Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Punane kivi on rändrahn Prangli saarel, mille ümbermõõt on 31,1 meetrit, pikkus 11,1 m, laius 8,8 m ning kõrgus 3,3 m.
Rahnu suurte mõõtmete tõttu klassifitseerub Prangli Punane kivi hiidrahnude hulka, mida on Eestis ligi sada. Tegu on ainsa hiidrahnuga Prangli saarel.
Kivi on kaetud paksu samblike kihiga ja punane värvus ei pruugi esmasel vaatlusel hästi silma paista.
Koordinaadid leiate rahnu kõrvalt.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
väikesaar (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2DMEB
Logiteadete statistika:
115 (95,8%)
5
6
4
2
0
0
Kokku: 132
Kivi leitud, tegime väikese kehakinnituse ja vormistasime ka lõpu ära. Aitäh.
Kivi oli vòimas! Lapsed leidsid karbi kiiresti ja ilmselt oleks see juhtunud ka siis, kui koordinaate poleks sinna juhatanud :)
Väike tripp Pranglile koos toreda seltskonnaga, muidugi koos aarete jahiga. Aitäh
Mina ja minu hirmud multi aarete ees. Leitud väikese vaevaga. Tänud peitjale aarde eest.
Algajad nagu oleme panime kohe koordinaadid sisse ja hakkasime liikuma, sõbralt uuesti üle küsides jagasime asju õigete asjadega ja aare oli mitusada meetrit lähemal kui me kolasime:p
Koordinaat tuli kergesti ja turistidega vôistlema ei pidanud, seevastu keerulisem ülesanne oli telefonile selgeks teha aarde asukoht. Ôiged äpid olid loomulikult puudu ja näpud jämedamad kui numbrid, aga lôpuks kroonis mind edu. Aare oli korras, aga logiraamat kergelt niiske. Ees ootas hulk liivaseid teid, mida pedaalida.
Leitud. Lähedal leidsin kukeseeni ka aga neid oli vähe. Pastakas ei kirjutanud hästi ja oma pliiatsit kahjuks kaasas polnud mnii et logiraamatus on nimed kehvalt näha.
Prangli seitsmes aare. Saare kõige suurema kivi otsas ronitud, pildid tehtud, koordinaadid leitud ning aare logitud. Koer vapralt koos meiega. Aitäh.
No see leid tuli küll kummaliselt. Kogu aususe ja tõe juures, oli vaja hädasti hädale. Loodustsäästvalt, muidugi ;)
Jätsin siis Rauno koordinaate otsima ja lapsed mängima.
No ja nii silmanrgast märkasin, et väga kummaliselt korrektne loodus? Ei usu.
Tagasi jõudes naersin, et no kui palju sa mind armastad? :D kuigi koordinaadid leidsime, polnud neid vaja.
Vot selline multi siin saarel siis...
Olime oma rattatuuril Prangli saarel ja palavuse kiuste oli üks väga lahe päev täis aardeid ja huvitavaid kohtasid. Tänud aarde eest!
Matkasin läbi liiva kohale ja panin nime kirja. Selgus, et kui oleks päevakese oodanud, siis oleks ekskursiooni raames autoga sinna viidud. Tegelikult viidi ka, aga siis oli aare juba leitud. Aitäh peitjale.
Minu meelest oli see kivi täitsa hall ja meenutas metsa all lamavat hiiglaslikku vaala. Ühtegi samblatutti seal küll ei täheldanud, rohked turistihordid on selle nii puhtaks lihvinud, et kivi lausa läigib. Õnneks hetkel polnud läheduses hingelistki ja saime rahulikult koordinaatide otsimisega tegeleda. Esimesest vaadatud kohast numbrid leidsimegi ja aarde asukoht oligi selge.
Ääremärkusena olgu öeldud, et nüüd teame ka, kus asub roheline puidust prügikast, mille külge Miki kunagi punased numbrid kinnitas. Nimelt oli see pilt varem logisid sirvides silma hakanud ja kuigi kohe aru ei saanud, mis prügikast ja mis lugu. Siis saarel ringi tiirutades märkasime paari sarnase kujuga prügimajakest ja ühe rohelise katuse alla lausa piilusime ja muidugi seal neid punaseid numbreid silmasime. Seega selle aarde koordinaadid on leitavad ka täitsa ilma kivi juures käimata ja asuvad umbes 2,2 km kaugusel rändrahnust.
Lõpus oli aare ilusti leitav ja karbiga kõik korras. Aitäh!
Punase kivi juures oli mõnus liivane paradiis. Rattad ei tahtnud eriti veereda, aga õnneks olid jalad veel all, mis ilusti kohale viisid. Koordinaat oli selge ning isegi sisse löömata oli tegelikult juba suund teada, nii et igal juhul tehtav ja loogiline. Prügi oli kahjuks palju. Päris suure Teeme ära sündmuse jaoks mitte piisavalt, aga kui kellelgi on võimalik, siis ühe suure prügikotitäie saaks küll kokku.
Pärast leidu läksime kivi päriselt ka vallutama. Kui mina julgesin ronida ainult meetrikese ja siis alla libiseda, nagu ka pildilt näha, siis Airi ronis ikka ilusti tippu välja. Tegin temast ka paar klõpsu, aga arvestades minu ei-oska-pilti teha tausta, on loogiline, et need aardelogi juurde ei jõudnud :D Aitäh!
Selle aarde juurde liigeldes leidsime kõigepealt huvitava ehitatud hurtsiku, mida ka seestpoolt piilusime. Mind see öömajale jääma küll ei ahvatlenud. Aarde nulli lähistel hullasime nii kivide ümber, kui ka peal. Oli igati lihtne ja selge multiaare. Kurvaks aga tegi mind enne aarde leidmist leitud suur hunnik taarat. Mitte ei taipa, mis inimestel peas toimub, et oma taara kuhugi kivi nurga alla peita. Aga kivi oli ronitav ja punane värvus olemas. Tänan.
Punase kivi juures tegime lõunapausi, pärast otsisime ka aarde üles :)
Naastes Keri saarelt sai sellest aardest me esimene Prangli leid.
Peale pisikese Keri saare külastust oli tore veidi metsasemal saarel jalutada. Tänan.
Pranglile mineku plaan sai paika pandud juba 2 nädalat tagasi. Võtsime saare matka ette ratastega, kui oleks lõunal praam tagasi tulnud, siis oleks isegi sellega tagasi jõudnud. Aga mis siis ikka tegime pärast sadamas aega parajaks. Saime tunnike olla kui tuli laeva kapten ja ütles, kui tahate saate laeva peale minna. Mis siis ikka 1,5h varem saime laeva sooja. Tänud peitjale.
Prangli leid #3. Pärast tuulepaagi juures raisatud aega sai siin toredasti kiiresti karbile ligi ja minuga samaaegselt kivi juurde saabunud autotäis turiste ei seganud, mina timmisin pingil jalga “puhates” õige vihjeobjekti välja ja läksin logima. Raamat oli veidi niiskevõitu, panin talle kuiva koti ümber ja niiskuskoguja kaissu.
Kadakate poolt hakkasime siis tulema ja lootsime, et mööda mereäärt lõikame sutsti tee lühemaks. Oh meid ullikesi, tee oli, aga no mööndustega sildiga-maasturiga huvitav. No puha liivasuss, rattaga sõita ei jaksanud, ratast käekõrval lükates kadus viimane jõud nii kätest kui jalgadest. Aga ega me hädaldanud, surusime aina edasi kuni jõudsime taas metsa alla ja saime natuke sõita kui suunaviit meid kõrvale suunama hakkas. Noossportlased surusid ikka edasi, meie tegime joogipausi, korjasime oma esimesed puravikud sellelt saarelt ja läbi häda leidsime kaaslased kivi juurest jalgu kõlgutamast. Noo, see kivi oli ikka pirakas, uurisin ta tugevamaid ja ilusamaid külgi, sain juhised edasiseks ja läksin siis asja uurima...jee- juhhaidii...üle metsa kaikus minu mitte just kõige kaunim röögatus. No ega ma usse karda, aga no ehmatab ikka küll kui avad peiduka ja no täpselt karbi peal vedelevad kaks nastikut. Üks sihuke tilluke ja tagasihoidlik, kes kohe eemale vingerdas ja teine siis selline meetrine voolik, kes ei suvatsenud kuhugi minema hakata. Krm ,et ka fotoka maha jätsin sinna ratta juurde, oleks kenad kaadrid saanud. Proovisin siis seda voolikut aarde juurest eemale meelitada, tema aga ainult sisiseb. No mis mul muud üle jäi kui sisisesin vastu ja oh sa ime, hakkaski end liigutama ja vingerdas minema. Haarasin kiirelt aarde, logisin ja punusin metsa alla viimaseid kukekaid kokku korjama. Oleks ma teadnud , et Ahto ka voolikuid tahab kohata, ma oleks ausalt sellel tegelasel palunud tagasi tulla, aga no ma ju ei teadnud ,et hommikul silmatud laevalt selline geokaader saarele maandus :). Tänud!
Lohistasime endid kivini ning hakkasime tühja kõhtu täitma. Selgus, et Ahto jogurt oli vabadusse pääsenud ning igale poole jäljed jätnud. Õnneks jagus vist ikka kõhtu ka. Veetsime kohe mõnusad pool tundi või kauemgi kivi all, otsas ja peal. karuonu lasi silmagi kivi otsas looja ning ei seganud teda ka kolm noort meest, kes kolmest küljest kivi vahepeal vallutasid.
Kaheksa aastat tagasi jäi see aare mul leidmata, kuigi mäletan, et otsisime tõesti igalt poolt. Seekord sujus kõik, aitäh taastajatele!
Rataste liiva sees lohistamisest oli vaatamata ideaalsele matkaseltskonnale toss väljas. Pidasime piknikut ohtra jogurtiga mida jätkus kõikjale ning nautisime kivi. Kahjuks selgus hiljem et eelmised otsijad olid mõlemad nastikud karbi juurest ära peletanud. Oleks siis ühegi meile jätnud!
Täielikus üksinduses saime kivi uudistada ja patsutada. Vahepunktist vajalik info kiiresti leitud, lõpus samuti raskusi ei tekkinud. Tänud taastajatele!
Esmaspäeval polnud siin ühtegi mugu näha ja sai rahulikult otsida. Ega otsimist tegelikult väga polnudki, mõlemast punktist tuli leid koheselt.
Veel üks hiiglane, mille otsa pidi kohe kindla peale ronima… :D
Siia oli ikka paras jalutuskäik eelmise aarde juurest. Aga kohale me jõudsime. Ja no kohe nii hästi oli ajastatud see terve suure kastitäie mugudega. Võtsime siis algul istet ja kuulasime giidi juttu kivi kohta. Kuna tundus, et seal läheb aega neil, otsustasime vahepeal lõpus ära käia. Logi kirjas, saime minna esimest punkti taastama. Esmalt muidugi ronisid kõik suure kiiruga kivi otsa, sest siis pidime kõik koos rasedaks jääma, isegi Kristel ei pannud seekord oma kivileronimiskostüümi selga :D Kivil fotoseeria tehtud, asus Karl esimest punkti taastama. See ka tehtud, sai edasi kõmbitud järgmise aarde juurde.
Lugege Karli logi, seal on kõik öeldud.
Tänud seltskonnale ja peitjale. :)
Prangli edelanurk vallutatud, siis oli aeg võtta päeva teine pikem järjestikune matka ots. Olin teejuht ja navigaator. Pakkusin vahepeal välja paar shortcutti. Käis läbi ka infokild minu ühest hiljutisest ebaõnnestumisest lõikekaga. Kõik siiski järgnesid meile. Selle tulemusel jäime muidugist ilma võimalust kutsika nägudega vaadata kastiauto juhile otsa ja loota küüti punase kivini. Ei olnud aga hullu. Jalgadesse oli kõndimine juba sisse kodeeritud ja kõndisime ühe jutiga kohale.
Nulli jõudsime samaaegselt rekkatäie mugudega. Esimese punkti taastamisplaanide teostamisest ei tulnud esialgu seega midagi välja ja läksime vahepeal hoopis lõppu otsima. Pärast leidu loovutasid mugud suure punase kivi meile ja läksime ise seda vallutama. Legendid teadsid rääkida, et nüüd me kõik jääme rasedaks. Saab teha remake või järje või lausa triloogia Schwarzu legendaarsele filmile. Pärast turnimist läksin markeriga vandaalitsema. Aitäh Mikile jagatud koordinaadi eest! Peitjale aitäh tutvustamast seda suurt kivikamakat!
Abilise vihjetega leitud
On see nüüd multi või mõistatusaare? Hetkel on segu mõlemist. Laiema pilguga vaatamisest oli kasu ja eelmiste selgitusest, et olid teinud geokuhja alasti karbi peale.
Üks väga vana logivõlg...
Tänud saarele kutsumast!
Kivi on ikka võimas küll! Numbrite otsimine võttis omajagu aega ja ega leidnudki (nagu hiljem selgus, olidki jalga lasknud), aga õnneks hüüdis karp meid õigest kohast väga avalikult. Logisime ja panime ta väheke peitu. Aitäh siia erilisse kohta kutsumast!
"Krista Reisen & Co" selle suve esimene saare külastus (Krista see polnud solvang vaid heatahtlik kummardus).
Tulin isegi Soomest, meeste lahedast seltskonnast varem kui planeeritud tagasi, et sellel retkel osaleda. Ilm oli korraldajafirmale iseloomulik. Nii nagu ka põhjalik eeltöö kulgemiste ja mõistatuste lahendamise osas. Mulle jäi siis imetoreda seltskonnaga vaid kaasa kulgeda. Oma seljavalu tõttu olin ma koheselt nõus kilogramme kaaluva seljakoti (kuhu oli varustust laaditud (ennekõike toitu Piia korraldusel) kordades pikemaks ajaks, kui me seda selle ühel ööbimisel vajasime) virutama esimesse veidi tihedamasse põõsasse. Pea kõik aarded kulgesime üheskoos lobisedes. Inimesed, kellega varem polnud vestelnud, said ühtäkki palju lähedasemateks. Vingumist ei kuulnud kordagi kellegi suust. Logide kirjapanemised jäid Piia kanda. Kus vähegi võimalik, seal tegime teed vaevumärgatavaid radasid pidi, näod täis ämblikuvõrke ja suu mustikaid. Tore oli Wrangö otsimine, kus ka Egon meie üritustega ühines ja mis viga otsida, kui saad lähedusest külma jooki juurde osta. Kes rüüpas jõu saamiseks peatuspaikades ürdijooki, kes käis ujumas. Kõik saare aarded, mis praegu avaldatud, said leitud (nagunii on mõni salajane tops veel peidus). Mind hakkas enne lõppu küll seljavalu kiusama ja peatuspaigas võetud ravimid panid taaskord enneaegselt magama. Selle tulemuseks oli see, et kaasavõetud joogist oli hommikuks enamus veel alles.
Juba õhtueelselt üllatas meid lammas Pässu, kes oli must nagu öö ja tervitas meid kiire jooksuga. Meie Paavoga hakkasime oma keskkohti kaitsma ja panime jooksu. Kohe ilmus nurga tagant ka väikese vanapagana moega poiss, kes omale iseloomuliku aktsendiga teatas, et tema oligi Pässu lahti lasknud.
Kui mina öösel kella 3 paiku ärkasin siis selgus, et üleval on ka kogu ülejäänud matkaseltskond, kes tegeles vahetpidamatu plaksutamisega. Me kõik hakkasime juba sarnanema sügelevate pühademunadega ja minul tekkis küll soov, et tahan vabadust, tuult, mis viib sääsed minema. Paavo oli kohe nõus minuga mere äärde tulema. Aga merevett ju ei joo ja targad olid viinud janukustutajad keldrisse. Minus tõusis kohe häbi ja hirm, et ma pean nüüd janus vaevlema, sest õues on kuri lammas Pässu, kellest ma ei pääse mööda, et saada kätte enda janukustutajad. Õnneks oli Pässu jooksnud mujale. Siis sain ma aru, et kahekesi Paavoga mereääres romantikat tehes näeme me tõesti välja nagu Robi ja Bobi. Tuletasin meelde mõne ilusama laulu, mida täies ulatuses teadsin ja laulsin akna taga Piiale serenaadi. Tulemus oli ootamatult saagikas. Saime Paavoga endale lausa 3 kaunitari varahommikuseks rannakülastuseks kaasa. Kaasalauldud ilust oli minul suur kasu ka mereäärest tagasitulekul.
Suur tänu Kristale ja kogu seltskonnale toreda matka eest.
Teel kivi juurde leidsime kivilabürindi, siis vist ainsana käisin lähemalt vaatamas suurt puidust mõmmikut metsa all. Kivi juures üritasime leida lõpu jaoks infot, aga ei miskit. Karp ilutses maskeeringuta kõigile nähtaval, sai natuke katet meite poolt lisatud. Tänud peitjale.
Kivi kõrvalt ei leidnud midagi. Loogilisest kohast tuli aare välja. Aitäh!
Esiteks jälle naljatlesime GPSuga. Kord null kivist 10m siiapoole, siis 20m sinnapoole. Lõpuks tundus, et GPS leebus ja hakkas enamvähem samasse kohta viitama. Sellegipoolest ei leidnud sealt koordinaate. Vaatasin siis teiste logisid ja sain aru, et kui kirves piisavalt terav, siis siin ei jää ehk lõpus leid tulemata, kui ka nullist midagi ei leia. Vaatasime siis kivi ümbert ja kivi otsast ja kui mu mees ühele vihjes nimetatud objektile osutas, siis sain kohe aru, et see on tõenäoliselt õige koht. Lähemal vaatlusel leidsin geokuhja alt ka aarde. Kuskohas nullis koordinaadid on (või olema peavad), jäigi arusaamatuks.
Tee peale jäi maailma parim metsagrill.
(grillitud sai muidugi sardelli, mitte metsa)
Nullist ei õnnestunud paraku peale kivi midagi leida, aga õnneks sai kirvega ka. Tänud peitjale!
Leidsin vahepeal ema ja tädid saare pealt üles ning suundusime neljakesi selle kultusliku kivi juurde. Kui keegi Pühast Vaimust titat tahab, siis tuleb end selle kivi pealt alla libistada, sellest laugemast küljest. Saarerahvatarkus, huvilistele lihtsalt teadmiseks. Selle aarde valvuriks oli vahva väike nastik, kes vonkles meie logimise ajaks juurikate alla peitu. Aitäh taastajatele! :)
Kui mitu kotitäit prügi korjatud oli, jõudsime viimaks ka esimese aardeni. Miki näitas suurepärast CITO tehnikat ja kasutas abivahendit sügavalt kivi alt prügi välja urgitsemiseks. Seejärel vihjati aarde suund ka kätte ning peale leidu taastasime uuel kujul esimese punkti. Aitäh!
Olime Prangli koristustalgute käigus Punase kivini jõudnud. Ega muidu poleks aru saanudki, et juba karbi otsimine käib, kui poleks märganud, et Anne kahtlaselt kükitab ja mitte prügi ei korja. Pärast toimus uue alguse leidmine ja kivi juures ühispildi tegemine. Tänud kivi tutvustamast.
Kui mina järgi jõudsin, siis seda õiget algul kivi ei näinudki. Kuna teised seisid kahtlaselt ühe koha peal, siis läksin ja võtsin aarde välja.
Tegime selfisid ja ka aarde korda, aitäh kutsumast!
"Teeme ära" koristustalgute päeva raames Prangli saarel, kus meie ülesandeks oli prahti korjata just turistide matkaradadelt, jõudsime esimesena selle aardeni. Aarde avastas esimesena Anne ja siis juba sai leitud ka teiste poolt.
Varem olin infot lugenud, et nullis pole midagi teha ja pidavat rohkem olema nagu kirvega võetav. Kuidagi tõmbas küll selle asjanduse poole ja varem leidnu andis mõista, et objekt on õige. Hiljem taastasime nullis koordinaadid, et järgmised ei pea enam kirvest kaasa võtma. Kivi juures tegime esimese pikema peatuse. Henriko võttis punast kivi kui suurt liumäge, ikka üles ja tagumiku peal alla. Aitäh.
Sai kõik kohad esimese kivi ümber vaadatud ja siis otsustasime kirvega minna lõppu. Kahtlasest kohast tuligi aare välja, aitäh peitjale :)
Alles kohapeal avastasime et multikas ja esimest punkti ei ole. Läksime siis lõppu.
Tulime kadakate juurest ratastega. Kiriku manu pidasime kinni ja piilusime, et ehk kuskil siiski mingil imemoel on see kadumaläinud aare alles, aga ei mitään, puhas vuuk tehtud. Siis arutasime veel, et kas teha nii, nagu geps pakub ja minna otse mööda kahtlasevõitu teid või sõita tiba suurem ring küla kaudu, aga kindlamaid teid, ja Mammu ratsionaalsus seekord võitis - lähme ringiga, aga kindlamalt.
Natuke enne rahnu läks tee liiga liivaseks ja ilm palavaks, nii et siin pidasime ka pikema peatuse. Ühtegi sammalt koordinaatidel asuva kivi pealt ei tuvastanud, samblikke ei uurinud. Kõik oli lugematute tagumike poolt siledaks ja libedaks poleeritud. Mamm ronis kivi otsa, ma isegi ei üritanud uusi koordinaate otsida, vaatasin niisama tiba ringi. No ja ei läind poolt päevagi, kui üks huvitav asi silma hakkas ja siis läks veel ainult kohalejalutamise vaev, et nimed kirja saada. Kõik korras ja kena, ja aitäh näitamast ka!
Selle aarde juurde jalutasime lõõmavas päikesepaistes. Nagu ka eelnevad logijad, ei leidnud ka meie koordinaate. Samas ei takistanud see aarde otsimist :D . Mulle tundus, et leidsin sobiva pesa, kuid 7,5kg kaaluva "kõhuga" oli raske kummardada. Erki uuris lähemalt seda kohta, kuid mingit karpi seal siiski polnud. Natukese aja pärast leidis ta geokuhja, millele mina polnud vähimatki tähelepanu pööranud.
Kahjuks me saare kolmandat aaret otsima ei jõudnudki ja peame kunagi tagasi tulema. On küll väike saar, aga looklevate teedega kulub päris palju aega jalutamisele. Suundusime hoopis kohalikku restorani, kus mereäärsel terrassil lasime end hea ja paremaga kostitada. Õnn oli suur, kui selgus, et õhtune praam siiski väljub. 1/3 tagasisõidust oli väga "huvitav" - külglaine, mu lemmik :D
Kivi juures viibides ei tahtnud aare end mitte kuskilt paljastada. Seega hingasin sügavalt sisse, lugesin veelkord kirjeldust, ning otsustasin ühes kohas kirvest proovida. Proovimine oli edukas ja nimed said kirja. Täpselt logimise hetkeks saabus ei tea kust aarde juurde 3 suurt kastikat umbes 50ne turistiga. Aitäh!
Siin kirvetas Martti lõppasukoha mängleva kergusega välja.Tänud tutvustamast!
Meie matka teine päev. Oleme oma ööbimiskohast siia ära jalutanud pea kaks kilomeetrit. Kuna enamus viimaseid logisid väitsid, et esimeses punktis koordinaate ei ole leidnud, siis alustasime kivide poleerimisega ikka väiksemast suurema suunas. Lõpuks naratas ka meile õnn. Peale aarde leidu nautisime punase kivi otsas vaadet ja premeerisime end kommiga. Tänud.
AgileWorksi suvepäevade raames külastasime Prangli aardeid. Ka meie ei suutnud leida vahepunkti, kust saaks lõpp-aarde koordinaadid. Vihje järgi leidsime üles. :)
Sattusime esimest korda elus Prangli saarele tänu lasteaia aastalõpureisile ja igati toreda reisi ajal oli siis võimalus ka aegajalt kastiautost maha hüpata ja kuna kivi juures läks kogu grupil piisavalt aega oli meil mahti ka aare üles otsida. Kaua aega ei kulunud. Tänud peitjale kivi tutvustamast. EVEJ.
Kunagi on saanud seda otsida ka, aga siis tulemusteta, nüüd tuli leid esimesest vaadatud kohast. Aitäh!
Leidsime kohe aarde. Vihjet enne ei leidnud.
Ka meie ei leidnud koordinaate aga leidsime lõpppunkti. Vihjest oli palju abi.
Vahepunkti ei näinud, aga natukese arupidamise järel sammusime õige peidukani ja logisime. Vahetasime dollari värvipliiatsite vastu. Aitäh!
Koordinaate ei leidnud, aga leidjate logid juhatasid kohale. Lõpuks Stefanka leidis õige kivi, tema esimene leid! Õnnitmeme!
Leidsin aarde samuti nagu eelnevad ilma vahepunktita. Aitäh!
Esimesi koordinaate ei leidnud, kuid aare ise jooksis kätte.
Meie esimene Prangli saare külastus ja milline suurepärane ilm selleks. Vahepunkti ei leidnud sarnaselt teistele aga aare avaldas meile oma asukoha sellest hoolimata.
Pranglil olin käinud varem juba kahel korral, aga geopeitusega ma siis veel ei tegelenud. Kivi olin ka külastanud mõlemal korral, nii et koht juba tuttav. Aarde leidsin üles ilma koordinaatideta, kuna viimane ei tahtnud end paljastada suure kivi juurest. Pärast siiski taastaja abiga leidsin ka selle. Tänud!
Vahepunkti ei leidnud aga logide järgi leiavad kõik niisamagi, mis meiegi kehvemad oleme. Paari minuti pärast oli aare käes. Jätsime 100 valgevene rubla (kõigest mõni euro sent), 1 naela ja 1 dollari ning istusime veel mõnda aega kivi otsas.
Hommikul sai pranglile ratastega tiir peale tehtud, geopeitus oli seekordse prangli külastamise eesmärgiks. Vihjet ei leidnud aga peale 30min kakerdamist ja otsimist leidsin aarde.
Esimest punkti ei leidnudki. Tavaline aare, ainult koordinaadid on natuke möödas. Tänud!
Ilus metsaalune jalutuskäik ja ilus suur punane kivi , millel oli päikese käes hea lebotada. Mahtusime kahekesi ilusasti ära. Ilmselt oleks sinna veel inimesi mahtunud. Hea oli seal lebada, pilvi vaadata ja mere kohinat kuulata. Mingi aeg tekkis siiski huvi, et kus see aare siis on. Sai otsitud neid koordinaate igalt poolt. Kivi alt ja kivi pealt, puu otsast ja liiva seest. Ei leidnud. Samas ei tahtnud ka tühjade kättega ära minna ja nii sai siis aaret uue pilguga vaadatud. Ei tea, kas kirve teravusest või lihtsalt juhusest või siiski aarde juhendist tulenevalt leidsime ta ülesse. Täitsa värske ja OK oli. Palju logisid ei olnud. Tegime oma sissekande ja peitsime samasse kohta tagasi. Aitäh peitjale.
Ka mina alustan nii, et kui firma suvepäevade raames teisel hommikul kõik veel magasid, asusime meie teele Lääneotsa külast Punase kivi aarde juurde. Ikka mööda metsaradu, mis üksteisega kord ristusid ja siis paralleelselt jooksid. Mõnes kohas oli sama jutt, mis mandrilgi - majad olid keset teed lihtsalt ette ehitatud. Aga õnneks polnud kedagi kodus ja nii sai ilma metsa pööramata mööda radu edasi rühitud. Väga mõnus hommik koos väga mõnusa jalutuskäiguga mõnusatel radadel.
Me vahepunkti kaua ei otsinud, kui seda kohe ei silmanud. Tegelikult võiks selle vahepunkti segava jutu aardekirjeldusest ära võtta ja multiaarde asemel mõistatus kirjutada. Nagu siin varasemateski logides on teada antud, see aare on leitav vihje järgi täiesti kenasti ilma vahepunktita.
Tänud peitjale kena jalutuskäigu ja saare ühe objekti tutvustamise eest!
Kui juba nädalavahetus Aksil veeta, siis peab ju naabersaart ka külastama. Randusime supermõnusasse liivaranda aarde lähistel, mõned väiksemad ja mõned suuremad jäid veemõnusid nautima ning meie läksime muidugi aardejahile. Olles enne juba olukorraga tuttav ei hakanud koordinaatide otsimisele aega kulutama, juhindusime vihjest ja peale väikest tiirutamist oli ilmselge peidukas käes. Minu meelest võiks see isegi täiesti tavaline aare olla või peaks koordinaadi peitmisviis lihtsalt kindlam olema... Tänud!
Kui ülejäänud suvepäevalised saareekskursiooni jätkasid jäi mulle otsimiseks aega. Logisid lugedes ja kaarti vaadates tekkis üks mõte, mis kohapeal karbi välja tõi.
leitud kevadel ja taaskülastatud koos wingman135e nüüd veidi hiline logimine.
Firmaüritus viis sinna saarele ja hommikuvalges, kui teised magasid, siis oli õige aeg pisut jalutamas käia. Vahepunkti jutust ei saa midagi aru aga polnud vajagi. Vihjest oli abi. Aare ise täitsa korras.
Päevane ja väga märg rattaretk Pranglile andis välja vaid selle aarde. Kuna vahepunkti ei ole, tuli geokogemuse abil leida loogiline lõpp. Saime hakkama. Aardekarp ise on tiptop korras aga vahepunkt vajab ülevaatamist. Jätsime töötava pastaka ja eemaldasime mittetöötava.
Mingi hetk, kui kõigil juba siiber saama hakkas, tuli seltskonnast irdunud Ove tagasi ja ütles, et lõpetagu me otsimine, sest ta leidis lõpp-aarde kirvemeetodil. Kõik polnud sellega päris nõus ja otsisid edasi. Ning siis läks nii, et mina leidsin küll õige asja (aga ei saanud oma pealiskaudsuses aru, millega tegemist on) ning peale mind tuhninud Allan leidis sellelt ka koordinaadid. :-) Siis võisime südamerahus lõppaaret logima minna, sest kõik olid otsimisse oma panuse andud.
Tagasiteel nautisime veel Prangli vaatamisväärsusi ning seejärel kursseerisime tagasi Viimsisse. Väga mõnus 5-tunnine georetk tööpäeva lõpus! Tänud mõnusa seltskonna eest kõigile! http://www.endomondo.com/workouts/o23UOhscos8