Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Koordinaadid viivad teid kõrgele pangaservale kust avaneb suurepärane vaade merele. Vanasti jälgisid siit nn kallaspapid kalaparvede liikumist ja andsid kaluritele juhiseid. Siit algas järsk Kalamehe tee, siitkaudu käisid mere äärde kalamehed, kalaostjad ja lihtsalt suplejad. Kala käidi ostmas Tursa Jüri käest kelle osmik asus kalda all. Tursa Jüri oli ümbruskonnas tuntud kalur, suurem saagikala oli tursk, sellest ka hüüdnimi.
Aare koosneb kahest punktist. Koordinaatidelt leiate ühe haralise puu ja selle küljest juhised edasiliikumiseks. Kuna teine punkt ei ole kaugel on juhistes ainult sekundid. Aardekarp asub Tursa Jüri kunagise eluaseme lähedal ja on leitav aastaringselt.
Kunagine Kalamehe tee ei ole enam 40 aastat kasutatav. Turvaline abivahend pangalt laskumiseks asub 650 meetri kaugusel. Randa saab minna ka Kalvi mõisa juurest mööda kollaste märkidega tähistatud RMK rada. Peale aardeleidu on võimalus puhata 200 meetri kaugusel RMK lõkkekohas.
Vihje: pole
Lingid: http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/peipsi-pohjaranniku-puhkeala/1332
Aarde sildid:
soovitan (16), ilus_vaade (8), ujumiskoht (3), lõkkeplats (2), piknikukoht (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2TYZ6
Logiteadete statistika:
76 (91,6%)
7
2
2
1
0
0
Kokku: 88
Ohsaaa, mis teed mooda gps meid sealkandis juhatas. See oli lausa sõidetav läbi lamba aedade. Alguse saime kätte aga nagu ka Kalvi puhul ei leidnud seda va õiget legaalset kohta lähenemiseks lõpule. Täname vaadete eest!
Kõik oli vaid nauditav ja imeline. Auto tuli jätta Kalvi mõisa juurde. Siit vesteldes, targutades, trallitades ja ennekõike vaateid ja seltskonda nautides kulgesime Balti klindi serva mööda nullini. Koordinaadid tuvastas muidugi Piia. Lubatud redelit suundusime muidugi idapoole otsima, ei leidnud, aga huvitav oli ikkagi ja seda edasitagasi teekonda ei kahetse küll. Siis teisest suunast leidsime ka abivahendi, kuna oli sellel ka lund ja jääd, siis noh kõhe ikka oli ka. Lõpppunktis aga konteinerit me ei leidnud. Leidsime loodusliku sügavkülmkapi teadmata koguse jääga ja arvestades varasemiad logisid siis tundub et Jüri on ka seekord konteineri sügavkülma peitnud ja meie selleni ei küündinud. Natu nukraks tegi, aga kuna tegemist on mänguga siis mängus on omaosa ka õnnel. Sellest saime aru ka siis kui Piia avastas et üks tema kahest lemmikkindast on hulkuma läinud. Kinnast tagahüüdes tormas Piia siis taaskord trepikesest ülesse, ahastades jooksis kaldapealsel kuni rõõmsa taaskohtumiseni oma lemmikuga , et siis taaskord (kolmandat) redelit kasutada, sest meil oli plaanis uurida järele ka milline on teekonda kalda all. Kuni eramaa ja kurjakoera siltideni oli siingi vaid naudingut ja ilu täis. Teekonna saime kokku 8 km pikkuse. Suvepoole proovime siis milline on tunne mööda vesist liivaranda tulla.
Tore talveilm kutsus välja. Suusahullud rühkisid Tartu maratonil finiši poole, aga et ka meil mingi sihtpunkt oleks, otsustasime Tursa Jürile külla minna. Autoaknast paistsid lumevabad põllud ja karjamaad, kevad pole vist kaugel. Väike tõrge tekkis mõisa juures - Ilma Taat oli väikese vingerpussiga hakkama saanud. Jätsime 4-rattalise sõbra siis peesitama ja jalgsi mööda kaldaserva edasi. Et reklaamitud abivahendi leidsime enne nulli, siis ronisime kohe alla. Siin oli lund palju, tegime oma jäljed ja kõmpisime ilma leiuta piki randa mõisa poole tagasi, sattudes ootamatult teel eravalduse hoovi. Suur koer jooksis vabalt ja haukus ähvardavalt. Hea et eluga tulema saime!