Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Osa geopeitureid eelistab otsida tavalisi aardeid. Suve alguse puhul saigi peidetud üks täiesti tavaline aare. Loodan, et selle otsimine pakub teile sama palju rõõmu ja elamusi kui mulle selle loomine teie jaoks.
(Kehtis enne oktoobrit 2020: Loodus on otsustanud pakkuda aardeni jõudmiseks peaaegu linnukese meetodit. Kuna tegemist on eelkõige suvise (või ka talvise) aardega, võib eelmine väide sõltuvalt aastaajast ja looduse tujudest varieeruda.)
Kuna tegu on metsaga, annab GPSi eksimus tunda. Aare on leitav ka paksu lumega. Juuri, maapinda ega sammalt kraapida pole vaja - silmadega otsitakse.
Ja nagu ikka, haarake aardeotsingutele kaasa prügikotike ja prahti märgates korjake see palun üles ning viige sinna, kus on sodi koht. Igaühe väikegi panus võib anda kokku suure tulemuse. Geokolleegid, kaaskodanikud, loodus ja selle elanikud on teile selle eest tänulikud. Aitäh!
Alates 05.10.2020 muutus aare seoses raie- ja ehitustööga nullpunktist teisel pool vett kordi lihtsamaks ja lühemaks.
P.S. Aarde peitjana palun teil otsimine/leid logida ka aarde rahvusvahelisel lehel. Tänan!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 23.4000' 24° 26.7833' |
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 14/1 |
Aarde sildid:
soovitan (8), ilus_vaade (2), puugid (1), matkarada (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3P1FB
Logiteadete statistika:
89 (82,4%)
19
7
11
5
0
0
Kokku: 131
Veebruaris sain teise punkti koordinaadi kuid siis ei viitsinud enam tiirutada. Täna mõtlesin, et lähen vaatan. Google maps juhtis valele poole jõge ning järgides teda pimesi ei pannud ma seda tähele enne kui lõpus, kus ta ütles, et 0 meetrit veel ja oled kohal aga sihtkoha täpike näitas hoopiks teisele poole :D Taandusin siis suurele teele tagasi ning üritasin teise kaardiäpiga. Tema tahtis seda sama teha. Ega siis midagi, maa-ameti kaart ette ja minema. Küll sellel teel olid pehmed augud, vedrutas mõnusasti. Siis tuli ette aed mis oli küll hetkel lahti, kuid keelumärgi, eramaa ja kurjade koerte sildiga. Ei hakanud trügima. Rohkem lubavaid sõiduteesid ei paistnud ja otsustasin tänase geotuuri lõpetada. Mõtlen edasi, kuidas ja kust suunast läheneda.
Võtsin teise punkti koordinaadid, aga siis otsustasin, et head aaret tuleb hoida. Nii näiteks umbes suveni ;)
Hakkasime usinalt linnukesi otsima - uskumatu kui raske on märgata nii nähtavat asja. Esimene "linnuke" käes, asusime suure õhinaga järgmist otsima .... otsisime ja punnitasime silmi, kuid ei miskit - täielikud pimekanad! Ajapuuduse ja pimeduse tõttu olime sunnitud pooleli jätma. Kuid nii see asi ei jää - tuleme uuele katsele lähitulevikus!
Kuna mul kodu ümbrus on tavalistest aaretest tühi, siis otsustasin, et lähen katsetan Tavalist aaret. Tuju oli hea ja olin valmis mõnusaks looduse nautimiseks. Kohe esimest punkti ei leidnud, sest otsisin midagi muud. Poleks arvanud, et ma lehma sealt leian. Edasi teise punkti liikudes lähtusin georadadest. Otsisin ühe puukese juurest, siis natuke kaugemalt ja siis veel natuke kaugemalt. Kuna ma ei tahtnud alla anda, siis jätkasin otsinguid isegi vihmas. Vahepeal lasin silmad puhata ning käisin teisel pool kallast ära. Kahjuks jäi teisest punktist kolmanda punkti koordinaadid saamata. Olen pime kana...
Esimene punkt vaatas meile maast kurbade silmadega otsa, võtsime pakutava info ja panime oma kohale tagasi. Teises punktis ei leidnud kahjuks peale oksarisu, mullahunnikute ja värskete kändude rohkem midagi :( Ehk suvel uuesti ...
Kui kohe niimoodi nimeliselt uuesti külla kutsutakse, siis ei saa ju keelduda. Seekord autoga otse nulli, mille juurde on tekkinud hooldatud ala. Suur niidetud muruplats koos lõkkekohaga ja arusaamatud nöörid. Teise punkti pääsemine oli ka eelmise korraga kõvasti muutunud. Neljakäpukil ületasin takistuse. Pärast seda oli juba vana hea tuttav koht. Mõned üksikud peidupaigad, kust mina ei leia mittemidagi. Oma 20 minutit otsisin ja siis lõi tulukese põlema. Natukene teistsuguse lambi. Kuna peitja olevat käinud nädal varem siin olukorda uurimas, siis peaksid geojäljed näha olema. Umbkaudset suunda, kaugust ja objekti teadsin otsida. Peagi olingi ühe raja peal, mis polnud aga kohe kindlasti inimtekkeline. Sellisest padrikust inimene lihtsalt poleks läbi pääsenud. Natukene rammisin aga kui olin jalgadega võsa vahel kinni ja ümberringi üle pea kasvavad nõgesed, siis pidasin targemaks proovida mõnda teist varianti. Leidsin uue raja kus olid ka mudasse vajunud inimjäljed. Olin kindel, et nüüd täitsa õige tee aga kuiva kohapeal läks rada kolmeks ja iga tee viis samasuguse objektini. Proovisin leida otsitavat aga näis täiesti lootusetu üritus. Tagasi autoni lähenesin uut kaudu. Osutus väga halvaks ideeks. Et mitte kukkuda, polnud valikut kui lohistada paljaid käevarsi läbi hiiglaslike nõgeste. Säh mulle peitja kavalust suurepärase ajastuse kohta. Eks proovin veel mõnda aastaaega
Hr. Surma juurest logistasime Tavalise nulli. Elve tegi pilte, mina otsisin seda mille pärast siia tuldud sai ja leidsin ka. Edasi ei hakanud täna minema aga algus on tehtud. Järgmistele teadmiseks, et kes tahab meie kombel otse Tavalise juurest Salen-Hemuel'i juurde sõita (sest kaardil on märgitud, et seal läheb Puukooli tee) siis see tee on kinni ja autoga läbi ei saa. Seega, minge kohe tagasi ja tulge ringiga.
Esimeses punktis leidsime õige asja õnneks juba kolmandast vaadatud kohast. :) Numbrid masinasse sisestatud ja pilk kaardile jättis mulje, et peaks saama jalavaeva vähendada. Tutkit brat, jõudsime kellegi hoovi. Sõitsime tagasi algusesse ja forsseerisin jõge, Signe jäi teisele poole juhendama. Otsisin siis silmadega nii et ringid tulid ette, linnukesed hakkasid lendama ja sädemeid hakkas pilduma aga ei midagi , naasesin tulutult. Kena kohta võib ju ikka veel kord külastada.
Salen-Hemuel'i juurest tahtsin lühimat teed pidi Tavalise juurde jõuda kui kaardil märgitud Puukooli tee oli tõkkepuuga piiratud, lisaks veel sildid mis viitasid õuealale kuigi ilma silditagi tundus, et tee viib kellegi hoovi. Ilmselt peab teinekord teist kaudu lähenema.
Järgmiseks aardeks sai see. Autoga sain sisuliselt nulli, kuigi telefon näitas, et liiklen teedeta rohelises. Teise punkti koordinaadid leidsin, aga edasi läks asi metsa... Tõmbasin peale tundi aega tulemusteta keerutamist asjale pika hambaga joone alla ja otsustasin, et tulen suve poole tagasi ühte logidest saadud mõtet kontrollima. Saab näha, kuidas siis õnnestub… nii leidmise kui kohalejõudmisega, täna suutsin tagasiteed otsides igatahes vahepeal täiesti ära eksinud olla…:D
Esimesest punktist sain koordinaadid järgmisesse vahepunkti kätte kiiresti. Edasi aga kõik takerdus. Nullis valitses lage plats, silmapiiril palgikoormad. Proovisin otsida maast, üksiku seemenduspuu pealt, mõne väga väikese kuuse küljest aga ei leidnud. Andsin peitjale probleemist teada ja küsisin ka suunitlused järgmisesse vahepunkti saabumise jaoks. Suure hurraaga asusin teele. Vaatlesin terariista hävitustöid ja veel puutumata, kuid märgistatud piirkondi. Sobivas kohas läksin oletatavasse punkti. Nõgesed kiskusid kohati üle pea. Otsisin sobivat kohta väga pikalt. Olles olnud enda arust ära üle tunni aja, siis tundus olevat mõistlik tagasi minna. Tanel oli terve selle aja pidanud nulli lähedal oma telefoni näppima. Eks kunagi tagasi, kui kirvemehed lõpetanud ja aastaaeg võiks ka võsavaesem olla :P. Tänud
Jõudsin kohale, otsisin ja avastasin, et see aare on multi mitte tavaline nagu ma nimest järeldasin :P Kuna päike tahtis asenduda pimedusega, siis pidasin targemaks metsavahelt minekut teha. Eks millalgi tulen tagasi ja parandan oma eksimuse ära
Olles kilomeetri kaugusel aardest avastasime, et olime kahepeale suutnud jälle saatusliku vea teha. Nimelt käsiGPS oli jäänud maha. Kuigi eelmine kord sai antud lubadus, et korralike vahenditega järgmine kord tagasi, siis jällegist seisime 2. punktis jõe ääres ja vaatasime kuidas GPS käsib veel 10 meetrit jõe poole kõndida. Aga mõnus ja tuulevaikne oli, samuti väga palju sääski veel polnud. Kindlasti tagasi peatselt!
Tormasime suure hurraaga peale ning lühikese otsimise järel leidsime esimese punkti. Siis aga vaatasime järgmise punkti asukohta ning hakkasime kiruma. Pagana Speedy. Nojah, kuna vesi oli ilmselgelt liiga külm meie jaoks, siis hakkasime ringiga minema, kuid suurte väravate taga (kuigi lahtiste) jäime seisma. Lugesime logidest "kurjast maaomanikust" ja lõime kõhklema. Üritasime väravate juurest veel omakorda ringiga minna, kuid lõpuks lõime käega ja mõtlesime, et tuleme pimedas tagasi. Või siis talvel kui jõgi jääs. Või siis suvel kui saab ujuda. Igatahes tagasi me tuleme.