59 24

12 aprill 2025 leidis Herki [wingman]

Suvel põhimõtteliselt pole roninud sellisesse kohta. Märtsis tekkis uppumisoht, aardeni ei jõudnud. Täna kannatas kummikuga päris lõpuni astuda. Viimased meetrid üllatavalt mugavad. Aitäh!

29 detsember 2024 leidis Merle&Kaupo&Liis [luurebuss]

Vana-aasta tuli ka sõpradega ära saata, nii et tegime väikse geotuuri. Vähemalt polnud ohtu, et selle aarde koordinaadid kogemata gps-i võlssi sisse lööme. Kambaga kiire leid. Aitäh!

29 detsember 2024 leidis Kaupo, Liis, Merle [meteta]

Kaunil jõulujärgsel pühapäeval tore jalutuskäik ehk mõnusa seltskonnaga pole ka vihmas, sopas ja võsas uitamine mingi mure. Aardeleid teeb ju ka alati rõõmu. Aitäh.

29 september 2023 leidis Maret [tohuvapohu]

Kuna täna läks tööpäev suhteliselt pikaks, siis saigi ainukesena plaani võetud siia ristumispunkti astumine. Kuigi plaan oli juba suvel see teekond ette võtta, sai suvi nii ruttu läbi, et kohe kuidagi ei jõudnud siia. Aga ega nüüdki sel tulekul midagi viga polnud, kuigi auto sai tolmu asemel poriseks ja mitte ainult natuke vaid ikka kohe väga. Aga...katusest oli ikkagi aimatav, et ta tegelik värv on tal sinine ja kuna kummikud olid kenasti pagassis oma korda ootamas, siis sai probleemivabalt läbi märja rohu sahistatud ja edasi juba mööda loike solistatud. Seega päev igati korda läinud. Tänud peitjale aarde eest.

29 august 2023 leidis Katrin [katrinna]

Täna siis oli selle aarde kord. Sõitsime autoga võimalikkulähimasse punkti ja sealt läksime ca 300 m jala. Polnud kõige hullem teekond, kartsime hullemat.Tänud siia juhatamast!

2 oktoober 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Kuiva jalaga sai käidud. Tänud

10 juuni 2022 leidis Inge [aunad]

Auto juures mööda põlluserva metsanurka, hops üle kraavi ja üsna märjal maasikul ragisades aardeni.

Tänan peitmast.

17 aprill 2022 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale aarde eest!
Kui "järvekesteni" jõudsin, siis mõtlesin, et milleks mul need kummikud üldse autos on, kui ma neid ei kasuta. Ühtegi metslooma ei kohanud, sest nad kuulsid mind tulemas juba kaugelt.

9 aprill 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

3 aprill 2022 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Jää raksus ja praksus, aga saime suuremate kadudeta kohale ja logitud. Lumi veel kandis, võss talviselt kergelt läbitav. Aitäh!

3 aprill 2022 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Siin saime igatahes jalgadele jahutust. Jää vajus kohati läbi. Aitäh.

1 mai 2021 leidis Anna & [kallo]

Oma väljasõitu Läänemaale alustasime siit aarde juurest. Meie jaoks oli see viimane seni leidmata koordinaatide ristumispunktis asuv aare Eestis. Ilm oli kena ja päikeseline ning mööda põlluserva aarde poole oli hea astuda. Kui esialgu tundus ka metsas, et kummik on üleliigne, siis vahetult enne kohale jõudmist läks maastik ikka vesiseks ja siin ei oleks vist saanud enam ka mööda pokusid mõne teise jalatsiga astuda nii, et jalad kuivaks jääks. Aare sai leitud kiirelt ja sellega kõik korras. Täname.

15 detsember 2020 leidis Eda ja Patrik [tumevalge]

Kui lapsed on koduõppel, aga kõik on juba tehtud, siis ongi paras aeg loodusesse minna. Võtsime selle aarde ette just mõttega, et metsaalune pidi märg olema, aga praegu on natuke külma olnud ja ehk saab pisut kergema vaevaga kohale liuleda. No Pisipeituril polnud sellega kohe üldse muret, tema oma 30 kg ei vajunud kusagilt läbi, aga mina pidin küll teed valima, sest paljudes kohtades hakkas jää kahtlaselt krõpsuma. Mõnel korral ka murdus, kuid kummikud jalas, polnud suurem õnnetus. Aardeni jõudsime kenasti. Aare ise korras. Aitäh!

9 juuli 2020 leidis Heili [bonksu]

Kõigepealt sai käidud piilumas, kuhu vaja sukelduda ja siis mõni päev hiljem juba korraliku varustusega ratta selga ja teele asutud. Ratta jätsin põllu serva kraavi pervele ootama ja siis juba jalgsi läbi heinamaa serva, läbi padriku, pokude ja vee vahelt läbi kuni null-punktini. Konteineri leid tuli võrdlemisi kiirelt. Pokude vahel laveerides jooksid kitsed küllalt lähedalt mööda ja siis veidi hiljem kostus sellest suunast, kuhu nad liikusid, kahtlast haukumise moodi kiunumist. Ei tea, kas olid koerad või muud metsloomad, kes haukumise moodi häält teevad. Igal juhul mõnus madistamine oli. Tänud peitjale!

22 juuni 2020 leidis Erko ja Kristjan [sportlane]

Seda on erinevatel põhjustel suhteliselt kaua "soojendatud". Seekord sai siis sobivalt tee peale jäetud. Auto jäi nii umbes 700m peale. Sealt edasi põllu servast oli väga mõnus astumine. Metsa vahele jõudes läks kuidagi väga võsaks ning igasuguseid satikaid oli ka ülemäära palju. Kohati oli isegi veidi vesine aga sellest hoolimata sai kuiva jalaga kohale jõutud, tänud.

14 juuni 2020 leidis Indy ja [puutetundlik]

Tänane peaeesmärk ja kohustuslik pikema matka aare. Auto parkisin u 58.995645 24.010096 ja edasi sukeldusime rohelusse. Esimene pool teed aardeni, see põllu osa, oli suht kukepea, ehkki ma oleks ennast kindlamalt tundnud, kui mul oleks olnud jalas ussikindlad kummarid, mitte tossud. Aga kuna Indy juba nagunii kogu pika sõidu linnast keskmisest kaalukamani ja kaalukama juurest siia auto tagapingi palavuses etteheitvalt ohkis, otsustasin, et pean saama nende jalanõudega ka hakkama ja ei hakka midagi muud asendusaardeks otsima / veel edasi kuskile sõitma… Sest nojah, kummarid jätsin ju korralikult koju. Ehkki ka siinsel edasi-teel oleks neid vaja läinud. Eks näis, mis rehale ma pean astuma, enne kui jääb külge komme ETTE järgi vaadata, mis sihiks võetud aarde juures mind ees ootab ja ei tule üllatusena näiteks pokud või pehme Silveri/Mihkli pildistatud veelaamade ärakuivamisjärgne maastik… :D.

Mööda põlluserva kraavinurka jõudnud, panin uue sihiku diagonaali ja edasi läks teekond juba oluliselt tihedamas flooras. Õnneks oli levi siin väga hea ning vaid üksikud korrad jäin selle taha toppama, et geps ei suutnud mind ekraanil õigele paigale asetada. Ja kuna seal tihedas roheluses hakkasid kangesti „huvitav, kas siin võiks karusid olla; jaa, mulle tundub, et mõnele karuemale võiks meeldida küll siin koos poegadega jalutada ja elada“-mõtted pähe ronima, vehkisin edasi liikuda nii kiiresti kui vähegi suutsin :D. Vahetult enne aarde juurde jõudmist leidsin preemiaks ühe uhkelt õitseva pundi orhideesid (Pruunikaid pesajuuri) ja siis natuke eemal võisin juba logida ka :). Nu sellist teostust poleks siit eest oodanud, väga tore, aitäh taastajatele :). Kuigi jah, ega ma päris täpselt aru ei saanud, kuidas see seal algselt lahti ja kinni pidi käima. Aga see Kevini trikk, et pöörame siis avaneva poole vastu puud ja küll siis püsib, toimib täiesti edukalt ka täna :D.

Tagasitee kraavinurgani läks kähku (sest noh, need kurjad kohe kohale jõudvad karud, eks :D) ja kuigi ma auto juures märkasin küll, et siit saaks jala otse ka Tervisetee 3 juurde, sõitsime mu mõmmihirmu pärast ikkagi Paliverre ja matkasime päeva viimase aardeni mööda vana tammi. Õnneks kaaslasel polnud ka nüüd enam sõidu vastu midagi, etteheitva ohkimise asemel kostis tagapingilt vaid väsinud jooksja rahulikku magamisnohinat…

23 veebruar 2020 leidis Mari, Aive, Krista, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

23 veebruar 2020 leidis Aive,Mari,Heldur,Krista [krista]

Porirajalt põllule ja üle kraavi pokumaale. Kulgesime pokult pokule, päike soojendamas selga. Tänud peitjale.

23 veebruar 2020 leidis Silver [silver0]

Veel eelmise päeva hilisõhtul aknale lähenedes oli tunda kuidas torm tuppa pressis.Seega polnud ma enam üldse kindel kas ma hommikul ka kuskile lähen või mitte. Ärgates olid olud juba palju rahulikumad. Isegi asfalt oli kuivaks puhutud. Siin polnud enam kahtlustki ning asusin teele. Erilist päevakava mul polnud, lihtsalt tulin piirkonda kus palju kollaseid täppe veel leidmata oli. Nii ma siis siin külateel tiirutasin, esimese hooga lootes üldse terviserajale lähemale saada. Või noh, mis tee see ikka oli, pigem paras mülgas. Värskelt uuesti sadama hakanud vihm ei teinud ka asja lihtsamaks. Kui ühel hetkel muutus tee minu masina jaoks täiesti läbimatuks, siis oli selge, et terviserajal ma täna ei skoori. Küll aga olin jõudnud sellele aardele ähvardavalt lähedale. Pealegi tundus enamus teekonnast selline mõnus üle põllu kulgemine. No nii ma siis oma õnne proovima suundusingi kaks kätt taskus. Põllul veel püüdsin ettevaatlik olla, et madalamates kohtades oma saapaid ära ei leotaks. Kraavist sain ilusti üle ja ka esimesed meetrid metsas olid paljulubavad. Siis aga kiskus kõik kuidagi vesiseks. Pihta hakkas paras pokult-pokule kargamine ja tänu sellele kadus ka suunataju stabiilselt hakkasin hoopis aardest kaugenema. Olud aga muutusid aina karmimaks, ning peagi olid ka pokud ise juba vee all ning polnud ka enam võsavitse millest kinni hoida. Ja nii see jalg seal veel muudkui vees ära käima hakkas. Kummikuid ei taha siiani omaks võtta, seega said ka varbad peagi märjaks. Ja kui juba varbad märjad olid, siis polnud enam vahet. Loobusin pokudest ja leotasin jalgu juba poolde säärde, kui mitte rohkemgi. Vesi oli üllatavalt soe talve kõige külmema kuu kohta. Seega ei lastnud ma sellest vahejuhtumist eriti häirida. Kuid siiski, pani muretsema küll. Kui juba päeva teise aarde juures oma esimesed saapad ära ujutada, kaugele ma nii jõuan, et ka viimased märjaks saavad ja geotuuri lõppenuks võin kuulutada. Nullike lähenedes hakkas kallas taas paistma. See oli paras kergendus. Logisin ära ja tekkis lootus et kui teiselt poolt taganeda, pääsen „kuiva jalaga“ tagasi. See oli siiski ainult mu helesinine unistus, kuiv ala hakkas autost üha enam eemale kiskuma. Nii ei jäänudki muud üle kui tuimalt taas vette sukelduda ja missioon lõpule viia.

Paras katsumus oli. Eks omast lollusest sai teekond palju keerulisemaks tehtud, aga ei nurise. Vürtsitatud teekond jääbki paremini meelde. Tänud.

23 veebruar 2020 leidis Krista,Heldur,Mari,Aive [sunflower]

Hea,et kummikud jalas olid.Vett on see-aasta ikka piisavalt aga ristumispaika me jõudsime ja nimed kirja panime.Aitäh!

23 veebruar 2020 leidis HAK ja [marx303]

Aare, mida viimati leiti eelmisel suvel, sai nüüd samal päeval mitu korda leitud. Kusjuures mu madalate kummikutega oli seal paras ikaldus. Kalamehesäärikutega oleks mõnusasti saanud kohale kruiisida, nii et vesi oleks laias kaares kõikides suundades lennanud. Nüüd oli tarvis hinge kinni pidada, ennast kergemaks mõtelda ja kui võimalik siis okste küljes rippuda. Lõpp hea, kõik hea, ja said meie nimed aardesse kirja. Aitäh!

24 juuni 2019 leidis   [tunk]

24. täna veel oli. Kuigi 59 asemel hoopis 6 ja 2019. Tuleb tunnistada, et koordinaadinumbrite korrapära kohati mindki teataval määral paelunud on, koguni enne geopeitust. Ega ma muidugi kerget ligipääsu lootnud, kuid autotee lähimast punktist sirgelt nulli rünnates aina tihenev võpsik andis 3.0 maastiku normi välja kuhjaga. Vanakoolimeestele küllalt omane, adopteerijale Pikkkassole üldiselt mitte eriti. Nii arvasin. Aga poole tunni pärast järgmise aarde juures juba natuke vähem :D

2 juuni 2019 leidis Tiina ja Marat [tinntinnest]

Seda aaret olen ma silmas pidanud oma geokarjääri algusest saati. Igakord tundus see võsas rapsimine kuidagi liiga hull. No paar nädalat tagasi võtsime siis esimest korda ette tee nulli suunas. Kõigepealt lähenesime ühelt poolt - vesi ees, siis teiselt poolt ...saime juba 80m peale ja no jälle...vesi laiutab ees ja tossud jalas, laps kukil ei tahtnud kohe kuidagi varbaid märjaks teha. Täna siis valmistusime asjalikumalt - lükkasime jalga kummikud ja matk võis alata. Kuna tee oli eelmisest korrast juba selge oli sees päris korralik turbo käik :) Ja ega kohapeal käis kõik juba kähku 1-2 ja logitud :) pikad sammud tagasi auto suunas ja järgmise täpi juurde :)

30 märts 2019 leidis Sander [nogravity]

Pea aasta aega puutumata ja au oli leida lausa. Teekond sinna oli kehva aga täitsa läbitav. Aga tänud ilusa kordinaadi eest :)

21 aprill 2018 leidis Ingrid [ingrid]

Käiku siia pelgasin tänastest aaretest kõige rohkem. Tee valisin „alt“ poolt, nii tundus metsa vähem. Algul üle põllu ja siis tuli 300m veepokusid. Pold hullu midagi, päris tore hüplemine oli. Ikkagi märgiline koht, nüüd olen Risti ristil ära käinud. Tänud.

3 veebruar 2018 leidis Carolys [sun123451]

Ehk logid ei ole autorikaitse seaduse all. Tsiteeriks varemleidnut "Ega mul Mike aarde juurest tulema hakates liiga konkreetset plaani ei olnud, et kuidas sellele asjale läheneda. Otsustasin lihtsalt vaadata, et suund laias laastus õige oleks ja minna vastavalt loodusele." Teatud ajal oli suuremaks abimeheks oja/kraav kus liikumistempo oli täitsa normaalne, kahjuks seda kauaks polnud. Olin end pika tee motiveerinud, et aarde juures võtan seljakotist veepudeli välja. Aarde juures avastasin, et see veepudel on rõõmsalt autos. Ju ma siis veel autos olles mõtlesin, et toon Mike'i ära ja siis planeerin edasi kuidas ja kuhu. Jalad ei tahtnud enam üldse liikuda ja ka iga saapapaela kinnipanemist planeerisin pikalt ette, et mitte asjatult peatuda. Poole teepeal olid lagunenud hooned, ühes veel ka voodi võrestik. Viimased 200 meetrit autoni olid veel eriti rängad. Lõpp nõudis pingutust - jalad ei liikunud heinas, oleks vist pidanud ikka läbi metsa ragistama lõpuni.
Olin läbi nagu läti latt. Koduteel sulas veel kõik see lumi jope, salli ja saapavahelt ära, nii et koju jõudes läksin esimese asjana kuuma dušši alla ja teise asjana tegin kuuma teed. Loodetavasti külma ei saanud. Aitäh! EVEJ PS Läänemaal sajab 0 kraadi juures lund, Harjumaal -2 vihma... PSS Kui ma olin 160 meetri kaugusel aardest kuskil kõrreliste sees ja talla all lirtsus, siis tekkis mõte, et see on ideaalne koht uue aarde jaoks. Õnneks mul karpi kaasas ei olnud ja sinna vabatahtlikult ma tagasi ei roni, pääsesite...

25 november 2017 leidis Priit [peakas]

Ega mul Mike aarde juurest tulema hakates liiga konkreetset plaani ei olnud, et kuidas sellele asjale läheneda. Otsustasin lihtsalt vaadata, et suund laias laastus õlge oleks ja minna vastavalt loodusele. Eks ta paras ragistamine oli, aga kohale ma jõudsin. Viimased nii umbes sadakond meetrit oli küll selline tunne, et kummikust hakkab väheseks jääma, aga õnneks jäid siiski jalad kuivaks. Tänud peitjale!

29 september 2017 leidis Madis [madis1989]

Q3:Mike juurest asusin teed siia otsima. Ratta jätsin kuskile puu najale ning telefon näitas, et 1.1 km on minna. Mis ta siis ära ole, eriti kui peaks ka kuskil mingi tee olema. Esimesed 600 meetrit oli umbvõsa ning ilmselgelt ma ei leidnud seda "teed" üles. Seejärel aga sattusin mingi enam-vähem kõnnitava raja peale ning edasi läks ruttu. Aare paistis ka siin kaugele silma (ega siia ka juhuslikud ei satu) ning seejärel hakkas teekond tagasi. Seekord läksin natukene teist teed pidi ning tagasi minek võttis aega isegi natukene vähem, kui tulek. Aitäh aarde eest!

26 september 2017 leidis Arvo [arvoaljaste]

Tegelt ei olnudki nii õudselt pikk tee ega midagi. Kaardi peal tundub tihti asi hullem, kui väärt on. Kui kohe alguses kummikud jalga toppida, siis saab poole tunniga edasi-tagasi käidud.

6 september 2017 leidis Karl [zdrk]

Paberile olin kirja pannud, et võiksin Mike külast piki kujuteldavat teed siia ümmarguste koordinaatide ristumispunkti matkata. Ortofotolt on vist rajasirge isegi näha. Juhul kui see pole hoopis metsasiht või kraav. Aga pärast Mike küla aarde äralogimist mõtlesin ümber, et see oleks vast liiga lihtne. Hakkasin siis hoopis rattaga ründama Mike külast lõuna poole. Alguses oli heinamaa lõik mida polnud keegi niitnud juba väga ammust ajast. Ratas takerdus igale poole kinni ja pidi seda hoopis tassima või tirima läbi heinamaa. Siis tuli ette raielank. Minu suund ei olnud pikivaalu vaid ristivaalu. Iga kolmanda vahel oli veetakistus. Oksaräga, kände ja muud segavat võsa oli ka palju. Nõudis korralikku füüsilist pingutust, nii et higi voolas. Jalgu märjaks ei saanud ja soovitud tee peale ma pika pusimise peale jõudsin. Edasi sõitsin 59 24-st lõunas asuvasse põlluserva. Jätsin ratta seal maha ja läksin jala edasi. See heinamaa oli juba palju etem. Kõndinuks nagu kellegi koduhoovis, kus muru oli vaid natukene ülekasvanud. Pärast põldu järgnes võsas ragistamise voor. Läksin mööda loomaradu. See metsloom oli igatahes olnud väikest kasvu, sest minu jaoks oli loodust ikka veidi liiga tihedalt. Pokumaale jõudes kartsin märjaks saamist. Praegu õnneks veetase madal ja suurte pokude vahel oli isegi veel parem käia kui heinamaal. Meeldiv oli, et aardekarp oli lihtsasti leitav mitte maa sisse kaevatud. Naljakas, et ka mingi poolakas oli sattunud siia ja hoopis teise hobiga. Tagasiteel rattani hoidsin juba nii kaua pokude vahele kui sain ja seeläbi pääsesin ka liigsest võsas ragistamisest. Aitäh aarde eest!

1 juuli 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Ma üldse ei arvanud, et seda aaret üldse niipea otsima lähen. Täna oli just õige päev, oli parasjagu rohtu, polnud külm ja põlluservast oli täitsa ok jalutada. Lõpus miskipärast kohe ei näinud, oli teine peidus jah.

Mõnus teostus, tänud!

1 juuli 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Kui õigelt poolt läheneda ja viimased sadakond meetrit välja arvata siis on lausa jalutuskäik pargis. Lõpus segas veidi geopimedus, aga lõpuks ta siiski silma jäi. Aitäh peitjale.

27 aprill 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Olin kodus kaardi pealt ühe raja välja vaadanud, mis viis tervisetee pealt põllu äärde, aga tegelikkuses ei kasutanud ma seda kordagi :) Tulin mäletavate rööbaste aarde juurest mööda kruusateed põlluservani. Pidin ratta koos varustusega üsna nähtavale jätma, sest ühtegi varjavat põõsast ei olnud. Lootsin siis Risti inimeste südametunnistusele ja asusin teele. Kummikuid mul polnud, sest need võtavad kotis liiga palju ruumi. Lootsin niisis saapaga läbi saada. Kõik läks kahtlaselt kergelt ja tekkis juba lootus aardeni jõuda. Kui olin 90 meetri kaugusel muutus mets täielikuks pokumaaks ja edasi liikusin hüpates. Usaldasin pokusid täielikult ja nemad ei reetnud mind. Sain niimoodi ninja moodi kareldes 14 meetri peale, edasi liikumiseks oli liiga vähe kandvat maad. Mis seal ikka, saapad jalast ja paljajalu aardeni. Logi kirja ja tagasi saabasteni. Märkasin, kui kiirelt saab paljajalu pokumaal liikuda ja otsustasin ülejäänud tagasitee samamoodi jätkata. Ratta juures kustutasin vahepeal tekkinud hullu janu ning uurisin edasist teekonda. Üks võimalus oli sõita mööda kindlat kodus välja vaadatud teed, aga see tegi 2 km ringi sisse. Teine võimalus oli otse üle põllu 300 meetrit terviserajani suruda. Proovisin ikka lühemat teed. Sain paarikümne meetri kaugusele terviseteest ja siis oli mul ees suur kraav. Suutsin üle hüpata, aga ratast sellise laadungiga ei suutnud üle viia. Võtsin kotid rattalt maha ja viisin kõik asjad ükshaaval üle. Sellised seiklused mulle meeldivad. Aitäh!

12 märts 2017 leidis Kaupo ja [matu07]

Tegelikult ma hindan päris kõrgelt seda "Vanakoolimehed.ee"-stiilis geopeitust, kus võtmeks on kartograafiliselt põnev täpp kaardil ja eesmärgiks on avastada, kuidas täpselt sinna kohale jõuda ja mida huvitavat tee peal näha õnnestub. Ühtlasi pakuvad need head arstirohtu skoorijanu vastu, sest pahatihti pole sinna jõudmine teab kui kiire ega lihtne.

See on teooria, praktika pakkus seekord erandi. Lumi oli valdavalt ära sulanud, aga napilt miinuspoolele ulatuv temperatuurinäidik tähendas suhteliselt siledat ja täitsa kõva maapinda, tehes aardeni jõudmise lühikeseks jalutuskäiguks keskmisest võsasemas pargis. Juba praegu, ehk vähem kui nädal aega hiljem, on see teekond ilmselt oluliselt lirtsuvam :) Aitäh peitjatele-taastajatele!

12 märts 2017 leidis Kadri, Kloo ja Marko [markosu]

Meie olime selle päeva teised leidjad. Mõnus jalutuskäik üle põllu ja läbi metsa. Tänud peitjale!

12 märts 2017 leidis Martin&Kaupo [lepalind]

Varem on tundunud tülikas lähenemine. Praegu oli kõik jääs ning lihtne kohale jõuda. Ees oli auto jäljed ja metsa all jalajäljed aardeni, ütleksin et need olid mõned päevad vanad aga viimane logi on tehtud veebruaris. Hea, et jääs oli, vee korral kummikuga poleks seal hakkama saanud.

26 veebruar 2017 leidis Vanda&Tarvo [berti]

Läksime tutvuma metsaga, polnud aimugi, mis meid ees ootab. Võpsik vaheldus kõrgemate kuuskedega. Korraga leidsime huvitava koha, kuhu oli tundmata loom endale pilliroost pesa teinud. Tegelikult oleks tahtnud näha kuidas seda tehti, ümbritsev roog oli kui vikatiga niidetud ja kuhja pandud. Lund oli äsja sadanud, kuid jälgi polnud näha, aga väike kõhedus ikka sees - mine tea, kes eemalt vaatab :) Kuna kraavis oli mõnes kohas juba vesi lahti, siis ei julgenud igast kohast otse ka minna. Lõpuks leidsime tiirutades aarde üles. Saime müttamisest seljad soojaks ja selle aarde kaardil leituks märkida. Aare korras, täname omanikke!

17 september 2016 leidis Allan [thunder]

Enne teele asumist vahetasin tossud kummikute vastu.Terve teekond sattus siiski kuiv olema.Natuke oli võssis ragistamist,kuid laias plaanis polnud miskit hullu.Konteineriga samuti kõik korras.Mina tänan!

5 august 2015 leidis Kevin [k6]

Korralik rassimine, võttis naha mõnusalt märjaks, aga kohale lõpuks sai. Siia vist ikka juhuslikult mugud naljalt ei satu, selles osas konteineri asukoht õige. Aitäh!

29 märts 2015 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

29 märts 2015 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Korduvalt planeeritu siis teoks tehtud. Kummikud olid endiselt vajalikud, aga midagi hullu nüüd kül ei kohanud. Aarde konteiner vajas parandamist, seda me ka üritasime, aga kaasasolnud vahenditega pole see võimalik. Järgnev otsima suunduja võiks üten võtta rispeaga kruvikeeraja ja umbes 10 x 15 cm kõvemast plastikust plaadikese,

3 jaanuar 2015 leidis Ivar [triton]

Alahindasin infot, et maastik märg. Nii juhtuski, et pärast esimest kontakti veega tuli naasta geomobiili ja vahetada saapad kummikute vastu. Hiljem selgus, et kummikud on kohustuslikud. Tee aardeni oli tüütu, aga selle eest aarde leidmine tegi head meelt. Aarde konteiner võib vajada abistavat kätt väheke, aga muidu kõik ok.

10 oktoober 2014 leidis Anne ja Peter [donpedro]

Kõigepealt lasime Garminil marsruudi valida. Tuleb tunnistada, et ta ei olnud täna kõige taibukam ja suunas meid väga kahtastele radadele. Kui lõpuks ikka märg padrik ees ja kaugus veel 900m näitas, siis otsustasime rohkem oma pead kasutada. Liiati tundus, et kuna igal metsarajal kuhu sattusime, paiknesid jahikires püssimehed, siis ei tahaks kuidagi ajujahi keskpunkti sattuda. Vahetasime taktikat ja suunda ning tegime vahepeal tervistava jalutuskäigu tervisetee aarde juurde. Lõpuks jõudsime ilmselt allpool mitmetes logides kirjeldatud asupaika, kust aardeni lubati 300 meetrist võpsikumatka. Sirgjooneline käimine ei tulnud välja, ju see teekond ikka 2 x 500m umbes tuli. Iga loomarada tundus aardeküttide jalgrajana ja nii me algul mööda neid meelepetteid sikksakitasimegi. Pärast oli tore gepsu peal seda huvitavat trajektoori imetleda. Vähemalt ei olnud kummikuid praegusel ajal vaja. Aga aare oli kiiduväärselt tehtud ja korras. evej

20 september 2014 leidis Reigo [reix]

Käisin ka selles globaalses mõttes olulises punktis ära. Tee aardeni on kuiv, mis kuiv. Märjast pinnasest polnud hetkel haisugi. Karu ja rasedat rebast ei näinud, küll aga väga korralikku aaret. 2012 on külastanud punkti poolakas. Loginud ta ei ole - ilmselt mängib üht teist mängu :)

6 mai 2014 leidis Tanel [timix]

Sellest aardest olen ma lähedalt mööda sõitnud oi oi kui palju kordi. Aga alati on kiire. Kui suund on Haapsalu poole, on vaja kiiresti sinna jõuda. Kui suund on Riisipere poole, siis on alati rongile jube kiire. Kuna see aare pole ka just drive-in, siis seda vähem atraktiivsem on ta olnud. Täna võtsin ta siiski ette. Jätsin ratta tervisetee äärde ning tegin temast kuusepuu ehk katsin ta maas lebavate kuuseokstega. Panin kummiku jalga ning hakkasin mööda äsja küntud põllu äärt astuma. Alguses tundus, et see metsaosa on nagu väiksem, kuid oli ikkagi üle 300m. Alguses oli nagu mets ikka, siis läks märjaks ja natuke enne aaret jäid kummikud lausa mudasse kinni. Algul vaatasin nullis niisama ringi ja siis märkasin ka konteinerit. Väga ilusti tehtud aare. Aitäh!

4 mai 2014 leidis Merike ja Reet [kassikakk]

Aardeni jäi peale autot 700m minna, madalad kummikud täitsid oma ülesande vesises metsas suurepäraselt. Kõige hämmastavam oli, et aare oli suurepärases korras ja krabisevalt kuiv, samas kui Tervisetee 3 logiraamat oli lausa nätske. Teostus oli tasemel, aitäh peitjale! evej

1 juuni 2013 leidis Hannes, Triinu, Mammu, Liisi [hpalang1]

Neid vanakoolikaid on aegajalt täitsa vaja - nad panevad su tagasi paika. Oled juba skoorind paarsada NKTd, lisaks mitukümmend linnakat, mõned neist suisa vihmaga ja niitmata rohus, ja arvad, et oled tegija, ja siis tuleb sihuke asi. Ei midagi erilist iseenesest, vaja ju lihtsalt 300 m lageda nurgast suunal püsida :) Ja tatsad läbi märja metsa, vaatad, kuidas jälle kipud kuhugi poole ära kalduma, lõpuks jõuad kohale. Ja seal ta siis on, see vanake, just puu taga, ootab. Poolteist aastat pole inimest näind - tea kas on teine ära unustatud või mis. Igatahes on ta suurepärase tervise juures, puhas ja korras, ja ootab uusi tulijaid. Pole see tee sinna nii karm miskit. Aitüma!

3 detsember 2011 leidis Erko [erko]
Lähenesin aardele ilmselt kõige lihtsamat teed. Vanad taluteed tunduvad olevat kinni kasvanud ja need on kaardilt kadunud - neid polnud mõtet otsidagi. Lõunapoolt põllunurgast läks aga täiesti selge sissetallatud georada otse aardeni. Ilmastikutingimuste tõttu oli suurem osa sellest rajast päris vee all, aga õnneks mitte üle kummiku ääre ;) Kaasvõetud varustuse üle nuriseda ei saa :) Koordinaatidele jõudes tekkis muidugi kohe küsimus, kus aare. Umbes 5-minutilise otsimise järel hakkas midagi silma. Ilus asi! Aare täitsa korras.

13 november 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]
Kuna uute ja uhkete aarete leidmise päev kippus lühikeseks jääma, siis tegin ühe võsaka otsa. Hanno tuli kaasa, Paavo jäi kuldsesse autosse uusi erakordseid aardeid välja mõtlema. Ei olnud tõesti hullu midagi, ühte kena sokku kohtasime, aga karud hoidsid eemale, ja aare oli nägi oma ea kohta ikka väga hea välja.

27 august 2011 leidis Aivar [aizar]
Tänane esimene aare. Logide järgi oleks võinud arvata, et ilma skafandri ja pumppüssita pole mõtet proovidagi. Tegelikult sai mööda kenasti niidetud põldu ca 300m peale (seal asub ka varem mainit jahitroon) ja edasi oli kerge jalutuskäik segametsas. Ei oska isegi võsakaks väga nimetada. Vett ka ei kohanud, kuigi pokumaad tuli vahepeal läbida. Aarde juures trampisin mõnda aega ringi jälgede segamiseks ja logisin väga kenasti peidetud ja korras aardesse.

5 juuni 2011 leidis Irokas [irokas100]
Selle aardega said taastajad-hooldajad mind pikka aega kiusata, aga nüüd on see kõik läbi. Kuna ma üldiselt üksi nii "pikki":P käike ebamäärases metsas ette ei viitsi võtta, siis oli see väike eneseületamine. Teel olles mõtlesin, et kui üle 300m võsa on, siis ei lähe. Põllu servas näitas 305... Panin siis kiirema käigu sisse, eriti, kui kolme suurt ümmargust jälge nägin. Võimalik, et karu või siis rase rebane, nagu peitjad kirjeldasid:D Veerand tunniga olin tagasi põlluservas. Ei olnud muuseas üldse kole ragistamine, on tunduvalt hullemaid nähtud-tehtud.

31 mai 2011 leidis Alex [alex]
Mitte vähem ei olnud ragistamist ja plärtsumist ka praegusel aastaajal...tegelikult on heameel, et kordama ei pea.Nullides seistes hakkas ka aare silma kuigi hetkeks kahtlustasin, et tühja käigu olen teinud.Kummik oli tõeline sõber.

22 jaanuar 2011 leidis Merike [mooritz]
Sellist hullumeelset suuskadega võsas ragistamist polegi enne teinud, kuigi tegelikult suusatasin murdmaasuuskadega viimati eelmisel sajandil. Peale põllu ületamist liikusin mööda suure põdra jälgi, kes liikus üllatuslikult samas suunas. Siin-seal oli ta mändide latvadega maiustanud ja oma teed märgistanud. Ja siis leidsin koha, kus minu nö teejuht oli teise samasugusega kohtunud ja siin pöördusid tema sammud mujale, mul tuli endale ise teed teha. Kui suusakepid olid juba poolest saadik alt jäätunud ,leidsin ka aarde. Oli teine väga heas korras. Võtsin piigale jänesega külmikumagneti ja jätsin asemele õuna. Tagasitee oli väga vaevaline, sest temperatuuri muutusest tingituna tõusid suusad aina maapinnast kõrgemale ja libisemist polnud enam ollagi. Viimased meetrid jalutasin suuskadel mitte ei suusatanud :)

5 detsember 2010 leidis Kaja, Bruno ja Pille [kajaliis]
Leitud.

6 november 2010 leidis Raina, Ivo [voks]
Leitud, logitud. V: pall J: magnet

2 oktoober 2010 leidis Maris, Maarika ja Margus [max]
Hommikul alustuseks väga tore tervist andev jalutuskäik. Põllu peal oli veel hommikuse udu jääknähte, kuid metsapuude vahelt siras juba sügispäike. Muidugi tegime lähenemiseks igasuguseid sik-sakke ja ringe. Ja tagasitee tuli ka täpselt samasugune :) Tänud aarde taastajatele!

21 august 2010 leidis Neeme [neeme]
Ei olnudki mingi ilmvõimatu võsakas :)! Veidi maad niidetud heinamaal, veidike mööda georada, veidi siiski ka võsas madistamist ja käes ta oligi. Üritasin nulliderivi ka gepsu saada, aga seekord ei õnnestunud, kuskilt otsast jäi ikka midagi puudu või oli ülearu. Vahva peidukas!

1 august 2010 leidis Hanno & Carolina [caro]
Täitsa tore ragistamine oli. Minul tekkis vahepeal küll väike kõhedus, et kuidas me auto juurde tagasitee leiame, kogu see võsa tundus nii ühetaoline. Lõpuks leidsime istutatud kuusiku ning edasine oli juba lihtne. Tahtsin veel pilti teha ristumispunktis, kuid aarde leidmise elevus oli nii suur, et loomulikult unustasin. Võtsime TB kaasa. Minu jaoks oli see viimane leidmata ristumispunktide aare.

1 august 2010 leidis Carolina & Hanno [hanno5000]
Auto jäi mugavalt 300 meetri kaugusele, sealt algas isegi midagi georaja sarnast, mis hiljem juba mitmesse eri suunda minevateks loomaradadeks muutus. Vahepeal ei tahtnud ka gepsud meiega koostööd teha ning tegime kerge ringi. Lõpuks eesmärgil märkas Carolina aaret, kui mina veel edasi oleks tahtnud minna. Saime ilusti kuiva jalaga käidud ja juba peaaegu auto juures tagasi olles segasime meie metsade suurimat sarvilist, kes peale läbi põõsaste meile heidetud kiiret pilku suure raginaga minema pani. Tänud peitjale ja taastajale! EVEJ.

1 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pärast Risti aaret võtsime ette veidi lihtsama aarde, mille juurde sai pisut kegemini, kuid kummikud olid ikkagi vajalikud. EV, J: 2 kirjut kummipalli.

19 juuli 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Me natuke kõhklesime, enne kui selle aarde suunas navigeerimist alustasime. Pikast päevast oli juba väike väss peal ja mõtted juba mere ääres Peraküla telkimisalal, pealegi eelmine logi andis oludest üsna hea ettekujutuse :) Aga me läksime siiski. Kogu ümbruskond oli ära kuivanud ja isegi hein maha niidetud ja pallideks pakitud, nii värskelt, et traktorid alles toimetasid põllu peal. Igastahes pool maad aardeni oleks saanud ja smokingis ilma suuremate kadudeta. Teise poole oleks ka saanud smokingis läbida, aga siis oleks pärast pidanud uue smokingi hankima. Ämblikuvõrgud olid puude vahel oma tuntud headuses. Otse aarde juures lõppes võsa ja hakkas Mets. Aare oli hästi teostatud ja see sünge koht oli väärt külastamist isegi ilma nullideta gepsuekraanil. Autosse jõudsime täiesti kuivadena. Täname, EVEJ

2 juuli 2010 leidis Kadri [pekadrip]
Täna varahommikul sai siis ette võetud järgmine lapsepõlvekodukandi geopeituse sihtmärk. Ja taaskord veendusin selles, et geopeiturlus ei ole ikka päris normaalsete inimeste hobi. No mis sunnib küll kedagi puhkuse ajal kell 6.30 tõusma, et minna vihmast tilkuvasse võpsikusse tallama? Juba esimeste sammude järel üle kõrvuni ulatuvate kõrrelistega heinamaa, olid kummikud täitunud vihmaveega (oleks taibanud pesupulbrit sisse saputada, oleks vähemalt sokid puhtaks saanud ;)) ja ainus kuiv koht oli vist kuklapealne (sest taevast vähemalt midagi kaela ei sadanud). Aga efekt on sama, mis ujumaminekul- kui oled juba üleni märg, siis pole enam vahet, kas vett rohkem või vähem. Teel aardeni leidsin ka kohalike jahimeeste varitsustrooni (äge kaseroigastest ja muust metsamaterjalist kõrgem istumine, isegi taburet troonile tõusmiseks oli kohale toodud), kus lootsin hiljem tagasiteel võileivad nahka panna. Iseenesele üllatuseks jõudsin kiiresti aardeni, mis oli ikka väga korralik ja mõnus teostus sellisest kohast leida. Siinkohal tõenäoliselt tänud aarde taastajatele? Viimane külastus oli seal vist 24.06 olnud... Mingi georada oli isegi aimatav. Tagasiteel loodetud piknik jäi pidamata, sest kärbestega kaetud võileiba ma ei soovinud süüa, meeletu parv tiirles ümber pea, kätega pidi silmade ees vehkima, et üldse midagi näha... Iseenesest võib kärbeste ja sääskede ärritust mõista, tuuakse hommikusöök neljarattalisel kandikul kohale ja vähe sellest, et ainult ühekäiguline, haiseb veel vastikult Diffusili järgi ;) Täiesti rikutud toit, valesti maitsestatud... EVEJ

24 juuni 2010 leidis urban [urban]
Leitud, EVEJ

13 detsember 2009 leidis Priit ja Helinor [armastan]
Aardeni jõudmine päris lihtne. Aare ise torkas kohe silma. EV: J:TB

21 veebruar 2009 leidis Alice & Airi, Tiiu Mart [lelo]
Läksime uuele katsele, paraku tipnes see Alice poolt jäänuste leidmisega.

21 veebruar 2009 leidis Tiiu, Mart, Alice & Airi [airce]
Mööda värskeid jalajälgi oli kuni oletatava peidukani lihtne kulgeda. Aaret me aga Joonase logis mainitud kohast ei leidnud. Alice leidis umbes 5 m. eemalt karbi kaane, kui ka logiraamatu. Peale mida sai sealt leitud ka karbi jäänused. Nänn mis Alice leidis, võttis ta endale vaevatasuks leidmise eest. Logiraamat kuivab hetkel minu käes. V: kogu leitud nänn lumest J: puhtama metsaaluse

7 veebruar 2009 leidis Laurikas ja Maku [laurikas]
Aarde lähistele viiv tee oli väga lumine, aga õnneks tegi üks maastur meile just värsked jäljed ette ja saime autoga päris mõistlikusse kohta. Parkisime auto ära ja seejärel enda kõhud täis ja üle põllu metsa poole. Metsani olid jällegi maasturi jäljed ees, nagu ikka aarete puhul tavaks. Oleks geopeituritel veel suuremad dziibid, siis viiks vast jäljed ka läbi metsa otse aardeni :P Geps juhatas meid päris õigesse kohta ja aarde leidmisele kuigi kaua ei kulunud. Tagasitulles kohtasime aardekütte Airit ja Imret. Tegime veel autode juures paar pilti ja edasi järgmist aaret otsima.

7 veebruar 2009 leidis Maku ja Laurikas [maku]
Ristil sai shoppatud, põllu ääres söödud ja siis tuhinal aarde järele... Ka meil juhatas gps täpselt õigesse kohta kuid kohe sealt ei leidnud, siis hakkasin vihjeid tekstist otsima, nägin kertu ja duke posti, tänasid seal joonast, keerasin lehte ja nii kui hakkasin laurikale vihjet ütlema karjus tema enne - LEITUD :) Tagasi tulles tegime nalja, et ei tea kas karu tuleks meid murdma jne... Siis nägime põllul kahte inimest, naersime, et jahimehed tulevad meid maha laskma :P Aga nagu arvata võis olid nad hoopis geopeiturid... Natuke arutasime on neil ikka nüüd lihtne leida aga mis teha :P Auto juures mõtlesin, et kirjutaks kirjakese - kohtume Risti aarde juures aga sinna nad poleks tulnud (nad tulid sealt just) :P

7 veebruar 2009 leidis Airi ja Imre [triick]
Autoga aardele lähenedes märkasime kohas, kus tõenäoliselt oleks kõige mõistlikum jala edasi liikuda, seismas üht autot. Asustusest eemal põldude vahel metsa ääres seisev auto tekitas juba eemalt kahtluseid. Auto akna alt paistev GPSi väliantenn ja auto tagakülge kaunistanud kleepekas kinnitasid meie kahtluseid - geopeiturid on kuskil liikvel. Pakkisime ennast sisse ja võtsime vajalikud asjad kaasa ning asusime mööda lumme jäetud värkeid jälgi aarde suunas liikuma. Peagi märkasime eemalt vastu kõndimas kahte geopeiturit Makut ja Laurikat (logiraamatu järgi). Tervitasime üksteist viisakalt ja soovisime jõudu. Seejärel astusime mööda jälgi otse aardeni. Teiste geopeiturite sabas on väga mugav aardeid otsida. Seetõttu leidsime aarde väga kiirelt. Näis, et eelenevatel leidjatel võttis aardeotsing veidi rohkem aega. Jätsime aardesse ripatsi, ei võtnud midagi.

3 veebruar 2009 leidis Leho [morgot]
Kõige keerulisem oli selle aarde juures Peiduka tuvastamine. EVEJ.

1 veebruar 2009 leidis Lauri & Rita [algaja]
Autoga sain umbes 600 meetri kagusele ja siis jalgsi minema. Ja .... õuh. Vot see oli kaevamine. Umbes tund aega. Ilmselt lõhkusin karbikaane ka mina ära. Peiduka jaoks helistasin mõnele aga need vihjed eriti palju ei aidanud kuna kirjeldet kohti oli seal päris mitu. Lõpuks olin ikkagi seal mida kõige rohkem kahtlustasin ja niisama sonkimise peale ka ärevakstegev heli kostus. Proovin lähemal ajal uue karbi viia. Hetkel tegin ta käepäraste vahenditega nii vettpidavaks kui suutsin. Oli teine ikka väga madalale maskeeritud. Tagasi läksime natuke mööda jälgi ja siis panin nii nagu tundus. Õnneks Rita nägi autot ka muidu ma oleks veel pagan teab kuhu välja jooksnud. Igatahes eelmisest teest olin juba lõdvalt pool kilti eemale astunud. See aga kinnitab fakti minu orienteerumise puudumises. Ja see väide, et ma ilma GPS'ita eksin kilomeeter kodust eemal ka ilma midagi küsimata ära, see fakt leidis jällegi kinnitust. EVEJ

19 oktoober 2008 leidis K, T ja M [gpseurope]
Jätkasime sealt, kus eelmine nädalavahetus katkestama pidime. Tundsin jube ette väikest hirmu järgmise soo ees. Kui asi polnud pooltki nii hull kui Risti aarde puhul. Vesi oli küll suhteliselt kõrge ja ma sain jälle kiruda, miks naistele kõrgemaid kummikuid ei tehta aga, lõpuks jõudsime kohale ja varbad polnudki märjad ja õnneks olid ka kuivad riided autos ootamas. Aare ise oli täitsa stabiilsel pinnasel ja ka koordinaadid olid suht täpsed paksu metsa kohta, kui lageda pealt sihtida :) EVEJ

25 august 2008 leidis Lembit [polekala]
Peale Risti aaret mõtlesin, et enam metsa ei roni, aga ronisin ikka. See muidugi tunduvalt kergem, kuigi oli päris tugevaid vihjeid sellest, et seal kandis on ilmselt palju metssigu ning põõsastik oli piisavalt tihe, et tekkis väike värin, et neid võib tõesti kohata. Õnneks ei kohanud ja aarde leidsin suht kiiresti. J- pastaka; V- naerul-näoga palli.

13 juuli 2008 leidis Kadi , Andres ja Alo [pikkkasso]
Kõndisime mööda põlluserva, ületasime oja, läbisime harjutuse "jooksev metssiga", ehmatasime kellegi magamast üles, kes raginal võssa jooksis ja leidsime ka aarde. Aare kenas korras, ei võtnud midagi, jätsime 2 korda 1 krooni.

8 juuni 2008 leidis Anti & Kertu [duke]
No kes see paigutab need ristumiskohad sellisesse rägastikku? Täiesti vastutustundetu. Igatahes oli meie teekond kokku natuke üle 2km pikk, mõlemad suunad kokku siis. Suurem osa läbitav üsna kergelt, kui kohati tuli ka läbi murda. Kummikuid vaja polnud, mets ja madalamad kohad olid praktiliselt kuivad. Aitäh Joonasele eelmises logis antud vihje eest, see tegi leidmise ülilihtsaks. Ei võtnud midagi, jätsime smiley.

12 aprill 2008 leidis j444 ja leidjad [joonas444]
oi kurat kus pidi täna jälle müttama seal. kaks tundi kokku. peale edutut otsimist tuli abivägi appi, mihkel ladus süsteemi ja organiseeris (vahemaade mõõtmine) ja anne näitas peale 200 sammu täitumist, et "vaata sinna." ja oligi. jess! aare ok, evej. ja muide, mihkli sammusüsteem pani vaid 20 meetriga tegelikust asukohast mööda - igati tubli tulemus. ning vbl lisaks järgmistele tasuks öelda, et tegelikult on aare nelja kase ja ühe kuuse vahel peidus.

9 detsember 2007 leidis Kristjan ja Alvar [jagermeister]
See oli üks eriti meeldejääv avastusretk. Lisaksin ainult veel et põllunurka pukki sigudike passima jäetud põhjanaaber oli küll üllatunud, et mis need hullud sinna sohu lähevad. Õnneks jäi ta rahule teadmisega, et eestlastele meeldivad nende sood ja see on meie teine kodu.

9 detsember 2007 leidis Kristjan & ALvar [kpihus]
Vot selle aarde leidmine oli omaette ooper. Parkisime auto põllu nurka. Kuna auto oli maastiku võimeline, siis õnnestus sõita maksimaalselt lähedale. Edasi oli paratamatu, et tuleb minna jalgsi. Auto parkimise hetkeks oli juba meeldivalt hämar, seega lambid võtsime kaasa. Ja hakkasime sammuma. Yhthäkki täheldasime, et maapind on vesine. Jah kaardilt nägin, et seal on soine ala märgitud, kuid lootsin, et kaart valetab. Ei mõista, miks nad küll teevad kaarte, mis ei valeta. No hea, kaardilt mäletasin, et soine ala jääb aardest kagusse, just sellesse suunda, kust meie lähenesime, mõtlesime, et hea kyll lähme siis ringi läbi soise ala ja suundusime raiesmikult põhja, et aardele kirde poolt läheneda. Peagi sai selgeks, et asi läheb aina hullemaks, ning loobisime ja lähenesime läänest. Jalas olid küll korralikud sõdurisaapad, kuid mitte piisavalt korralikud. Algul läksime mööda mättaid, peagi aga ei olnud enam vahet. Igastahes vett oli palju. Noh aastaaeg kah vastav. null punkti jõudes kippus geps veidi trikitama, paks mets seal ju kah. Aarde leidsime peale logide lugemist lihtsalt. Tagasituleks läks juba kiiremini, tolleks hetkels oli suhteliselt ükskõik, kas on vesi või mitte. Peab mainima, et kui me oleksime kohe kagust sihtmärgini kõmpinud, siis oleksime ilmselt kuiva jalaga hakkama saanud. Asjale lisab veel vürtsi see, et Alvaril olid kalamehekummikud autos :) Ballastiks, nagu ta ise väitis ;) V: ilmselt pastaka (ei mäleta) J: laikmaa aardest leitud kolli.

6 oktoober 2007 leidis Birgit & Paavo [speedy]
Parkisime masina 750m eemale ja alustasime jalutuskäiku metsa ristnurka. See oli retke lihtsaim osa. Enne metsa sisenemist nägime kaugel põllu peal kolme kitsekest, olles just enne rääkinud, et sellistes kohtades on tihti kitsi :) Ega muud oskagi öelda, kui et jõudsime kummikutega kõvasti lirtsutades aardeni. Ja tee peal nägime suurt sinist kastrulit ning kellegi kartulikuhja - mõtlesime, et Voitkad on taas metsa kolinud :)
Aarde avastasime väga ruttu, oli teine tõesti täitsa nullis. Tagasitee oli meil ka lõbus :) Aare oli heas korras. V: ei miskit. J: GP juhend, minigrip kilekott logiraamatule ja juhendile ning suurem kilekott aarde enda ümber. Nüüd võiks olla olulised osad piisavalt turvatud ja aare ootab rõõmuga uusi otsijaid.

17 august 2007 leidis gpsitu [gpsitu]
Et selle aarde juurdes on popp mainida, kui kaugele keegi autoga sai, siis teen seda minagi - sain 650 meetri kaugusele, kohta kus minu kaardi järgi pidi olema hoopis oja. Kuigi seda seal polnud, ajasin kummikud igaks juhuks jalga ja ragistasin läbi võsa aardeni. Kohale sain kuivalt, kuid aaret otsides sain siiski naha märjaks - oli teine sellise koha jaoks üllatavalt hästi maskeeritud. Leidsin alles peale logiteadete läbilugemist umbes üheksa paiku õhtul.

Võtsin: klaaskuuli
Jätsin: Elioni pastaka, sest edasi kulges tee Elioni suvepäevadele

6 august 2007 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Teine aare tagumikutreeningu käigus oli 59-24.
Rattad jätsime tervisetee äärde ja edasi jätkasime jala põllu äärt mööda, kust oli aardeni ca 1 km.
Kuna riietus oli väga napp :) siis oli oli metsas ja soos päris hull ragistada. Jõudes kohale oli tunne et kohe söövad kärbsed ja parmud meid ära. Veidi aega tatsasime metsa ja lagendiku ääres ringi ja varsti võttis aarde peidukohast välja Mairi.
Aare oli täitsa rahuldavas seisukorras. Jätsime aardesse pastaka, mille olime sunnitud purustama kuna see ei mahtunud aardesse hästi ära. Järgmised võiksid ikkagi ühe lühemat sorti hariliku sinna viia.
V: Klaaskuul
J: Zorro märk

7 aprill 2007 leidis Jan & Janne [muhujan]
Käisime siis meiegi koordinaatide ristumispunktis. Autoga ca 350 meetri kaugusele, edasi kummar jalga ja soist metsa forsseerima. Leidsime Pioneeri paigaldatud karbi. Logisime ja jätsime paar kuuli. Pastakat millegipärast ei raatsinud. Nii, et haltuura meiegi poolt :-)

24 märts 2007 leidis Ermo [pioneer]
Likvideerisin eelmiste leidjate haltuura natuke parema haltuuraga, võttes vaevaks visata lähimasse prügikasti märjad kilekotid mädaneva plögaga, mis kunagi võisid ehk olla logid. Asemele panin plastikkarbi koos logiraamatuga, aga kuna puudu on veel kirjutusvahend, juhend ja träni, siis väike haltuura ka minu poolt. Karbi asukoht on siis seal, kus ka minu keps näitas, sarnaselt eelmiste otsijatega, 3 meetrit nullini, kuuse ja kase juurte juures lehtede all.

2 juuli 2005 leidis Meelis, Miki, Gajane, Tibu [mull]
Koos oli lõbusam aardeid otsida. Ei võtnud ega jätnud midagi

2 juuli 2005 leidis Miki, Tibu, Meelis ja Gajane [miki]
Erinevalt eelmistest proovisime aardele ligineda teiselt poolt, põhjasuunast siis. Leidsime Ove poolt kirjeldatud aardejäänused koos logipaberiga. Ei võtnud midagi ega jätnud, lisasime oma logi.

2 aprill 2005 leidis Ove [ove]
Nagu leidin ja nagu ei leidnud ka. Liginesin aardele Risti poolt, jala tuli minna veidi üle 600m. Nullpunktis ei olnud aardet jälgegi, 12m eemal õnnestus leida mahalangenud puu ja kännu juurest 2 kilekotti, mida mainisid ka eelmised otsijad. ´Metsas rohkem rämpsu ei kohanud seega on põhjust arvata, et need kilekotid on pärit aardest. Panin kuiva kilekotti eraldi paberil logi ja peitsin selle koos varemleitud kilekottidega õigest aarde nullpunltist 3m kaugusele kuuse ja kase juurikatesse.

25 september 2004 leidis Caroline ja Andri [andri]
Proovisime leida head ja otsest lähenemist - saime kerge (vähemalt Andile, kes oli liider) vaevaga aardeni. Varsti peaks ka mõned pildid üles seatud saama. Aarde peitmisel erilist viitsimist poldud üles-näidatud. Võtsime puupuuri ja volvo-kristalli ning jätsime led-võtmehoidja. Karp oli seest kuiv.

25 september 2004 leidis Andi [andi]
Tänu läbimõeldud lähenemis-suunale ja eelmisel päeval ostetud uutele kummikutele oli aardeni jõudmine päris lihtne. Aare ise torkas kohe silma.
Võtsime puupuuri ja Volvo-kristalli, jätsime LED võtmehoidja.

28 august 2004 leidis Heikki [heikki]
28.08.04 leidsid aarde Heikki, Heli ja koer Berry. Lähenesime Risti poolt.Jalgsimatka oli umbes 600m. Soist metsa tuli läbida 200 meetrit. GPS tõestas meile asukohaks suvalist soomätast.Järgnes lühike otsing ja 17 meetrit eemal aare oligi, kännu peal nagukirjeldatud. Kuna põdrakärbsed ründasid, tegime kähku. Aardest võtsimeruubiku-kuubiku, lisasime helkuri ja võtmehoidja, milles kondoom sees.

19 juuli 2004 leidis Taavo [taavo]
19.07.04 õhtul asus kraadide ristmikuni teed otsima Taavo. Pimesi uskudes eelkäijate soovitusi lähenesin Piirsalu poolt. Esimese tunnikese ragistasin 4x4 autoga metsaradadel ja sihtidel, eesmärgile lähemale need ei viinud. Niisiis linnulennult 880m ja teele- kah peaaegu linnulennult, sest aega polnud palju. Õnneks oli kaasas tõsine soos matkamise riietus. Algul põlvini mingis kinnikasvanud järves, siis tihedas kuuserägastikus, kus GPS näitas siia-sinna. Kui leidsin kokku kasvanud kuuse ja kase, tekkis jälle lootus- ja sealsamas lähedal aare vedeleski. Ilmselt olid metssead aarde alust kändu tuhninud, kuid aare oli siiski terve. Võtsin rändama kaasa Rännuputuka CD, panin puidupuuri, mõned Zingo kaardid ja ruubiku-kuubiku. Aare jäi kännule nähtavale- seenelised-marjulised arvatavasti sinna ei sattu. Tagasitee läks juba mõnuga. Järgmised aardekütid võiks proovida läheneda Risti poolt, kaart näitab, et ca 300m kaugusel on põld ja kusagilt sealtkandist kostus ka töötava heinapressi häält.

26 juuni 2004 leidis Olavi ja Joonas [olavi]
Olavi ja Joonas leidsid aarde 26.06.04. Aardest võtsime tulemasina, lisasime igasugust tehnostuffi.Teekonnal aarde juurde leidsime kokku kasvanud kase ja kuuse (vt.foto).

30 mai 2004 leidis Registreerimata [notreg]
30.05.04 kell 13:20 leidsid aarde Sander, Henrik, Rika, Indrek ja Tõnis. Tee aardeni oli vägavaevarikas. Lähenesime aardele, nagu ka eelnevad otsijad, Piirsalu poolt, kuid nähtavasti keerasime metsa kõigetihedama padriku seest. Teekond oli väga vesine, kui hakkasime jõudma sihtmärgini,näitasid meil kaasas olnud gps-id veidi erinevusi aga peale pikka otsingut siiskileidsime. Aare oli korras ja kuiv. Tegime logiraamatuse sissekande, võtsimetaskulambi, kaelapaela ja päästevesti. Asemele panime võtmehoidja, klaasist pirni ja Egiptuse püramiidipileti. Tagasitee läks veidi libedamalt, kuna valisime vähe teise suuna ja enam ei olnud loodus nii karm.

22 mai 2004 leidis Kaido [kaits747]
22.05.04 kell 15:10 reisijututoa navigaatorina.

22 mai 2004 leidis Kaido [kaido]
22.05.04 kell 15:10 leidis Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido, Indrek ja Kaido (2) mõningase kadedusepisikuga südames koordinaatide 59 ja 24 ristumispunkti peidetud aarde, kuna ka endal oli sama plaan kunagi, aga vanakoolimehed (au ja kiitus neile) jõudsid ette... Lähenesime Piirsalu poolt ülevalt, keegi oli retkele üritanud adrenaliini lisada kollase sildiga "ohutsoon", mis vahetult enne metsa pööramist kruusatee äärde oli pandud. metsas oli midagi tähistatud punaste lintidega, aga kuna ohtu polnud näha, suundusime edasi. Leidsime ürgvana metsatee (vtpilt 1), mis viis ühe mahajäetud metsatalu juurde (vtpilt 2). Pererahvas oli maja maha jätnud nii, nagu seal elati, isegi alumiiniumnõud olid veel köögilaual, rääkimata ajale hästi vastu pidanud vanast (eestiaegsest) mööblist.Aarde leidsime talust mõnisada meetrit eemal üsna kiirelt, sest ürgmetsas mõjus aarde lähedale maha unustatud kilekott võõrkehana, mis torkas kaugelt silma. GPS näitas hunniku nulle (pilt 3).Aardest leidsime ka oma TravelBugi, mis tahab mööda ristumispunkte rännata. jätsime ta järgmisi avastajaid ootama. ise aga võtsime vaid pastaka ja napsuklaasi. Jätsime pastaka, pliiatsi, uuema logiraamatu (vana kippus täis saama, õigemini oligi vaid 1 leht), helkuri, geopeituse juhendi, 100 vene rubla, kopika jpm.Edu aardepeitjatele ka järgmiste varanduste ärapeitmisel.

11 aprill 2004 leidis Katri [katri]

11.04.04 käisid aaret otsimas Mariann, Katri, Urmas, Eivor, Tiina ja Kasper. Peale pikemat mättalt mättale hüppamist jõudis ainukesena aardeni punaste kummikutega Katri. Aare ei olnud enam puu otsas ja kilekott, mis seal ümber oli vajab hädasti välja vahetamist. Aardest tõi Katri meile töökindad ja autopuhastamiseks ette nähtud lapikese. Ja mis ta aardesse pani ... ei tulegi enam meelde...minge vaadake ise. Igaljuhul oli nalja kui palju, mets täis loomade jälgi ja 2 inimest seltskonnast pistsid oma jalavarjud servani vette. Kummikud on soojalt soovitatavad, aga osavamad saavad ka ilma hakkama. Igaljuhul - väga lahe ja vaheldusrikas asukoht. Siin ka pilt teekonnast ja sellest kuidas niiskemate jalavarjudega inimesed aarde suunas kiikavad.

11 aprill 2004 leidis Registreerimata [notreg]
11.04.04 käisid aaret otsimas Mariann, Katri, Urmas, Eivor, Tiina ja Kasper. Peale pikemat mättalt mättale hüppamist jõudis ainukesena aardeni punaste kummikutega Katri. Aare ei olnud enam puu otsas ja kilekott, mis seal ümber oli vajab hädasti välja vahetamist. Aardest tõi Katri meile töökindad ja autopuhastamiseks ette nähtud lapikese. Ja mis ta aardesse pani ... ei tulegi enam meelde...minge vaadake ise. Igaljuhul oli nalja kui palju, mets täis loomade jälgi ja 2 inimest seltskonnast pistsid oma jalavarjud servani vette. Kummikud on soojalt soovitatavad, aga osavamad saavad ka ilma hakkama. Igaljuhul - väga lahe ja vaheldusrikas asukoht. Siin ka pilt teekonnast ja sellest kuidas niiskemate jalavarjudega inimesed aarde suunas kiikavad.
Pilt 1 Pilt2

14 veebruar 2004 leidis Helen [helen]
14.02.04 pealeõunal jõudsid Helen, Samuel, Max, Kondor ja jäljekoer Juss Risti kanti ning otsustasime enne pimedat külastada 59 24 aaret. Auto jäi 880 m kaugusele ning võtsime läbi okaspuumetsa sihi aardele. Mets oli loomajälgi täis ja vahepeal tundus, et sattusime isegi mingile inimeste rajale. Meie GPS hakkas tohtul hulgal 0 näitama metsa ja harva võsaga kaetud lagendiku piiril. See mida silma ei hakanud, oli aare. Ei hakanudki lume seest ja puude alt otsima, sest peitjad olid lubanud kergelt märgatavat aaret. Tuli siis hakata lumelt varasemaid inimjälgi otsima ja väheke suuremat ala vaatlema. Õige pea ühe puu otsas aardekotti nägimegi. Selgus, et olime lähenenud hoopis teielt poolt kui peitjad, seega ei olnud ka aare väga märgatav. Lisaks oli umbes 20 m erinevus meie ja peitjate GPS-näitudel. Peale aarde sisu revideerimist omastasime ühe tuhatoosidest ning lisasime visiitkaardihoidja ja kleepsu. Aarde peitsime natuke ümber, st ühe murdunud puu ja kännu juurde, täpselt sinna, kus meie GPS näitas koordinaatide ristumiskohta.