Kaisma Suurjärve

Peitis 25.06.11 Jaanus ja Eneli, adopteeris 07.02.12 [kajaliis]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Pärnumaa
Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Pärnumaa loodeosas, Vändra vallas, võluvate rabade ja imeliste metsade keskel asub võrratu Kaisma Suurjärv. Järve pindala on 140,4 hektarit, suurim sügavus on 2,2 meetrit, keskmine 1,25. Maaliline Kaisma Suurjärv asub 35,7 meetri kõrgusel merepinnast Lääne- Eesti madalikul. See on nõrga läbivooluga, sisse voolavad mõned kraavid ja esineb rohkelt põhjaallikaid. Järvest voolab välja Enge jõgi, mis suubub Kasari jõkke. Läänest ja lõunast ümbritseb järve raba. Edelas, põhjas ja kirjdes ulatub järveni soostunud männimets. Veel leidub seal põllumaid, niiskeid puisniite, karjamaid ja soostunud metsi. Kaldad on madalad, enamasti turbased või mudased. Idakaldal leidub ka rähkset kallast suurte rändkividega. Seal on võimalik ka supelda.

Aare ise on loomulikult peidetud laudtee kaugeimasse ossa.

Ümber järve kasvab tiheda müürina pilliroog. Ta annab kaitset paljudele peredele, kes elavad järves või tema kallastel. Paljud veelinnud varjavad end roostikus. Järvel võib kohata sinikael- parte, vihitajaid, sötkaid, tuttpütte, hanesid ja kurvitsaid. Silmailu pakuvad ka luigepered, kes päikeseloojangutel romantilisi hõiskeid kuuldavale toovad.

Kalameeste rõõmuks elutsevad järves särg, ahven, haug, linask, latikas ja angerjas. Kuni 1939. aastani oli järv vähirikas. Madala veeseisuga karm talv 1939-1940 hävitas veekogus palju vähke. Vähki leidus kuni aastani 1957.

Järve kaldale on rajanud kodu koprad, kelle usina tegevuse jälgi võib ümber järve matkates kõikjal kohata. Järve ümbritsevad metsad pakuvad aga varju paljudele metsloomadele. Hea õnne korral võib mõnega neist kohtudagi.

Järve ümbritseb kuue kilomeetri pikkune matkarada, mis märjematel aladel on loodud laudteena. Raba ilu võib imetleda vaatetornist, kaks puhkekohta pakuvad aga võimalust järvevaadete nautimiseks.

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: marjad (2), laudtee (2), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC2Z21G

Logiteadete statistika: 86 (97,7%) 2 5 1 0 0 0 Kokku: 94

Roostik

Järvemaastik

Vana-uus.

15 oktoober 2017 ei leidnud Katre, Katrin ja [ingrid

]

Pühapäev lubas üle pika aja jälle päikest ja plaan oli Kaisma järve äärset paika külastada. Seda et vett on kõvasti oli selge niigi, osad paadidki olid seal pooleldi vee all. Vesi oli kohati laudteeni, aga matk rabatornini oli täiesti käidav ja nauditav, saime raja äärest kollakaid-kukeseenigi. Ühel hetkel jäime seisma kui nägime rajal lahmakat olendit, oli see siis esmapilgul vaadates põder või vasikas või keegi kolmas, aga hirmutas ikka ära küll, siiski osutus loom iiri hundikoeraks ja see maailma üks suurimaid koeri oli tegelikult väga sõbralik peni. Käisime rabatornis ja pärast tegime mõnusa pikniku. Ring ümber järve ja aarde otsimine jääb teiseks korraks.

19 juuli 2014 ei leidnud ÖÖ, Ando, Kadri, Marko, Aale, Marje ja Kaido [ahjaoh]

Kohe võin õelda, et aarde mitteleidmise põhjus ei olnud seotud aarde endaga.

Matkarajale, mis viib ümber järve, asusime teele päikeseloojangu ajal kell 22:20. Teele asusid mina, Ando, Kadri, Marko ja kaks vaprat last - Aale ja Marje. Teised rattamatkalised olid aga eelmisel kahe päeval läbitud kilomeetritest väsinud ja jäid Kaisma Suurjärve puhkekülla püstitatud telklaagrisse olesklema. Naljatades jagati juba matkarajalt pimedas Kaisma rabasse eksinute asju või organiseeriti päästeoperatsiooni.

Esimesed sammud puhkekülast lõuna poole suunduval matkarajal ei olnud paljutõotavad. Järve kaldal lookles kitsas, märg ja pehmevõitu rajake. Rajale olid langenud mitmed järvekaldal kasvanud puud. Arutasime võimalust ringi põõrata ja laagrisse naasta, kuna teadsime, et teine pool teekonnast kulgeb pimeduse rüpes. Tagasipõõrdumist kaalusime ka edaspidi iga uue takistuse ilmnemisel.

Jõudes laudteele tõusis kõrgele lootus ettevõetud teekond edukalt läbida. Lootus kahanes aga iga sammuga kolm korda kiiremini kui oli tekkinud. Laudtee oli osaliselt katki, laudtee kõrval laius vesi ja pilliroog kooldus üle raja, peites mõnel lõigul laudtee täielikult ära. Organiseerisime ümber matkajate rivistuse, paigutades lapsed, kes algselt rivi lõppus lonkisid, matkaliste keskele.

"Kopra maja" juures maiustasime murakatega. Murakaid võis ka edaspidi olla, kuid hämaruses enam meie neid ei näinud. Veidi peale Endla jõe ületamist lõppes laudtee ja matk jätkus männimetsas.

Geopeituse aarde juurest mõõdusime peatuseta, kuna ei teadnud eesoleva teelõigu läbitavust pimedas. Samal põhjusel jäi käimata ka vaatetorni juures. Nüüd on veidi kahju, et need kaks asja jäid nägemata, kuigi tegelikult oleks jõudnud küll. Kuid matkarajal tehtud otsused peatumata edasi liikuda olid nendele eelnevaid asjaolusid arvestades ainuõiged.

Järve põhjakaldal jõudsime jälle laudteele. Selleks ajaks põlesid juba kõik kaasavõetud lambid.Teed valgustasid ka jaaniussid. Omavahelist juttu katkestasid suvalises kohas fraasid: "tee katki paremalt", "kaldu vasakule", "kõik katki - suur samm", "mäda sild - üks korraga", "seis", "pudel" (tegelikult "puu teel", mis muutus ühe keelevääratuse tõttu edaspidi pudeliks) j.n.e. Matkarajalt naasime kesköö paiku.

Oli väga meeldiv matk õhtupimeduses. Terve tee oli seltskonna meeleolu kõrgel. Sai nalja ja räägiti ka õudusjutte. Vaated peegelsiledale järvele olid lummavad.

Vann all paremas nurgas.

Nende puude alt kulges matkarada.

Ööd on siin pimedad!