Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Palju sajandeid on majakad köitnud meremeeste pilke, andnud märku maa lähenemisest, rõõmustanud südant ja juhatanud meremehi koju …
Üks paljudest tuletornidest asub Viimsi poolsaarel ja kannab poolsaare nime – "Viimsi-ülemine." See ehitati aastal 1939, mõne kilomeetri kaugusele merest, panga servale. Sõja ajal kasutati seda 13. rannakaitse patarei maskeeritud komandopunktina.
Majaka ümbrus tundub mahajäetud, vaatamata tihedalt asustatud naabrusele. Ligipääs majakale mere poolt on raskendatud järskude nõlvade tõttu. Teiselt poolt saab aga autoga praktiliselt ukse ette sõita. Tuletorni jalamilt avaneb ilus vaade Tallinna lahele. Eriti ilus on see päikeseloojangul.
Aarde otsimist alustame tuletornist, mis asub päises toodud koordinaatidel. Majakas ise on päris huvitav, mitte eriti kõrge ja seetõttu saab teda uurida päris põhjalikult. Majaka jalamil asus kunagi „Kuradi koobas“, aga see on kahjuks sisse varisenud.
Minge järgmistele koordinaatidele ja leidke sissepääsude kohalt metallist sildid numbritega. Milline neist objektidest kannab suurima numbriga silti? Number sildil = Y.
N59 30,863' E24 50,317' ... X = 100
N59 30,815' E24 50,310' ... X = 900
N59 30,971' E24 50,340' ... X = 300
N59 30,922' E24 50,341' ... X = 600
Nüüd on vaja leida punkt koordinaatidega:
N59 30.(X+12)' E24 50.(Y*10+84)'
Postide arv annab teile ligikaudse vahemaa meetrites lõpp-punktini. Aare asub punasest graniidist kivi all, kiviaia jäänuste lähedal.
Vihje: pole
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=4471
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 72/225 |
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1YEC7
Logiteadete statistika:
115 (89,8%)
13
6
4
4
0
0
Kokku: 142
Oi seda täppi olen kaardilt ikka mitu tublit aastat vaadanud. Vististi isegi mingid aastad tagasi yritasin seda kirve ja geoloogikaga leida, aga takkajärgi tarkusena ikka väga valedest kohtadest. vahepeal j6udis Viimsi isegi täpikestest puhtaks saada, aga see vanur jäi ikka sinna ilutsema. Tänase sünnipäeva "vahepausi" ajal olin taas siinkandis liikumas ja otsustasin ka sellele 1/0 teha. Ohh maastiku vallutamiseks valisin küll sellise trajektoori et päris mitu korda oli kahtlus et kas koju s6idan ilma riieteta v6i siis pagasnikus ;) Õnneks siiski pääsesin vaid saabaste ja käte pesuga. Lõpus sain ka ikka jupp aega tiirutada ja tekkis isegi tunne et jääb ka täna leidmata. peitmisaega arvestades võis siin ju olla igasugu peitmisviise ja kes teab v6ibolla aare isegi rännanud ajas. Sama moodi polnud ma kindel vihje osas kas ta tänaseks enam paika peab. Kuni ühel hetkel märkasin maas hoopis punast geokleepsu. Nüüd sai vähemalt otsimissõõr tublisti koomale t6mmatud. Kus kleeps, seal peab ka aare lähedal olema. Ja seal ta loomulikult ka oli ja takkajärgi tarkusena ju igati peitmisajast lähtudest klassikaline peitmisviis. ja vihje on endiselt igati ajakohane. Hea et päris talvel seda otsima ei tulnud, sest pakasega pole päris kindel et oleks konteinerini pääsenud. Aitähhid
Tagantjärele analüüsides oleks hoopis kogu protsessi teisiti teinud, aga õnneks piisavalt vahendeid kaasas oli, piisavalt mustusega leppivad riides seljas ja mõistlikke otsuseid sai vastu võetud jooksvalt, et ühe korraga aare algusest lõpuni tehtud sai. Tähtsaimad tähelepanekud on, et üks objekt piirdeaia sees, kuid vaatamata sellele loogikaga võimalik koordinaadid arvutada, aga geokontrolli ei maksa usaldada. Ja no peidukoha vihjet maksab lugeda enne, kui jala sellele toetad. Oli libe, oli märg, oli mudane, oli lõbus. Ja pääsesime napilt äikesevihma eest. Aitäh!
Ühele objektile ei ole ligipääsu ja seal toimuvad ehitustööd. Õnneks saime kordinaadid kätte ja eelnev leidja kinnitas üle, et need on õiged. Aitäh!
Alustasime sealt, kus soovitati. Käisime läbi ka trepi ja alumise ääre. Enam seal nii mahajäetud need ehitised polegi. Mõned saavad lausa kapitaalremondi. Eks aardega ole ju teada, et kui alustad alt, satud üles ja kui ülevalt, siis alla. Tänud
Peale eilset pikka geopäeva tegime laisa hommiku ja kirjutasime logiteateid. Kui päike hakkas pilve tagant piiluma, tekkis ikka tahtmine natuke õue ka minna. Mõtlesime, et teeme midagi lihtsamat, aga tagant järgi tarkusena sattusime selle aardega küll vihma käest räästa alla ;) Sellist mudas sumpamist ja kaljukitse kombel ronimist pole juba mõnda aega harrastama pidanud.
Auto jätsime Põhjakonna juurde ja asusime mööda jalgrada vajalike objektide poole liikuma. Õige pea olid aiad ees ja ühe tünni juures isegi töömehed kopsisid. Meie trügisime kaarega ümber aedade ja kui parasjagu kuskil järjekordses mülkas olime, hüüti meile tellingutelt vene keeles, et kuhu me ronime, siin on kõik suletud. Kuid kes saab keelata inimest porisel järsakul turnimast? Loomulikult liikusime edasi. Muidugi kui nii aktiivselt see ehitamine seal jätkub, siis vist varsti pole see aarde lahendamine võimalik.
Kui kõik, mida näha veel oli, üle vaadatud, istusime ühele langenud puule ja asusime arvutama. Teise katsega saime 10 m täpsusega koordinaadid ja see meile täitsa meeldis. Nüüd järgnes siis see kaljukitsede rolli sisse elamine. Hakkama saime ja lõpuks õigest kohast end leidsime. Igaks juhuks tegime ka natuke suurema ringi ja vaatasime kõikvõimalikke kive, aga tuli ikka algusesse tagasi vantsida ja nagu inglid kesapõllul kive veeretama hakata. Õnneks oli karp täitsa omal kohal ja saime natuke nätskesse logiraamatusse nimed kirja panna.
Tagasi autoni jalutasime juba muguradasid pidi ja nõlvaku alistamiseks kasutasime treppi.
Aitäh, päris tore pühapäevane seiklus!
Logide põhjal oli aimdus, et veidi kahtlane kirjeldus, veelgi kahtlasem jooksutamine ja lõpus peab ka jõu- ja ilunumbreid tegema. Kõlas täpselt sellise multi-välimõistatuse järgi, mida piisava ajaressursi korral võib võtma minna küll. Praegune lumi igatahes ei takistanud midagi. Ladusin ebaloogiliselt järjestatud vahepunktid mõistlikult ritta ja kuigi auto jäi pigem alguspunkti kanti, siis objekte hakkasin hoopiski tagantpoolt ettepoole läbi käima, kuna kõik see huvipakkuv oli ju tõesti seal all hoopis. Seega sai veidi jalutada, trepil meenus siinse teise aarde jaoks kunagi loetud astmed ja siis sain objektide rajale. Esimene (oleneb ju, kes kuidas loeb) objekt on igatahes aedadega piiratud, toimub miskine ehitustöö ja kui sildid ütlevad, et võõras, ära tule! siis mina ei lähe ka. Otsustasin, et kui see info lõpuks nii tähtis on, et kirvetades hakkama ei saa, siis võin hiljem majade poolt piiluma tulla. Ei olnud vaja, mu meelest ka nulliring sellega. Ülejäänud kolm objekti nähtud, pakutav info käes, tegin kaks arvutust, üks näitas lõppu mõistlikku kaugusesse, teine linnulennult 1,6 km. Otsustasin esimese kasuks. Aga see ju jälle nõudis mäkketõusu. Eks ma siis tegin, otse. Sain kindad ja püksipõlved päris mustaks.
Lõpus sain aru ka meetrite teemast - no miks lõpp veel omakorda mõistatus pidi küll olema... Vihjepilt oli abiks ja siis sai veel korralikult muskleid pingutada. Raamatu kohta ütleks, et talvine kerge niiskus on arusaadav ja iseenesest on raamatus ruumi veel küll, aga kronoloogiliselt logimise jätkamiseks on umbes kahe pisikeselt kirjutatud nime jagu ruumi, edasi peaks vanadele logidele vahele kirjutama hakkama. Tänan, päevaleid kirjas ja selle jalutamise vastu ka midagi mul ei olnud.
Käisin seda aaret korra Piia ja Peetriga otsimas, kulutasime siin ikka korralikult aega, kuid logimiseni siiski ei jõudnud. Ega mul nüüdki paremini läinud, kuid õnneks oli Laur kaasas ja päästis mu vaevast. :)
Aitäh!
Põnev, ilusa ilmaga Viimsi võssis mütata, geopeituseta poleks ma siia kunagi sattunud. Omaette põnev vaatepilt oli noori eemalt kaeda, läksid nagu ämblikmehed mööda seina üles. Karp sai leitud ja oli veel aega ümbrust uurida. Tänud peitjale.
Siin oli päris tore kulgemine,kasutasime mõlemad variandid ära,nii trepi kui ka nõlva.Rohelist tuld me ei saanud aga see ei segand meid aaret leida.Aitäh!
Vale ilmaga sattusime otsima. Ilusa ilmaga oleks põnev olnud, nüüd oli hea, et üleni mudasena ei lõpetanud. Mõned vihjed olid pädevad, mõned jäid arusaamatuks. Aitäh!
Päris raskeks tegin enda jaoks asja. Algul parkisin auto üles, siis sõitsin autoga alla, siis ronisin järsakust üles, siis läksin ringiga järsakust alla auto juurde. Otse ei tahtnud laskuda. Sain koordinaadid, aga kontrolli roheliseks ei saanud ja tekst oli segane. Kodus uurisin edasi. Aitas pilt Eesti lehel. Selle abil läksime koos kaaslasega kindla peale välja. Pärast kodus õnnestus ka geokontroll roheliseks saada, lihtsalt mõtlesin algselt üle. Aitäh!
Mõned päevad tagasi käisin välitöödel andmeid kogumas. 3/4 objektidest avaldasid info kiirelt, kuid viimaselt objektilt ma infot ei leidnud ja kasutasin siis lihtsalt loogikat. Geokontrolli roheliseks ei saanud. Täna siiski oli vaja kohale minna teadmisega, et null ei ole täpne ja lihtsalt avaralt ringi vaadata. Kolmas kahtlustatud kivi oli õige. Katkine konteiner peitis endas siiski kuiva logiraamatut. Tänan.
Lahendatud ammu ja isegi külma ning pimedaga otsimas käidud, eelmisel korral ei leidnud. Sel korral tuli leid kiiresti. Karp vajab vahetust on teine täiesti katki ja logiraamat suht täis.
Seda kunagi vaatasin, sirvisin kordinaadid läbi ja ei koitnud mida tegema peab. Täna siis lugesin uuesti ja kõik tundus loogiline. Kohapeal muidugi nii kergelt ei läinud. Sai korduvalt üleval käidud ja all. Tegevus teada ja kõik tundus hästi kuni proovisin geokontrolli ja peksis muudkui punast... Katsetasin erinevaid varjante ja genereerisin juba uusi loogikaid välja. Aga kui lõpuks jäin enesele kindlaks, et kuidas peitja mõtleb siis sain ilusti ka nime kirja. Väga lahe seiklus, suured tänud :)
Siin arvasime, et tegu on “6 sekundi aardega”, tegelikult veetsime siin ikka omajagu aega. Pika otsimise peale meil kannatus katkes ja me otsustasime lugeda aardekirjeldust. Ehee, miks me seda enne ei teinud? Nüüd oli asukoht selge, kättesaamiseks pidin aga kotist sapöörilabida välja otsima ja pisut vaeva nägema. Peagi oligi karp käes.
Karp ise ja ka sisu olid aga suht õnnetus seisus. Aga päris hull veel polnud.
Me täname!
Koordinaadi saime kiirelt paika ja suundusime otsima. Ilma emata oleks mul aare leidmata jäänud, kuna putru pole söönud ja kätes jõudu vähe, et kõiki kivisid kangutada.
Nojah, see peagi 10-aastaseks saav aare on mul samuti korduvalt pinnuks silmas olnud, olen siin varem jalutamas ja andmeid koguda püüdmas käinud vist oma 3-4 korda. Täna lõpuks viisime lahendamise lõpule, tegime enne kõige raskemas - asjade ülevaatamises - tööjaotuse ja siis edasi oligi ainult veel ju „koera saba“…
Lõpus suunas Merilini viimane logi mind õiget kohta vaatama (vihjepilti nägin alles logi ülespanekul :D) ja ausalt öeldes oli kogu leidmisprotsess nende käiguga üsna sarnane ka meie puhul – ise jaksasin veenduda vaid karbi olemasolus, kätte saamiseks kisasin ikka Lauri appi… :D.
Tehtud nüüd lõpuks see aare ka ja üksiti pole mul hetkel üleval ka ühtki logivõlga… Seega nädalavahetus võib rahulikult tulla :).
Kuidagi eemale olen hoidnud sellest aardest millegi pärast. Kunagi käisin natuke esimest punkti piilumas aga ju midagi ei klappinud ja võsa ei tundunud ahvatlev ja sinna ta jäi. Maris tahtis aga seekord selle asja kindlasti üles leida ja nii siis saigi võssa sukeldada...seda küll põhiliselt tegi Maris. Mina jäin esimese objekti juurde numbrit otsima ja selle ajaga Maris jalutas kõik teised läbi. Tundub, et selle ühe küljes polegi enam midagi...aga no see ei takistanud edasi minekut. Kuigi segadust tekitas küll järgmine osa. Miks ei võiks lihtsalt geokontroll ka kaasa aidata saadud numbritega? Ei saanud kohe aru mis postidest jutt jne...mina vaatasin õiget peidukat vist korra ka ja kuna ma värvipime, siis tormasin edasi. Maris aga kutsus mu ikka tagasi ja palus õigest kohast karp välja võtta :P Nii tore kui teine vigu tagant parandab :P Logi kirja ja minekut. Täitsa tore aare tegelikult. Tutvustab põnevaid kohti...imelik osa on muidugi see, et absoluutselt ei tutvusta Viimsi majakat :D Loodame, et seeria kunagi ikkagi ka jätkub ja siis juba peab ka leidmiseks mõnda majakat uurima.
Punkti koordinaadid olin suvel välja uurinud, aga mingil põhjusel oli jäänud lõppu minemata. Täna meenus see pooleliolev aare, esivanem soovis ka jalutama minna ja nii saigi käik ette võetud. Karbi leidmine kergelt ei läinud, katsusime küll kohe alguses õiget kivi, aga kuna see ei tahtnud millimeetritki liikuda, arvasime, et aare on mujal. Lõpuks jõudsime ringiga ikka õige asjani tagasi ja isa kangutas selle ühes maapinnaga lahti. Üritasin peale logimist kivi ise tagasi paika saada, aga minu jõud sellele peale ei hakanud. Seepeale lausus isa kuldsed sõnad: "Geopeitus ei ole nõrkadele" ja pani kivi ise tagasi. Aitäh, oli vahva! :)
Alati sealtkandist mööda sõites on kas pime või miski muu kiire, seekord siis sai uudistamas käia ja ära logida. Tänud.
Mõistatus sai esimesel õhtul tehtud. Kuna astusime põlvini sopa ja telefoni ekraan ei tahtnud vihmaga töötada, siis tulime ära. Järgmisel hommikul leidsime aarde ilusti üle, kuigi aega võttis ja sai ka ronitud ca 70 kraadist mäge. Aitäh peitjale :)
Täitsa mõnus ukerdamine,et vajalik info kätte saada.Saapad said täitsa poriseks.Õnneks jäid riided puhtaks peale mäkke ronimist.Vaadet sai ka veidi nauditud.Tänud!
Mulle selle aarde esimesed punktid hullult meeldisid. On ikka see vene sõjavägi ikka igasugu objekte meile suutnud ehitada. Pole teised midagi nii hullu kvaliteediga, täitsa kohe ilusti seisavad teised püsi. Muidugi hakkas mind huvitama nende otstarve ja leidsin siis ka natuke infot http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19980
Lõpus meil nii kergesti ei läinud. Olin küll ennast korralikult sisse pakkinud, aga kuna läksin kerget saaki haarama, siis ei viitsinud kindaid kätte tõmmata ja tänu sellele ronis küülm paljaste kätest sisse ja lõpuks olin ma tõesti sinililla. Otsustasime enne lõppu veel põhi objekti üle vaadata. Tore oli vaadata talverõõme nautivaid viimsikaid. Enne lahkumist vaatasin veel korra arvutuse üle ja näe imet, seal see näpukas oli. Nüüd tagasi minnes tuli kohe laekake õigest kohast välja. Tänud.
Janaril olid vahepunktid telefonis juba olemas ja kibeles neid läbima. Oli praegusel ajal vist ka viimane hetk. Jää krõbises talla all ja muda oli nii libe, et olin veendunud, et kohe panen ka külje maha. Vahepunktid said kiiresti läbitud ja sai ka nulli koordinaadid arvutatud. Või vähemalt me ise arvasime seda. Läksime siis antud koordinaatidele ja otsisime pildil olevat kivi, no ei ole. Janar oli juba külmast sinine ja valmis alla andma aga õnneks otsustas arvutused üle kontrollida. Nüüd on see koht, kus mina pean häbi pärast maa alla vajuma, oli selline düskalkuuliku päev ( vaidlesin lektoriga võrdkülgse kolmnurga valemi üle, kuni pidin tunnistama oma rumalust, seega täielik düskalkuuliku päev). Peale uute koordinaatide saamist leidsime aarde kiiresti. Tänan peitjat. Polnud eelnevalt selliseid ehitisi seal märganudki.
Kuna juba värske naaberaardega seoses siinkandis olime, võtsime selle ka ette. Kõigepealt ronisime majaka juurde ja juba see andis natuke aimu, mis edasi hakkab juhtuma: päeval oli päike mäenõlval pealmised kaks sentimeetrit püdelaks mudaks muutnud, aga selle all oli täiesti külmunud maa. Tulemuseks andis see jaburalt libedad nõlvad, kusjuures iga kukkumine oleks lõppenud väga eheda mudakamuflaažiga.
Esimese asjana sain siiski vaadet nautida ja see on siin vaimustav. Siis asusime nõlva vallutama. Proovisime siit ja sealt, aga põhitaktika oli ikka see, et alati peab saama vähemalt ühest puuoksast kinni hoida, muidu on minek teadmata arv meetreid allapoole. Ühes kohas läks asi eriti hulluks ja varemleidnud Kaupo leidis, et ta parem ootab sealsamas. Siis ronisin konkreetselt mööda mingi nõlval kasvava puu juurikaid väikesest astangust alla ja siis roomasin käpukil ühe puurondi juurest teise juurde, et mingigi pidur oleks. Mõnes kohas olin ikka kõigi küüntega maapinna küljes kinni ja libisesin vaikselt allapoole. Lõpptulemuseks sain ikka otsitavad numbrid kätte ja suure ähkimisega nõlvast üles, olles ainult mõõdukalt porine, aga samas äärmiselt rahul.
Lõppu oli vist pissipostina kasutatud, üsna aromaatne oli kõik see värk seal. Muidu oli hooldusvajadust arvestades kõik üsna okei - logiraamat ei olnud otseselt märg ja logima mahtus ka. Koht oli samuti igati külastamist väärt, kuigi praegustes oludes ei julgeks igaühele soovitada. Aitäh peitjatele!
Kunagi lumevabal ajal külastasin tuletorni ja vahepunkte. Omast arust sain õige tulemuse kätte, aga kuna geokontroll sellega nõus ei olnud, siis tookord jäi asi sinnapaika. Kuna ühtegi targemat mõtet pähe ei tulnud, siis otsustasin teha peale tööd väikese tiiru ja lambivalgel veidi kirvetada. Nii umbes kümmekond minutit peale saadud koordinaatide lähistel tiirutamist jäi vihjeobjekt ka lõpuks silma. Tänud peitjale.
Majaks oli lihtsasti leitav, kuid kohe algul mäeotsa minekut võib soovitada pigem neile, kel soov üsna järsust nõlvast üles-alla ronida. Aarde leidsime ruttu ühe hallikas-roosa kivi alt. Logiraamat on kohe täis saamas, kasutusel viimane lehekülg.
Õige kivi jäi kiiresti silma. Tänud!
Juba enne vahepunkte külastamata oli selge, mis number tulemas on. Kuna ma aga neid konkreetseid vahepunkte varem külastanud ei olnud, siis tegin ühel päeval tiiru. Päris põnev oli. Otsitav number vastas ka minu varem valmis mõeldud teoreetilisele numbrile. Ma hoian pöidlaid, et kunagi saab teoks plaan sinna terviserajad rajada. Aare jäi ruttu silma, sest pool oli peidust väljas. Püüdsin kõigest väest paremini peita.
Britt - 36
Et nagu mismõttes punane? Need tünnid olid ammu teada aga lähemalt vaadanud kõiki küll ei olnud. Seekord oli siis põhjust vaadata päris lähedalt. Peidukas ei olnud minule meeltmööda - lihtsalt suvaliselt teelt kõrvale pandud.
@#€$£¥! Järjekordne aare seeriast kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Eeltööd tehes panime lisaks koordinaatidele kirja ka vajaliku info kirjeldusest, et pärast käepärast oleks. Ja kui olime võsaralli lõpetanud ja läksime aarde järele, polnud sellest tühjas peakolus enam muffigi alles. Ja nii me siis müttasime seal lõpus ja vandusime kurja, kuni mõtlesin logisid lugeda ja see tähtsusetu osa kirjeldusest silma jäi.
Peale mõnusat hommikusööki Jussi juures oli tahtmine ennast natuke liigutada ja seda see aare ka pakkus, sest autoga tiirutada ju ei viitsi. Karp jah hästi ei sulgu aga muidu aare korras. Tänud peitjale!
Maastik on küll alahinnatud, isegi võsa läbimine oli hullem. Me ei hakanud autoga edasi-tagasi sõitma vaid ronisime 3.5 maastikul. Algul alla ronides olin ettevaatlik, kui aga nõlv laugemaks muutus läksin julgemaks. Hüpetega liikusin alla ning korra maandusin libedale oksale ning läbisin 2m külje peal. Pärast oli hea ronimine üles. Korraks läks nii järsuks, et tuli koguda julgust 3 kiire sammu jaoks järgmise puuni. Kui jalg oleks libisenud siis oleks 30m kukerpallitades läbinud. Ei kujuta ette, kuidas kõhnad naised seda aaret leida saavad, ma pidin pingutama, et aarde kätte saaks.
Kivi on karbi serva lömastanud, seepärast karp ei sulgu. Otseselt vett sees polnud ning logiraamatul polnud ka viga.
Lapsed läksid kinno, Mikk valis selleks ajaks otsimiseks aardeid. Valis selliseid, millele linnakinga ja heledate pükstega ligi kannataks minna. Ja kui me siis majaka jalamil aru saime, et seal midagi muud peale vaate nautimise teha pole, panime otse nõlvast alla. Kui aare leitud, raputasime kiviklibu kingadest välja, pühkisime suurema pori maha ja tunnistasime püksid kontorikõlbulikuks. Ja tegelikult saabki aardeni lausa mööda asfaltteed, ainult see on kuradima hästi ära maskeeritud. :) Aitäh!
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
majaka jalam oli tärganud karulauku täis, selle lõhna oli tunda isegi mäeotsas. Objektid olid ootamatud ja rusuvad, ümbritsetud põhjatute joodikulõksudega või siis öiste geopeiturite lõksudega, Sees aga.. siin võiks küll algusest lõpuni Pink Floydi "The Wall" ära kuulata ja siis oleks küll varjatud depressioon muudetud ravivajavaks. Lõpuks saime siis koordinaadid ja nende juurest logiraamatu.
Objektid loendatud ja aare leitud. Lõppu jalutades jäi tee peale sammaldunud asfalttee eikusagilt ei kuhugile. Aitäh peitjale.
Sai lõpuks seegi aare ette võetud. Õnnestus see päris kenasti kirvega leida!
Kui Paganaurut ei leidnud, siis sellega läks paremini. Vajalikud objektid üle kaetud, arvutused tehtud, võiski peagi logima hakata. Postide arvust, nende lugemise vajalikkusest aru ei saanud, aga ei olnud vajagi. Tänud aarde eest!
Täna paistis hea märg ilm, et mäe otsa pori peale liugu laskma ronida. Mõeldud-tehtud. Leidsime aarde ja koos sellega tuvastasime ka seose postide arvuga. Umbes-täpselt samapalju nälkjatest valvureid sai konteineri ümbert ära nokkida enne kui iti nõustus logiraamatusse sissekannet tegema.
Võtsime Läti mündi ja leopardi. Jätsime veel ühe delfiini olemasolevale seltsiks ning murutraktori, mis asjatundmatuile võib esmapilgul näida mänguautona.
Paganauru koopa juurest läksime majakaga tutvuma. Kodutöö oli puhta tegemata. Lugesime kirjeldust ja saime targemaks, et seal pole midagi teha. Lõime kolmandad koordinaadid gepsudesse ja asusime teele. Eelnevalt olime Ohu aarde juures ühe tegevus selgeks õppinud ja jõudsime üsna pea kohale. Tuvastasime numbri ja edasi jagasime meeskonna töö ära. Minule sattus see tünn, millel ei olnud numbrit metallsildil. Samas ühe numbri ma sealt siiski leidsin. Saime koordinaadid kätte ja otse teele. Lõpus kerge otsimine ja käes.
Et siis sellised on majakad Viimsis! Tekkis küsimus, mis tünnid need sellised enne olid? Loetud, arvutatud, leitud, tänud kohta tutvustamast!
Leitud. Esimest korda käisin seda aaret otsimas jaanuari alguses kui lahmisin kirvega üpris kivi lähdal, kuid siis leidu ei tulnud.
Umbes teadsin kus kiviaed peaks asuma ja läksin kirvega lahmima. Kuna ma midagi ei leidnud pidin alla vanduma ja mõistatuse lahendama. Mõistatus oli kiire ja kerge. Pärast selgus, et käisin aardest paari meetri kauguselt mööda. V: looma kuju ja lennuki kuju J: leedu münt ja mänguauto. Tänud aarde eest!
Siin siis ma sain aru, et suure pintsli asemel on mul täna väike juuksekarv värvimiseks. Lihtsalt see aare ja ta naaber Paganauru pigistasid mu mõistusest ja ajast täna nii tühjaks, et jube. Algul saabusin suure hurraaga majaka juurde, enne pidin juhendama telefoni teel oma pool tundi ema, kuidas tänapäeval saab teleka käima, digipoksi tööle, õige kanali jne. Katsu sa meenutada, et kus see õige nupp on kas ülevalt teine või paremalt äärest kolmas, mis pilt tal peale joonistatud on jne. Ühesõnaga see lõppes minupoolse närvivapustusega kui keeruline on seda asja seletada ja kõne katkemisega :P. Nüüd aardest, krt miks ma üldse siia majaka juurde ronisin, sest siit mäe otsast oli ju vaja hoopis alla saada. Ajasin neid numbreid taga, kohati oli vaja mitu korda jalge ette vaadata kus on auk, kus on kaka, kus on lihtsalt pehme jne. Kõike seda tehes tsiklimehe täisvarustuses oli piin, ühel hetkel taipasin oma kiivri maha jätta, nii oli natukesegi kergem. Mingil hetkel sain numbrid paika, higist paar kilo raskemaks, kalorite poolt paarsada kilokalorit vähemaks ka aarde kätte. Siin tekkis vaid mõte, kas aarde nimi ikka oli Eesti Majakad - Viimsi, äkki oli retk inetus võsas koos ümmarguste suurte torudega :P. Õnneks aarde koordinaadid olid täpsed, see tegi tuju jälle heaks. Tänud silmaringi laiendamise eest :)
Majakale lähenesin Soosepa aarde juurest jalgsi. Vahetult enne majakat nägin tee peal välikemmerguid, millel olid vahvad tegelased peal :) Numbreid otsides nägin seltskonniti inimesi midagi mäe nõlva alt korjamas. Ei saanud pihta, mis asi see selline oli siis seal :) Ühel tünnil puudus kirjeldatud number (tegin 2 tiiru peale, aga ei näinud kuskil), õnneks pärast selgus, et see ei olnud kõige suurem number. Sain siis viimase punkti koordinaadid kätte, aga ei saanud tükk aega seal aru,kus see aardekarp siis ka on. Vaatasin vihjepilti ning hakkasin otsima lähedusest. Sain päris paraja tiiru tehtud, kui jõudsin lõpuks arvutatud "nulli" lähedusse tagasi ning suure üllatusena leidsingi õige koha üles :) V: võtme, J: välgumihkli, mille leidsin "Helista sõbrale" aarde juurest.
Mingi paar nädalat tagasi sai all jalutatud ja tünne uuritud. Päris kiftid, isegi mingit terviserada vms ehitatakse sinna lähedale. Tookord jäi lõpp-punktis kõik lume alla peitu. Täna oli noppimise vaev. Huvitav logiraamat, jätsime nimed venekeeles- et peitjal lihtsam oleks :)
No kui palju neid kiviaedu seal ikka on. Läksime kohale, leidsime õige kivi ja logisime. Aitäh!
See aare koosnes kolmest etapist. Sügisel kogusin andmeid. Väikese arvutusevea tõttu ei saanud kohe järgi minna. Talvel üritasin minna otsima aga täpselt aarde kohal oli põlvini lumi. Nüüd täna paistis õige asi juba kaugelt silma
Kunagi ammu sai käidud rada läbi, aga siis ei saanud kohe kuidagi viisi numbreid klappima. Hiljem koju minnes tuli õige vastus kohe kätte. Selgus ka see tõsiasi, et me peaaegu aarde peal sealolles seisime. Täna oli lõpuks see õige päev, kus seda aaret logima minna. Mööda jälgi oli väga mõnus minna teepealt aardeni ja siis otsima asuda. Sellegi poolest läks kaevetöödega oodatus palju kauem. See on see talvel otsimise lõbu, et kaevata saab kohe väga palju, muidugi olenevalt aardest. Kuid lõpuks saime selle siiski kuidagiviisi kätte ning logi kirja. tänud.
Kodus sai asja üle natuke mõeldud ja õige koht ka välja mõeldud. Peidukoha tuvastamisel probleeme ei esinenud, aarde kättesaamisel oli neid aga piisavalt. Muidu täitsa tore aare :)
Olime suht skeptilised selle aarde talvel leidmise osas, aga kui ei proovi, ei saa ka teada. Läbisime raja, üks meist tegeles ekstreemsustega, teine käis ringi. Nojah, siin võiks ju olla? Oligi, selle aasta eripäraks on, et maa pole lume all külmunud ja karp liikus pesas. Siis väiksed jõunumbrid ja saigi logida. Tagasi aaret peita oli raskem, aga kõik jäi korda. Aare korras, evej. Aitäh, meile meeldis.