Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vana Auruveduri aare asub Tapa linnas asuvas auruveduris. Masin enam omal jõul ei liigu, kuid vaatamist peaks jaguma siiski veel piisavalt (olgugi et metallivargad on vanatehnika kallal kõvasti vaeva näinud).
http://www.virumaateataja.ee/?id=213399
Aare taastatud 05.10.2017. Muutus maastiku raskusaste ja vihje.
Aare taastatud 19.04.2015. Muutusid koordinaadid, raskusastmed ja vihje.
Varasemad kirjeldused:
Alates 10.11.2012 asub aare taastatud auruveduris. Sellega seoses muutus natuke ka aarde peidukoht ning koordinaat.
Uued koordinaadid 59°15,922 25°57,623
Aare asub auruveduri küljes ning asukoht on väljaspoolt tuvastatav. Vihje oli: räästa all
Algne kirjeldus: Aarde leidmiseks peate aaret otsima hakkama vaadates asja vedurijuhi seisukohast.
Silte, mis keelavad raudteele ronida, palun tõsiselt võtta! Aarde nimiobjektile saab ligi ka mööda jalgteed.
Vihje: jämeda toru all magnetiga laes
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), vaatamisväärsus (1), omanikuta (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC210C0
Logiteadete statistika:
184 (81,4%)
42
19
4
3
0
0
Kokku: 252
Tulime maailma äärelt, et Tapal pisut keha kinnitada ja kodu poole edasi liikuda. Ei tea, kas oli asi bussijaama toidukoha kehvakeses pitsas või suvekuumusest roidunud ihus ja mõistuses, aga siin me leidu kirja ei saanud. Tiirutasime ikka tükk aega ümber veduri ja näppisime kõike, mis näppida kannatas. Mugude süüks ka asja ajada ei saa, sest nemad lasid meil ilusti otsida. Ja nagu järgmised logid näitavad, on aare ka kenasti oma kohal alles. Peame siis enda pimedust tunnistama ja teinekord naasma. Söögikoha valime siis küll mõistlikuma.
Oma tunnikese jalutasime ja poleerisime. Saatsime rahvast rongi peale jne . Aga aare jäi peitu.
Mul üles täheldatud ainult üks mitteleid aga tegelikult on neid juba väga palju kogunenud. Täna nüüd aeg kirja panna järgmine. Kohale saabusin õhtul. Rongipeatuses olid inimesed aga minu saabudes tuli Tallinn-Tartu rong mis nad kõik peale korjas. Järgneva poole tunni jooksul ei seganud mind mitte keegi. Terve selle aja poleerisin. Keskendusin eelkõige maa-ameti nullile. Käepidemeid on palju aga mitteühegi nende tagant ma aaret ei leidnud. Siis tegin ümber veduri mitmeid tiire ja katsusin läbi kõiki ettejuhtuvaid vihjele vastavaid kohti. Kõik kohad pole siiski ka kinni keevitatud, sest mõned uksed avanesid. Ühte neist oli keegi ära peitnud terve paki pähkleid. Ei hakanud oravate 2017/2018 talvevarusid ära võtma. Kui leidsin ühelt küljelt midagi kavalat, siis tormasin kohe ka teisele poole külge seda sama kohta kontrollima. Ronisin ka trepid ja redelid läbi. Mõistus sai igatahes otsa ja loobusin.
Klapitasime Kaupoga plaanid nii, et korraldada üks ühine geopäev Tapa-Rakvere ümbruses. Kohtumispaigaks sai Tapa raudteejaam kell 8:50. Kuigi minu jaoks on see äärmiselt varajane hommik, jõudsin nulli täpselt sel hetkel, kui Kaupo rong ette sõitis. Poleeritud sai põhjalikult ja pikalt, ma jõudsin isegi vahepeal Konsumis looduse kutsele vastamas käia, aga aare jäigi peitu. Jääb tunne, et varemleidnu kontroll ei teeks paha.
Tulin Tapalt läbi ja mõtlesin, et äkki on õnn minu poolt ja tuleb leid. Ümbrus oli õnneks muguvaba ja sai kohe alustada.Rahmeldasin seal oma 40 min. ja tulemus null.Omaarust vaatasin kõik vähegi sobivad kohad üle, aga peale tahmaste käte ja läbimärja jope ei saanud midagi kasuliku. Kohe otsingu algul hakkas lumelörtsi sadama ja lõpuks oli maa täitsa valge.Veduril on neid nuppe, polte ja muud rauda küllaga, ning katsu sa küüned õigele asjale taha saada.Kõik käepideme tagused oleks nagu vaadatud, aga eks ta selline nõela otsimine heinakuhjast ole. Kui tekib võimalus, siis tuleb millalgi uuesti tulla.
Teiste mitteleide silmates ei lootnud me siit leiuga lahkuda. Õnneks sadas vihma ja me saime vihmavarjuga edukalt katet teha. Otsisime omast arust kõik kohad läbi, aga leiuni see siiski ei viinud.
Sinna läks suurem osa mu ajast täna :D Kas ma otsisin või istusin autos kui taevast sadas vett nii palju, et oli kohe :D Aga kahjuks jäi see mulle kättesaamatuks :( Kus see küll on?
No ei olnud kohta, kuhu me ei vaadanud aga püüdmatuks see jäigi.
Kõik kohad olid korduvalt läbi kombitud ja meil endil hakkas juba veidikene kahtlane olla. Tuul ja vihm viisid igasuguse isu seal veel kompida, otsustasime teinekord tagasi tulla
Parasjagu hakkas peroonile kogunema mugusid. Vaatasin siis seda vedurit teiselt poolt aga kindlasti on see karbike ju seal pool, kus vaadata ei saanud :-). Ei hakkanud saabuvaid ja väljuvaid ronge ära ootama ja läksin järgmiste aarete juurde. Tulen teine kord uuesti.
Kui on vaja Jõhvist Pärnusse minna, siis peab tee äärest ka mõned aarded noppima. Esimese ehk sellega läks veits kehvasti :/ Ei leidnud!
Kahjuks aare jäi leidmata aga see eest sai uhke vana auruvedur nähtud.
Küll see logimise koht seal ikka kuskil oli aga aeg surus takka ja kauem ei kannatanud raudruuna imetleda.
Neli inimest kokku ca 20 minutit - seega 1:20 inimtundi otsinguid. Seekord geopimedus võitis. Aga veduriga oli ikka tore tutvuda :)
Parkisin ennast raudtee kõrvale ja jätkasin hommikusöögi mälumist. Vaatasin kuidas inimesi muudkui kogunes perrooni peale. Otsustasin sellegi poolest piiluda vana auruvedurit. Eeltöö tulemusena tuvastasin mõned loogilised käepidemed ja suuuure hunniku enamvähem käepidemelaadseid objekte. Sain uudistada umbes 10 minutit ja saabus üks uus diislivedur vagunitega mis korjas ootajad peale. Sain seejärel vaadata üle ühelt poolt vedurit oma ideepaigad. Teisele poole minnes aga märkasin, et nüüd koguneb rahvas seal pool perrooni. Ei viitsinud aga uuesti oodata või tsirkust teha ning lõin käega. Saatus aga hoidis mind ikka seal kinni. Täpselt ennem ülekäigu kohale jõudmist tuli kaubarong väga rahuliku kiirusega. Ootasin umbes 7 minutit ja jõudsin lõpuks oma auto juurde pärale. Järgmine kord enne otsima minemist vaatan elroni kodulehelt tapalt läbiliikuvate rongide sõiduplaanid läbi.
Masina juurde sammusin kaks kätt taskus ja ainult varemleidnu raudne kinnitus, et aare on just seal ja ei kusagil mujal viis kokkuvõttes mitteleiuni. Klapid olid silme ees ja vihjes mainitud objekte auruveduri külje ei teinud märkamagi, kas või kuipalju Xärcvqrzr auruveduril on, eks seda saan teine kord teada, kui neid lähemalt uurima satun.
Porgand tõi pühapäeval Tartust pool meie RMK rogainitiimist ja kokkusaamise kohal passis üks vana auruvedur. Viskasime viimasele kiire pilgu peale, kohe ei avastanud midagi ning kiirustasime edasi Lahemaale RMK MOBO rogaini võistlusele. See oli küll lahe!
Kuna viimsed logiteated just ülearu optimismi ei sisendanud, siis ei hakanud pikalt aega raiskama.
Teel Ida-Virumaale tegime Tapal peatuse. Algul ootasime, mil kaks rongi mugud minema viiks ja seejärel otsisime u 20 mimutit tulutult. Ei tea, kas segas meid geopimedus, telefoni salvestatud vana koordinaat või auruveduril turniv lapsmugu, igatahes pidime tõdema, et peame tulevikuski siin fotosessiooni tegema :)
Kummalgi pool kaunist vanakest seisid uuemad, aga kordades koledamad raudloomad. Silmad põlesid peas. Ei saanud otsida. Teine kord.
Tore oleks kui Garminisse koordinaate tõmmates saaks ikka õiged koordinaadid...
Sest kõmpisime Rauliga kohale, vaatasime, et mingit peidukat nagu ei ole ja siis geopeituse lehelt avastasime, et koordinaatdid on muutunud... Kui need gepsu tõmbad siis ju ei kontrolli, et kas juhuslikult on keegi aarde ümber peitnud :( Loodan, et teised selle orki ei lenda.
Kuna aega läks selle kõmpimisega palju siis oli tekkind peatusesse ja veduri juurde hulk mugusid ja sellel korral pidime asja katki jätma.
PS! Aga vedur ise oli küll võimas.
No ega tegelikult ei otsinud ka, aga et autoaknast sai pilk peale visatud, siis korrektsuse mõttes logi kirja. Ilus ilm ja mingi rongiaeg oli hulga inimesi välja toonud, lapsed mängisid veduri rataste. Ja minu kaubanduslik väljanägemine oli Kuru käänu lähenemiskatsel kõvasti kannatanud – põlvini porine, ei sobi ju nii inimeste sekka minna ometi :). Teinekord mingi halvema ilmaga uuesti.