Kaisma Suurjärve

26 aprill 2025 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Selle paiga osas ei oleks osanud oodatagi, kui ägeda kohaga tegemist on. Iga nurga peal on meeletult vaeva nähtud ja meil polnud muud, kui imetleda ja kiita. Aastaaeg ja teevalik sattusid sellised, et põhimõtteliselt oleks ka tossuga aardeni jõudnud. Me lihtsate inimeste kombel läksime kummikutega ja moe pärast astusime lõpus porilompi, et kummikud end ära õigustaksid. Aardega kõik korras. Aitäh!

24 veebruar 2025 leidis Imbi83 ja R [imbi83]

Tänase tähtsa päeva puhul otsustasime ümber järve tiiru teha. Väga äge kulgemine. Aardega kõik ok. Tänud peitmast!

24 september 2024 leidis Sander, Margit [medekulamutt]

Paar aastat tagasi tulime seda aaret logima, kuid pärast 200m parklast jalutamist pöörasime ümber. Lihtsalt tookord püüdsid sajad parmud meil läbi pikkade riiete ära süüa. Loobusime, et tuleme teisel aasta-ajal tagasi. Nüüd siis valisime parmudest vabama kuu. Laudtee aitab vaid poolele teele, edasi tuleb loha järgida, mis kõrgema veetaseme korral nõuab kummikuid. Tänud!

18 september 2024 leidis Marit [tram]

Leitud Meelega Matkade õhtumatkal ümber Kaisma järve. Tänud peitjale aarde eest!

18 september 2024 leidis Merle [gunvald]

Käisime Meelega Matkade õhtumatkal ümber Kaisma suurjärve. Kui eelmisel sarnasel retkel magasin aarde maha, siis seekord proovisin tähelepanelikum olla. Aitäh peitjale.

21 august 2024 leidis Maarja, Mart, Elisabeth [maarja]

Matk ja aare, suurepärane kombo! Minu/meie 500. aardeleid :) Aitäh!

8 aprill 2024 kommenteeris Seebimull [seebimull]

Mööda laudteed kulges tee muretult aga tee lõppedes oleks vaja olnud kummikuid. Proovin kuu aja pärast uuesti.

21 november 2023 leidis Kaido. Anneli [kaydo27]

Leitud.

25 august 2023 leidis Tanel [phantom]

Selle aarde puhul on maastiku raskusaste mind pikalt hirmutanud, lõpuks otsustasin proovida. Kõige suuremaks väljakutseks osutus sobiva parkimiskoha ja raja alguse leidmine, selle võiks lisapunktina lisada. Laudtee oli eriti mõnus, kuni tornini veeresin ühel rattal, kui laudtee otsa sai, siis jätsin ratta põõsasse ja jätkasin jalgsi. Mõnus rada viis kohale. Panin nime kirja, otsisin ratta üles ja veeresin tagasi. Aitäh peitjale.

7 august 2023 leidis Priit [peakas]

Pikka aega sai juureldud, et kas läheneda sellele asjale üle raba või mööda matkarada. Lõpuks sai otsustatud raja kasuks. Täitsa mõnus astumine nulli ja tagasi, tänud aarde eest!

19 juuni 2023 leidis . [kaits747]

Minu kaugete ja ääremaa aarete tuur on sujumas plaanipäraselt. Kolmas otsitu. Found it: 19.Jun.2023 11:37 Kaisma Suurjärve/Kaisma great lake. Tulin päta-päta üle krõbeda/kuiva raba mööda rada Ökuli poolt. Puhkekohas uneles kolm noormeest täielikus vaikuses. Neil oli seal "kemps" tehtud, tipi püstitatud ja omale vist ka ööbimiseks telk. Igavese kuhja söögikraami olid nad ka sinna vedanud. Minnes teretasin, tagasitulles aga sain ühe isegi vaikselt rääkima kui otse ujumiskoha poole sammusin. Minu järvekeste suvi sai kenasti siin ka alustatud. Mõnus soe vesi. Aardes oli 2 logiraamatut. Mõlemad korras ja mõlemat vahelduva eduga ka täideti. Sisu oli kuiv ja korras. Tänan.

28 mai 2023 leidis   [tunk]

Küllalt kaua olen kaardil Kaisma Suurjärve poole vaadanud, aga senimaani alati mõne muu sihi kasuks otsustanud. Ega kehva ilmaga ei raatsi kenasse kohta jalutama tulla ka ju. Täna olid kõik näitajad täitsa kümne peal ning polnud enam ainsatki põhjust, miks retke veel edasi lükata. Suurepärane päikesepaisteline ilm, kiiskavvalged kased kevadiselt ererohelisel foonil, mõõdukas tuul lõi veepinnale kerge lainegi sisse. Logiraamatust leidsin lausa eilse kuupäevaga sissekande, mis suhteliselt vana matkaaarde puhul ikka natuke rõõmsalt ja soojalt üllatab. Pealegi nõustun sajaprotsendiliselt dr Pirrri raviteraapia nipiga! Aitäh!

11 märts 2023 leidis Inge, Marko [aunad]

Peale natukest jalutamist mõtlesime üle järve lõigata. Vahepealne sula oli aga jää kihiliseks muutnud ja vahekihi märg ajas kaldale tagasi. Samas matkarada tuli meil värskesse lumme ju ka ise rajada. Ainsaks raja eeliseks olid muidugi kõiksugused vahepealsed uudistamist nõudvad rajatised, millest kõige kauem sai tornis aega veedetud. Peale torni külastust aimatavale rajale tagasi keerates saime pikalt suurte ümmarguste käpajälgede järgi liikuda ja ilvese loomusele mõelda. Peagi olimegi aarde juures ja peale logimist riputasime maast leitud konteineri pisut kõrgemale, et kevadised sulaveed liiga ei teeks talle.

Tagasi otsustsime siiski otse üle järve jalutada.. et ikka kogu aeg saaks uusi jälgi lumme luua :D

Tänan peitmast.

11 märts 2023 leidis Marika ja kompanii [putukas]

Leitud! Keegi käis ka enne meid. Hea jäljerada, mida mööda sai kõnnitud, lootusega järvele ring peale teha. Aga eelnevad jäljed läksid järve peale. Me ei julgenud lastega üle järve lõigata ja rühkisime edasi. Lõpuks läks laste samm aina töntsimaks ning õues aina pimedamaks, nii et võtsime julguse kokku ja lõikasime üle järve tagasi auto juurde. Kokku tuli ikka 6 km ring.

7 jaanuar 2023 leidis Kelli [keliskelli]

Leitud

30 oktoober 2022 leidis Leiko, Caro,Aive & meie [yksk6ik]

Päris külm tuul oli järve ääres. Metsa sees oli õnneks soojem ja käies sai ka sooja. Tänud

30 oktoober 2022 leidis Leiko Caro,yksk6ik ja [sunflower]

Peale karude ja Caro toitmist tulime järve ringile.Aitäh!

14 mai 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

18 detsember 2021 leidis Anna & [kallo]

Tegelikult oleme ammu tahtnud siia järve äärde jalutama tulla ja no, eks see kollane täpp ka siin keset kaarti ikka omajagu segas. Samas ei vii me käigud just tihti siit mööda ja kui viivad, siis pole aega siia järve äärde sisse põigata. Täna võtsime selle aja ning suurelt teelt maha keerates ja kruusateele jõudes ootas ees mõnus veega kaetud liuväli. See on see üks kord või päev neist kahest iga talve jooksul, kus naastrehvist oleks rohkem abi kui lamellist, aga kui pidurit ja gaasi õigesti doseerida, siis saab igal teel sõidetud ja tervelt pärale jõutud.

Parklas ootas meid kaks autot ning nagu veidi hiljem saime tõdeda, olid need kalameeste omad, kes olid ametis keset järve. Täpsemalt siis järvejääl. Kogu järv oli jääga kaetud ning tõenäoliselt piisavalt paks, et otse minna. Samas oli kõik kaetud õhukese veekihiga, seetõttu polnud mõtet minna üritamagi, kuna meil naelikuid all ei olnud. Seevastu võtsime ette matkaraja ja laudtee, nagu ette nähtud. Puhkekompleksi sauna juures, kus laudtee algab, tuli kohalik kutsa meiega kaasa, õigemini hakkas meil ees lippama ja teed näitama. Mis meil ikka selle vastu olla sai, et üks seltsiline on lisaks. Oli meil huvitavam ja küllap temal veel põnevam. Suurem osa ajast käis ta nina maas metsa all ja vaatas omi valduseid üle.

Nii me seal üheskoos matkasime, aardeni ja tagasi ning vahepeal külastasime tornigi. Kui sauna juurde tagasi hakkasime jõudma, kuulis kutsa oma peremehe ATV häält. Küll siis hakkas tal kiire. Õnneks sai ta peremehe kätte ja me ei pidanudki ta kodu üles otsima või hoopis ise teda kodustama hakkama. Täname aarde eest!

23 oktoober 2021 leidis Helle, Silver, Kärol [tobutuur]

Kaisma on juba traditsiooniks saanud. Käime siin pea iga aasta ümber järve ringil ekstreemsusi otsimas. Endiselt meeldib ja on tore :) Aare ka re-logitud, täname!

18 juuli 2021 leidis Ingrid, Miabel & [harrys]

Siia on tegelikult juba pikalt plaan tulla olnud, kuid noh... pole tulnud. Seekord haarasin siis plika ja hiljem ka ema kaasa ning läksime seda järve üle kaema. Ema muidugi arvas, et ah, korraks järve äärde chillima ja siis kohe tagasi, aga tuli välja veidi teisiti. Laudtee oli korralik (sinnamaani, kuniks teda oli) kuid edasised 700+ meetrit kunagise laudtee asemel olid samuti hästi läbitavad. Olles lugenud eelnevaid logisid ning kuna mingeid ekstreemseid elamusi polnud huvi hetkel kogeda (plätudes, plika kukil), tulime tuldud teed mööda tagasi. Ok, tunnike kulus aarde lähedal ka mustikate korjamisele (ikka jube aeganõudev tegevus- tunniga pooleliitrine pudelitäis :D). Peitjale tänud!

30 juuni 2021 leidis Anne-Ly, Indrek, Gerli, Talha [anninni]

Kena kolmapäevase suveõhtu veetsime ümber Kaisma järve matkates. Kuue kilomeetri pikkuse matkaraja läbimiseks kulus meil 7,8 kilomeetrit ja pea kolm tundi.

Algus oli suurepärane - kenasti kokkupandud laudtee viis meid tornini - ilmselt pärineb see osa teest mitte aarde peitmise ajastust, vaid on ehk mõned aastad tagasi tehtud-uuendatud. Sammusime päris uljalt ja siin võis julgelt heita pilku järvele ja mujale loodusesse. Natuke küll vaatasime ka maha, sest imepisikesi konnapoegi oli rada tihedalt täis - nii nunnud!

Tornist rabavaadete nautimise järgselt viis meid edasi vahva looduslik rabarada, mis oli ääristatud maitsvate mustikatega - juba täitsa valmis saamas. Mõnusalt mustikaid nosides jõudsime peagi aardeni, logisime ja jätkasime teekonda, mis oli veel jätkuvalt sama kena ja mustikaterohke.

Ühelt maalt hakkas aga rada muutuma väiksemaks ja tekkima väiksemaid hargnemisi - meie sammusime aga vapralt samas suunas edasi. Varsti nagu polnudki enam rada. Nüüd oli viimane aeg looduses ammulisui ringi vahtimise asemel telefonist kaardilt järgi vaadata, kuhu me nüüd sattusime.

Nagu selgus - 400 meetrit olime mööda kõndinud kohast, kus oleks pidanud vasakule pöörama jõge ületama, eeldatavasti ikka silla kaudu. Tipa-tapa tagasi ja leidsimegi kõigepealt üsna laia kraavi, kus sillavareme palkidel tasakaaluharjutusi tehes riburada kuidagi üle saime. Edasi tuli kohe ka jõgi, mille ületamiseks teine sillalaadne - käsipuud pidime pigem toetama selleks, et see ära ei kukuks, mitte et sealt ise oleks julgenud tuge loota. Aga ühekaupa liikudes saime siitki üle ja ei lagunenudki rohkem ära.

Uhh, nüüd vast läheb paremaks - kohati läkski, ilus rabarada taas ja järv ka täitsa lähedal. Siis aga läks ala soisemaks ja mets tihendamaks, üritasime minna mööda laudteed, mis pärit oluliselt varasemast ajast - kohati kõnnitav, aga enamasti pidi ikka ja ainult maha vaatama, kas tasub peale astuda.

Ühelt maalt oli teel ees palju langenud puid ja nii me hoidsime järvest ja rajast järjest rohkem eemale, otsides parema läbitavusega piirkondi. Nii rühkides jõudsime korraliku, vähemalt 5 meetri laiuse kraavini, üle mille läks selles kohas üsna õhuke palk ... See ei andnud küll lootust, et meist kõiki kannab.

Mööda kallast edasi liikudes leidsime ühe pisut arvestatavama palgi, aga et minul ja Gerlil puudub igasugune võime tasakaalu hoida, siis tuli metsast leida tugipostid, millega me olime kuidagimoodi nõus selle palgi peale ronima. No ega tagasi ju ka ei lähe! Indrek siis näitas ette, kuidas võiks tulla ja kontrollis ära kraavi sügavuse - õnneks toetus oli olemas. Järgmisena läksin mina, siis Gerli - mõlemad värisesime seal nagu haavalehed tuules, aga üle saime. Lõpuks tuli Talha, kergel sammul mõne sekundiga astus lihtsalt üle ja ei saanud üldse aru, mis pärast neid segavaid kaikaid peaks siin vedama.

See jäi meil teadmata, kas me siis, kui oleks suutnud laudteed jälgida, oleks jõudnud mõne parema sillani või oleks tulnud hoopis üle ujuda ... Me küll liikusime mõnda aega piki kraavi järve suunas, kuid suundusime läbi võssi jälle rohkem alguspunkti suunas, hein ja kõrkjad kõrvadeni, mingist rajast pole juttugi. Koguaeg pidi maha vaatama, sest väiksed kitsad kraavid ja augud olid väga salakavalalt heina see peidus - neist nii mõnessegi suutis meist keegi ikka sisse astuda

Lõpuks leidsime uuesti üles ka laudtee või siis selle, mis seda pisut meenutab. Üks laiem kraavike jäi meile veel ette, sellest läks kaks lauajäänust üle - ei, mitte kõrvuti, vaid üks ühel pool ja teine teisel pool - täpselt keset kraavi oli vahekoht, kus lauad mõnusalt alla vajusid, tuletades meelde ühte kambrisse pääsu filmist Viimne reliikvia. Kuna meil olid targu veel kaasas meie toetuskepid, siis tänu nendele saime kraavist üle hüpata. Siit edasi veidi veel rühkimist ja jõudsimegi õnnelikult oma geomobiili juurde tagasi. Ahh, meil matkast lõbus meel... Ohh, me ei eksinudki teelt...!

Suur tänu peitjale siia kutsumast! Saime kerge matka asemel väga vahva ekstreemse lõpuosaga rännaku.

24 juuni 2021 leidis Helen, Indy ja [puutetundlik]

Viimane tänasel ringil. Helen tuli lahkesti mulle seltsiks siia kaasa jalutama ja korraks ennast vette kastma ning no vau mis koht ja matkarada, tasub tõesti käia, ka korduvalt :). Aitäh kunagistele peitjatele aarde eest ja adopteerijatele elus hoidmast, kahtlemata väärt koht näitamiseks :).

6 juuni 2021 leidis Marii Hellen, Jaanika, Elvis [ullunt]

Mööda laudteed tornini. Tornist rabale vaadet nauditud. Edasi oli kummik juba hea valik. Järvele lubatud romantiline luigepaar poegadega oli samuti olemas. Puhkeala ujumiskohas võtsid päikest ilusad prisked nastikud. Meid nad häbenesid ja pugesid kaitsva betoonääre alla. Teielpool ujumisala ääres tegi pardiema õhtus ujumistiiru oma poegadega. Tänud ilusa õhtuse jalutuskäigu eest!

16 mai 2021 leidis Este [este]

Kirjelduses mainitud laudtee lõpuosa ei suutnud tuvastada, aga laudtee lõpuosast mööda järve äärset rada edasi liikudes aarde leidsin.Logiraamat niiske, kuid logitud saab. Mõnus matkake, Aitäh peitjale!

9 mai 2021 leidis Pliuhkam [pliuhkam]

Kiire leid! PS matkaraja teine pool väga vesine ja sopane.

28 veebruar 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Selle aarde juures oli kõige raskem leida parkimiskoht. Mõtlesime, et kalamehed, aga neid oli jääl vaid paar. Hoopis matkajad tulid laudteel vastu. Rada praegu väga mõnusalt läbitav, metsa all enamasti kelts. Aare seest pisut kleepuv, kuid muidu korras. Aitäh!

3 august 2020 leidis Ave [jalutajametsas]

Praegusel hetkel aardeni kuiva jalaga ei saa, sellega peaks arvestama. Meil olid plàtud kaasas. Raja lôpp oli pàris ekstreemne. Maikuus oli rada normaalselt làbitav. Aga oli tore seiklus:)

21 mai 2020 leidis Mihkel [sookoll]

Siinkandi (Järvakandi kandi !? :-/ ) ainus logimata aare juba pikka aega. Põhjus on proosaline, ma ei suutnud iseendaga kokku leppida, kuidas ma aardele lähenen. Välistasin laudtee kui kõige mõttetuma viisi, kuigi logide järgi on siin laudteel ka emotsioone leitud. Üleüldse mulle need ettevalmistatud matkarajad ei meeldi. Olgem ausad, neid ei saagi matkaradadeks nimetada, sest jalutuskäik laudteel ei ole matk. Hää küll, saime sellega ühele poole. Jäi siis mõte, et talvel üle jää. Aga kui jääd oli, siis ei sattunud siia ja kõik teavad, kuidas jääga sel talvel oli. Ning ikkagi tundus liiga igav see mööda jääd otse nulli jalutamine. Seega jäigi mõneks ajaks mõttesse idee, et tulen süstaga ja aerutan nulli. Aga kuna selle süsta muretsemisega ma ka kuhugi jõudnud pole aga see must täpp kaardil natuke ikka häirib, siis lähenesin hoopis jala läänest üle raba. Auto parkisin aardest täpselt läände kilomeetri kaugusele sihi risti. Oleks saanud tegelikult ka raba serva 740m kaugusele. Viskasin fotoka õlale ja suund rappa. Kraavi ületamine vajas purdeks kuivanud puu paikka sättimist, muus osas oli teekond muretu. Ka jalad jäid kuivaks.

Kaisma järve ääres olen ikka korduvalt käinud. Enamasti mingite ürituste raames ja ka niisama ujumas. Aga teisele poole järve ei olnud veel sattunud. Tänud siia juhatamast, aardega on kõik korras.

3 mai 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Meie tänase päeva eesmärk oli mõnusalt looduses matkata ja just seetõttu valisime selle kauni järve ümbruse. Et emotsioone oleks rohkem, otsustasime liikuda ümber järve päripäeva ja alustasime laudteevabast osast. Tegelikult oli iidvana sammaldunud laudtee jäänuseid siiski rajal veel alles ja nii mõneski märjemas kohas hõlbustas see liikumist. Ilma kummikuteta siiski kogu järve ringi ette võtta ei maksaks. Loodus oli sellel järve küljel säilinud üsna puutumatult ja teekonna jooksul määrasime erinevate äppidega nii metsas ja roostikus siristavaid linde kui erinevaid taimi. Keegi sulpsas ka kalda äärses vees. Kas oli tegu kopra või kellegi muuga, jäi meil siiski teadmata. Peale mõnusat matka jõudsime aardeni, mis paistis juba eemalt ja oli väga heas korras. Natuke segadust tekitas, et logitakse vaheldumisi nii uude kui vanasse logiraamatusse. Ümberjärve matkaga jõudsime ka uue laudtee osani ja käisime ka rabatornis. Oli tõeliselt mõnus rännak ja koos looduse uurimise pausidega kulus aega ligi 3 tundi. Kuid see oli igati meeldivalt sisustatud aeg ja kordaläinud retk. Aitäh peitjatele!

28 märts 2020 leidis Aili, Ott ja Marko [markosu]

Leitud ja logitud. Aardeni minnes oli parkla ja rada kenasti tühi, muidu poleks kitsale laudteele antud olukorras läinudki. Tagasiteel aga pidime mitmel korralt rajalt kõrvale astuma, et piisavalt vahemaad hoida. Kui inimesed siiagi otsustavad täis parkla puhul tulla, mis siis veel RMK radadel toimub.

5 jaanuar 2020 leidis Allan ja [ingrid]

Eelmine kord kui mitteleidmas käisin, siis jalutasin ainult laudteed pidi tornini ja kaugemale ei läinudki. Seekord tulime Allaniga ja järve poole hoopis teisest suunast, mööda raba ja järveäärset rada pidi. Teekond oli pehmevõitu, aga ilm oli tuuletu, päike paistis ja varsti paistis ka aare kenasti kätte. Tänud järve äärde kutsumast!

5 jaanuar 2020 leidis Ingrid ja [thunder]

Jalutuskäik aardeni polnud just kõige lihtsam.Jalg kippus pinnasesse vajuma ja lisaenergiat selle tõttu kulus rohkem. Polnudki varem selle järve äärde sattunud.Aitüma siia kutsumast

28 detsember 2019 leidis Jokker6, Kristjan, geokoer Lexye ja [annesmith]

Uus päev ja eilsest Viljandi tripist veel geopisik sügeles. Tegin raske jõutrenni ära ja pakkisime end Markoga teele. Nii hästi pakkisime, et isegi Kristjani ja geokoer Lexye pakkisime kaasa. Pime oli, tähistaevas ja jäätunud maastik sillerdas lambivalgel. Nii külm oli, et geokoer läbis enamus matkast Marko pões. Enne aardeleidu ja laudteelt maha tulemist külastasime ka rabatorni. Maastik oli üllatavalt märg ja vana laudtee abil kohati kergemini läbitav. Aare oli eeskujulik ja logiraamatud korras. Aitäh peitjale! Oli tore õhtune matk! :)

26 aprill 2019 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Tänud matkale kutsumast!

26 aprill 2019 leidis Piia ja [blondiin]

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

18 november 2018 leidis lapsed ja [jokker6]

Uimane pühapäevane hommik lihtsalt nõudis liikumist ja peale hilist hommikusööki ajasin poisid, kellele see matka mõte kohe üldse ei meeldinud, riidesse ja suuna Kaisma poole. Esiti oli raskusi rajale saamisega, kuna vinge mänguväljak peibutas poisse. Peale väikest soojendusronimist hakkasimegi jalutama. Algul üllatatas üsna lihtne maastik - lubatud ju 3,5. Aga eks tuli ka see 3,5 kui laudtee otsa sai. Samas selleks ajaks olid lapsed juba väga rõõmsad ja pigem ise kirusin vesist pinda millel tossus polnud just kõige parem lirtsuda - poistele kamandasin kummikud, aga ise noh.. Nii siis seiklesimegi nulli. Karbi otsimisega kaua ei läinud ja logigi sai kiiresti kirja. Karbist võtsin kaasa kõik söödava, et järgmisel aastal sinna sipelgad ei koliks. Tagasi otsustasime igaks juhuks tuldud teed minna, kuna ringigaga minnes polnud kindel, mis oleks ees oodanud. Võib lugeda päeva kordaläinuks, aitäh :)!

14 oktoober 2018 leidis Ilme, Riina ja Mari [marihen]

Esialgu oli mõte teiselt poolt järve üle raba aardeni tulla, aga kui avastasime, et järve äärde on tehtud uus laudtee, siis otsustasime selle kasuks. Nii äge puhkeala on siia järve äärde ehitatud! Vaade järvele oli sel ilusal päikselisel päeval fantastiline, laudtee kulges mõnusalt järve kallast mööda ja tornist oli ka kena vaade. Tornis käidud, võtsime suuna aarde poole ja ka see rada oli kenasti läbitav ning nauditav. Tagasi tulime sama teed pidi ja vahepeal tegime peatuse pikniku kohas ning nautisime vaadet. Nii soe oli, et peaaegu oleks ujumagi läinud. Nautisime seda jalutuskäiku täiega. Suur tänu kena kohta näitamast.

https://www.kik.ee/et/edulugu/kaisma-suurjarve-vastavatud-matkarada-ootab-kulastajaid

6 oktoober 2018 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

3 märts 2018 leidis Suusatajad [lepalind]

Logide järgi polnud soovi suvel mädand laudteed mööda tulla. Tulime parem suuskadel otse üle järve. Järvel on paks lumekiht peal, mis alguses oli kohev ja ei takistanud. Hiljem aga tuli päikese sulatatud tugevam kiht ning siis läks raskemaks. Suusk vajub läbi (pole probleem) libiseb pealmise kihi all ning kui jalga tõstma hakata (sõitsime uisku) siis on raske suuska läbi tugeva kihi tõmmata. Nii mitmeidki kordi sai ühel jalal kung-fu võtteid tehtud. Navigeerisime pisut mööda ja maabusime 70m aardest eemal. Kui praeguse lumega oli aare täiesti lume alt väljas, siis julgen lisada lumega_leitava sildi. Autoni jõudes olime tänaseks 19,6km suusatanud. Arvi käekell luges 15800 sammu (ise asi kui täpselt ta suusatamisel samme loeb). Ta oli tulemusega rahul, ei ole maha kantud päev. Kui nüüd veel ilma peab, siis ühe suusatiiru merel tahaks veel teha.

3 veebruar 2018 leidis Ivar [triton]

Jäädvustan siia meie pere seikluse. Enne väikest matka perega ma ei tutvunud matkaraja erisustega, aga oleksin pidanud. Matkarada kulges vaatetornini, kuid aardeni viis kallasrada. Kohalikud teevad radade nimetustel vahet ja sõltuvalt ilmast ning aastaajast peaksid tegema vahet ka külalised. Aga see selleks. Igatahes oli ilus talveilm, mis võimaldas jalutada ja talvist metsaalust nautida. Aare leitud, jätkasime jalutuskäiku eesmärgiga teha järvele ring peale. Pere väikeliige küsis korduvalt kui palju geomobiilini maad jäänud. Tõin ta väsinud pilgule rõõsa ilme teatega, et pool maad on läbitud ja nüüd liigume aina lähemale. Ja siis see juhtus, meie ees oli jõgi lahtise ja pruuni veega. Laiust oma 3-4 m ning purdeks üks ümar libe 10cm läbimõõduga usaldust mittepakkuv palk ning selle kõrval käsipuu paari veest välja ulatuva mädanenud postiga tuge pakkumas. Ilmselge veetakistus perega ületamiseks. Veidi eemalt oli tuulemurd teinud uue "silla", millest mina sain üle, aga laps libises kohe alguses jalaga külma vette ja edasimineku plaanidesse tuli muudatus. Tuli loobuda edasi pressimisest. Hiljem selgus, et see oli üksnes kraav, mitte jõgi. Enge jõgi on 50m pärast kraavi ja selle ületamise tingimused jäidki teadmata, sest asusime tuldud teed tagasi. Lapse rõõm oli näost kadunud, kui mõistis, et tagasitee on pikem kui ennist lubatud. Aga pisuke pidas lõpuni vapralt vastu vaatamata oma külmetavale jalale. Geomobiilis puhurid sisse ja lapsele nutitelefon oma mängudega kätte ning väsimus oli hoobilt pühitud.

Tänud tutvustamast ilusat kohta! Aare heas seisus.

15 oktoober 2017 ei leidnud Katre, Katrin ja [ingrid]

Pühapäev lubas üle pika aja jälle päikest ja plaan oli Kaisma järve äärset paika külastada. Seda et vett on kõvasti oli selge niigi, osad paadidki olid seal pooleldi vee all. Vesi oli kohati laudteeni, aga matk rabatornini oli täiesti käidav ja nauditav, saime raja äärest kollakaid-kukeseenigi. Ühel hetkel jäime seisma kui nägime rajal lahmakat olendit, oli see siis esmapilgul vaadates põder või vasikas või keegi kolmas, aga hirmutas ikka ära küll, siiski osutus loom iiri hundikoeraks ja see maailma üks suurimaid koeri oli tegelikult väga sõbralik peni. Käisime rabatornis ja pärast tegime mõnusa pikniku. Ring ümber järve ja aarde otsimine jääb teiseks korraks.

20 mai 2017 leidis koos Reimoga [indrekn]

Täna oli kalastuspäev. Põhitegevus väga edukas polnud. 3 haugi paati ja tagasi kasvama, suurima vast oli napilt mõõdukas. Kuid ega saa siis jätta ka ümbruskaudsete aaretega tutvumist tegemata. Drive in praktiliselt "paadiga". Tänud juhatamast!

20 aprill 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Kena kevadine päev väikeseks matkaks. Ilus puhkeala. Tänud peitjale.

29 jaanuar 2017 leidis Ene, Levia ja Lembitu [lembitu]

Jaanuarikuu ilm oli veidi udune, kuid ilma lumeta ja väikesed külmakraadid olid raba pinnase kõvaks teinud. Sellise ilmaga on on tõesti meeldiv jalutada rabas. Loodus on värviline, tillukesed rabamännid ja kased olid nagu klaasist tehtud. Lähenemistee valikul olime algul veidi eri arvamustel. Mina tahtsin aarde juurde minna idast, Levia soovitas loodest lähenemist. Mõistlik variant on selles situatsioonis, et vanem annab targemale järele. Seega alustasime loodest jalutuskäiku üle raba ja läbi metsatukakeste. Raba peal oli tunduvalt kergem liikuda, sest metsa all oli sammal küll kõvaks külmunud, kuid see oli õhuke kiht ja sageli vajus jalg kohevast samblast läbi all oleva külmunud maani. Kui metsa ja raba ilu oli imetletud, piilusime ka kõrkjate vahelt järvele, kus kalamehed libedal jääl oma hobiga tegelesid. Seejärel leidsime kergelt aarde ja tagasitee üle raba viis jälle autoni. Oli tore pühapäevane jalutuskäik. Tänud nii loodusesse vedajale, kui aarde eest hoolitsejale.

10 aprill 2016 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Timix [lapsuliblikas]

Leidsin. Tänud peitjale!

10 aprill 2016 leidis Lassie, Lapsuliblikas ja [timix]

Lähenesime aardele üle raba, sest see tundus mõttekam, kui ringiga minna. Eks ta tegelikult oli üks päris vajuv teekond, kuid see-eest oli vaade järvele ilus. Aitäh!

21 november 2015 leidis Helle, Silver ja Kärol [tobutuur]

Kaisma Suurjärve matkarada on rohkem nagu seiklus-, liu- ja ujurada :) Alustasime ringi õnneks vastupäeva, muidu oleks vast loobunud. Üsna alguses haarasime kepid kätte, et vee all oleva laudtee jäänukite olemust kombata. Kohati oli tunne nagu kõnniks vee peal, järvevesi tundus olevat kõrgemal kui rada ise. Vaatetorn nägi ka kurb ja väsinud välja aga vaadet kaemas ikka käisime. Aarde juures oli maastik juba täitsa kandev ja leid sai kiiresti vormistatud, sest ümber järve veel pikk maa minna ja hakkas juba pimenema. Viimane lõik oli ohoo kui põnev. Siin olid koprad kõvasti tööd teinud ja puid langetanud. Laudtee oli kohati puudulik, ei paistnud vee alt väljagi- täitsa kõhe oli. Kokku sai Endomondo järgi 7,9km. Aare oli huvitavas konteineris. V:palli, J:üllatusmuna. Aitäh peitjale!

27 september 2015 leidis Reino, Angela, Elise, Eva, Mari ja Grethe [reino77]

Tänase pühapäeva planeerisime perega looduses veeta sättisin siia lisa boonusena paar aaret. Eelnevalt korjasime natuke seeni ja suundusime aaret otsima. Aarde vallutamiseks rentisime paadi ja nautisime ilusat ilma Kaisma järvel. Paadiga sai päris aarde lähedale (18m), korjasime mõned mustikad panin logi kirja ning tagasisõit võis alata. Tänud peitjale.

21 september 2015 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

Mnjahhhh.. Kuna paadilaenutus oli oma hooaja lõpetanud, siis pidime jalgsimatka ette võtma. Alguses oli ilm enamvähem- st piserdas vähest vihma, mis ei häirinud. Matk kujunes parajaks jõutrenniks, üpris pikk retk tuli läbida... Lõpuks, kui nulli hakkasime jõudma, tihenes ka sadu. Panime nimed kiirelt kirja ja padavai tagasi. Tagasiteel põikasime ka torni juurest läbi. Lõpuspurdi ajal kiirendasime sammu, sest vihm tihenes parajaks padukaks- geomobiili juurde jõudes olime kõik märjad, kui kassipojad....

21 september 2015 kommenteeris Segaste seltskond ja mina ka [pekadrip]

Kuna juba üks kord leitud, siis uued emotsioonid teatena. :)

See aare sobib praegu neile, kes:

... soovivad iga ilmaga, eriti vihmase ilmaga, veidi harjutada köielkõndi..
... tahavad harjutada keset suve (või sügist) liuglemist ja uisutamist...
... tunnevad äärmist vajadust kaaluta olekut või siis kergemal juhul kärbeskaalu saavutada...
...omavad häid sõpru (või vaenlasi), kes katki kukutud kondid kokku lapivad ja kaaslase taas parklasse veavad...

... kes teiste logisid ei loe ja omad varasemad mälestused on hoopis roosilisemast ajastust...

Igastahes, kokku võttes asja, siis:
... katki on vist kõik, mis katki saab minna (laudtee siis)...

.. mis pole sirgu, on kas juba kaldu või läheb kiiva Su jalge all ning gravitatsioon lisab oma osa..
... kõik sillakesed pole veel päris katki...
... vaatetorni juures soovitakse järve ümbruse arendamiseks helistada numbrile 9 palju nulle ja taas 9 ning annetada 25 KROONI. ;)
... vaatetorni käetugi on illustratiivse loomuga. ;)
... vaade on siiski alles...
... trepile tasub läheneda ettevaatlikult, kuid siiski uljalt, justkui vasikas uuele väravale..

Aare on aga nüüd ilusam, kui nelja aasta eest. Kena, kuiv ja puhas. Sai minugi nimi sellesse logiraamatusse.

Tagasiteel hakkas taevast vett alla kallama. Polnud enam vahet, kas laudteel või laudtee kõrval. Üks vesi puha. Silmad ei seletanud nagunii mitte muhvigi, prillikandjad teavad seda vihmasaju imelist efekti. ;)
Ja kui lõpuks majakesed paistma hakkasid, siis oli ikkagi õnnis tunne küll. Ära käisime ja isegi keegi oma konte ei murdnud. Imelise liikumise tulemusel välja väänatud õlg oli lausa tühiasi, tingimusi arvestades. :D

EVEJ. Vaid ports magedaid mustikaid, hapusid jõhvikaid ja pangepõhjatäis seeni tulid kaasa...
Aitäh! Oli meeldejääv retk!

8 august 2015 leidis Karl [zdrk]

Antud aarde puhul olin pikalt kahtleval seisukohal kas minna või mitte. Olles Kergu kiriku ära külastanud, siis keerasin ikkagist südamerahuga järve poole. Esimesena asjana küsisin ühelt kohalikult mis seis matkarajaga on. Vastuseks sain, et tema käib ainult paadiga, kuid, et teisel pool järve puhkelaua juures paistab täitsa hea. Seadsin sammud matkaraja alguse suunas. Paatide randumiskohas ei saanud aru, et kas see on ka boonuseks matkarada või mitte. Kõndisin mööda jõe kallast tagasi ja veendusin, et eelmine kahtlane koht siiski vist see õige. Esimesed 200 meetrit mööda laudteed sain aru kuivõrd amortiseerunud see on. Osad plangud risti-rästi, osad on muundunud kiikedeks ning mõnes kohas tuli teha ennast sulgkergeks, veendumaks, et jalgualune peab. Lisaks pidin päris palju vahetama tosse kummikute vastu ning teisipidi. Rohkete joogipauside saatel olin üks hetk jõudnud istumiskohani. Tõepoolest, seal on viisakas laudtee. Kõige parem tervel teekonnal. Matkarada andis meeldiva võimaluse külastada ka raba, haarasin võimalusel sarvist ja ei pidanud kahetsema. Mõnus vaikus ja kena vaade. Jäin vist aga liiga mõnulema, sest tagasi järve ääres suutsin oma kardetud kukkumise ära teha. Plank kiikus hoopis külje peale ja samal ajal oli talla all märg sammal mis libises plangu pealt ära nagu seep. Nii ma siis külili olles vandusin natukene ja edasipidi olin palju ettevaatlikum. 400 meetrit enne aaret sai laudtee otsa ja hingasin kergemalt aga peatselt sain aru, et parema meelega oleksin olnud laudteel. Tossud ja spordisokid ei ole hea kombinatsioon kui on põlvekõrgused mustikad ja kohati salakavalad pehmed märjad kohad. Nulli jõudes lõid jalad tuld. Aarde leidsin kärbeste ja parmude saatel kiiresti üles. Edasi pidin otsustama kas sama teed mööda tagasi või riskida ja proovida teistpoolt järve. Sisetunne ütles, et paremaks vaevalt läheb. Nüüd oli õnneks teada kõik ohtlikud ja ebamugavad kohad laudteel. Seetõttu möödus tagasitee ülimalt kiiresti. Vahepeal olid aga järvele tekkinud tugevast tuulest lained ja vee kohal ei paistnud enam päike vaid suured äikesepilved. Poolel teel tagasi kuulsin esimest mürinat ja see andis veel omakorda kiirusele kõvasti juurde. Umbes 20 meetrit enne autot tundsin esimest piiska enda põsel. Pärast autosse istumist aga kallas taevast padukat. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli küll natukene raske kuid pärast tagasijõudmist oli tunne väga hea. Tänud!

31 jaanuar 2015 leidis Anne ja Kleone [nuffi]

Tekkis idee selle aarde juurde jalutamiseks. Hakkasime mööda laudteed liikuma ja kohe olime jalgupidi vees. Peaaegu pidime loobuma kui Kleone käis välja hullumeelse idee minna otse üle jää. Kuna järvel kalamehed olid minust poole suuremad, siis julgesin ka mina proovida. Ei saanud veel pooligi naistejutte aetud kui oli edasi-tagasi käidud. Tänan aarde eest ja Kleone sind, et selle aarde valisid tänaseks!

31 jaanuar 2015 leidis Anne ja Kleone [kleone]

Vabastame esikoha järgmisele kauem leidma aardele. 868 päeva pärast viimast leiulogi kribasime oma nimed kell 12.20 raamatusse, mis oli muideks väga heas seisukorras nagu ka kogu aare.

Parkisime järve äärde ja esialgu mõtlesime minna mööda matkarada ümber järve. Kahjuks oli rada väga vesine ja peale mitut korda poolde säärde vette vajumist ja lihtsalt ukerdamist otsustasime minna mööda järvejääd. Kindlamaks tegi astumise järvel olevad kalamehed. Toikaga sai kindluse mõttes ühes jääaugus jää paksust mõõta, mis kalda lähedal oli vähemalt 20-30 cm. Päris mõnus astumine oli ja peagi olime aarde juures. Tagasitee kulges veelgi kindlamalt mööda jääd otse parklasse.

19 juuli 2014 ei leidnud ÖÖ, Ando, Kadri, Marko, Aale, Marje ja Kaido [ahjaoh]

Kohe võin õelda, et aarde mitteleidmise põhjus ei olnud seotud aarde endaga.

Matkarajale, mis viib ümber järve, asusime teele päikeseloojangu ajal kell 22:20. Teele asusid mina, Ando, Kadri, Marko ja kaks vaprat last - Aale ja Marje. Teised rattamatkalised olid aga eelmisel kahe päeval läbitud kilomeetritest väsinud ja jäid Kaisma Suurjärve puhkekülla püstitatud telklaagrisse olesklema. Naljatades jagati juba matkarajalt pimedas Kaisma rabasse eksinute asju või organiseeriti päästeoperatsiooni.

Esimesed sammud puhkekülast lõuna poole suunduval matkarajal ei olnud paljutõotavad. Järve kaldal lookles kitsas, märg ja pehmevõitu rajake. Rajale olid langenud mitmed järvekaldal kasvanud puud. Arutasime võimalust ringi põõrata ja laagrisse naasta, kuna teadsime, et teine pool teekonnast kulgeb pimeduse rüpes. Tagasipõõrdumist kaalusime ka edaspidi iga uue takistuse ilmnemisel.

Jõudes laudteele tõusis kõrgele lootus ettevõetud teekond edukalt läbida. Lootus kahanes aga iga sammuga kolm korda kiiremini kui oli tekkinud. Laudtee oli osaliselt katki, laudtee kõrval laius vesi ja pilliroog kooldus üle raja, peites mõnel lõigul laudtee täielikult ära. Organiseerisime ümber matkajate rivistuse, paigutades lapsed, kes algselt rivi lõppus lonkisid, matkaliste keskele.

"Kopra maja" juures maiustasime murakatega. Murakaid võis ka edaspidi olla, kuid hämaruses enam meie neid ei näinud. Veidi peale Endla jõe ületamist lõppes laudtee ja matk jätkus männimetsas.

Geopeituse aarde juurest mõõdusime peatuseta, kuna ei teadnud eesoleva teelõigu läbitavust pimedas. Samal põhjusel jäi käimata ka vaatetorni juures. Nüüd on veidi kahju, et need kaks asja jäid nägemata, kuigi tegelikult oleks jõudnud küll. Kuid matkarajal tehtud otsused peatumata edasi liikuda olid nendele eelnevaid asjaolusid arvestades ainuõiged.

Järve põhjakaldal jõudsime jälle laudteele. Selleks ajaks põlesid juba kõik kaasavõetud lambid.Teed valgustasid ka jaaniussid. Omavahelist juttu katkestasid suvalises kohas fraasid: "tee katki paremalt", "kaldu vasakule", "kõik katki - suur samm", "mäda sild - üks korraga", "seis", "pudel" (tegelikult "puu teel", mis muutus ühe keelevääratuse tõttu edaspidi pudeliks) j.n.e. Matkarajalt naasime kesköö paiku.

Oli väga meeldiv matk õhtupimeduses. Terve tee oli seltskonna meeleolu kõrgel. Sai nalja ja räägiti ka õudusjutte. Vaated peegelsiledale järvele olid lummavad.

14 juuli 2013 kommenteeris Kaja ja Bruno [kajaliis]

Kontrollkäik üle järve mitmel eesmärgil (kellele murakad, kellele kala) võimaldas ka aarde üle vaadata. Oli teine hea tervise juures ja ikka otsijaid ootamas. Sõjasaagiks ämbritäis murakaid, pannitäis ahvenafileed ning pikemaks kasvamist ootav hauginolk. Kõigele lisaks - ihuvärskenduseks võrratu suplus, jahutamaks vähi kostüümi. ;-)

15 september 2012 leidis Eero [valap]

Viimati sattusin Kaisma järve äärde kolm aastat tagasi. Laudrada oli siis veel täiesti ohutult läbitav. Praegu on aga see üsna sandis seisukorras, tuleb ettevaatlik olla. Aare ise on tibens-tobens. Kohalik halli habemega härra juhatab ka Ökuli juurde kui vaja. V: GC J: päikeseprillid, mis aarde lähedusest leidsin.

26 mai 2012 leidis Hannes ja [alex]
Minu sõnavaras on nüüd lisaks omadussõnale:nõrk iseloom ka uus väljend-rabasprint.Ja oleks siis kaaslasel ka väikene higimull sellest olnud!Enda seisukorrast annab ettekujutuse kui vaatate ujumis võistluseid....aga täitsa lahe ja kiire skoorimine oli kuigi peiduka lõppu oleks mujale oodanud kuid aarde ajalooga tutvudes oli kõik mõistetav, tänud!

26 mai 2012 leidis Alex, Hannes ja Anu [hpalang1]
Pärast Ökuli leidmist pidasime kiirnõupidamise. Mõlemad tahtsime seda aaret; Alex tahtis sõita ringiga puhkekohta ja minna nii nagu peab, ma arvasin, et paneks otse. Lõpuks tegime tööjaotuse, jätsime Alexi maja ökulit valvama, minu auto ringikeeramiskohta, Anu jäi sääski karjatama ja meie Alexiga panime üle tegeliku rabamaastiku järve äärde. Suts ja valmis, tuleb tunnistada - 20 minutit sinna, 20 tagasi; Ökulit otsima mineku ja Suurjärve juurest tuleku vahele jäi 1 tund ja 3 minutit. Ja puhta logiraamatu rikkusime ära - aitüma!

11 veebruar 2012 hooldas Kaja ja Bruno [kajaliis]
Käisime siis oma "uut" aaret otsimas. Suurendasime väikese aarde normaalsuuruseks ja lisasime kohustuslikud atribuudid. Aardesse jäi ka GC. Positiivset emotsiooni lisasid ka Võsa-Villemi jäljed järvejääl.PS! Kellel käimata, siis vihjena on aastaaeg igati laiskadele aarde vallutamiseks sobiv. Saab otse ;)

9 oktoober 2011 leidis Lembit [polekala]
See aare sai võetud hommikul päikesetõusu aegu. Järv oli maaliline. Vahepeal tekkis juba väike kahjutunne, et spinningut kaasa ei võtnud. Tänavusel suvel on see järv üsna heasti ahvenatega toitnud. Laudtee oli küll libe, kuid retk ise oli igati mõnus. Aare oli mõistlikult peidetu. Käisime ka tornis - sealsed vaated oli tänase päikeselise ilmaga võrratud. Tänud, EVEJ.

1 oktoober 2011 leidis Triin [linnapreili]
Aarde juurde minekul oli päike loojumas ja tagasitee oli juba pimeduses taskulambi valguses. Üldiselt ei soovita pimedas sinna minna ja ka praegusel aastaajal (ütleb see, kellele ei meeldi rabas matkata). Laudtee (mida seal kõigest ca. 20% kogu teest) oli lehti täis st. tõsiselt libe ning metsaalune märg seega paras sumpamine. Kokku läks 1,40h ja rõõm, et tehtud.

19 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Geojaanipäeval jäi otsimine ära, täna oli siis võlgnevuse likvideerimine. Rada on lagunemas, üks pool laudrajast on kehvemas seisus, teine pool pisut paremas, kuid ette peab ikka vaatama. Need kohad, kus laudrada pole, olid täna märjavõitu ja jällegi on üks pool rada märjem, teine kuivem. EVEJ.

30 juuli 2011 leidis Reelika, Hanne, Vaiko [chi]
Tegime järvele tiiru peale, ühtlasi leidsime ka aarde. Jaanus ära pahanda, kirusime sind "veidi" taga:) Geps näitas teekonna pikkuseks 5,88 km ja ajaks tund 40.

10 juuli 2011 leidis j444 [joonas444]
1750.

26 juuni 2011 leidis Mariann [kikael]

Leitud :)

26 juuni 2011 leidis Andi [andi]
Leitud

26 juuni 2011 leidis Carolina, Kalle ja Aare [karuonu]
Nii umbes hommikukohvi ajal saime teada uuest aardest. Ilm oli võrratu, lasime kanuu vette ja komplekteerisime meeskonna parimatest madrustest:) Ilmselt läbisime kõige otsema ja kaunima tee aardeni:) Väga tore pühapäevahommiku aare. Aitäh peitjatele!

26 juuni 2011 leidis Mugu [mugu]
Esimene sõudepaadiga otsitud aare! (ka isegi ligidal viibinud mõnele kogenud geopeiturile). Keskmiselt meetrisügavune järv pidi olema muide salakaval, muda, see imevat inimesi endasse.. Tasub siiski julgelt minna, perenaine pakub huvi korral ka päästeveste.

26 juuni 2011 leidis Triin, Elena, Paavo & Hanno [hanno5000]
Pärast geojaani kulus see mõnus ülejärve paadisõit päris marjaks ära, jalgsi poleks vist nii palju jaksu olnudki :)). Ilm oli ilus ja seltskond mõnus ning part Mihkel lisas oma trikkidega asjale veel vürtsi juurde. Tore aare igatahes. Aitähh!

26 juuni 2011 leidis Peep, Kadri, Miki, Merle, Martin [martiini]
Kuuldes uuest aardest, sokutasin end ka kaasa. Rada aardeni oli enam-vähem korralik... välja arvatud sipelgad, kes hakkasid usinalt jalgupidi ülesse ronima. Leid tuli kiirelt. Tagasiteel nautisime tornist avanevat vaadet.

26 juuni 2011 leidis Elena, Triin, Hanno & Paavo [speedy]
Kui Käojaani plats oli enam-vähem korda tehtud, maja kraamitud, ajutine saun ajutiselt kärule laotud, ööaare kokku korjatud ja enda kodinadki üles otsitud, oli aeg minna lähimat aaret avastama. 6 km pikkune matkarada tundus pisut väsitav, sestap küsisime ääretult lahkelt peremehelt paati. Saimegi suure kollase veesõiduki. Nulli aerutasin üksinda, tagasi tulime Hannoga kahepeale, näkid paadisabas. Ilm oli pooleldi päikseline ja igati palav. Emapart Mihkel (Miki?) tahtis meid korduvalt teelt eksitada, maandudes mitmel korral otse paadi nina ette ja tegi meile muudki kino. Aardeleid oli lihtne nagu sellisel kohas olema peab. Logiraamat ei hakanud ka vast veel täis saama :-)
Suur aitäh peitjatele Geojaani ümbruse aaretega rikastamise tänuväärse panuse eest! Kui ma ei eksi jätsime aardesse puudunud juhendi, muidu oli niigi kõik hästi. Täname paadimatka eest!
http://www.puhkeala.ee

26 juuni 2011 leidis Elena, Hanno, Paavo ja Triin [trine]
Käojaani plats oli peaaegu puhas, kui parkisime oma saunakäru veel mõneks ajaks pärissauna kõrvale ning laenasime lahkelt pererahvalt paadi. Pea poole järveni lendas meiega kaasa emapart Mihkel, kelle kaheksat pojukest siin logides teisedki juba mainivad. (Perenaine selgitas, et ta oli üks õnnetu oma pesakonnast maha jäetud pardipoeg, kelle naiselikkus alles hiljem välja lõi - seepärast Mihkel.) Pojad olid kusagil kindlamas kohas varjul, part ise aga lendas meiega kaasa ja tegi igavesti naljakaid vettemaandumisi. Aarde juures läks kähku ja üldse oli sedasi tagapingil lesides äärmiselt chill aarderetk. Torni ronime järgmine kord :)

26 juuni 2011 leidis Priit [otsingul]
Kella nelja paiku hommikul, kui lõkkeäärne väga tühjaks jäi, mõlesin isegi põhku pugeda. Natuke pikutanud, sain aru, et und siiski ei tule. Läksin lähikonna metsateedele jalutama lootuses metsloomi näha. Loomi ei õnnestunud tabada, aga sookure pere kahe pojaga jalutasid rahulikult minu ees, vaid aeg-ajalt minu poole vaadates ning vastavalt enda liikumise tempot muutes. Ühel hetkel avastasin end Kaisma järve äärsel matkarajal ning otsustasin selle läbi kõndida. Väga kena ja vaheldusrikas matkarada. Meeldiv oli, et igal infotahvlil oli alustuseks piirkonnale sobiv luuletus või mõttetera. Muide, me jalutasime samas suunas mööda rada Geokrahviga pea pooletunnise vahega, nagu hiljem selgus. Pea pool km enne vaatetornini viivat laudrada kohtasin Tiitu ja Makut, kes küsisid, kas töö tehtud. Arvasin, et mehed otsivad Ökulit ja soovisin neile sisimas edu. Vaatetorni juures tegin aega parajaks, ootamaks paremaid valgustingimusi ämblikuvõrkude pildistamiseks – neid oli kogu raba täis. Siis jõudsid sinna ka Tiit ja Maku, kelle käest sain teada, et olin hiljuti avaldatud aardest just mööda vantsinud. Veebileht väitis sama. Olin gepsu autosse jätnud, aga siis tuli meelde, et telefonis ka sama funktsioon olemas, nii suundusingi tagasi. Null oli nii täpne, et isegi Nokia viis täpselt kohale. Väga mõnus jalutuskäik oli ning kordasin seda hiljem koos Airiga ja Max-tiimiga. Vaatamata asjaolule, et aarde logiraamatus oli aardenimi natuke teisel kujul, ei olnud kahtlustki, et sai leitud just õige aare. Tänan peitjat! Tänud ka Tiidule ja Makule, kes mulle aardelähistel infot jagasid!

26 juuni 2011 leidis Maris, Margus, Priit ja Airi [airce]
Peale kosutavat hommikukohvi joomist suundusime jalutuskäigule, mis kulges maaliliste vaadetega järve äärest. Enamuse aja tõsi järve küll ei näinud aga ma teadsin, et ta on seal olemas. Vaatamata Priidu lahkele hoiatusele, et mõnest kohast laudtee on üsna libe, suutsin ikka põlve maha panna. Tagasiteel peatusime viivuks vaatetornis. Mõnus hommikune jalutuskäik, mis vere unistes soontes kenasti liikuma pani. Tänan.

26 juuni 2011 leidis L@SSIE [lassie]
Läbi hommikuse une, kuulsin, mis öösel juhtunud. Ajasin ennast püsti ja kuna kogu maailm paistis end hommikuselt üles seadmas, siis käisin ära. Lootsin tabada varemleidnute jälgi nähes, kuid õnneks juhtus nii, et minu järel käinud osutusid hoopis minu ees käijateks. Ja see aare on võetav isegi titega näpu otsas. Halle - Luunja.
http://lassie.wordpress.com/2011/06/28/oukuuled/

26 juuni 2011 leidis Carolin, Aare, Kalle [sookoll7]
Olin vist pea viimane, kes hommikul sai teada, et uus aare on öösel tekkinud järve teisele kaldale. Aga meil oli Karuonuga kiirliikur kaasas ja nii ei jäänudki me viimasteks, kes teisele poole järve jõudsid. Et mitte päris tühisõitu teha, võtsime ka reisija peale, kelleks oli Caro ja kes siis kordineeris meie tegevusi seal vete peal. Matkaraja võlud jäid meil nägemata.Aitähh!

26 juuni 2011 leidis Neeme [neeme]
Üks ütlemata mõnus retk hommikuse järve kaldal. Päikesepaiste, linnulaul, maaliline vaade vaatetornist, toredad geokolleegid, raja kõrval sibavad sipelgad, pisikesed linnulapsed emmelt-issilt järjekordset nokatäit ootamas, selle suve esimesed peotäied imemaitsvaid mustikaid - kõik kokku üks vahva Kaisma Suurjärve aare!
Aitäh peitjale!!!

26 juuni 2011 leidis Kristjan [sportlane]
Lihtsalt leitav!

26 juuni 2011 leidis Aare, Kalle & Carolina [caro]
Küll on hea, et palju abivalmis geopeitureid minu hommikulauas oli, muidu oleks uus aare võibolla isegi märkamata jäänud. Igal juhul oli see just see aare, mille puhul Sookolli kanuu Karuonu geomobiili pealt vette lasta. Mind võeti lillekeseks kaasa ning ma ei pidanud ühtegi aerutõmmet tegema :) Väga mõnus kanuuretk üle järve ning sobiv ankruplatski oli peitja poolt kase kõrval ette valmistatud, suur tänu. ;) Enne meid jõudis kohale Andide pere, kellel me lasime oma toimingud ära teha ning asusime siis ise otsima. Kärmelt leitud, logitud ning tagasiteele. Mõla andsime üle Marx303 tiimile.

26 juuni 2011 leidis Maku [maku]
Kolmest sai end telki lohistatud, endalegi üllatuseks olin 05.10 üleval, väljas külm ja endal selline põiekas. Ajasin asjad ära ja nägin Algajat koos Ovega lõkke ääres, kuulsin nende seiklusi uue aarde ftf-i tegemistest. Eriti nagu ei viitsinudki aaret otsima kohe minna aga kuna Tiit seadis suuna aarde poole ei saanud minagi seda võimalust kasutamata jätta. Tore matk uduses matkarajal.

26 juuni 2011 leidis Miki, Merle, Peep, Kadri, Martin [miki]
Hommikul ärgates oli kuulujutt tõeks saanud ning aare GP lehel üleval. Manustasime "peamajas" kohvi ja pudru (tänud Trinele), korjasime paraja peotäie rahvast kokku ning suundusime rajale. Heas seltskonnas möödusid kilomeetrid linnulennul ja varsti oli ka aardepurk näpus. Või siis midagi sarnast, kuhu kõik loginud olid. Tagasiteel tegime vaatetorni juures peatuse ning igaks juhuks ka otsimise. Mine sa tea, mis eelmistel peas võis mõlkuda, kes rajal käisid. Teist aaret torni juurest siiski ei leidnud.

26 juuni 2011 leidis Ove, Lauri [algaja]
Normaalsed geopeiturid elavad ühte otsa pidi internetis. Kui uus asi avastatud siis tuli kohe otsima minna. Kell oli vist 4 kui mõte teoks sai. Ümber järve minekule tõmbas aga kriipsu peale leitud aparaat. Kolisime ümber ja pool tundi hiljem olime teisel pool vett. Me polnud ainsad vee peal olijad, üsna teise kalda lähedal oli kalakütt. Teel tagasi oli aga udu veel tihedam ja 70 meetrit enne kallast polnud mitte mingit orientiiri. Vesi, taevas ja udu olid kõik ühte värvi ja ükskõik kuhu vaatad oli näha ainult helehall värvus. Ilma GPSita oleks sinna tiirutama jäänudki. Tore hommik oli. Ove suutis veebilogi juba paadis vormistada.

26 juuni 2011 leidis Airi, Alice, Priit Mariann, Margus, Maris [max]
Hommikul üks matk järve vastaskaldale on just paras päeva alustuseks. Meie suundusime matkarajale kella 9 paiku, seega oli päike juba kõrgel. Kindlasti on varavalges jalutades rohkem kastepiisa hõngu ja suvehommikukarskust. Vaatetornist sai imetletud imekena vaadet. Aitäh!

26 juuni 2011 leidis Merily, Lisete, Sven, Priit, Merike [mooritz]
Tore hommikune jalutuskäik mööda laudteed. Tiigi juures oli pardiema oma pojakestega ja nunnumeeter hakkas tööle. Järvel nägime hiljem luigepaari oma pojukesega. Linnud laulsid meile terve tee ja sääsed olid parematele jahimaadele kolinud. Aardega läks kiiresti ja tagsiteel käisime ka tornis ära, seal kohtasime Neemet. Lisete üritas ka üht päevakoera ära kodustada :)

26 juuni 2011 leidis Mari, Siim, Andrea [marx303]
Meie mulistasime kohale kanuuga. Jõudsime randuda napilt enne Eskot daamidega. Koos forsseerisime aardeni ja saime nägijaiks. Tänud aarde peitjaile, kanuu laenajale ja mõnusale seltskonnale! Võtsime mõnusaid mustikaid aarde ümbrusest.

26 juuni 2011 leidis Peep, Kadri, Miki, Merle, Martin [parrot]
Mingi kumu uuest aardest levis juba öösel läbi une. Hommikul selgus, kes käinud juba paadiga ja kes mitu tiiru jne. Tegelikult oli veel hiljem teada saajaid kui meie. Sookoll 7 näiteks. Küll aga kompenseeris ta selle tunduvalt enne aardeni jõudmisega. Meie läksime rajale nii öelda parajal ajal enne lõunat. Aarde otsing kulges muidu parajas tempos vist. Eks kõige suurem pidur olingi mina oma koperdamistega. Aardekarp paljastus kiirelt. Tõeliselt mõnus oli istuda vaatetornis. Ilus vaade ja muidugi Merle emme sõõrikud ka. Rajalt tagasi jõuda oli päris hää. Üldiselt oli mõnus.

26 juuni 2011 leidis Esko [atrivsolap]
Soome grupp valis kõiged lihtsaman tee ehk rentis talumeehel paadija soudsid üle järve. Aare leid oli kiire. Aitäh peitjale!

26 juuni 2011 leidis Merike, Merily, Priit, Sven ja Lisete [geokrahv]
Geojaani lõkke juurest läksin ja pugesin põhku umbes kolme paiku hommikul. Ärkasin üles juba enne viite, sest telgis hakkas jube külm. Tekkis tahtmine ennast pisut liigutada ja seepärast otsustasin läbi käia matkaraja ümber järve. Alustasin vasakult poolt. Külmavärinad kimbutamas suundusin rajale. Kõrget ja udust märga pillroogu vältida püüdes olin ikkagi ühel hetkel kaelast saadik märg. Raja kõrvale paigutatud ja avatud aardest polnud mul aimugi. Nii ma sealt tuima näoga mööda jalutasin. Põikasin torni juurde ka ja just sel hetkel suundusid rajal aarde poole Tiit ja Maku. Mina kuulsin vaid hääli ja nägin heledat mütsi männilatvade vahelt. Ei osanud arvata, et nad aarde juurde lähevad.
Läbisin ringi ja tõin tossavale lõkkeplatsile kuurist puid juurde. Lõkke soojuses algas minu kuivamine ja soojenemine üsna kiiresti. Pisut hiljem sain lõkke ääres Tiidu käest aarde asukoha ja uus retk järve ääres sai alata. Seekord siis juba suurema kambaga. Nüüd oli järve pealt ka udu kadunud ja vaated suurepärased. Pärast aardeleidu tabasime tornist Neeme. Tore!

26 juuni 2011 leidis Miki, Merle, Martin, Peep ja [pekadrip]
Mnjah... selle aardega läks kuidagi omamoodi. Suurem osa olid juba varavalges aardejahil ära käinud, kes üks, kes kaks korda järvele tiiru peaaegu peale teinud. Koopereerusime Miki ja Merlega ja suundusime väga hilisel hommikutunnil alles rajale. Hämmastav oli sääskede puudumine ehk oli neil juba kõht täis? Sipelgad võisid küll tunda end väga häirituna, sest nende peamaanteel tallasid nüüd karjakaupa mingid kahejalgsed. Nad muidugi ei hoidnud oma arvamust asjast kuidagi tagasi- sammu aeglustamine tuletas sipelgahammustustega end valusalt meelde :)
Põhimõttel, enne töö, siis lõbu, jätsime vaatetorni hilisemaks meelelahutuseks ja leidsime aarde enne. Logisime ja minul tekkis hiljem küsimus: Kas ma leidsin ikka just Selle aarde? Sest: aarde konteineril puudusid vähimadki geopeituse tundemärgid; aardes polnud juhendit; logiraamatul oli kiri "Kaisma järve aare" mitte "Kaisma Suurjärve aare", Peitjate nimesid ka logiraamatus polnud... Samas logiraamatusse olid loginud kõik eelkäijad???
Millega siis tegu oli? ;) Suure Tüngaga?
Aga suur aitäh toreda jalgsimatka eest! Vaatetornis oli ka väga mõnus puhkepausi pidada ja Merle pontšikud nahka panna... kaalusime võimalust tühjenenud karbile teist sorti rakendus leida, kuid kiusakaks mõtteks see jäi ;)
Aardest EVEJ

26 juuni 2011 leidis Lisete, Sven, Merily, Merike ja Priit [armastan]
Mõnus jalutuskäik koos aardeleiuga.Ilus vaade.Aitäh peitjale.EVEJ.

26 juuni 2011 leidis Lauri ja Ove [ove]
Uut päeva on tore alustada verivärske aardeni kulgedes. Koos Lauriga valisime aardeni lähenemiseks lühima ja kiireima otsetee üle järve. Keset järve ei olnud udus kallast enam näha ja vee ning taeva piir sulasid samuti ühtlaseks tervikuks. Tagasiteel oli korraks läbi udu näha ka taevasse kerkivat päikest. Tänud toreda aarde eest! EVEJ

26 juuni 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

25 juuni 2011 kommenteeris Jaanus [jmets]
Hetkel on aare tõepoolest paras geokuritegu. Selle aarde stoori on päris pikk, on teist planeeritud juba aastakene, aga kuna teisele kaldale pääs on päris suurel osast aastast raskendatud, siis on ta pikalt ootel olnud. Kui sündmusaare avaldati, sai asi uuesti plaani võetud ja kõrgematelegi võimudele lubatud üks aare paika sättida. Tegime ühe luureringi, mõtlesime välja kontseptsiooni ja peale kiiret ajalendu avastasime mõned päevad enne sündmust end rajalt. Kuna kohapeal selgusid mõningad asjaolud, miks meie esialgne kontseptsioon ohus oli, siis sai kiirelt geokotis sobratud ja midagi leiutatud. Eneli juba noomis mind eile, et aarde nimi valesti sai, õigel hetel ei olnud meil ka sobivad juhendit. Igatahes sai aare avaldamisele esitatud ja loodetavasti pakkus kellelegi ka otsimisrõõmu. Esimesel võimalusel võtame ette uue retke, jättes kohapeal muutumatuks kontseptsiooni, kuid täiendame atribuutikat ja vajadusel konteinerit.