis päris tarida päevavalgele, aga kui ta seal juba oli, siis saime kiirelt kätte info, kuskohas need sinised ja punased lilled kasvavad. Esimese "lillega" läks natuke aega, teine oli juba tuttavam. Tänud kahele muusale, et ka meil põhjust seda tipp-topp aaret otsida. Ei võtnud ega jätnud kummasegi aardesse midagi. Üks neist kahest kingitusaardest sai meil 700ndaks. Edasi uute aarete poole!!!
Siniselilleline tekst:
Esimeses punktis läks suu ikka kõrvuni, kui otsitavat kohtasime. Pisut ajude raginat ja süsteem hakkas ilusti tööle. Koordinaat kirjas, liikusime teise punkti suunas. Metsaalune oli autosid täis, päris palju oli kuula ka ühe naaberriigi keelset jutustamist ja hõikeid, seenejalgu oli ka mõningaid.
Aarde leidsime suht kohe, sest silm juba oskab taolisi asju näha. Aardega oli kõik parimas korras.
Head rahvusvahelist geopeituse päeva!
Huvitav lahendus, mis omakorda genereeris minu peas palju uusi mõtteid, mis ehk kunagi, kui laiskusest võitu saan ka teoks saavad. Tõsi ta on, et üldse ei seisnud meeles, et kas Vilja oli sinine ja Liina punane või oli see hoopis vastupidi. Õnneks sai kasutada spikrit ;)
Ootan juba pikkisilmi, et millal küll peidetakse mõistatusaare "Kingitus Airile" raskusastmetega 5/5, mida teha on ähvardatud - siis ei saa seda aaret ilmselt keegi kunagi leida :D
Tänud toredatele Viljale ja Liinale, et Sven teile aarded peitis!
See käis küll lihtsalt! Sinine ja punane, punane ja sinine Liina ja Vilja, Vilja ja Liina :)
Tänud peitjale!
Kes see nüüd enam mäletab oli see Liina või Vilja, sinine või punane :) Aga leitud ta sai. Tänud!
Algus oli vägev ja ajas näo naerule. Pärast enam nii lõbus ei olnud. Otsisime ja ei leidnud. Läksime siis teist kingitust otsima ja pärast selle leidmist jätkasime siin. Nüüd läks kiirelt. Lahe peidik!! EVEJ.
Ja...head aega Soomaa, tore oli. Rattaga nulli ei trüginud, jätsin mingi noti najale. Nullis, no muidugi. Geokrahvilt oleks ka imelik midagi muud oodata, jällegi väga palju vaeva nähtud ja tore lahendus. Lõpus tuiasin nagu loll ringi ja midagi aru ei saanud. Mõtlesin, et äkki kirjutasin koordinaadi valesti üles, aga siiski mitte, sest üks hetk ma otsustasin ikka aaret ka näppima hakata. Geniaalne ja ilus lahendus. Ainult see asi hakkab natuke lagunema seal. Peitja võiks lõppu natuke turgutada. Aitäh!
Lihtne? Arvate? Haa...lihtne oli leida masinale vaid parkimiskoht. Ilma gepsuta kepsutasin rajale ning läksin kuskile sinna kuhu rajad viisid...targa masinaga Merike liikus kuskile sügaviku ja mingi hetk hakkasin juba kahtlema omas rajas aga ei...mingi tünn varitses mind mida vaevalt sikutada jaksasin. Veeretasin siis teist näppude vahel, loksutasin, sikutasin ja tulemuseks vaid nõutu nägu. Haarasin siis sangast, et ehk aitab see...krt...koliseb. Lõpuks jõudsin peitja poolt jäetud sildini kus number kirjas ja olin kindel, et nüüd vajan seda lapikut abivahendit mis taskus ning millel kirjas"No Kia"! Kadri naeruturtsatuse peale tundsin end hetke pärast ikka väga rumalalt kui lillekest nägin...seda tulipunast. Oh jah, taas suutsin oma margi täiega täis teha :( Tiirutasin siis kolm ringi õite keskel, et miski nägemata ei jääks ja totsatasin uuesti autosse ning kõvasti signaalitades(mõttes), ootasin, et kaaslased kah masinasse valguks. Avastatud koordinaatidel olin mina kui veendunud koriluse vastane taas püsti hädas, no ei ole ju siin! Mingit mustikat või seent ma isegi ei kahtlustanud aarde laeka varjamises. Tiirutasin nagu marutõbine koer oma saba taga ajades kuni lõpuks ka sinine lilleke silma hakkas. No ei õpi ka mina aastatega uusi trikke nagu vana koergi. Eks ma häbenen nüüd vaikselt ja kingin endale ka midagi lohutuseks midagi, mis kindlasti pole aare(ega Aare!) Suured tänud peitjale ning põhjustajale :)
Inimesed on ikka uudishimulikud küll, hordide viisi käivad piilumas, mida kellelegi kingitakse :D . Noh, olime meiegi veidi uudishimulikud ja seadsime oma sammud samuti sinna radadele. Nullist leidsime lilled ja muu vajaliku ja edasi tähtede poole. Ups ,need polnd tähed, mis eemal nii kutsuvalt kollatasid, need olid hoopis kukeseened, mille Kadri kiire noaliigutusega kaasa lõikas. Ja siis kõlas metsas hõige:"Kadri siin männi kõrval, kahe väikse kuuse vahel on veel paras ports kukeseeni!". Sellele järgnes naerupahvak Alexilt. Noh jah, mets ümberringi mände ja kuuski täis :P ja mina üritan juhendada puude järgi . Aga no seenelõhn oli nii tugev, et Kadri leidis õiged kuused ja saigi seened kätte. Meie leidsime aga kingitused üles ja pärast olid kõik seened kuhugi kadunud, otsisime ,mis me otsisime.Ilmselt vajusid seened kingitusi leides uuesti maa alla, et ka järgmised saaksid endale mõned kingitused kaasa noppida. Tänud!
Kuskil ühe vaatleja juures sai siis mõeldud, et mis edasi. Minul kõik leidmata, neil kõik leitud. Tulid meelde kingitused, mida minu gepsus muidugi mõista ei olnud. Mul oli ju ikka see tore gpx, kus puudusid multi- ja mõistatusaarded. Aga kamba peale olid meil olemas koordinaadid ja kirjeldused ja nullpunktis saime ka mõlemad kingitused eraldi gepsudesse lüüa. Nooooh, läks aega õige asja leidmisega. Tammusime seal päris tükk aega, kui miski lõpuks silma hakkas. Teine kingitus läks juba kergemalt. Aga kuma me nüüd enne ja kumma pärast leidsime, seda enam ei mäletagi. Väga usutav ja väga kihvt asi oli:) Tänud kellelegi teisele kingituste tegemise eest! Muidu poleks ju meiegi sellest osa saanud.
Lilled ja kingitused paistavad olevat nüüd moes. Kahjuks olen ma päevast päeva lillede ja kingitusi teha tahtvate inimeste soovide keskel ja üpris tüdinud sellest, seega lükkasin need lilled mõneks ajaks ootele. On ju Viljandimaa nagunii nii tühi, et hea ju kui midagi tagataskus ka varuks on. Siis, kui loodus juba närtsima hakkab on koht, kuhu siniseid ja punaseid lilli vaatama minna... Sekkus aga Saatus. Üks sõna siit, teine sealt ja äkki olimegi Peebu, Mammu ja Irokaga teel Soomaale, aaret peitma. See tehtud, kolasime veel mööda Ainil leidmata aardeid. Ühel hetkel sai tal isu täis, et meil kõik leitud ja avastas Kingitused ja fakti, et meilgi leidmata. Ei aidanud mu jorin, et pole päris nende lillede aeg veel minu jaoks saabunud. Ehh, taas see viru veri. :D Nii olimegi äkki nullis seda lillepeenart uurimas, mis andis meile kiirelt kätte kingituste asukohad. Kumb nüüd enne ja kumb pärast oli, vot seda peaks märkmetest uurima... Aga ei uuri, et poleks mingit vahetegemist. Koos te neid asju ju ajate. ;) Igastahes, esimesega läks kauem, teisega kiiremini. Esimeses kohas oli seeni rohkem, teises mustikaid... Teises oli ka veepudel kännul, ära ei toonud, äkki omanik kuskil põõsa varjus marjul. Ja nüüd teen seda, mida ma tavaliselt ei tee, kopeerin sellesama jutu mõlemale kingitusele. Et oleks võrdne ja aus ja poleks vahetegemist. Asi mul teid siis sassi ajada. Nagu ajalugu näitab, siis olete ju isegi Karliga äravahetamiseni sarnased. :) Ja üks mõte nende kingitustega on mul veel, aga see jääb vaid minu teada... :D Aarded korras. EVEJ Aitäh! Ja takkajärgi palju õnne teile suvelapsed!
Ikka on ju põnev piiluda mida siis teistele ka kingitakse. Eluterve kadedus käib asja juurde. Ja siin lillega ja puha. Aga see alguse "kompuuter" oli jällegi tore imemasin teada-tuntud vanameistrilt. Ainult miks ta siuke jõmakas peab olema? Et keegi ei saaks tasku panna? Tänud.
Oijah, nagu puberteedid piilukinos - kõigepealt vaatavad filmi ära ja siis viskavad näppu, et kumb enne :) Minu mäletamist mööda alustasime sellest. Aga see imemassin seal esimeses punktis on tõeliselt äge - see oleks parem kingitus! Aitüma kino eest!
Algus oli väga põnev, mulle oli selle kohta juba väga mehisest vaatenurgast võrdlusi toodud ;). Lõpp-punktis häirisime korilasi, aga meie kannatus oli pikem ja kui õhk puhas, kargas aare üsna kiiresti kätte. Vahva värk! EVEJ
Huvitav, siin oli sama lahe leiutis nullpunktis nagu eelmise aarde juures. Kuna eelmise aarde lahendasime ära, siis siin juba aimasime, mida tegema peaks ja saime üsna nobedasti edasised juhised. Väga lahe igatahes!! Lõpus mustikaid ei olnud, aga hakkasid tekkima pohlad. Täname!
Siin ei läinud enam üleüldse kiiresti kuigi ma aimasin mida nimelt otsida. No lihtsalt GPS ajas oma joru umbes 10 meetrit eemal ja maskeering oli kah väga hea. Marjulised olid veel viisakas kauguses. Aitäh.
Algul ei saanudki kohe aru, mis selle asjaga peale hakata, natuke väntamist ja käänamist lõpuks aitas. Edasi läksime jala ja enam ei mäletagi kumma kingipaki esimesena avasime, aga mõlemad olid ühtmoodi lahedad. Aitähh peitjale ja palju õnne Viljale!
Liina ja Vilja vahel komistasime kukeseente perekonna otsa ja raske südamega tuli loovutada parmude kaitseks õlgade ümber olnud saunalina seente tassimiseks. Edasi läks juba peaaegu jooksuga, nagu multifilmis: meie ees ja parmupilv järel, otse jõkke :D Jõest välja tulles leidsin riietehunnikul ukerdava laanepuugi ka veel, hea, et jaole sain! Aitäh peitjale toreda aarde eest ja palju õnne Viljale :)
Nulli jõudes tabas meid nii korralik padukas, et lidusime asju kaotades autosse. Käisime siis vahepeal kuut urgu kaemas, ootasime paduka möödumist ning tagasi tulles korjasime asjad metsa vahelt üles. Aardega läks lihtsalt ning kiitsime vaid geokrahvi järjekordset meistriteost. Tänan peitjat ning tervitused kingituse saajatele :)
Liinaga ühele poole saanud, Võtsime ette Vilja. Ei midagi. Tegime ümber puude kaheksaid, üheksaid, ...peale puravike!?! (alanud on seenehooaeg!) ei leidnud midagi. Lõpuks läksime tagasi algusesse koordinaate üle kontrollima ja sinna see koer maetud oligi. Üks kirjaviga maksis ca 10m eksimuse. Ja muidugi see eksimus oli selle puu taga, mille juures me täpselt oma otsingud lõpetanud olime. Sest polnud midagi, sest ega metsa pole kunagi liiga palju. Täname toreda asja eest ja... Minge seenele!
Meie lahkudes olid juba järgmised oma sinise Lõvikutsikaga "nulli" parklas. Tundub et populaarne koht :)
Geokrahvi kindel kvaliteet
Meele ikka rõõmsaks teeb
Sa ole Liina, Vilja või muu
Naerule ikka venib su suu
Sai seegi võetud naerulsui
Ei enam olnud kõhklust-kui
Lill nuusutatud, logigi kirjas
Lopsakaid õisi Sullegi, Vilja! (-:
See jäi esimesena teele, otsisime mis me otsisime, kuid andsime korraks alla ja läksime punasele lillele järele. Tagasi tulles oli siin juba ainult vormistamise küsimus. Pimedusega löödud. Tänud peitjale!
Aga vot leidsin mina ka need sinised lilled! Nii ilus metsaalune oli ja ilus ilm! Tahtsin märki "disainitud eestis" kaasa võtta, aga seal oli nii kole LHV ka lisaks, et ei võtnud. Igatahes olid nüüd kingitused leitud ja võis ümbruskonnas veidi ringi vaatama hakata :) Gk-le ikka meeldib see regioon...
Et kohalikke sääski mitte kaua näljas hoida, anna teada rõõmusõnumist, et minu poolest võib kogu geppeiturite hõim nüüd aaret otsima minna!Mina veetsin täna seal metsades mõnusaid tunde ja selle käigus paljastus ka mu kingitus. Ilusad sinised lilled! Just nagu mulle meeldib. Ning ka ajastusega pani gk täppi - oleks aare tulnud välja paar kuud hiljem, poleks ma sealt metsast enam välja saanud. Seega igati hästi planeeritud ja teostatud! Aitäh! Aare ise täpselt minu tüüpi, sellised kavalad mulle meeldivad! :)