Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Rõõmus Frank" on jätkuaare aardele "Kurb Frank".
Frankil on hea meel, et sa tema dokumendi üles leidsid :) Aitäh!
Aare ei asu siin toodud koordinaatidel. Aare ei asu Tallinnas ja on siin toodud koordinaadist kaugemal kui 10 km. Uuri aardes "Kurb Frank" olevaid materjale, niimoodi saad algandmed "Rõõmsa Franki" leidmiseks. Materjale on soovitatav pildistada ja hiljem mujal edasi uurida.
Konteineri otsimispiirkonna koordinaadid on:
59,[108x(A+B+C+D+E)+18]°
24,[2x(AxBxCxDxE)+67]°
Vaata seal ringi. Juhin tähelepanu asjaolule, et sellisel kujul (nagu valemist välja tuleb) on koordinaatide esitamisel täpsus väiksem kui kujul minut-kraad-sekund.
Lisainfo peidukoha kohta:
Muguoht - vähene, aga stabiilne. Kui pikali viskad, siis nad sind ei näe.
Soovitatav parkimine - eemal.
Maskeeringuga ettevaatust, aga kui see siiski läheb katki, siis ümbruses leidub piisavalt materjali, millega saab peidiku uuesti maskeerida.
FTF-ile on kiire tegutsemise eest konteineris vastava märkega kilekotis meene.
Konteiner sisaldab peitmise hetkel vahetuseks: kuuseehe, kaelapael, külmikumagnet, koera kujuke, kolm rinnamärki. Lisaks sisaldab konteiner kaks pliiatsit ja teritaja, mis võiks sinna ka jääda.
Logiteadetes palun mitte anda kommentaare aarde asukoha või mõistatuse sisu ja iseloomu kohta. Tänan :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 20/359 |
Aarde sildid:
militaarobjekt (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4C3DY
Logiteadete statistika:
21 (100,0%)
0
6
0
0
1
0
Kokku: 28
Tänan kõiki otsijaid ja eriti neid, kes viitsisid seda kirvest ülesannet lahendada ja ei küsinud lõpu koordinaate kelleltki teiselt. Tõele au andes kogu vajalik info selle koodirägastiku dekodeerimiseks on olemas selle rahvusvaheliselt standardiseeritud koodi väjaandja kodulehel. Tahaks ka rõhutada, et geopeitus on vabatahtlik mäng, ja mingi virin, et mõistatus on liiga raske, on minu meelest kohatu, sest kõiki aardeid ei pea ju üles otsima, kui ei oska, siis ei oska, ja edasi järgmise aarde juurde :) Selleks ongi aaretel raskusastmed, igaüks valib endale jõukohased.
Samas sain postkasti ka üllatavalt meeldivat tagasisidet ja sooviavaldusi, et mõtleks veel midagi sellist välja. Seega oli ettevalmistamisel teine paar "Franke" samast valdkonnast, millest mõistatuse raskus oleks 4,5 tulnud. Aga mis seal ikka, nüüd tuleb energia suunata tavalisest veel vingematesse tavalistesse aaretesse! Tänan veelkord.
Mis "Kurba Franki" puutub, siis praegusel momendil on see ajutiselt kättesaamatu, aga niipea kui Tallinna linn suudab Tallinna TV ja muu huvitava kõrval raha leida piirkonna heakorrastamiseks, läheb aare ka uuesti lahti, sest praegu kahjuks tassitakse sinna prahti iganädalaselt koormate kaupa juurde ja niimoodi on tõesti kurb aaret otsida.
Mõistatus oli ammu lahendatud - selleks sai ikka päris tükk aega netis surfatud ja kolleegidega konsulteeritud. Otsimisega ootasime kevadet, aga nüüd polnud midagi teha - tuli lumega otsima minna. Natuke sai ka kohapeal ringi käiaenne kui sobiv koht silma jäi. Vähemalt täna on võimalik leida ka suurte kummikujälgede järgi kui auto õigesse kohta parkida. Kahju, et selline omapärane mõistatus kaob!
Aare muutub kättesaamatuks 21. veebruaril umbes kell 10.30. Nii et kui kellelgi on koordinaadid välja arvutatud, aga väljasõit tegemata, siis 1 nädal veel aega planeerida, sõita ja logida.
Kõigepealt tuleb tänada K'd, ilma kelleta ei oleks hakanud dokumente närimagi. Seejärel tuleb tänada üht anonüümset pilooti, kes patsutas õlale ja aitas raskeima pähkli puruks hammustada. Lõpuks tuleb tänada Sandrit, kes patsutas omakorda õlale ja juhtis tähelepanu ühele kahetimõistetavusele. Roheline tuli lõpuks ära nähtud, selgus, et olen sealkandis korra varemgi käinud. Möödus veel 2 nädalat.
Ühel kenal udusel pühapäeval kodust välja sõites meenus, et see lõpp-punkt jääb plaanitud trajektoorile üsna lähedale. Kuna gpsid ja maaameti kaardide väljaprintimine on niikuinii nõrkadele, oli suuniseks vaid udune mälupilt. Aga no jeesus küll, palju neid kände seal piiritletud alal ikka olla saab, eks!
Kohapeal selgus, et saab ikka küll. Ründasin oma ees laotuvat ~21 279't ruutmeetrit raevuka entusiasmiga. Järgnes pool tundi midagi, mis meenutas kahtlaselt stseene skisoidsetest eesti mängufilmidest. Selle aja jooksul jõudsin end avastada vees seismast, saada hoolimata heast kaitsetööst arvukaid obadusi vastu vahtimist ning muuta oma valge pusa (when will I EVER learn?) millekski, mis meenutas vaid kaudelt valget pusa.
Otsustasin elust kergelt räsituna edasi sõita. Autoni tuli muidugi minna veel selles mängufilmis. Sest ega õnn ei hüüa tulles. Ja ei hüüdnudki. Nägin lõpuks ka seda õiget kändu ja pidin tõdema, et aardest tee poole vaadates paistis otse ees mu auto. No muidugi.
Igatahes, suured tänud! Väga meeleolukas oli see Franki saaga ja täis nii kurbust, rõõmu kui ka kõiki muid inimvõimalikke emotsioone.
Ühel preilil juhtus üks oktoobrikuu reede töölt vaba olema. Aga kuidas sa nii saad, et kulutad selle päeva ainult omale (noh, koristad mehe järelt, vaaritad näljasele mehele õhtusööki, pesed mehe musta pesu - ühesõnaga tavaline päev iseendale). Ei, selle asemel ärkas see preili vaba päeva kohta varakult, nii kella kümne paiku. Sõi kiire võileiva ja istus diivanile läpaka taha ning hakkas "tööle". Vahepeal möödus lõunasöögiaeg, pärastlõunased seebikad, õhtusöögi tegemise aeg, isegi päike läks looja ning näljane mees tuli töölt koju. Aga preili istus ikka diivanil samas asendis kui hommikul sinna asetus. Sammal hakkas juba kasvama. Aga ootamatult enne Ringvaate algust, kuulis mees häält, mis meenutas läpaka lauale asetamist... Sambla alt tõusis preili... Silmades ikka veel tähed ja numbrid, raputas ta kasuka maha, ning ütles mehele võidukalt: "MA VIST TEAN!". Ei tea küll mida? "Ma tean kus on rõõmus Frank!".
Oligi PEAAEGU seal.
Tänud peitjale, kes väikese geokõne järel lohutuseks seda ütles, millele see preili väga lähedal oli :). Ja preili tänab veel loomulikult peitjat vihjete eest, sest täiesti iseseisvalt ei tulnud ka lahendus.
Selle aarde puhul oli mõistatuse lahendamine palju huvitavam ja suuremat väljakutset pakkuv kui lõpp-vormistus maastikul. No raudselt, sundida ennast sellest materjalist läbi närima, see võttis veidi aega ja enda sundimist. Kasutasime ka võõrtööjõudu, aga üldse mitte selle ala spetsialisti, vaid hoopis sõpra, kes suure huviga lahendab googli abil erinevaid mõistatusi. Kuid meie kahjuks ei taha ta geopeitusest midagi teada. Algust sai tehtud suvel (see võõrtööjõu osa) ning lõplik tõde kokku pandud alles nüüd. Vahepeal oli pikk laisklemise periood. Tehtud. Tänud Kevinile! Nagu öeldud, huvitav oli.
kohapeal ikka oli veidi jebimist.. alguses ei tahtnud leid tulla, ja autosse kontrollima minnes hakkas tunduma et varem geokontrollist rohelise andnud koordinaat seda enam miskipärast ei tee. natukese aja pärast jõudis kohale et omanik on vist koordinaadi valemit (ja ilmselt ka geokontrolli) veidi muutnud.. arvutasin uuesti ja uuest kohast tuli peatselt ka leid. PS seal maastikul võib tõesti usse olla.. miks mitte ka kännu sees ;)
Leitud, kohapeal sain väikese tünga kah enne kui tünnile küüned taha jäid. :D
Lahendus oli juba tükk aega olemas, nüüd proovisime ka välitöö ära, leidsime isegi üles. Jälle silmaring natuke avaram, ei olnud varem sellise teemaga kokku puutunud. Tänan peitjat, kuigi lahendamisel sai igasuguseid kurje sõnu tarvitatud selle aarde ja peitja suunas. Lõpp hea, kõik hea.
Kasutasin võõrtööjõudu, aga vormistamise juures olin ise ka asja eest.
Appi! Algul mõtlesin, kas see on mingi krüpto. Kiiresti sai siiski selgeks, mis asi see on. Siis sai erinevate eestikeelsete juhendite abil asja puretud. Lõpuks kirjutasin oma variandid ka peitjale, aga targemaks sain nii palju, et olen harimatu ja eestikeelsed asjad tundusid, et enam lähemale ei viigi. Lõppeks andis Marje asjanduse spetsialisti kätte ja sealt tulid koheselt korrektsemad vastused välja. Milleks teha ise, kui on targemaid, valdkonnas pädevamaid. Lammas las sööb rohtu, insener las arvutab.
Täna saime lõpuks ka kohale. Seal oli asi ikka tublisti lihtsam. Gepsu järgi oli aare 7m kaugusel, täitsa piisav. Kuigi vihjeid seal jagus. Nagu ka vaarikaid ja maasikaid, igati toitev koht. Seejärel uudistasime ka üle tee ringi.
Kahte vastust ei oska ma ise sealt jätkuvalt välja lugeda. Aga talupojaloogikaga ja usinama arutaja abiga sain vähemalt ülejäänud paika :-) Aardesse jätsime Securitase pastaka, ei võtnud midagi. Aare korras. Aitäh - et see piin nüüdseks läbi on. Küll tuleb uus ja hullem (ilmselt üks bridžiaare juba tuligi :-)
Täpsustasin väga natuke valemist tulenevalt lõpp-punkti piirkonna koordinaate ja uuendasin ka geokontrolli, nüüd vast läheb ühe numbri võrra rohkem "kahvlisse". Nii et kui teil on praeguseks mingid arvutused juba teostatud, tuleks need üle vaadata ja uuesti valemiga ära lahendada. A-E väärtused ei muutunud. Juhin tähelepanu asjaolule, et sellisel kujul (nagu valemist välja tuleb) esitatud koordinaatide täpsus ongi väiksem kui kujul kraad-minut-sekund. Seega on tegemist otsimispiirkonnaga, nagu ka geokontrollis öeldud on, mitte meetri täpsusega punktiga. Mõistatusaare kah ikkagi ;) Ja kui pakuvad huvi tehnilised detailid, miks aare just seal on, mitte kusagil "sobivamas" kohas, siis võib minu poole pöörduda ja olen nõus lahkesti selgitusi jagama, pole üldse kade poiss selles osas :)
Ega see lahendus lihtsalt tulnud, aga siiski kätte ta saime ja leitud ka, tänud.
Kurvast Frangist info võetud, istusin Kadaka Selveri trepile maha ja hakkasin uurima. Ma mõtlesin, et lahendab kohe kähku ära ja siis läheb logib kohe ühe korraga ära kah! Nii hästi aga siiski ei läinud. Ei suutnud ma seda mõistatust seal koha peal lahendada ja sinna paika see asi jäi. Kui kodus asi jälle ette võetud sai, siis jah...see asi oli väga väga segane ja väga keeruline. Kuidagi aga see asi ikka lõpuks paika sai. Ega mulle sellised pseudomõistatused ausalt öeldes ei meeldi, aga oi kui tore selliseid ise peita :) Koha peal võttis ka esmalt kukalt kratsima, sest koordinaatidel polnud mitte midagi. Geokõne tulemusel saime teada, et see asi on kohutavalt ebatäpne. Minu meelest on seal piirkonnas aardele miljon ja üks paremat peidukohta kui seal floora ja fauna sees. Ja palun teha koordinaat korda!
Tore mõistatus. Pidime ikka palju vaeva nägema. Viimasest kõige keerulisemast otsast sai vaid Tiiu aru. Tänud!
Mulle see mõistatus ikka väga meeldis, ega ta lihtne polnud aga igati hariv ja õpetlik – palun veel midagi niisugust. Lahendus seisis vist paar nädalat, lõpetamisega pole meil kunagi kiire. Kohapeal hoiatas üks vanaonu meid usside eest, laususime siis enne otsimist kõva häälega ussisõnu. Lõpu koordinaat oli meie aparaatide järgi küll natuke liiga palju mööda, aga no pole hullu. Suur tänu vahva mõistatuse eest!
Jah... selliste aaretega on oht natuke targemaks saada, kui seda igapäevaelu eeldaks. Ja kõik on nii pagana loogiline, et aru ei saa, mida ja miks kohe aru ei saa. Geopeitus on õpetanud juba ka tummalt kivilt koordinaate välja pressima ja lugema ridade vahelt seda, mida sinna mitte kunagi kirjutatud pole olnudki. Pole kavatsustki olnud kirjutada. Seega maismaaroti esimesed katsetused (see siis puhtalt sisemaainimese esimene vasikas) lendasid kaarega aia taha. Põmmm, kilin-kolin... Oli mõistlik kaevuda interneedusesse. Ja kuigi esialgu sain jälle nätaki vastu hambaid, siis midagi hakkas hargnema. Klubiline tegevus andis tuge ja nii me seda vett kivist välja pigistasime. Tilk-tilga haaval, kuniks midagi hakkas looma. Harjumaale sain juba pihta, kuskile rappa. Ikka rappa, kuhu siis veel. ;)
Ja lõpuks ajas kiruma. Mnjah, looogiline juuuu... ning siis sain aru esmaleidja erakordsest rõõmust FTF-i üle. ;) Bravo! Bravissimo! :P
Läks aega palju (või vähe), kuid lõpuks oli asja Harjumaal kolada ja saimegi ka aarde lõpu üle vaadata. Koordinaadid ei seganud aarde leidmist võiks selle kohta öelda. ;) Muidugi ka floora oli allles mõõdukas olekus ja polnud üle pea kasvanud veel.
Aare korras. Võtsin ühe kaelapaela, jätsin ka miskit. Aitäh! See oli lahe ülesanne pureda. Ma pole kindel kas sellelaadset uut välja kutset ihkaks, viimaks saab veel liiga targaks. Kus see häda ots siis veel...
Täiesti juhuslikult jäi täna teele ka selle aarde rohelist näidanud koordinaadid.Mõistatuste klubil küll nii kergelt ei läinud kui esmaleidjal aga tema "paljastav" logi aitas tagurpidi loogikat kasutada lahendamisel.Aina enam saan aru miks osad inimesed on proffessorid ja teised...on kah inimesed :)Lõpu koordinaat polnud küll väga täpne aga ei midagi hullu kah.Tänud teistmoodi pusimise eest!
Mõistatuste lahendajate klubi tänase väljasõidu raames sai siis sedakorda Franki rõõmustatud. Koha väljapeilimine oli väga lõbus, kild-killu haaval kogunes arusaamine, et sinna tuleb siis minna. Suured tänud vahva mõistatuse eest! Jälle mõne teadmise võrra targem.J:luukere
Minupuhul võib seda asja skoorimiseks nimetada. Lauri tegi vajaliku eeltöö ära ja mina leidsin kohapeal õige kännualuse.
Kurvast Frängist saadud andmed olid isegi natuke tuttavad ja teadsin ka väga hästi inimest, kes nendega hakkama saaks, aga ta arvas, et ta ei viitsi tõlkida... Mõtlesin siis, et mis ta ikka on, aga varsti sai selgeks, et normaalse loogika jaoks on see asi ikka liiga kõrgelennuline...lõpuks läks pea terve nädal , aga viimaks oli asi selge ja sai karbi järel ka ära käia, nüüd juba suht madalalt lennates. Aitähh, mulle meeldis!
Ei olnud üldse kerge, paarkümmend "punast" tegime sinna kontrolli kahepeale kindlasti. Ka siis, kui kõik juba ainuvõimalik tundus... Lõpuks ootas ta veel sinna kanti sattumist ja eks lõpuks tuli ikka otsustada "sattuda". Ega palju rohkem öelda ei saagi... Hull värk, aga mulle meeldis, et loogika on raudne ja vaielda või mõistatada pole siin midagi. Aitäh ja palju rõõmu Frankile!
Hästi kergelt korrigeerisin lõpp-punkti kohta käivat infot kirjelduses.
No Frank on nüüd kohe hulga rõõmsam. FTF kell 21.33 - täitsa kobe on teise mehe tagaaias sedasamustki tegemas käia ;) Mõistatus on mõnus, tuleb tunnistada - ca tunnise pusimise peale sain suure pildi ette ja numbrid hakkasid jooksma, kontroll hoidis siiski veel punast joont. Tuli välja, et detailid vajasid üht suunavat kabjahoopi ja siis ennäe imet läks ka geokontroll päris roheliseks. Kui tavaliselt sellistes võiduajamistes osaleda ei ole viitsinud, siis seekord ajasin isegi pisikesed riidesse ja tegin neile unesõidu. Tagantjärele tark olles - kulusid teised marjaks ära, sulandusime paremini massi ja nad andsid ka hea ettekäände sellises kohas ukerdamiseks. Lõpus aarde otsas seistes tahtis minu geps veel 11m kaugemale minna, aga see ei sega, asjad on suht selged. Lahe, mulle meeldis, sain hulga targemaks ja paistab et ei ole ajud veel peris roostes, mõne asja nuputavad välja küll. Aitüma, ftf meenemünt on Mammu kindlates kätes! Ja veel - elagu metsikud koerad!