Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ulothrix Zonata on ainult kõlav nimi, aga tegelikult ei too aare Sind botaanikaaeda vaid läbi suvise lopsaka roheluse taas järjekordse kaevanduse teema juurde. Seekord on tegu Tammiku kaevanduse vee väljavooluga. No midagi nime väärilist seal ikka on ka. Parim aeg selle koha (nagu ka Ida-Viru Nõiakaevu) külastamiseks on muidugi kevadel, suurvee ajal. Välismaalaste logidsid loe GC lehelt.
Ulothrix Zonata – vesijuus – on hulkrakne niitjas rohevetikas. Tema pikki rohelisi juustetaolisi taimeniite võib kohata jahedaveelistes ojades ja jõgedes. Ehkki üksikud niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus.
Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. Seega on oht, et vesijuukse senine sagedane esinemine meie veekogudes võib väheneda, sest veekogud on üha rohkem saastunud.
Vihje: pole
Lingid: http://www.karelkravik.com/2011/04/tammiku-kaevanduse-valjavool.html
http://www.karelkravik.com/2012/06/ulothrix-zonata.html
Aarde sildid:
soovitan (8), lahe_teostus (5), ilus_vaade (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2ZYTP
Logiteadete statistika:
147 (95,5%)
7
4
2
0
0
0
Kokku: 160
Me sõitsime kohale küll aga...sinna me ronima ei hakanud seekord. Nii paks võss ja logisid lugedes tundub, et me pole ainsad, kes on ümber mõelnud. Tekkis küsimus, kas seal üldse ongi aare enam olemas. Kevadel vaatame uuesti ehk.
Ahtmest tulime siia mööda metsarada otse. Kõigepealt oli vaja saada üle lumevallide, sest raja ots oli Ahtme garaažide juures koht, kuhu traktorid lund kuhjasid. Natuke oli piinlik ka ühe härrasmehe ees, kes oli seda rada suusatamiseks kasutanud. Väga kuri ta meie peale siiski ei tundunud, kui ta meile vastu suusatas poolel teel. Teine takistus oli maha kukkunud puu. Mina sain ringi minna, aga teistel olid natuke laiemad sõidukid ning poleks puude vahelt läbi mahtunud. Kemo tuli vaevata üle, Priit oma Jeebiga jäi põhja peale kinni ja vajas natuke vintsimist. Kooserdasime nulli. natuke otsisime ka, aga andsime ikka suht kiirelt alla. Edasi võtsime suuna Ida-Viru nõiakaevu aarde juurde.
**
Otsisin, mis ma otsisin, aga leidmata jäigi. Veekogu oli seevastu ilus. =)
nonohhh... oleks kaa tahtnud siis seda "ida-virumaa tripi parimat aaret" näha. proovisin nii eelmisel ööl kui täna valges uuesti... null aaret. kui peidukas on raske ja koordinaat mitte kõige täpsem siis võiks keegi tegelt panna ka enda koordinaadi mis talle täpsem tundub.. mina seda arusaadavatel põhjustel teha ei saanud :/ aga jah, see ei ole katse oma mitteleius süüdistada midagi muud kui ennast.. juu oli siis nii kaval aare.