Kiri administraatoritele
Kaisma Suurjärve
Peitis 25.06.11 Jaanus ja Eneli, adopteeris 07.02.12 [kajaliis]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pärnumaa loodeosas, Vändra vallas, võluvate rabade ja imeliste metsade keskel asub võrratu Kaisma Suurjärv. Järve pindala on 140,4 hektarit, suurim sügavus on 2,2 meetrit, keskmine 1,25. Maaliline Kaisma Suurjärv asub 35,7 meetri kõrgusel merepinnast Lääne- Eesti madalikul. See on nõrga läbivooluga, sisse voolavad mõned kraavid ja esineb rohkelt põhjaallikaid. Järvest voolab välja Enge jõgi, mis suubub Kasari jõkke.
Läänest ja lõunast ümbritseb järve raba. Edelas, põhjas ja kirjdes ulatub järveni soostunud männimets. Veel leidub seal põllumaid, niiskeid puisniite, karjamaid ja soostunud metsi. Kaldad on madalad, enamasti turbased või mudased. Idakaldal leidub ka rähkset kallast suurte rändkividega. Seal on võimalik ka supelda.
Aare ise on loomulikult peidetud laudtee kaugeimasse ossa.
Ümber järve kasvab tiheda müürina pilliroog. Ta annab kaitset paljudele peredele, kes elavad järves või tema kallastel. Paljud veelinnud varjavad end roostikus. Järvel võib kohata sinikael- parte, vihitajaid, sötkaid, tuttpütte, hanesid ja kurvitsaid. Silmailu pakuvad ka luigepered, kes päikeseloojangutel romantilisi hõiskeid kuuldavale toovad.
Kalameeste rõõmuks elutsevad järves särg, ahven, haug, linask, latikas ja angerjas. Kuni 1939. aastani oli järv vähirikas. Madala veeseisuga karm talv 1939-1940 hävitas veekogus palju vähke. Vähki leidus kuni aastani 1957.
Järve kaldale on rajanud kodu koprad, kelle usina tegevuse jälgi võib ümber järve matkates kõikjal kohata. Järve ümbritsevad metsad pakuvad aga varju paljudele metsloomadele. Hea õnne korral võib mõnega neist kohtudagi.
Järve ümbritseb kuue kilomeetri pikkune matkarada, mis märjematel aladel on loodud laudteena. Raba ilu võib imetleda vaatetornist, kaks puhkekohta pakuvad aga võimalust järvevaadete nautimiseks.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
laudtee (2), marjad (2), kalastuskoht (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2Z21G
Logiteadete statistika:
86 (97,7%) 
2
5
1
0
0
0
Kokku: 94
 Roostik |  Järvemaastik |  Vana-uus. |
8 aprill 2024 kommenteeris Seebimull [seebimull]Mööda laudteed kulges tee muretult aga tee lõppedes oleks vaja olnud kummikuid. Proovin kuu aja pärast uuesti.
21 september 2015 kommenteeris Segaste seltskond ja mina ka [pekadrip
]Kuna juba üks kord leitud, siis uued emotsioonid teatena. :)
See aare sobib praegu neile, kes:
... soovivad iga ilmaga, eriti vihmase ilmaga, veidi harjutada köielkõndi..
... tahavad harjutada keset suve (või sügist) liuglemist ja uisutamist...
... tunnevad äärmist vajadust kaaluta olekut või siis kergemal juhul kärbeskaalu saavutada...
...omavad häid sõpru (või vaenlasi), kes katki kukutud kondid kokku lapivad ja kaaslase taas parklasse veavad...
... kes teiste logisid ei loe ja omad varasemad mälestused on hoopis roosilisemast ajastust...
Igastahes, kokku võttes asja, siis:
... katki on vist kõik, mis katki saab minna (laudtee siis)...
.. mis pole sirgu, on kas juba kaldu või läheb kiiva Su jalge all ning gravitatsioon lisab oma osa..
... kõik sillakesed pole veel päris katki...
... vaatetorni juures soovitakse järve ümbruse arendamiseks helistada numbrile 9 palju nulle ja taas 9 ning annetada 25 KROONI. ;)
... vaatetorni käetugi on illustratiivse loomuga. ;)
... vaade on siiski alles...
... trepile tasub läheneda ettevaatlikult, kuid siiski uljalt, justkui vasikas uuele väravale..
Aare on aga nüüd ilusam, kui nelja aasta eest. Kena, kuiv ja puhas. Sai minugi nimi sellesse logiraamatusse.
Tagasiteel hakkas taevast vett alla kallama. Polnud enam vahet, kas laudteel või laudtee kõrval. Üks vesi puha. Silmad ei seletanud nagunii mitte muhvigi, prillikandjad teavad seda vihmasaju imelist efekti. ;)
Ja kui lõpuks majakesed paistma hakkasid, siis oli ikkagi õnnis tunne küll. Ära käisime ja isegi keegi oma konte ei murdnud. Imelise liikumise tulemusel välja väänatud õlg oli lausa tühiasi, tingimusi arvestades. :D
EVEJ. Vaid ports magedaid mustikaid, hapusid jõhvikaid ja pangepõhjatäis seeni tulid kaasa...
Aitäh! Oli meeldejääv retk!
14 juuli 2013 kommenteeris Kaja ja Bruno [kajaliis]Kontrollkäik üle järve mitmel eesmärgil (kellele murakad, kellele kala) võimaldas ka aarde üle vaadata. Oli teine hea tervise juures ja ikka otsijaid ootamas. Sõjasaagiks ämbritäis murakaid, pannitäis ahvenafileed ning pikemaks kasvamist ootav hauginolk. Kõigele lisaks - ihuvärskenduseks võrratu suplus, jahutamaks vähi kostüümi. ;-)
pisike poiss
tigekala
26 juuni 2011 kommenteeris Märt [mart]Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
25 juuni 2011 kommenteeris Jaanus [jmets]Hetkel on aare tõepoolest paras geokuritegu. Selle aarde stoori on päris pikk, on teist planeeritud juba aastakene, aga kuna teisele kaldale pääs on päris suurel osast aastast raskendatud, siis on ta pikalt ootel olnud. Kui sündmusaare avaldati, sai asi uuesti plaani võetud ja kõrgematelegi võimudele lubatud üks aare paika sättida. Tegime ühe luureringi, mõtlesime välja kontseptsiooni ja peale kiiret ajalendu avastasime mõned päevad enne sündmust end rajalt. Kuna kohapeal selgusid mõningad asjaolud, miks meie esialgne kontseptsioon ohus oli, siis sai kiirelt geokotis sobratud ja midagi leiutatud. Eneli juba noomis mind eile, et aarde nimi valesti sai, õigel hetel ei olnud meil ka sobivad juhendit. Igatahes sai aare avaldamisele esitatud ja loodetavasti pakkus kellelegi ka otsimisrõõmu. Esimesel võimalusel võtame ette uue retke, jättes kohapeal muutumatuks kontseptsiooni, kuid täiendame atribuutikat ja vajadusel konteinerit.