Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peipsi-äärsed ilusad kohad tunduvad geopeituritele kuidagi väga avastamata. Näiteks kevadiselt kaunis Peipsi kallas Mustvees, mis on kohale meelitanud küll kõik ümbruskonna inimesed, kellel on kodus õng, aga geopeituril siin seni midagi õngitseda ei olnud.
Mustvee lähiümbruses on minuteada kaks kohta mis pakuvad sooja sööki -- paradoksaalselt on nende nimed "Kuldkalake 1" ja "Kuldkalake 2". No selle peale pole ka aarde nime vaja pikalt mõelda.
Meie esimene aare - lihtne ja konkreetne.
[täiendatud] Tänud speedy'le taastamast!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (4), ujumiskoht (3), lumega_leitav (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4BDJP
Logiteadete statistika:
224 (90,7%)
23
8
5
5
0
0
Kokku: 265
See kuldkalake jäi meil küll kinni püüdmata - otsisime, mis me otsisime. Võibolla geopimedus, aga võibolla on kuldkalake kuskil kellegi teise soove täitma läinud ...
Kuigi järgisime vihjeid (et nullist 5m lõunasse jms) ja kuigi öeldi, et on lihtne, siis meie poolt jäi leidmata. Vihma ladistas ja kaks laps andsid kohe alla, ühe vapraga tuulasime tulutult pool tundi.
Siin on väga järjekindel depressivne mugu aaret valvamas hetkel. Ilm on kole - vihm, pime, külm ja tatine ... aga see vist pubekast mugu kiigelt eemale ei heiduta :/
Ma liigun siis ise edasi ... järgmine kord vast veab rohkem.
Meie jaoks esimene kord Mustvees viibida ja mulle siin väga meeldis - ilus koht. Uudistasime veidi rannas ja muulil ringi ja tegime pilte aga topsi ei leidnud. Nüüd Maa-ameti kaardilt vaadates kobasime arvatavasti vales kohas kuna GP ja GC koordinaadid on erinevad!
Vot seda meil ei õnnestunudki leida. Esimene mtteleid selle geotuuri jooksul.
Ilusa suvise ja sooja laupäevaõhtu puhul oli rand rahvast täis, seega ei hakanud isegi mitte üritama, aga ilmselt objekti siiski suutsin tuvastada.
Kui mina sõpradega platsile jõudsin, oli kogu piirkond kahtlaselt taraga ümber piiratud. Meil aga õnnestus täiesti kogemata mööda legaalset teedpidi väljakule saada. Kuna platsi oli veel suht tühi, siis suundusin esimese hooga koos nendega, kes kohe õlle telgi juurde ei tormanud, aaret otsima. Kuidagi ei tahtnud nagu miskit loogiliselt kokku sobituda ja aare püsis peidus. Peagi tuli ärev telefonikone ja pidime otsimised katkestama. Tuli välja et me olime siiski illegaalselt Mustvee linnaäpevadele tunginud ja õllenautijad oldi juba käepaelte puudumise tõttu kassasse veetud. Kui nägime seda meeletut järjekorda mis kohe avamist ootasid, pidasime selle vältimiseks endid üles anda ja piletitd hankima. Just selle ürituse pärast me siia ju olime tulnudki. Anne Veski, Getter Jaani ja Terminaator ootasid kaasaelajaid. Kui olin Anne saatel ühe suitsulatika alla kugistanud, tekkis uuesti soov aare leitud saada. Kuna aga koht tundus kahtlane, lunisin varemleidjalt vihjet. Nüüd oli siht üsna selge kuhu oma energiat suunata. Aga tee mis tahad, leidu ei tulnud. Isegi pärast seda kui ka Getter oli ära kuulatud. Kokku tegin sinna nurka õhtu jooksul neli visiiti. Võibolla tekkis isegi mõnel kõrvalseisjal kahtlus, et tulin oma varem sisse smuugeldatud kesvamärjukest otsima, kuigi püüdsin võimalikult vargsi tegutseda. Kahtlustan et päris õige koht oli siiski okupeeritud la leida polnud lootustki. Kui juba seal sai oldud, siis sai tutvutud lisaks peoplatsile veel nii ranna kui sadamaga, Seega aarde eesmärk sai ise hästi täidetud. Kahju ainult, et pärast selliseid suuri pingutusi leid siiski vormistamata jäi.
Pikalt ei otsinud, aga ka meie ei leidnud midagi, mis aarde moodi paistaks.
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis ei olnud meil mingit plaani seda aaret püüdma tulla. Juhtus lihtsalt see, et kui meid Sakast välja logiti, oli meie ainuke plaan midagi teha, aga mis see midagi on, seda me ei teadnud. Mul tuli mõte, et tahaks suitsu kala süüa ja nii me siis hakkasime lõuna poole sõitma. Alati kui suvel siin kandis ringi liigud on kõik teeääred kala putkasid täis. Tee ääred olid ka nüüd putkasid täis, aga kõik olid kalast tühjad. Küsisime lausa nõu politsei- ja piirivalve ametnikelt ja saimegi ainukese soovituse Mustveesse sõita. Kui me kohale jõudsime oli meie pettumus suur, pood oli 30 minutit tagasi kinni pandud. Oma rõõmuks avastasime, et müüa oli veel sees. Natuke kauplemist ja kala oligi püütud. Nüüd tulime siis seda aarde kõrvale sööma, aga aarde otsimine läks sama edukalt nagu eelnevatel logijatel. Meie laud oli lookas nagu presidendi vastuvõtul (kala, leib, kala, leib....)
Otsisime mis me otsisime, aga isegi kõned varemleidnutele ei aidanud.
Ei tea, kas kolmas kord on kohtuseadus... Ragistasin, mis ma ragistasin, konksu otsa see kalake ei jäänud...
Me jääme parem nende 5,0 aarete juurde vist. Pagan ei saa ma aru küll, kahe päeva jooksul juba teine selline. Rahvast oli küll ka palju, kuid ei oleks ju tohtinud nii raske ometi olla? Kohapeal on seal küll ka kõvasti kivisõda peetud, äkki hoopis ... Ootan, kas leitakse. Satun ehk Peipsi äärde veel sel suvel.
Õhtuse ranna olid hõivanud noormugud. Osad võrdlesid, kellel on pikem bemm, teised kasutasid mänguväljaku võimalusi loovalt ära. Mõtlesime, et küll satub siia veel.
Et tee viis lõunasse suvepäevadele, siis möödaminnes oli plaanis ka mõned aarded üles otsida, neist Kuldkalake jäi esimesena teele. Aga sellega läks nihu. Vaatamata tööpäeva hommikule istusid lähedasel pingil kaks vene keelt kõnelevat mugu, kaasas viin, pooleteistliitrine gin ja sama suur õlu. Üldiselt – sõbralikud, tüütud ja väga jutukad seltsimehed olid. Kõigepealt pakuti ka mulle rüübata, kui ma keeldusin, siis tutvustati kohalikke olusid, tunti huvi kust ja kuhu minemas, pajatati sugulastest, tuttavatest. Kui kõrvale püstitatud National Geographicu kollasest aknast pilti tegin asuti kohe demonstreerima kuidas selle sees õieti poseerida tuleb (sakslased ja kõik teised olevat neid seal juba pildistanud :)). Lõppes see katse küll mõningase ebaõnnestumisega :D, kuna nii pikalt kui minul kulus aega kaamera tõstmiseks ei suutnud modell vertikaalasendis püsida.
No lõpuks sain õnneks tulema, saadeti autoni ja suruti kätt.... aga aardeotsingust nüüd küll midagi välja ei tulnud.
PS. järgmine päev tagasi sõites keerasin ka korraks sinna kõrvlae parklasse sisse, aga muude kontsentratsioon oli veelgi tõusnud... ja kuigi vaatasin eemalt, võiks ma kihla vedada et vähemalt üks mu tuttavatest seltsimeestest istus endiselt seal.
Ei leidnud, jagasime oma ebaõnne ka välismaise geopeituriga, kes lootis, et tal on lihtsalt vananenud koordinaadid.
Esimese pilguka kohe silma ei jäänud, veidi silusime nullis maapinnaga horisontaalselt looklevat eset, kuid kohe midagi näppu-silma ei jäänud. Seejärel hakkas aga kohe ümbrusse kokku liikuma erinevast kandist mugude-horde, jätsime otsingud sinnapaika. Külastasime kahte Mustvee kalastustarvete kauplust, Statoilist anti kohvi ja hamburgerit ning teeäärest saime täitsa vastuvõetava raha eest ka hunniku sibulaid kaasa. Nüüd siis nina jälle kodupoole tagasi. Õnneks mõned aarded veel ka tagasiteel noppimiseks mõeldud. Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamast - talvel satun seoses teise hobiga siia tunduvalt tihedamalt kui suvel.