Männiku militaaraare

31/365
Väljakutse kolmekümne esimene päev tõi kaasa rasked kohtumised superministeeriumis, mille järel oli kätes paras värin. Kui ei ole surmatõbi, saab ikka geopeitusest abi, aga seekord oli vaja erakordset eriannust. Läksime siis Pääsküla raba kanti, et mõned väljakutsed sisse kasseerida ja ennast muul viisil proovile panna.
Militaaraare oli ühe väljakutse jaoks puuduvaks lüliks, sest ilma suuruseta aardeid pole tänapäeval just palju.
Reaalselt oli tal siiski suurus olemas ja kõik lihtne. Aitäh peitjale paljude aastate taha!

////
"Halloo, kas baas?"
"Valeühendus."
"Mis kuradi valeühendus?"
"Ei saa pihta või? See on raketibaas."
"Te ise ei saa pihta. Kes mu kuuri kinni maksab?"

Leitud :)

Relvitu tsiviilisikuna on siin paigus ringi hängides tunne, justkui oleks alasti. Tahaks vähemalt soomusautot.

Kerges vihmasabinas leitud. Aitäh!

Seda sihtisin ma kõige rohkem, no kus mujalt ma leian "valimata" suuruse. Nimi kirjas ja tuju hea :)
Aitäh!

Tegime täna peale Kaitseliidu orienteerumismeistrivõistlusi, kus Indrek osales, siinkandis väikse jalutuskäigu ja vaatasime üle nii vanad kui uuemad militaarobjektid. Tänud!

Leitud, olgu peitja tänatud!

Leitud

Tänud aarde eest!

Leitud! Põnev jalutuskäik!

Leitud, logitud!

Aitäh peitjale!

Kunagi sai siia tuldud talvel, et järsku veab, aga ei vedanud. Nüüd oli karp juba kaugelt näha.

Panin kirje uude logiraamatusse.
Thanks to GeoCachorros for restoring the cache.

Olen siin enne ka käinud aga ilmselt pani gps nii segast, et ei leidnud üles. Seekord oli väga lihtne, sest Snoopy terav nina jooksis otsejoones aardeni ja meil oli ainult logimise vaev.

Täna oli tavakat vaja ja plaanisin ühte teist aaret logida, aga google maps juhatas sellele aardele lähemale. Kuna korra juba siin metsas kinni jäänud, siis otsustasin võimalikult vähe autoga sõita ja kondimootorit selle asemel kasutada. Pisut vahtisin ringi ja lugesin logisid ning siis märkasin potensiaalset peidukat. Aitäh!

Oi kuidas mulle ei meeldi minna kohtadesse, kuhu minejatele iga paarikümne meetri tagant kirjutatakse, et ära mine. Aga käidud ta sai, kauguses kostusid püssipaugud, helikopter podistas madallennul üle lennata, aga metsaalune oli hilissügise kohta imeline. Ja inimtühi. Igatahes kui keeluala seljataha jätsin ja mööda teed auto poole astusin, siis üllatus üllatus, Männiku linnaku (mida iganes see ka ei tähenda) sissesõidu ette olid juba kogunenud ja muudkui kogunes juurde, mehed rohelises. Kui neist mööda rühkisin, siis üks neist õpetas teisi, et reegel nr 1, kui näete alasse jooksmas koera, siis krabage kohe omanikust kinni, et ta koerale ei järgneks. Tore teada, mis edaspidi niisugustel retkedel oodata on, aga vähemalt seekord jõudsin ilusti oma kutsale järgnedes aarde logida. Tänud peitjale , aare vaatamata oma auväärsele vanusele igati korras.

Leitud, aitäh!

Kui nullile lähenema hakkasime, oli juba kaugelt näha, et üks koht erineb natuke oma ümbruskonnast. Muidugi vaatasime esimesena just sinna ja just seal aare end peitiski. Aitäh peitjatele!

Loogiliste vahele midagi lihtsamat.Aitäh!

Leitud tänan

Leitud

Lihtne leid. Aitäh!

Kui patareid pole, siis tuleb päeva päästmiseks tavaline militaarikas logida.

Tänan peitmast.

Tegin rattaringil peatuse ja panin nime kirja. Aitäh!

Leitud.

Vaatasime, et hea kuupäev - õppusi ei ole. Alale jõudes oli ikka selline veider tunne nagu teeks midagi keelatut. Aga iseenesest oli ala väga huvitav, varem pole militaaralale sattunud.

Jätkasime väikest motikatuuri, mis kusjuures oli minu jaoks selle aasta esimene. Nahkriietes oli väga mõnus Männiku sõitjasõbralikke teid läbida. Selle aarde puhul polnud vaja kiivritki peast võtta, hakkas nõks eemalt silma ja saime nimed kirja.

Paksus lumes tuli leid üllatavalt kiiresti. Aarde leidmise vaist oli terav.

See vanake üle vaadatud peale lepalinnu kingituse logimist. Aare heas korras aga eks teda aastate jooksul ka korduvalt renoveeritud. Tänud kogukonnale!

Juhtus nii, et aare vaatas meile lihtsalt otsa. Logisime ja Tarmo näppis padruneid kuniks avastas, et üks on täiesti kasutamata paukpadrun. Eemaldasime selle aardest. Seejärel proovisime maskeerida, aga asi nägi lihtsalt väga jama välja. Lõpuks märkasime kohe avamaa peiduka kõrval hoopis teist palju loogilisemat pesa, kuhu karbi tagasi asetasime ning kaeviku põhjast leidsime ka peidukale ukse. Aitäh!