Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde teke on juhus. Lootsin, et siia ulatub üks teine aare, aga ei – koht oli vaba, kuigi ilmselgelt aaret väärt. Niisiis, pass ja/või ID kaart kaasa ja tegutsema. Nullist leiad ühe omamoodi teeviida. Edasi on mitu võimalust:
Kohusetundliku geopeituri variant: 57 51,XXX; 25 51,YYY. XXX saad, kui liidad Tallinna ja Riia ning sinna veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud. YYY saad, kui lahutad Tallinna ja Riia summast Tallinna ja Riia vahe ning tulemusest veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud, ning liidad sinna 1 :).
Suunateadliku geopeituri variant: suund: Tallinn miinus 14. Kaugus: Riia pluss Anno kaks viimast numbrit miinus 6.
Otsija geopeituri variant: otsi üles vihjepildi tegemise koht ja võta torust aare.
Enesekindla geopeituri variant: Mine lihtsalt teed mööda Riia poole nii mitu meetrit kui näidatakse Tallinnasse maad, siis veel ca 10%, siis keera vasakule trepist üles ja võta vasakut kätt torust aare.
Ajalootund (allikas http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/Valgamaa.pdf, lk 36):
Piiri piirivalvekordon
Eesti Vabariigi iseseisvumise järel tähistati vastavalt piirilepingule piir Läti Vabariigiga. Praeguse Hummuli alla lõunapiiril hakkas riigipiir kulgema suuremas osas mööda Helme ja Luke kihelkondade vahelist piiri.
Iseseisvuse viimastel aastatel valmisid mitmed selleks otstarbeks projekteeritud piirivalvekordonid. Neist ainuke, millest on praeguseni täielikult säilinud nii pea- kui abihoone, asub Valgjärvest 4 km lõunas Piiril. Oma algset otstarvet sai see tookord täita siiski vaid lühikest aega. Pärast II maailmasõda, nõukogude ajal, sisepiire ei valvatud. Hooneid hakkas kasutama Koorküla metskond, siin oli metskonna kontor. 1970. aastatel koliti metskonna kontor kunagisse kõrtsihoonesse Valgjärvel, kus seni oli metsniku kordon ja eluruumid. Piirivalvekordoni hooned jäid taas saatuse hoolde. Maja pakkus mõnda aega peavarju ajutistele elanikele, sealhulgas mustlastele. 1980. Aastate alguses sai hooned enda valdusse Valga EPT (Eesti Põllumajandustehnika). Lagunema hakanud hoone korrastatu ja kohandati suvilaks. Kõrvalhoonesse rajati aga vorstitööstus. Eesti taasiseseisvumise järel võttis piirivalve hooned uuesti üle. 2008 aasta detsembrist, kui Eesti ja Läti vaheline piirikontroll ümber korraldati, kadus vajadus väikeste piirivalvekordonite järele. Praegu on hooned erakätes.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 70/93 |
Aarde sildid:
soovitan (4), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3QWR5
Logiteadete statistika:
93 (97,9%)
2
3
1
0
0
0
Kokku: 99
Aardel vanust enam, kui meil geopituse ajalugu. Aru ei saa miks siia polnud sattunud, sest kohapeal loksus kõik kiiresti paika. Aitäh
Väga tore suunaviit paistab nullist. Lõpus oli lihtsalt vaja silmad lahti hoida ja aarde pesale pilk suunata.
Tänan peitmast.
käisin kaks korda, sest kohapeal polnud internetti ja seetõttu ei saanud vihjepilti avada. Mõned kilomeetrid Tõrva poole minnes sain pildi lahti ning siis uuesti padavai tagasi logima. Tänud peitjale!
Kasutasime kohusetundliku geopeituri varianti ja pommitasime kohe kohusetundlikult kaks või isegi kolm punast geokontrolli ka, sest eks ikka on tore erinevaid tekstiridu omavahel kombineerida, mõni tehe ära unustada, liitmise asemel lahutada ja vastupidi - ehk siis kohustuslik programm sai läbitud. Piiri peal piiripealselt ei käitunud, õige koht jäi kiirelt silma ja karp näppu. Aitäh, oli tore!
Mulle meeldis see suunaviida-objekt. Leid tuli selliste miksitud lahenduskäikudega. Aitäh peitmast!
Õhtul Valgjärve ääres uurisin lähiümbruse aarete olukorda. Hmm – Kordoni. Peitja - hpalang1. Ei – ei viitsi hakata aju vaevama puhkuse ajal, kuus posti jne. Puhkus on puhkamiseks. Hommikul vaatasin, et kurat sinna ju viib täitsa kobe tee. Kirjeldus on küll pikk ja keeruline, aga äkki lõpus polegi vaja peakest vaevata. Pass oli puudu, lootsin IDee kaardiga hakkama saada. Pealegi on mul raske jalg, iga Läti pollar ka mind kätte ei saa. Catiberg küsis, kas seal riideid saab vahetada? Ma polnud kindel aga vastasin jaa, peale seda oli asi vahe.
Lähenesin nulli otsija geopeiturina. Tagavaravariandina olin korraks enesekindel geopeitur. See tegi asja veelgi lihtsamaks. Hüpotenuusi ma põlve otsas ei arvuta. 10%-ga saan hakkama, kuigi lemmiktegevus on 100% arvutamine. Trepi osa oli tehtud puust ja punaseks. Torust oli teine ettekujutus. Aga kaua sa ikka nina näpid. Kui sind lükatakse aarde juurde, siis on vaja ära logida. Kas kohusetundlik geopeitur kaks ei tohi lõpus liita? Aitäh ka muidugi välitöö aarde eest!
Aitäh aarde eest! Ehk on midagi muutunud, aga toru siin küll pole.
Kodus oli lahendus ilusasti paika pandud ja nüüd lõpuks sai ka kohapeale mindud. Kohapeal oli selle toruga pisike hämming, aga lõpuks sai leitud ja nimi kirjas. Tänud peitjale aarde eest!
Iidsetest aegadest logimata ja ajaga meelest pühitud, kuid usun, et oli tore. Aitäh!
Selle aarde leidmisel kasutasime enesekindla otsija lähenemist ja jõudsime täitsa õigesse kohta. Aga enne seda nägime nulli lähedal puu otsas istumas kakku ja selle vaatlemine oli elamus omaette. Aare oli korras ja ükski piirivalvur meie tegevust ei häirinud. Aitäh!
Tänud peitjale!
Madalapõhjalise auto pärast saan ma alati väga palju jalutada ja saan ka ümbrust rohkem näha. Väga huvitav ja ka ilus koht oli.
Kodus sai korra seda enesekindla geopeituri varianti vaadatud ning kant paika pandud. Kohapeal tuli ilusti sealt ette vaadatud kandist välja. Sai ka selle aasta välismaal käik tehtud. Praegusel ajal paras luksus ikka, mille eest tuleb peitjat tänada.
Vaatasime teeviida üle ja siis astusime piiri poole ning treppidest üles. Päris huvitav kohake siin. Tänan aarde eest!
Asukoht oli umbes teada. Kohale mineku vaev ainult. Tulime Läti poolt ja suundusime tagasi ka sinna. Tänud
Kord on nii ja kord on naa. Eelmine kord lõunapiiri äärt kammides Lätimaale ei lubatud, sestap jätsin siinse aarde kohe heaga vahele. Seekord oli piir avatud ning võis rahulikult Eesti-Läti vahet edasi-tagasi ujuda. Sellest tegelikult alustasingi. Aardeotsing jäi magustoiduks. Kohusetundlikult tegin arvutused ära, sain tulemuse kätte, aga kaardil ei vaadanud. Sest siis pole enam huvitav teisi meetodeid rakendada. Suuna ja kauguse arvutamisega esialgu ootasin, sest see oleks vist liiga vihjavaks osutunud. Enesekindlalt hakkasin Riia poole astuma ja kohapeal läks käiku Otsija variant pildi abil. Lihtne ja konkreetne nigu ise oleks peitnud :D Aitäh ajalugu tuvustamast!
Ei leidnud. Olin õiges kohas, aga liiga vihjes kinni. Tehnika endiselt ei tahtnud koostööd teha. Seega puudus võimalus lugeda logisid või helistada sõbrale. Ei hullu. Saabki siia hüljatud paika uuesti kolama tulla. Tänud peitjale, huvitav koht!
Tulin lõunast läbi keelumärkide ja tõkkeks teele kaevatud kraavide. See tee on hetkel kinni Läti poolel. Pärast EE100 - LV100 leidsin kolm Läti aaret, üks neist eriti masohistlik "Bundu" caurteka. No mis ajab üht inimest öösel kell 11, kottpimedas, vihmas, paari kraadise ilmaga ette võtma teekonda läbi ligumärja võsa. Tra küll ma kirusin end sinna surudes.
Kasutasin laisa, otsija ja enesekindla geopeituri varianti. Laisk siis sellest, et mõni aeg tagasi sai osaletud Eesti piiri väljaehitamise projektis ja pildilt paistva piiritulba numbri järgi sain piiritulba koordinaadid. Otsija siis sellest, et nii sain aarde suuna piiritulbast. Enesekindla sellest, et leida trepp ja keerata vasakule. Logi kirjas ja autoni jõudsin, vaatasid mulle eemalt vastu vähemalt kümnekond paari hiilgavaid silmi. Kitsekari ületas salaja piiri. Nüüd veel vaja Valgjärve äärde end ööle sättida.
Loomulikult valisime enesekindla geopeituri variandi kuna oli ju niigi selge kus see aare peidus on. Ja seal ta oligi. Huvitav ainult, et asukoht on infos mainitud Valgamaa asemel hoopis Lätimaal.
Tulin Läti poolt, jalutasin Eesti suunas, pöörasin paremale treppidest üles, otsisin toru, aga leidsin aarde. Läksin Lätti tagasi. Mõistatuse lahendasin vähemalt enne kodu-eestis. Meeldis, tänud!
Roheline geokontroll oli kodus välja peilitud ja nüüd tulime siia oma Lõuna-Eesti tripi raames. Ega nii ladusalt tõesti ei läinud kui oleks lootnud, aga kätte me ta saime. Välismaal on ikka tore käia :D, aitäh!
Siin olime jupp aega. Kodutöö oli kenasti tehtud ja kusagile kinni ei jäänud. Märkasin aaret seal, kus ta olema pidigi. Oli teine vähe niiske, lasime päikesel ja tuulel olukorda kümmekond minutit parandada. Nüüd on tal parem kuivem tunne. Aitäh ajalootunni eest!
Mnjaa..me jäime ka toru vihjesse kinni ja Marko isegi Lätti, aga mõningase meelitamise peale andis ikka aare kätte ka. Tänan!:)
Väga huvitav paik! Kaasas oli ka äi, kes siin kunagi mingeid töid teostas ja tema nostalgia oli suur ja juttu jätkus õhtuni :D Aitäh!
Ma lähenesin aardele kohustusetundliku geopeituri variandi abil. Esimene koht oli juba päris äge ja uudistamist jagus. Peamajja kahjuks kondama ei pääsenud, sest kõik aknad olid kinni löödud. Ülemisele korrusel olid akanad lahti ja sinna viisid 2 kipakat redelit. Kaks korda ronisin poole peale, kuid siis tulin tagasi alla, sest redel oli mäda ja üks põhitala oli pooleks murdunud.
Lõpus oli huvitav ette kujutada, et missugune see paik siin välja võis näha aastaid 50 või isegi 100 tagasi. Aitäh aarde eest!
Oh mulle nii meeldis see! Need majad olid nii ilusad, et oleks hää meelega oleks ise sisse kolinud. Mõistatus sobis ka väga hästi. Alguses üritasime niisama leida, aga ei õnnestunud, siis läksin vahelduseks mõistatust lahendama ja peale seda leidsin kiirelt. Tulekss veels!
Geotuuri kolmeteistkümnes leid. Enam ei küsi passi keegi. Koordinaat oli välja arvutatud, aga kindluse mõttes tegime seda kohapeal veelgi. Jälle läks pikalt aega enne kui Liis peidukat nägi. Huvitav koht, meile meeldis.
Oli põnev mõistatus aga pigem leid tuli lõhna järgi ja vähem arvutamise teel. Tänud peitjale.
Oii, see aare võttis kiruma, õigemini kirjeldus... võta torust aare... Ma siis suunasin kogu energia toru otsimisele ja aare läks üldse meelest. :P Teised ei olnud õnneks aarde kirjelduses nii kinni ja leidsid vajaliku.
Tänan peitjat.
Olime laisemas autos ja sõitsime lihtsalt esimesele järgi. Esimeses punktis ootasime natuke ja siis pidi juba edasi liikuma :) Tore koht tutvustamiseks leitud :)
Kindlasti kohe viibisin siin elus esimest korda ja ilma karbita poleks vist kunagi sattunudki, aitäh kutsumast.
See on nüüd jälle üks nendest kohtadest, kuhu ilma aardeta vaevalt kunagi sattunud oleks. Nendesse hoonetesse on ju isegi aktsiisikauba ladu loomata. Valisin enesekindla tee ja see ei vedanud alt. Aitäh.
Superlahe koht! Kogu see tee nulli, null ja aarde ümbrus olid vaatamist väärt. Pärast logimist sõitsin edasi Lätti. Aitäh!
Arvutused tulid kergelt ja aare samuti. Koht päris ok. Toru ajas segadusse. Tänud
Mõistatus oli selge ja arusaadav. Täpset peidukohta esimese hooga ei leidnudki :). Pliiats vajas teritamist ja seda ma ka tegin. Tänud peitjale!
Mina lähenesin sellele aardele mööda piiri lääne poolt. Olin alustanud oma teed Holdrest ja maha marssinud 15 kilomeetrit, kui nägin tuttava numbriga piiriposti, oli veel vaja tuvastada kummalt poolt on pilt tehtud ja seada sammud aarde suunas. Aarde asukoha tuvastasin kiiresti, aga välja võtmisega, sain parajalt hea adrenaliini lakus. Keegi hakkas aarde juures imelikult klõbisema. Käsi käis küll üli kiiresti sealt eemale. Nüüd natuke oksaga eeltööd ja lõpuks julgesin ka aardest kinni võtta. Kartus oli , et tegu võib olla ussiga, aga aarde taha oli hoopis oma pesa teinud lind. Huhh. Teistele siis teadmiseks, et siin aarde juures on kellegi kodu. Võtsin kaasa aardest oma esimese ränduri, ega ma täpselt tea, mis temaga tegema peab, aga eks kuhugi tuleb ta edasi sokutada. Tänud aarde eest.
Meie olime kohusetundlikud ja lahendasime mõistatuse juba kodus. Aarde leidmine käis üsna ruttu. Täname!
Kasutasime enesekindla geopeituri viisi ja leitud see saigi.
Otseloomulikult kohusetundlik geopeitur ja veel nii kohusetundlik, et lahendas mõistatuse juba kodus ära. Ja mis seal kohapeal siis enam, kordonis isikuandmed ja kuupäev kirja, ning oligi ... käidud. Tänud peitjale!
Sai kasutatud enesekindlat varianti, kuna tundus kõige kiirem. Leitud ja logitud. Mina tänan ilusate kruusateede eest!
Sõitsime ratastega välismaale! :D Pidasime selle ägeda sildi all pikniku ja aarde leidsime ka. Aitäh, põhjuse eest mõnus pikk rattamatk ette võtta!
Valisin enesekindla geopeituri variandi. Tegelikult ei valinud, vaid see kujunes lihtsalt nii, kui otsisin kohta kus sel rahvusvahelisel maanteel auto ringi keerata:) "Kas enesekindlus viib tõesti sihile?" mõtlesin, kui aarde oma asukohast välja koukisin.
Aardes oli ainult minigripis üsna uus logiraamat ja pliiats. Puudus GP juhend. Konteineri ainukeseks tõestuseks sellest, et see on Geopeituse aare, oli leht vanast logiraamatust. Nüüd loen, et selle leidis Aimi ja pani konteinerisse. Hinge kriibib, kas see oli ikka õige aare? Läti geopeitur [Jaunrugumi] kirjutab GeoCaching.com lehel 22.12.2015, et leidis vaid aarde jäänused ja taastas väidetavasse peidikusse aarde. Nüüd mõtlen, et kust ta teadis, et see õige peidik oli?:) Äkki ta tekitas lihtsalt fantoomaarde ja õige aare on jäänud meil, kes peale seda on loginud, leidmata? Eelpool kirjeldatud meditsiinilist topsi nägin ma ka:)
Aga võibolla on kõik korras ja polegi vaja muretseda. Peitja võib teada anda. Saan sealt vajadusel uuesti läbi minna, sest niikuinii juhtun suve jooksul sinna kanti veel mitmeid kordi:)
Igatahes tänud peitjale! Väga äge paik. Ka Läti Vabariik tundus seda maanteed pidi lähenedes veidi teistsugune kui muidu:)
Arvutused läksid meil veidi valesti, seega pidime pildi järgi aaret otsima. Tänud!
Algul olime kohusetundlikud ja siis otsijad geopeiturid. Meie täname!
Ma ei tea, miks see aare kunagi keeruline tundus. Nüüd tekitasin kodus 10 m täpsusega koordinaadid ja olin kindel, et sellest täiesti piisab. Kohalesõit mööda piiriäärseid metsateid oli juba omamoodi huvitav kogemus. Kohapeal hakkas esimesena silma raudvaia otsa torgatud tops, mis oleks mikrole täitsa sobinud (mis siis, et arstid tavaliselt selle sees laborisse midagi muud ootavad) ja tükike paberit. Paberit uurides leidsin sealt tuttavad nimed ja süda hakaks juba halvimat aimama. Samas jäi lähedal silma loogiline koht ja käskisin kaaslasel käe sinna pista. Sealt tuligi välja tops (kindlasti mitte mikro) koos uhiuue logiraamatuga. Lõpp hea, kõik hea. Panin tükikese vanast leitud logiraamatust ka uue juurde. Tänud siia kutsumast, oli põnev.
Siin viis enesekindlus sihile. Ainult sellest torust ei saanud aru. Tänud.
Siin avastasin, kui kohutavalt pealiskaudseks oli mul jäänud aardekirjeldusega tutvumine. Nullis oli lahe - vaatasime teeviita ning muhelesime. Siis läks aga asi põnevaks, kuna leidsime vihjele vastava tulba, ent kui olin läbi heina selleni sumanud, jäin mõtlema, et kus see aare siis olla võiks. Täielik hämming. Selle asemel, et kirjeldus lahti lüüa, käisin hoopis üht kaugemal asuvat tulpa vaatamas. Noh, jah. Tagasi jõudes nägin Aigarit võsas seismas, mustikaid söömas ja midagi uurimas. Minu lähendes teatas ta, et leidis kordoni jäänused. Ütlesin, et kui seal aaret pole, siis tühja neist jäänustest. Aaret polnud. Ja SIIS lõpuks tegin aardekirjelduse lahti ning sain kinnitust sellele, kui loll ma ikka olen. Ühe hetkega kalpsasin aardeni ning logisin. Uh, ja sinna läks siis mõttetult pool tundi. Aga koht on äge, tänud tutvustamast.
Oi kuidas ma tahaks, et siin oleks Läti poolt tulles uhke silt, mis teataks "Welcome to Estonia" ja siis vahepeal niisama nalja pärast mõni turistibuss hoopis siitkaudu Eestisse saabuks...
Igatahes natuke enne pimedat jõudsime siia kohale ja varsti sai tuvastatud ka kirjelduses olev trepp, sealt edasi oli õigepea aare ka käes.
Edasi suundusime juba mingeid Läti kruusateid mööda Valga poole.
Aitäh!
Geonädalavahetuse 2.päev, aare 7. Vist olin midagi kõigist pakutud geopeituri variantidest. Ehk nagu selgus on iga juhendi järgi topsini võimalik jõuda. Ilus vaikne koht igatahes praegu ja mina tänan võimaluse est siia tulla. Padukat hakkas küll sadama, kuid aardest jäid positiivsed emotsioonid.
Selle aarde leidmine osutus tunduvalt lihtsamaks kui eelmise oma. Probleem oli pigem selles, et kus ja kuidas autot ringi pöörata seal kitsa tee peal. Valisin siis sobiva koha välja, mis tundus kandvam ja kõvem olevat, aga suutsin ikka kuidagi kinni jääda. Peale pikka pusimist saime auto välja ning pärast nägime umbes 200 meetrit eemal palju paremat kohta ümber pööramiseks. Oleks võinud ju kohe natuke maat edasi sõita, aga ei, tänud sellegi poolest.
Kasutasime kohusetundlikku varianti, sest silmad olid õigel ajal õiges kohas. Mitte minul muidugi. Aarde lähedal läksin mina maha ning teised läksid autot ümber keerama. Aaret ma ka kohe ei leidnud ning kuulsin, hõikeid sisuga "me jäime kinni". Jalutasin siis nende juurde ja kinni, mis kinni. Ei tasu päris igal pool ka ringi keerata. Helistasime juba Aarele, kes oli nõus vintsiga kohale tulema, kuid saime auto enne seda siiski juba tee peale tagasi. Huhh. Vahepeal käisime aaret ka logimas. Kaanele on augud sisse näritud. Aitäh!
Alustuseks otsustasime enesekindla geopeituri variandi kasuks. Nii kui nulli jõudsime hakkasime aga kohusetundlikeks, sest see koht lausa kutsus arvutama. Rehkendus läks meil aga suhteliselt metsa, seega ei jäänud muud üle kui aaret ikkagi kirvega püüdma minna. Ain juhatas trepiotsa kätte, edasi läksin ise. Suur maja on siin kunagi olnud, kindlasti uhke ja võimas, praegused varemed olid aga kuidagi kurvad. Leidsin peagi õige toru ja niikaua kui Ain mulle järele jõudis oli minul juba logi kirjas. Täname!
Variante oli palju, raske oli lausa valida. Lõpuks valisime kohusetundliku geopeituri variandi. Istusin murule maha, arvutasin koordinaadid välja ja suundusime lõppu. Aardeleid tuli kiirelt. Aarde iseloomu tõttu vahetuskaupa ei teinud. Aare korras. Aitäh peitjale.
Teist korda sündmuskohal ja seekord oli ka otsitav olemas.Tänud!
Koordinaadid tulid esimese variandiga kodutöödel, lähenesime Läti poolt. Pärast leidmist läksime jälle Läti teid sõitma :) Aardekarbi sildil polnud nime/numbrit, need saaks sinna markeriga lisada, aga olime kehvasti varustatud. Aitäh!
See aare on juba pikalt huviorbiidis olnud. Lahendasin talvel otsija strateegiaga ära, kasutades tänapäevaseid võimalusi. Siis oli aga häda, et aare kadunud. Nüüd tuli teade taastamise kohta (suur aitäh!) ja saigi ära käia.
Tulin Karupoeg Puhhi juurest ja lootsin tegelikult kuidagi otse läbi metsade saada, aga navi suunas suure ringiga läbi Valka ja Läti kaudu. Kuna mulle Lätis nii hirmsasti meeldib, saigi selle kasuks otsustatud. Väljas oli juba suur suvi ja sõidu ajal tulid meelde sõpradega tehtud Läti-reisid. Lõpupoole läks tee üsna pisikeseks, aga õnneks väga palju lahtist liiva ei olnud ja jõudsin vahejuhtumiteta leitud kohta.
Läksin trepist üles ja siis ka teisest trepist ja uurisin kohta. Hästi põnev: nagu oleks ülemine osa lihtsalt minema viidud, alumine on ju täitsa heas korras veel. Päris alla ei hakanud siiski ronima. Tuvastasin, mida võidakse mõelda toru all (kuigi leidsin ka täitsa toru moodi toru!) ja surkisin kõigis analoogides, kuni jõudsin ringiga kohta, kus ilmselgelt pidi aare olema. Kena värske topsik. Logisin ja läbi Läti järgmise Eesti aarde poole edasi. Aitäh peitjale ja taastajatele, väga põnev koht!
Käisime peitja palvel asja uurimas. Tõepoolest, tops oli kadunud. Komplekteerisime uue ja asetasime vanasse peidukasse. Suurus muutus mikroks. Head otsismist!
Valisime Kohusetundliku geopeituri variandi.Numbrid kirjas koht leitud ,aga aaret mitte.Sai uuritud kõiksugu torusid ,palju ei puudund et oleks rammu katsunud piiriposti endaga.Trepi kõrval on teostatud kaevamistöid,keegi on seda otsimist ikka väga tõsiselt võtnud.GC lehel on lätlasel kah mitteleid.Koht ise on tore,mis hoone vundamendiga on tegu?
Piirile lähenedes oli selge, et tegemist on ääremaaga. Ära kadus igasugune mobiililevi ja seda kahe erineva operaatori puhul. Neist viperustest hoolimata nulli jõudes jäid koheselt erinevad suunaviidad ja numbrid silma. Sellegipoolest kohe arvutama ei viitsinud hakata. Sai kasutatud erinevate meetodite segameetodit ja nii olimegi juba trepi juures ja logimas. Keset seda vundamenti kasvavaid puid vaadates tundus küll, et seda maja ei ole seal vist ca 50a enam olnud. Vundament aga, näe, on tugev. Siit ära liikusime ka läbi naaberriigi ning otsisime sealtki paar aaret üles. Tänud väikest ja vaikset piirületuskohta näitamast.
Ja seda aaret mul ka gepsus ei olnud, kuid kodus kaarti vaadates ma ta ikkagi plaani ju võtsin. Raputasin siis seda gepsu ja vajutasin igasugu nuppe kuniks selgus, milles asi. Ma olin endale ju eriti mugava gpx-i koostanud - ei ühtegi multiaaret ega mõistatusaaret. Ju ma otsustasin, et ma ei otsi neid niikuinii. Või teine variant, et see gpx oli näiteks reede õhtul loodud. No vahet pole. Ka nuppudega telefoni ja kõnepaketi omanik saab ju pärapõrgus wappi piiluda. Ainult üheeurose mündi kõlks kostus taeva poole ja kirjeldus oligi käes. Oeh... Kõikide nende variantide hulgast valisin kõige jubedama, ehk siis esimese. Kui kohusetunnet mul omastarust nagu jätkub, siis geoarvutamisega on nagu on. No vähemalt sain tulemuse umbes enam-vähem sinna kanti, kuhu kõik need teised variandid juhatasid. Kohapeal selgus, et kõik on endiselt väga turvaline, ehk et tulemus ei ole üldse õiges kohas. Õnneks nägin vihjepildi asja ja siis leidsin ka trepi. Toruga oli hoopis oma teema ja mõiste toru sai minu jaoks siin veel ühe uue tähenduse. Vähemasti geopeituse mõttes. Ühesõnaga leidsin ja nüüd võin julgelt kujundada plakati "Uhke enda üle". See oli nüüd väike iro-oonia. Tänud aarde eest.
Kui nii lähedale Läti piirile jõutud oli patt piiritagused aarded otsimata jätta. Kodus pusimise peale olid koordinaadid leitud ja pärast auto ümberkeeramist ka leid kiire.
Päris huvitav unustusse vajunud nurgake, ööbimiskoht juba ootas ja suitsukala vajas söömist ning pikemalt ringi ei vaadanud. Aarde leidsime enesekindlast vist isegi aste kõrgema variandi järgi, nimetage seda siis kuidas soovite... :P Aitähh!
Valgast tulles "lõikasime" selle aarde juurde läbi Läti. Kuna EOMAP lõpetab kohusetundlikult kaardi riigipiiril, oli päris naljakas üle ääre kukkumise tunne. Üldse ei teadnud, kas sealt pääseb üle, kuna Läti maantee juhatas Eestisse tunduvalt kaugemalt läänest. Kenadest kuppelpõldudest tegi Hanno pilti, aga metsa sisenedes oli tee ääres terve rida hirmsaid liiklusmärke maha tõmmatud lõketest suurte punaste puukideni. Hirmus koht see Läti mets, ei julgenudki enne piiri autost välja tulla. Aare sai leitud vist eriti enesekindla geopeituri meetodil, enne nulli jõudmist ja kirjelduse lugemist. Lahe nurgatagune, kuhu iial ei satuks, aitäh kutsumast!
Enne semudega jaaniaegse geotiiru alustamist tegime hommikul minu kaks viimast lähedalolevat mädapaiset kaardil klaariks. Kuna Valgjärvel kulus nii otsimiseks kui vetevõlu nautimiseks ootamatult palju aega, polnud siin enam midagi arutada ega otsustada - tuli hakata enesekindlaks. Tehtud-tehtud. Aare hakkas pihku enne, kui jõudsin teha kõik nii nagu kirjeldus käskis. Enesekindlus maksis kätte, aga seekord õnneks positiivselt - aardeleiu näol :-)
Aare oli kombes, EVEJ. Keerasin auto Lätis ilma dokumentideta ringi (vt enesekindluse punkti) ja sõitsin tuldud ja tuntud teed tagasi. Täname huvitavasse kanti juhatamast ja kerget närvikõdigi pakkumast! Mitte et dokumentideta võõrriigis viibimine oleks kõige hullumeelsem värk, mis hiljuti tehtud ;-)
Telgi panin kordoni õuele. Läheduses asub pisike armas järveke, kus mädanenud paadisild ja elamiskõlbmatu onn. Esimene telkimine sel aastal. Öine vihm tegi telgile tõsise surveproovi. Huvitav, miks sääski sel kevadel pole? Aare korras. Tänan.
Kodus sai vajalikud numbrid ritta ja nüüd oli vaja aare ülesse otsida. Õnneks kõik oli nii nagu pidi ja aare paljastus kiiresti.
Esimene katse sai tehtud otsija geopeituri moodi, kuid see ei andnud kohe tulemusi. Seejärel valisin enesekindla geopeituri mooduse ja siis sain ikka trepi kätte aga mida ei ole see on toru. Arvasin, et sügav lumi on toru enda alla matnud ja sai muid mõtteid ka mõlgutatud, Lõpus sai see niinimetatud toru ikka leitud ja kuidagi ka aare sealt kätte saadud. Oli teine pisut kinni külmunud oma pessa. Aitähh peitjale!
Lähenesime Läti poolt mööda kilomeetrite pikkust metsarada. Kohalik RMK teema kirjade järgi. Ja see tee oli kordi parem kui maantee, millele välja jõudsime. Kirvega vehkimise asemel tegime korraliku matemaatika ja noppisime aarde kohast, kus arvasime selle juba mööda sõites olevat. Koht oli lahe ja loodame, et me piirivalvet oma piiril tolgendamisega välja ei meelitanud. Aitäh!
Kasutasime kohusetundliku geopeituri varianti, sest fotod objektist olid varasemast ajast olemas. Täna sai siis ka logitud. EVEJ
Lahkudes Pokumaal teistest, ei olnud meil kindlat plaani, kuhu suunduda. (See ongi üks parimaid asju geopeituses, kulgeda ka ilma plaanita...). Eesmärk oli Tõrva kaudu koju minna, kuidas aga Tõrvasse suunduda... see oli delo tehniki... Seega, vaatasimegi gepsu ja kangesti hakkas kiskuma väljamaa servale. Kuna dokustaadid isikute tuvastamiseks olid meil peaaegu olemas, siis pikka mõtlemist polnud...
Lugesin teel kirjeldust ja nentisin taas ilmselget fakti... mõistatused ja mina, need ei kõlksu kokku. Vähemalt mitte koduses õhkkonnas. Nii suundusimegi nulli enesekindlate versiooni järgi. Vaadates märga rohtu tundus olevat õige kummikud jalga panna ning teised papud auto katusele jätta (no uksed juba kinni ja maast võib ju keegi nad ära viia :P ). Mõte õige ja samas väga vale! Olles vaadanud ka enesekindlale geopeiturile vajalikke inforaasukesi ja neid kasutama hakates eemaldusime autost... ning meid tabas meeletu paduvihm. Minu vaesed papud!!! Ise varjusime puu alla ja olime nagu jänesed looreha taga (mis varjus, see varjus). Lõpuks vaibus ka see sadu ja meie leidsime trepi ja toru ja aarde.
Tore koht, selline nagu mulle ikka meeldib... ajalooga, kunagise kohaliku elu-olu jälgedega, kadunud hiilgusega paik.
Taas auto juures, tirisin jalga läbimärjad papud, kummikutest oli kasu küll :P Suured tänud aarde eest! Sinna poleks küll kindlasti muidu sattunud...
Peitjale: Vabandust, kuid kuna sattusime sinna ootamatult ja ettevalmistuseta, siis jäid soovid täitmata... kuigi, kõik oli vist korras niigi...
Päris huvitav koht. Ma arvasin kohe, et siia mõni metskond seotud oli. Kasutasime enesekindla varianti. Ja meid saatis edu vaatamata tugevnevale vihmale. See koht meeldis mulle. Tänud sinna juhatamast.
Leidsin. Kasutasin lihtsaimat, enesekindla geopeituri varianti. Kena koht.
Lihtsalt suurepärane, et selliseid huvitavaid kohti mängu tuuakse. Lõpp-punktis kujutasin ette, milline see hoone kunagi välja võis näha. Praegu sai seal vaid vundamendile kasvanud sammalt silitada.