Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juuda toast räägitakse, et kui vanast mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad ja laotasid kiriku ära. Mis päeval tehti, seda nad öösel laotasid. Kord läksid need kirikutegijad sinna sisse vaatama. Sääl sees oli laud ja punase linaga kaetud ja söögid laual. Nad vaatasid, kedagi pole näha, ja tulid välja. Hakkasid uuesti kirikut ehitama. Öösiks läksid nad koju, hommikul tulid tagasi: jälle kirik laotatud! Nii läksid nad koju, ei saanudki kirikut ehitata. Säält mööda minnes näeme tonte kooberdamas koobaste juures. Kes ei usu, võib ise vaatama minna. -- folklore.ee
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kiriku ehitasid koguduse liikmed ühiskondlikus korras Stalini ajal 1952. a. (ehituse eestvõtja oli preester Villiam Talomees). Öösiti ehitati, päeval aga lõhkusid nõukogude võimu pooldajad selle jälle osaliselt maha. -- setoturism.ee
Lihtne kahepunktiline multi-- esimesest teise koordinaadid. Lõpp-aardele lähene ettevaatlikult, eriti lastega ja/või pimedas. Taastatud 20.10.2018 - eelmine asukoht osutus olevat liialt loodusjõudude meelevallas. Uue leidmiseks vaata lõpp-punktis seljaga seina poole seistes kella 2 suunas üles. Suurus muutus mikroks, nänni aardesse ei mahu.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_leitav (2), ujumiskoht (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3597M
Logiteadete statistika:
114 (89,1%)
14
7
1
0
0
0
Kokku: 136
Tutvusime Obinitsa vaatamisväärsustega ja otsisime ka aardeid. See aare osutus jällegi heaks geopeituse mitme tahu tutvustuseks. Saime otsida ja leida koordinaadid ja läksime näidatud kohale. Huvitav koht, aga vaatasime nii kahe kui mitmes muus suunas, siiski ei leidnud.
Seekord mitte leitud. Probleem oli siiski ajas, oli vaja jõuda õigel ajal Piusale pannkooke sööma. Tore koht, järgmine kord kindlasti tagasi siia.
Leidsime lõpust tähistuseta tühja karbi välja piilumas selle "kõige loogilisema" koha kõrvalt väikesest õõnsusest. Loogilise koha õigsust kinnitas ka telefonikõne varemleidnule. Sealt ei ei leidnud me midagi.
Nädalajagu hiljem loen küll aimikese logist, et paar päeva enne meie mitteleidu on aare (eeldatavasti) oma kohale saanud. Eks juurdlust toimetavad asjatundjad ja vast saab selguse, on ta siis seal või mitte ja on see siis õige koht või mitte:)
Aga pimedas oli päris tore seiklus ning uued kohad vahvad ja avastamist väärt. Aitäh!
Aarde koordinaatide leidmine läks kiirelt, seejärel suundusin pealambiga põhikohta otsima. Jõudsin küll nullpunkti ja paika, kus teoreetiliselt oleks võinud aare peituda, kuid paraku jäi see peale pikka otsimist siiski leidmata.
Aarde koordinaadid leidsime kiirelt. Läksime siis kohale. Müttasime üht ja siis teistpidi. No ei olnud, ei siin ega seal. Seekord jäi leidmata, aga me veel naaseme. Maastik oli päris keeruline, aga vaade oli ilus.
Kui Obinitsas juba olin ja aega ka jagus, siis mõtlesin, et vaatan veel midagi. Kiriku juures läks kiiresti. Lõpus aga ei suutnud mina küll p....t näha, pole väga selles teemaga kursis ka, õnneks! Aga koht oli ilus, selle eest aitäh!
Esimeses punktis läks aega rohkem kui oleks pidanud. Minu piiratud mõtlemine ei pidanud algselt võimalikuks et see koordinaat just seal oleks. Piisavalt kaua ringi vaadanud, sai autos järgi mõeldud asja üle, lõpuks õnnestus vaevaga telefonist logisid lugeda ja siis läks juba kiirelt. Teise punkti jõudmise ajaks hakkas vihmasadu tugevnema. Kõndisin sinna nulli välja küll, aga vaadates seda kohta.... Tulemus: Ähh, ei viitsi... koht ära nähtud, geps siin nagunii mingit mõistlikku koordinaati ei anna, ise olen märg ka juba... Jäägu teiseks korraks, või jäägugi...
Kohale jõudes oli juba kottpime, aga selle vastu aitab õnneks korralik taskulamp. Nullis ei tahtnud alguses kuidagi vihje välja ilmuda. Kui olime juba peaaegu loobunud, siis hakkas prügihunnikus midagi helkivat silma, teisel pool olid ilusti ka koordinaadid olemas. Paigaldasime selle sinna, kuhu GPS nulli näitas. Loodetavasti sai õigesse kohta. Lõpp-punktis kahjuks nii libedalt ei läinud. Juba GPSi nulli jõudmine oli paras füüsiline katsumus, kuna maastiku gradient ületas tunduvalt füüsilise vormi. Tuhlasime nulli ümber oma kolmveernad tundi, aga aare ennast ei paljastanud. Peitja võiks võimalusel asja üle kontrollida. Aga koht ise oli küll uskumatult ilus, isegi pimedas.