Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 4.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
2011 aastal peideti Tallinna linna 2 tavalist aaret, millest tänaseks pole enam ükski aktiivne. 2011 aastal tekkis sama haldusüksuse territooriumile aga 11 mõistatusaaret.
Midagi on minu arvates paigast ära ja seega otsustasin kaalukaussi kallutada tavaliste aarete kasuks.
Tegemist on aardega, mille logimiseks on vaja natuke kannatust. Käi üks kord kohal ja veendu, millega on tegu ja milliseid abivahendeid sul vaja võib minna. Teisel korral vali kindlasti aega hoolikalt - mugusid on näha ka öösel kell 3, paduvihmas (nii nagu juhtus peitmise ajal).
Vihje: pole
Lingid: https://www.facebook.com/watch/?v=1718767541605300
Aarde sildid:
soovitan (18), ilus_vaade (5), lumega_leitav (3), gpsita_leitav (2), ronimine (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3N3F5
Logiteadete statistika:
103 (80,5%)
25
22
7
6
0
0
Kokku: 163
Käisime Meelisega vanurit aitamas. Lebas teine toru põhjas nagu tuppa s*ttund kass. Pesime, kasisime ja kammisime. Edaspidise huvides sai tehtud mõned keevised, et aare oleks kindlustatud geopeiturite erinevate tehniliste ning vaimsete väljenduste eest. Siinkohal tahaks kõigile otsijatele südamele panna, et selle aarde koht ei ole toru põhjas. Kui kellelgi siiski õnnestub erinevate elektritööriistade koosmõjul karp maakera küljest taas lahti kangutada ja toru põhja heita, siis palun juhinduda logiraamatu esimesel lehel toodud instruktsioonidest.
Pidasin salaplaani see aare arhiivi saata isehakanud geopolitseinike kiuste aga Paavo liigutav kiri sundis mind asju teise pilguga vaatama. Korjasin vana karbi kokku ning asendasin uue pommikindla eksemplariga. Kui eelmine karp oli naelaga maakera küljes, siis uus on poldiga. Selleks, et oleks ikka nodi mida jõepõhja valada, siis panin SUURE karbi. Tüütu kollane täpp jääb veel pikaks ajaks inimeste aardekaarte kollitama. Peate edasi ootama esimese jää saabumist - täna juba mind kandis. Head logimist.
Käisin lätlaste kilekotiimet vaatamas. Ime seisnes selles, et mingist kilekotist polnud haisugi ja kogu krempel püsis karbis ainult maakera pöörlemisest tekkinud tsentrifugaaljõu kaasabil, mida siinkohal võime tinglikult nimetada ka tahtejõuks. Kruvisin uue kaane külge ja lõin ka selle detaili naelaga kinni, et uued entusiastid midagi ära ei saaks kaotada. Tulevastele otsijatele infoks, aardele lähimad tänavavalgustid lülitatakse välja kell 24:00. Head turnimist!
Karp vedeles seal, noh teate isegi kus. Seal sügavikus veedetud ajaga oli veekindlasse karpi sisse immitsenud mõnusat roiskuvett ning karbi avamisel lummas mind kohutav mädaräime hais. Pesin kõiki detaile erinevate puhastuspastadega ning jäädavalt rikutud elemendid asendasin uutega. Tõesti-tõesti, aare on muutunud populaarseks poolpimedate, ilma käteta sõjainvaliidide jms kontingendi seas. Sagedaseks on muutunud karbi ninaga toru põhja nügimised. Selleks, et nügijate elu põrguks muuta lõin karbi naelaga maakera külge kinni. Ei tahaks välistada kuid võimalus on viidud 1%'ni. Head otsimist!
Õel inimene nagu ma olen, plaanisin asja kättesaadavaks teha jääminekule järgneval päeval. Noh seda ikka selleks, et geopeiturid ei peaks pettuma liigmadalas maastiku raskuses. Nüüd aga on selgunud, et tegu on geoturismi väga popi sihtkohaga ja kotkasilmad on juba taastatud karbi välja raalinud, hoolimata ajutisest kättesaamatusest. Pika jutu lühike kokkuvõte: aare on avatud ja ootab logima.